"Paabeli poeg" retsensioon (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Lahesõda ja Balkani tragöödia

Lahesõda: Külma sõja järgse maailma suurimaks sõjaliseks konfliktiks kujunes Pärsia lahe piirkonnas toimunud Lahesõda. Sõja põhjuseks sai Araabia maailmas juhtivale positsioonile pürgiva Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu 2 augustil 1990 ning selle liitumine Iraagiga. Kuna Iraaki ei olnud enam NSV Liidu toetust, mõistis ÜRO rünnaku Kuveidi vastu hukka. Rahu loomise eesmärgil saadeti Pärsia lahe piirkonda Ameerika Ühendriikide sõjajõud, mis kasutasid baasina Saudi Araabiat. Liitlasvägede sõjaplaani ,,Kõrbetorm" järgi tuli kõigepealt saavutada täielik kontroll õhus ning purustada Iraagi sõjaline võimsus õhurünnakutega. Teises etapis pidid maaväed andma löögi Iraagi vägede pihta ning vabastama Kuveidi. 17 jaanuaril 1991 alustasid liitlasväed sõjategevust Iraagi vastu. Maavägede pealetung järgnes 24 veebruaril. Kasutades moodsaid sõjamasinaid, õnnestus Ameerika Ühendriikidel lüüa Iraagi armee enne, kui need jõudsid lagingusse

Ajalugu

50

docx

FILMIDE „INTOUCHABLES“ JA „MANDARIINID“ ANALÜÜS

teenida, et seejärel Eestisse teistele järgi minna. Sellest saab järeldada, et just mandariinid on üheks institutsiooniks, mis filmis kajastamist leiab. Teine institutsioon, mis filmis kajastamist leiab, on perekond, ja see tuleb aeg-ajalt terve filmi vältel välja. Kõik osalised teevad oma tegusid ainult oma perekonna pärast. Näiteks Ivo ei soovinud Gruusiast ära minna, kuna lisaks sellel, et see koht oli talle väga hinge jäänud, oli seal langenud ka tema poeg ja seal oli ka tema poja haud, siis seetõttu ei suutnud ta sealt lahkuda. Marguse jaoks oli samuti perekond tähtis ja tema soov oli mandariinid ära 5 korjata ning oma perele järele sõita. Samuti tuli filmist välja, et ka tšetšeen Ahmed läks tööle palgasõdurina, et oma perele paremat elujärge kindlustada. Sotsiaalseteks faktideks nimetatakse kindlamustrilisi inimkooslust iseloomustavaid fakte

Filmikunst

12

docx

Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos

Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos Nagu vanema venna Oskar Lutsu panus eesti kirjandusse, on niisama oluline noorema venna Theodori osa eesti filmiloos. Filmioperaator ja -lavastaja Theodor Luts sündis 14. augustil 1896 Kuremaal. Tema lapsepõlv möödus Palamusel. Õppinud Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, lõpetas ta Peterburi kommertsgümnaasiumi. Hiljem õppis Tartu ülikoolis keemiat ja majandust, lisaks käis Tallinna Sõjakoolis. Vabadussõjas tegi Theodor Luts Julius Kuperjanovi partisaniüksuse koosseisus kaasa nii Paju kui Võnnu lahingus; temast sai suurtükiväe ohvitser. Edasisele ohvitserikarjäärile sai takistuseks sõjaväes saadud seljapõrutus. Olles käinud Berliinis uuemaid moetantse õppimas, hakkas Theodor Luts koos oma naise Aksella Lutsuga salongitantsu kursustega elatist teenima. Peagi haaras noort abielupaari filmivaimustus. Theodor Luts oli iseõppija nagu teisedki eesti vanema põlve o

Maailma filmikunsti ajalugu

5

doc

Visuaalne antropoloogia

mehaaniline silm koos elektroonilise kõrvaga. See on kummaline muutumise staadium, mis leiab aset filmitegijas. Lisaks võib sellest osa saada ka publik. See on nagu totaalne alistumine sündmustele filmimise/vaatamise ajal. HARVARDI KOOLKOND Ameerika visuaalse antropoloogia oluline osa oli Harvardi koolkond. See sai alguse perekond Marshall ´idest. Alguses käisid perekonnaga Kalahari (Lõuna-Aafrika) kõrbes pikal perereisil, võeti kaasa ka filmikaamera, millel filmis poeg John Marshall. Tagasitulles loodi filmitud materjali monteerimiseks Film Study Center Harvardis. Selle juhatajaks sai antropoloogia magistrant Robert Gardner. Film keskendus neljale bushmani kütile. John Marshall ja Gardner monteerisid filmi koos, John luges teksti peale. Filmi "Kütid" hakati kritiseerima kuna näidatud jahikäik oli mitme aasta peale kokku pandud, kütid polnud kogu aeg samad ja Marshalli loetud tekst oli nagu Jumala mängimine (kõike ja paremini teadev). Gardeni

Visuaalne antropoloogia

1

odt

Filmiretsensioon filmile Hasta La Vista

Hasta la vista - filmi retsensioon Tuntud ka kui Tule nagu oled on film, mis räägib kolmest puudega sõbrast, Philipist, Larsist ja Jozefist, kes tahavad minna Hispaaniasse, et oma süütust kaotada. Reisil saavad nad abi meditsiini õelt, nimega Claude. Film põhineb tõesti sündinud lool. Valmimisaasta: 2011 Valmimismaa: Belgia Rezissöör: Geoffrey Enthoven Peaosatäitjad: Robrecht Vanden Thoren (Philip), Gilles De Schrijver (Lars), Tom Audenaert (Jozef), Isabelle de Hertogh (Claude) Teema: Draama, komöödia Näitlejatöö analüüs: Näitlejatöö oli antud filmis väga hea. Puudega inimesi on tõenäoliselt väga keeruline mängida, kui pole ise selles olukorras olnud. Isegi, kui nad vahepeal ennast reeta võisid, siis ei olnud see märgatav. Kõige raskem oli tõenäoliselt Philipi osa täitnud näitlejal, kuna tema pidi mängima inimest, kel vaid pea vaevaliselt liigub, mis tähendab, et ta pidi koguaeg end kontrollima, et mitte muid kehaosi liigut

Eesti keel

2

docx

Nipernaadi filmiarvustus

„Nipernaadi“ Filmi arvustus ja tegelase analüüs Vaadates filmi „Nipernaadi“, mis minu arvates on üks väga hea eesti film, tekkis tahtmine vaadata ka teisi eesti keelseid filme. See film lihtsalt näitab kui hea võib olla eestlase oskus teha filmi ja seal näidelda. Peategelane ise jättis mulle positiivse mulje, sest minu arvates oli teda väga hästi iseloomustatud ning jäi raamatuga võrreldes täitsa tõetruu mulje. Ainuke asi, mis mina filmis nägin erinevat, oli ta riietus. Ta kandis raamatus musta, aga filmis valget. Hästi oli esile toodud tema hea suhtlemisoskus ja suhtumine asjadesse. Tuli ka see, mis oli raamatus, et ta oli nagu vang, kes oma vabadusepäevi ära kasutas, sest ta soovis olla lihtsalt vaba. Hästi oli kirjeldatud teda kui meest, kes sai oma valesid rääkides endale hoogu juurde, ta nautis, kuidas inimesed teda uskuma jäid, kuidas naised ta sülle vajusid. Ta otsis seda naudingut, mida saab ainult

Kirjandus

1

doc

Filmi „Õnnetusi juhtub” arvustus

Filmi ,,Õnnetusi juhtub" arvustus Mina jäin filmiga üldiselt väga rahule, sest film oli samal ajal naljaks ja kurb ning samas huvitav. Mulle meeldis selle filmi juures eriti peategelane, kes tegi koos oma sõbraga palju naljakakaid asju. Film keereles auto avariist koomasse langenud poisi Gene ümber, kellel ei olnud palju võimalusi ellu jääda. Siiski ta vanemad ning sõbradtuttavad toetasid teda. Kahjuks oli filmil õnnetu lõpp, sest Gene suri ära. Ma leian, et filmis oli hea näitlejatöö. Eriti meeldis mulle peategelane, kuna ta oli väga mitmekesine ja huvitav. Samuti meeldisid mulle vanemate osatäitjad, sest nad sobisid ilusasti rolli. Mulle meeldis filmi juures see, et kui poiss koomasse langes, jäi ta sõber teda toetama. Samas ei meeldinud mulle ei meeldinud see, kuidas teised poisi sõbrad sellele reageerisid: üks neist hakkas jooma ja teine ei näidanud üldse mingit emotsiooni. F

Eesti keel

3

pdf

Eesti filmist aastatel 1948 -1967

Õigus ja tõde Eesti filmis aastatel 1948 -1967 Neljakümnendatest alates liikus Eesti kinokunst õitsengu suunas. Hiljuti oli sündinud suur filmikompanii Tallinnfilm, kes tootis kokku üle 800 filmi, lisaks sellele hulgaliselt kroonikaid ja ringvaateid. Tallinnfilmile suutis kodumaal ainsana konkurentsi pakkuda Eesti Telefilm. Eesti film oli saavutanud suurel ekraanil kunstilise väärtuse. Nõukogude Eestis oli filmitegemiseks raha. Seda edendati igal viisil ja nii arenes kinokunst Eestis väga kiiresti. Vaadelgem näiteks filmi "Keskpäevane praam". Näeme nii tugevat ja kandvat dialoogi kui ka äärmiselt hästi struktureeritud loo ülesehitust. Eestis olid nüüdseks tekkinud esimesed tõelised filmistaarid. Nende hulgas näiteks Ada Lundver, Ants Eskola, Kaljo Kiisk ja muidugi Jüri Järvet. Tolle ajastu filmides jääb silma, kuidas igas filmis mängisid samad näitlejad ja filme tegid samad tegijad, aga eks ole see vähemal või rohkemal määral Eesti filmis tänapäevalgi

Filmikunst

Kommentaarid (0)