Kirjanduses eelistati lühizanreid, iseloomulik oli värvi ja meeleolu küllus, armastuse ja looduse kujutamisel. Püüti tabada hetkemeeleolusid ja tundmusi. Stiil oli varjuni rohke ja meeleolukas, keelekasutus mänglev ja vaimukas. Autorid: Thomas Mann, Villem Ridala, Gustav Sutis, Tuglas, Tammsaare. Sümbolism 19. saj lõpul Prantsusmaal tekkinud. Sümbol on kujund, mille kaudu on võimalik täiuslike ideid tabada. See esindab teispoolsust ideaalset maailma. Sümbolism on emotsionaalne, vihjeline, mitmetähenduslik, sisaldab seletamatut, selles peitvat ideed pole võimalik ära seletada. Sümbolism peab vihjama, sisendama, mitte otse ütlema. Sümbolistide vaadete aluseks on Plaatoni idealistlik õpetus kahe maailma reaalse ja ideaalse olemasolust. Sümbolistid vastandusid realistidele ja naturalistidele. Nende teostust peegeldub hingeline kriis, domineerivad nukrus, ükskõiksus maailma
Kiriku lahutamine riigist kiriku mõjuvõimu kadumine Muutused ühiskonnas tekitasid umbusku ja pessimismi. Inimene tunnetab, et ei mõista enam maailma, tal tekib ebakindlus, ohutunne.Tuleb muuta oma tõekspidamisi, moraalitõdemusi. Elulaadi uudsus tekitab inimeses sisepingeid. Modernismi sünd ongi seotud suurte nihetega ühiskonna erinevates elusfäärides. Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. PERIOODID 1. 1890-I ms , pr. Domineerib sümbolism ja impressionism. Tekkisid kultuuriliikumised Noor Eesti. 19. sajandi lõpul uusromantism, mis algas dekadentsiga, (dekadendid- loojandu , hävingu, languse poeedid ehk varajased sümbolistid ) mille keskmeks saab sümbolism. Tema ümber põimuvad estetism ja impressionism, vastandusid realismile C.BAUDELAINE , E.A. POE , P.VADAINE 2. avangardism tekkis 20. sajandi esimese kümnendi lõpul. Koosneb paljudest
Sümbolism Kunsti- ja kirjandusvool, mis sündis 1880a. Prantsusmaal ja Belgias. Sai alguse luulest. Levis maalikunsti, skupltuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Sümbolistide arvates peab kunst edastama tõtt kuid kaudselt. Kirjutati väga metafooriliselt. Omistati igale objektile sümboolse tähenduse. Sümbolism oli reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdis haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümoblism alguse. Sümboliste huvitasid igavikulised probleemid- sünd, surm, saatus, armastus, patt. Kirjutasid/joonistasid seda kasutades mitmetähenduslikke sümboleid. Sümbolistid Arthur Rimbaud, Aleksandr Blok, Friedebert Tuglas. Naturalism
Väga kaunid, erootilised ja müstilisest hingusest kantud on austerlase Gustav Klimti (1862-1918) teosed. 19. sajandi lõpu kirjut kunstipilti teeb veelgi keerukamaks see, et tihti on tolleaegsed erinevad kunstisuunad omavahel segunenud. Näiteks võisid nii postimpressionistid kui sümbolistid käsutada juugendlikke väljendusvahendeid. Samal ajal õhkus teinekord postimpressionistide loomingust sümbolistlikku salapära. Meeldivama kuju omandas sümbolism Põhjamaades ja Venemaal, arenedes nn. rahvusromantiliseks suunaks. See võrsus tervemast pinnasest - püüdest kajastada oma maade kauget sangarlikku minevikku, elustada rahvaluule kaunis maailm, kujutada uudselt armastatud kodumaastikke. Viimased on Põhjamaade tolleaegsetel maalidel enamasti dekoratiivsed, rasketes oranzikates sügisvärvides. Põhjamaade kunstnikest on eriti kuulus Akseli Gallen-Kallela (1865-1931) oma soome rahvaeepose "Kalevala" ainetel loodud teostega
teaduslikke termineid, arhaisme ja neologisme, mis omakorda rühutas luule aristokraatset loomust, st "kirjandust valituile". UUSROMANTISMI LEVINUMAD SUUNAD: 1. Dekadentism langus, halvenemine, mandumine, st kirjandus, mis väljendab pessimismi. 2. Impressionism (mulje) kirjanduses ei olnud oluline sisu, vaid mulje, mille teos lõi. Autor kirjeldas värve, lõhnu, emotsioone jms, mille varjus sisu oli vähetähtis, vahel hoopis olematu. 3. Sümbolism Kirjanduses tekkis sümbolism 19. saj viimasel veerandil prantsuse luules vastukaaluks parnaslaste loomingule ja naturalismi ning realismi olustikulisusele. Pinnase selleks valmistas ette Baudelaire`i looming, edasi arenes see Verlaine`i , Rimbaud`, Mallarme loomingus. Sümbol (kr symbolon - tunnus, märk) on sümbolistidele kujund, mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tabada. See ei kirjelda siinset maailma, vaid esindab teispoolsust, ideaalset maailma. Sümbol on kui igavese olemise salapärane märk
annavad võrdkujundid ja pildid, sümoltähendusega tegelased ja situatsioonid. Esindajad: peamine esindaja on belgia näitekirjanik M. Maeterlinck (1862-1949). Tema draamalooming läheb muinasjuttudest, legendidest ja filosoofilistest ideedest. Paremad näidendid on : "Printsess Maleine" (1889), ,,Pimedad" (1890), ,,Pelleas ja Melisande" (1892), ,,Sinilind" (1909) Estetism Aluseks on kunsti sõltumatuse idee. Kunsti eesmärk on temas eneses. Estenismiga on seotud dekadents, sümbolism, kunst kunsti pärast. Eredalt väljendub iluprintsiip O. Wilde´i (1854-1900) loomingus, tema muinasjuttudes ,,Õnnelik prints" (1888), ,,ööbik ja roos" (1888) ja romaanis ,,Dorian Gray portree" (1891). Uusromantism Saksa ja Põhjamaade kirjanduses nimetadakse sümbolismile lähedasi voole üldnimtusega uusromantism ( sümbolism ja impressionism), sest tegemist on romantismi põhimõte ja kohalike traditsioonide ning modernistlike võtete ja meeleolude põimumisega. Uusromantism on
Poe jaoks on tähtis "optimaalne pikkus" ja efekt. Poe proosa: Õudusjutud, Dektetiivi lood, Ulme. Teosed: 1827 "Tamerlan ja teisi luuletusi" , 1839 "Usheri maja hukk" , 1840 " Greteskid ja anarlestid" , 1842 "Punase surma mask", "Kaev ja pendel", 184 "Kaaren". Modernism 19.09.2011 Tuleb pr. keelest modern- nüüdisaegne. 19 ja 20saj uuenduslikkus taotelvate kirjandusvoolude ühisnimetus. Tekkis prantsusmaal vastukaaluks realismile. 19 saj lõpul uusromantism. Teemad: dekatism, sümbolism, impressionism. 20saj algul avansardim. teemad: futurism, kubism, ekspresionism, dadaism. Lõpu on raske määratleda, mõnede arvates kestis kuni teise ms-ni, ´teiste arvates kuni 1960-ndateni. Modrenismi mõjutasid: liikumisvahendid, tehnika, elekter, Freudi psühhoanalüüs. Dekadents Tuleb prantsuskeelest sõnast ja tähendab langust. Ta ei ole kindlapiiriline kirjanudsvool vaid elamisviis, elutunnetuslik liikumine vastandumine looduslikule ja loomulikule, eelkõige kunst ja
Kõik kommentaarid