Pinnavormid (1)

RELJEEF JA PINNAVORMID
M A A T E A D U S Pinnavormid tekke järgi:
M kosmogeensed ­ metoriidi kraater
A A T E A D U S endogeensed ­ Maa siseenergia mõjul tekkinud
M vulkaanilised
A tektogeensed
A T E A D U S Maakoore rebendrikked Rike on katkestus kivimkeha pidevuses.
M Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis
A pinged , mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht
A kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks.
T Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud.
E Erinevalt murrangust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes ehk liikumine on lõhepinna suhtes
A mitteparalleelne.
D Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Sageli võib samal alal esineda mitu
U üksteist erineva nurga all läbivat lõhede süsteemi. Eestis on ülekaalus kirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed, mis jagavad
S aluspõhjakivimi erineva suurusega plokkideks. Maakoore rebendrikked
M Murranguks nimetatakse rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud
A paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt .
A T E A D U S Mäestikud
M Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse
A katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon ) pika aja vältel maakoore suures sügavuses.
A T E A D U S antiklinaal ­ sünklinaal ­ pos. kurd neg. kurd eksogeensed ­ Maa välisenergia mõjul tekkinud
M glatsiaalsed ­ mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus
A A T E A D U S www.earthscienceworld.org eksogeensed ­ Maa välisenergia mõjul tekkinud
M glatsiaalsed ­ mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus
A A T E A D U S www.earthscienceworld.org Liustikud
M Klimaatiline lumepiir tähistab ala kus aasta jooksul maapinnale langev lume kogus on võrdne sulamisvete ja auramisega ära kantava
A sademete kogusega. Poolustel on lumepiir meretaseme lähedal,
A ekvaatoril (Andides) ligi 6400 m kõrgusel. Lumepiiri täpne kõrgus sõltub nõlva ekspositsioonist ja reljeefi iseärasustest.
T E A D U S Liustikud
M Aastate jooksul lumepiirist kõrgemal kogunenud lumi tiheneb päikesekiirguse (lumme imenduv sulavesi ja vihm jne.) ning
A ülemiste lumekihtide raskuse tõttu ja moodustab muutunud jääkristalli struktuuriga sõmerlume e. firni.
A teralumi Firni edasisel tihenemisel kaovad lumest
T poorid ja tekib liustikujää.
E Mida suurema rõhu all ( paksem kiht) ja lumehelves kõrgema temperatuuriga jää on, seda
A plastilisem ta on. Aluspinna kallakuse firn (mägiliustikud) või jää suure paksuse tõttu
D liustikujää (mandriliustikud) hakkab jää liikuma ­
U kujuneb jääliustik. Wikipedia
S Mägiliustikud ja mandriliustikud
M Laugel nõlval (1-2°) jääliustiku liikuma hakkamiseks peab jää paksus olema vähemalt 60-65 m. Järsul nõlval (45°) piisab liustiku
A liikumiseks juba 1-2 m paksusest kihist.
A Aktiivse toitumisega paksemate liustike ning järsematel nõlvadel paiknevate liustike liikumiskiirus on suurem. Tavaliselt liiguvad
T liustikud aastas kümneid kuni sadu meetreid (ka hääbuvad
E liustikud), kiirema liikumisega Himaalaja, Gröönimaa ning Ida- Antarktika liustikud isegi üle 1 km.
A D U S M A A T E akumulatsioon
A D U ablatsioon ­
S taandumine M A A T (Eesti geoloogiline baaskaart .Seletuskiri 2005)
E akumulatsioon
A D U ablatsioon ­
S taandumine Liustike kuhjelised pinnavormid: moreen ­ sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni
M A A Küljemoreen
T E A D Otsamoreen
U Moreen
S Mäestikke kujundavad välisjõud
M Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste reljeefivormide kujunemiseni (alpiinne reljeef).
A A T E A D U S M A A T E A D U Himaalaja, Bhutan . Wikipedia S Liustike poolt kujundatud kulutuspinnavormid mäestikes
M Kaarid e. orvandid on järsuveerelised süvendid mäeahelike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel.
A A T E A D U S Kaaride vahele jäävad teravad mäetipud ­ karlingud.
M karlingud
A A T E A D U S Kurud on mägedevahelised madalamad kohad mäeahelikul
M kurud
A A T E A D U S M A A T E A D U S Wikipedia M A A T E A D U S Wikipedia Ruhiorud e. troogid on U- kujulise ristlõikega järsuveerulised moldorud , mille liustik on sälkorust kulutanud.
M A A T E A D U S Tsirkusorud on suured järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Sealt saavad alguse oruliustikud.
M A A T E A D U S S U D A E T A A M Mandriliustik voored : Voored on mandrijää vooliva ehk kulutus -kuhjelise
M tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad
A künkad VOORED
A T E A D U S Wikipedia