võimalik tõesti võita kõike? Mina arvan, et kui armastus on tõeline, ei suuda seda hävitada miski. Näiteks filmis ,,Saatuslik valik" läheb tüdruk nimega Alejandra Danilole mehele. Ta ei tee seda vabatahtlikult, vaid ähvarduse alusel, sest Danilo ähvardab tappa kunstnik Germani, keda tüdruk tõeliselt armastab, kui too temaga ei abiellu. Filmi lõpuks saadab Alejandra Danilo vangi prostitutsioonile sundimise ja narkoäri eest ning ta saabki lõpuks olla koos oma kunstnikuga. Ta kannatab kõik ära armastuse pärast. Kui armastus on tõeline, on võimalik võita kõik. Olgu tegu mis tahes olukorraga. Armastatu nimel on inimene valmis kõigeks. Kui armastus pole tõeline, ei võida sellega ka midagi. Anna-Kaisa Laur 10.A
võita kõike? Mina arvan, et kui armastus on tõeline, ei suuda seda hävitada miski. Näiteks filmis ,,Saatuslik valik" läheb tüdruk nimega Alejandra mehele Danilole. Ta ei tee seda vabatahtlikult, vaid ähvarduse alusel, sest Danilo ähvardab tappa kunstnik Germani, keda tüdruk tõeliselt armastab, kui too temaga ei abiellu. Filmi lõpuks saadab Alejandra Danilo vangi, prostitutsioonile sundimise ja narko äri eest ning ta saabki lõpuks olla koos oma kunstnikuga. Ta kannatas kõik ära armastusest. Kui armastus on tõeline on võimalik võita kõik, olgu see mis tahes olukord. Armastatu nimel on inimene valmis kõigeks, kui armastus pole tõeline, ei võida sellega ka midagi. Anna-Kaisa Laur 10.A
kord jahtisid teda inkvisiitorid, siis sattus konflikti kakluse pärast. Goya põgenes Madridi, kust ta ühel päeval leiti nuga seljas. Hiljem rändas koos rändtoreadooridega mööda Hispaaniat. Goya kunstnikukalduvused avaldusid varakult.Õppis Zaragozas kohaliku meistri juures, kuid ta enese sõnul olid ta peamisteks õpetajateks Velazquez, Rembrandt ja loodus. Paaril korral üritas Goya saada ka Kunstiakadeemiasse Madridis, kuid edutult. Hakkas koos töötama ühe teise kunstnikuga, kelle õega abiellus. Seejärel asus tööle kuninglikus gobeläänimanufaktuuris, kus lõi hulgaliselt ajaloo teemalisi kartonge gobeläänide valmistamiseks. Samal ajal maalis ka portreid hispaania aadlikest. Goya triumf algas 1780.a., kui ta valiti Kuningliku Kunstiakadeemia liikmeks. Üheksa aastat hiljem on ta juba õuekunstnik. Goya maalis mitmeid töid hispaania kuningast ja tema pereliikmetest. Oma töödes võis ta varjamatult näidata kunigapere eemaletõukavat välimust,
Kunstiretsensioon Tumedad inimhinged. Külastasin kolmapäeval, 15 oktoobril kunstinäitust ,,Kaugused". Näitusel oli välja pandud kahe kunstniku tööd, kelleks olid Mari Roosvalt ja Mara Koppel-Ljutjuk. Tegemist on naistega, kes on mõlemad on Eesti Kunstnike Liidu liikmed. M. Roosvalt on sündinud 1945.a. ja 2006. a pälvis Konrad Mäe nimelise maalipreemia. M. K-Ljutjuk (1978) puhul on tegemist noorema põlvkonna kunstnikuga. Ljutjuk on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia 2001. a. Mari Roosvalti piltidel oli palju kujutatud planeete ja taevakehi. Piltidel oli näha kosmilisi märke (ufosid) ja energia muundumist. Tema maalidest hakkas silma ,,Ku...ja...ni", mis oli tehtud segatehnikas 2006.a. Eriti huvitavad pildi juures olid nupud, mis olid pildi alla kinnitatud. Värvidest paistsid enim silma just hallikad ja porised värvid. Teine pilt, mis pilku püüdis oli ,,Sünonüüm". Tegemist oli hoopis teistsuguse pildiga
perekondades. Samuti oli ta teistele eeskujuks.Boschi töid jäljendati läbi 16. sajandi. Ta oli ühtlasi ka 16. sajandi suurima Madalmaade meistri Pieter Bruegel vanema eeskuju.Lisaks mõjutas ta ka maastikumaalide viljelejat Joachim Pateniri. Tema teoste kohati sünge unenäolikkus on inspireerinud 19. sajandi romantikuid ja 20. sajandi sürrealiste. Nii võib julgelt kinnitada, et Hieronymus Boschi maalid on ajakohased ja põnevad ka tänapäeval. Tegemist on seega suure kunstnikuga, kelle teosed on pälvinud inimeste huvi läbi aegade. Aitäh!
Vabbe põhimõttest, et inimene ei saa tegelikult teistelt midagi õppida ja et kõik tuleb sisemisest loomisjõust, mille arendamine on igaühe individuaalne asi ja iseseisva töö tulemus. Tema esimestel töödel kujutatud primitiivsed grotesksed kujud pälvisid kunstiarvustajate tähelepanu ning Karin Lutsus nähti tugevat vaimu ja fantaasiarikkust. Tema esimeste koolilõpujärgsete maalide hulka kuulub 1928. valminud "Aednik", mida on kõrvutatud ka "Kunstnikuga" kui kunstniku kahte tähelepanuväärsemat autoportreed. Need kaks olid ka Karin Lutsule endale väga olulised. 1928. aastal veedetud aeg Prantsusmaal avas kunstniku muutustele ning hiljem asendus tema kooliaegne tasapinnaline ja dekoratiivne maalilaad perspektiivi ja valguse/varjude tunnetusega ning maalilisusega. 1930- ja 40ndatel valminud teosed on kunstniku loomingust mulle enim meeldivad. Sellel ajal oli kunstniku inimesekujutus muutunud realistlikumaks. Tema töödes on
Kunst on unikaalne objekt ja kunstniku poolt lõpetatud ja kinnitatud töö, mis on Kunst on protsess, performance, valideeritud vastavalt kokkulepitud tootmine, intertekstuaalsus. Kunst standarditele. taaskasutab kultuuri, mis on kinnitatud publiku poolt ja valideeritud subkultuuride poolt, mis jagavad kunstnikuga sama identiteeti. Massikultuur Niššitooted, väiksemate gruppide identiteedid Madala ja kõrgkultuuri eristamine Kõrg ja madal kultuur segunevad, piirid ähmastuvad Selged eesmärgid ja tõsised kavatsused. Mäng, iroonia, väljakutse.
Põlenud linn-varemed; Peale lõunat-natüürmort, figuraalkomposit., maastik, lilled; Kunstnik-hajutatud kontuuridega. II periood- sotsial.realism kaotab värvi, üritab sobituda NSVL kunsti reeglitesse(NSVL kunst väliselt vormilt õige, sisu patriootl.). Teeb neutr, maastikud, portreed, natüürmordid(Natüürmort aedviljadega) Tehnika-õli. Loodus kurb, vihmane. Isel: inimesed istuvad akna ees, sisult nõukogudelik, vormilt kitselik.Tegi koos kahe teise kunstnikuga estonia teatri laemaali ja sai selle eest tunnustatud preemia. Elatab ennast portreedega. III periood-kubistlik ja abstraktne. Võtab kubismilt vormi ja muudab selle abstraktseks. Tal oli 3 näitust. III neist väga moodne, alg.kardetakse, hiljem suur edu. Tema kunst mõeldud eliidile. Viimaseks maaliks on ''Sõit maailma otsa''-ilus hüvastijätupilt. Kokku tal 1000kond maali. JohannesGreenberg-õppis Saksamaal. Kinnise isel, häbelik, tagasihoidl., tundl.kriitika suhtes
Terve saal plaksutas talle. Suvel, kui kool oli lõppenud teenisid poisid visalt raha kolhoosis, põllutöödel. Viiendale klassile pakuti välja võimalus minna pealinna klassi ekskursioonile ning klass valis ekskursiooni lõbustusparki. Lõbustuspargis aga kohtuti hoopis oma dzuudovastastega Tallinnast. Tallinna dzuudopoisid arvasid, et nad jälitasid vaenlaste spiooni, kuid Vilgumäe poiste abiga tehti kindlaks, et tegu on tõelise kunstnikuga, kes otsis endale sobivaid modelle.Lõbustus pargi aeg oli täis saanud ja poisd läksid joostes bussipeale ja sõitsid tagasi Vilgumäele JANNO PÕLDMA Sündis 7. novembril 1950 Tallinnas Alates 1973.a. töötab "Tallinnfilmis". Alustas operaatori assistendina, seejärel töötas operaatorina. On filminud üles umbes 20 joonisfilmi 1991.a. debüteeris "Tallinnfilmi" stuudios nukufilmi "Vennad ja õed" rezissöörina. On kirjutanud lasteraamatu "Dzuudopoisid" - 1985.
kokkupuude armastusega murrab tema südame. Maria on veendunud, et ta ei leia kunagi tõelist armastust ja ta on kindel, et armastus ongi midagi kohutavat, mis põhjustab ainult kannatusi. Juhuslik kohtumine viib ta Euroopasse, kus ta unistab kuulsusest ja õnnest aga lõpetab hoopis prostituudina. Tema kindel arusaam armastusest, mis on vaid põrgulik meeleheide, võtab pöörde pärast seda, kui ta kohtub ühe noore kunstnikuga. Algab tee tagasi iseenda juurde. Maria oli üheteistkümneaastane tüdruk, kui ta armus esimest korda. Esimesel koolipäeval avastas Maria, et ta pole teel üksi, temaga koos kõndis poiss, kes elas naabruses. Nad ei vahetanud eales ainsatki sõna, ent ajapikku hakkas Maria tähele panema, et tema jaoks oli päeva kõige meeldivam osa need hetked seal tolmusel teel, janu, väsimus, keskpäevane päike, poiss, kes kõndis kiiresti, nii et Maria pidi kõvasti pingutama, et sammu pidada.
.. Kuidas muutub Laura? Missugused tunned ja mõtted tal on? Kui hakkata mõelda Laura poolt, siis võib märgata, et tema jaoks ka raha oli tähtis, aga ta ei tahtnud oma suhted noormehega tükideks rebima. Nagu Rolandiga muutub raha ka teda. Võib olla selle pärast, et Laura oskas armastada ja tema armastus oli tugevam, kui raha tahtmine. Ta ei muutunud nii palju nagu Roland ja tema peas sündis väga kaval plaan,kuidas saada raha endale ja säilitama oma armastust... Mis tegi raha kunstnikuga? Kunstnik, mille nimi oli Osvald oli natukene hull. Ta tahab endale kõike. Ta hakkab valetada selleks, et täitä oma soove. Tema soovid olid saada kõige õnnelikkumaks, leida endale hea naist, saada palju raha... Kui ta sai raha nad muutsid teda. Filmis on näha, et ta on natukene hullumeelne. Tema jaoks see on normaalne. Aga kuidas olla, kui sul on raha aga pole naist? Siis tema kätte saabub üks ajaleht, kus oli ilusa neiu pilt. Selle neiu kaelal oli kuldkett milles rippus kuldkala
"Autoportree Isabella Brantiga", "Viimane kohtupäev", "Maa ja vee liit", "Õlgkübar", "Kolm graatsiat", "Maria Medici sabumine Marseille'sse" jne. Frans Hals Haarlemi kunstnike koolkonda kuulus Frans Hals (1581 - 1666), kelle elust on teada vähe. On vaid märgitud, et ta oli inimene, kes kõige meelsamini viibis Haarlemi kõrtsides. Frans Hals oli pidevalt võlgu oma pagarile ja kingsepale. Ometi oli tegemist andeka kunstnikuga, ühe kõigi aegade suurima portreemeistriga, kes täitis enamjaolt tellimustöid. Vanas eas sai ta linna vaestemajalt väikese pensioni. Oma lähedasi inimesi, sealhulgas joomakaaslasi, maalis kunstnik mõnikord klaasi veini eest. Tema molberti ees on istunud kaupmehed, ohvitserid, aadlikud, juristid, arstid, palgasõdurid, kogukad emandad. Aga ka trahterite "elanikud": mustlastüdruk, kitarrist ja Malle Babbe - Haarlemi nõid, kelle õlal istub öökull. Üsna palju maalis Frans Hals lapsi
Leonardo da Vinci Mona Lisa Marten Arandi Leonardo da Vinci • Itaalia kõrgrenessansi üks tuntumaid esindajaid. • Sündis 1452, Itaalias (Anchiano). • Suri 1519, Prantsusmaal (Cloux). • Tegemist polnud ainult kunstnikuga. Ta oli veel skulptor, arhitekt, moedisainer (unikaalne kott, kavand ilmselt aastast 1497) insener, loodusteadlane ning leiutaja. • Suured teened anatoomias, nimelt lahkas laipu ja kirjeldas nende põhjal inimkeha ehitust, samuti joonistas inimese kehaosasid. Inimese kehaosade (luude, liigeste, kõõluste) kujutamine • Ta koostas helikopteri, tanki, kalkulaatori jooniseid, kuid arvestades tolleaegse teaduse arengutaset, polnud võimalik neid ideid tollal ellu viia.
Ruumi valgustus on on mahe, et pildi koloriit kõige paremini välja tuleks. Ruumis on veel sarnases stiilis teoseid eksponeeritud, aga kõik erinevad üksteisest mulje või emotsiooni poolest, mida edastab. Teos ja kontekst Teose kunstnik on Erró nimeline mees. Mees on osavalt suutnud varjata oma pärisnime internetis ja võib arvata, et tegemist on tema kunstniku nimega. Kunstniku tausta uurides sain teada, et tegemist on postmodernistliku kunstnikuga, kes on õppinud Norras ja Itaalias. Ta on andnud mitmeid teoseid Reykjaviki Kunstimuuseumile, kus on tema teosed püsinäitusel eksponeeritud. Teos on väga hästi seostatav Marilyn Monroe'ga, sest naisfiguur esiplaanil on peaaegu identne 1962. aastal lahkunud näitlejanna, laulja ja modelliga. Teose tegevuse asukohaks võib arvata Ameerika Ühendriikide mõnda suurlinna. Kunstiteos jutustab lugu, mis pöörleb kauni naisfiguuri ja mäslevate meeskujutiste ümber. Tegevus
Sari Kujutletavad maastikud ehk Imaginary landscapes on kirjutatud pika aja jooksul (aastatel 1939-1952) ebatavalistele instrumentidele. See sari sisaldab 5 teost, nt I osas on kasutatud sireene ja plaadimängijat. Sarja IV osa on mõeldud 12-le raadioaparaadile ja V osas on 42 kokkumonteeritud stuudiosalvestist. Peformance ja happening Tavatud helitegemise viisid. Cage oli üks esimesi heliloojaid, kes seda tegi. Tema koostöö tulemusena Kunninghami ja ühe kunstnikuga aastal 1952. sündis esimene happening. Redelilt lugesid 2 poeeti oma loomingut, Cage pidas teisel redelil loengut ning lisaks esitas pianist Cage loomingut. Tema teos Watermusic (1952) sisaldab nii ühte kui teist, sest sageli Cage esitamise stiilid põimusid ja kombineerusid omavahel. Watermusic on muusikaline lavaline etendus ja samuti klaveripala. Pianist mängib klaverit, kuid klaverimäng on selles teoses väike element.
), mis 17. sajandi I poolel ühendati Prantsusmaaga (jääb selle kirdeossa). 1613. aastal läks Claude Rooma õppima ja pärast 1625-1627 Prantsusmaa-käiku jäi sinna elu lõpuni. Tema esimene juhendaja oli itaalia kunstnik A. Tassi, kes õpetas talle maastikumaali, kompositsiooni ja maalitehnikaid. Hiljem töötas G. Valsi juures, kus õppis perspektiivi kasutamist. Ta käis sageli Rooma lähedal Campagnas maastikku joonistamas koos mõne teise kunstnikuga, kelle seas oli ka Poussin. Samuti mõjutasid Lorraini sakslase A. Elsheimeri tööd ja eriti itaallase Domenichino (1581- 1641) maastikumaalid. Lisa: Pildid Pilt 1. Pilt 2. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Barokk http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/lorrain/tekst.htm http://www.koolielu.edu.ee/klassitsism/klassika/lorrain.html http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm
ülesandeks jälgida, et näiteks filmides kujutatud Lindgreni raamatute tegelased vastaksid tema fantaasiale. Kõik päevad pole päikeselised Ilon Wiklandile ei meeldi vihmased ja hallid ilmad. Siis paneb ta oma suures ateljees kõik tuled põlema ja lohutab end sellega, et halb ilm asendub peatselt paremaga. Ja kui tal ongi raske periood, siis ammutab ta elurõõmu joonistamisest. Pärast esimese kriipsu tõmbamist hajuvat kurbus ja muremõtted justkui nõiaväel. Kunstnikuga kohtunud ajakirjanikul on aga raske seda sarmikat prouat vaadates uskuda, et ta üldse kunagi masenduses on olnud. Nii palju sooja energiat kiirgab temast. Kõige rohkem muretseb aga Ilon Wikland tänaste laste pärast, kes näevad teleekraanilt pea iga päev vägivalda. Ta soovitab lapsed sellest koledusest võimaluse korral eemaldada. Lugege muinasjutte! Wiklandi arvates peaksid täiskasvanud inimesed aeg ajalt muinasjutte lugema, sest muinasjutud on õpetlik lugemisvara kõigile.
Nagu andekate laste puhul tavaks, avaldus Oskari talent varakult. Väikese poisina olevat ta palunud jõulukingiks alati värve, koolitundides joonistas aga sageli portreid ja karikatuure. Ants laikmaa juurde sattus ta pooljuhuslikult. Kalliste pere elas tol ajal Toompeal Vaestekooli tn1 krt 23 Paulbergi majas). Laikmaad nähti sageli läheduses olevas Falk-pargis maalimas. Felix Kallis meenutab: "Ükskord, kui tulime linnast, ütles ema:mina lähen ja räägin selle kunstnikuga Oskari üle. Ema esitles ennast ja ütles, et tal vanem poeg on joonistamises andekas. Laikmaa ütles, et too poiss siia ja las võtab ühes kõik pildid, mid ta teinud on. Oskar oli vast 12 või 13 aastat vana. Laikmaa oli Oskarist huvitatud ja hakkas teda õpetama ilma maksuta. 2 Looming Oskar kallis kuulus eesti kunstnike neljandasse põlvkonda
Tema tuntuim teos on ,,Ootus"(1935) mis kujutab mantlites ja kaabudes rahvamassi vaatlemas meile nähtamatut objekti.Selles teoses on kõhedust tekitav,ulme filmilik õhkond mis kajastub ka tema hilisemates töödes. ,,Ootus"(1935) JÜRI ARRAK Jüri Arrak (sündis 24. oktoobril 1936 Tallinnas) on eesti maalikunstnik, graafik ningmetalli- ja filmikunstnik. Tema puhul on tegu kõigi eestlaste mällu sööbitunud kunstnikuga kuna tema teosed on väga isikupärased ja meeldejäävad.Jüri Arraku puhul on mainitud,et tema sürrealistlikus vaimus portreed on täis vastandusmänge ja irooniat nägu näiteks autoportree ,,Vestlus" (1977a). ,,Vestlus"(1977a) Auto portreid on arrakul kokku neli .Erinevalt Rembrandist või Van goghist pole tal neid palju vaja läinud.Põhjus on selles et teda pole huvitanud kujutada enda sisemuse ja välimuse muutuseid
..........................................................................................12 Laureaadid...................................................................................................................12 KASUTATUD MATERJAL...........................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Miks otsustasin teha referaadi just Konrad Mägi kohta? Ma ei mõelnudki pikalt. Eks määravaks sai see, et tegu on minu kodumaa kunstnikuga. Oluliseks aspektiks oli loomulikult ka see, et Mägi on oma teostel kujutanud Saaremaad ja rannamaastikke. Rääkides kunstnikutest, peaks teadma mida tähendab mõiste ,,kunst". Üldisemas tähenduses on kunst meisterlik oskus mistahes loomingulisel tegevusalal. Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike, mille iseloomulikem kujutamisvahend on värv. Maalikunst jaguneb omakorda mitmeks erinevaks alaliigiks, mis erinevad üksteisest tehnika,
vastupandamatu sarm ja võime kõiki endasse armuma panna ning oskus selle eest, et saaks jääda igavesti nooruslikuks ning kogu vanaduse taak seltskonnas käituda. Kuigi teosest võib jääda seesugune mulje, ei olnud ladestuks portreel. Dorian kindlasti läbinisti paheline. Pigem oli tegu omaenda ilu lõksu Järgnevate nädalate jooksul kasvab lord Henry mõju Dorianile. Selle sattunud mehega, kes liiga noorelt n-ö ära rikuti. Talle sai hukatuseks asemel, et kunstnikuga koos ateljees istuda, veedab noormees nüüd kõikvõimas karistamatuse tunne, mis tekkis, kuna keegi ei oleks suutnud aina rohkem aega lord Henryga. Dorian võtab omaks lord Henry uskuda, et ilusad inimesed pahelisteks tegudeks võimelsied on. veendumused hedonism tähtsustamise osas ning hakkab n-ö elu nautima.
Sündis kirikuõpetaja peres, noorem vend. Arvas et hakkab tegelema misjonitööga. Umbes 20. aastaselt siirdub Hollandi äärealadele, kus hakkab tegema misjonitööd. Hakkas maalima, tahtis edasi anda emotsionaalsust. Esimesed tööd masendavad . Loobub misjonitööst ja õpib kunsti, aga akadeemiline haridus puudub. Hiljem läheb vennale appi. Perekonda ta ei loonud. Proovib rõõmsamalt maalida. Väga hea värvitunnetus. (Tool- varjud värvilised- sinakad rohekad). Tahtis teise kunstnikuga luua kogudust. ( "Kartulisööjad, Päevalilled, Saapad). Tegi endast portreid. Iseloomulik jõuline pintslitöö. Lõpetab elu enesetapuga. 13. Paul Gauguin (elu ja looming). Kõige eripärasema elulooga. Sündis Pariisis, kolisid Peruuse, kus möödub lapsepõlv. Prantsusmaale jõuab tagasi 7. aastaselt. Esimene töökoht kaubalaevastikkus, hiljem börsimaakler. Abielus ja peres 5 last. Varjatud kiindumus maalimise vastu. Meeldis impressionism
Lugu noorest Brasiilia tüdrukust, kelle esimene süütu kokkupuude armastusega murrab tema südame. Maria on veendunud, et ta ei leia kunagi tõelist armastust ja ta on kindel, et armastus ongi midagi kohutavat, mis põhjustab ainult kannatusi. Juhuslik kohtumine viib ta Euroopasse, kus ta unistab kuulsusest ja õnnest, aga lõpetab hoopis prostituudina. Tema kindel arusaam armastusest, mis on vaid põrgulik meeleheide, võtab pöörde pärast seda, kui ta kohtub ühe noore kunstnikuga. Algab tee tagasi iseenda juurde. P.Coelho "Zahir" "The Zahir" (2005) Ühel päeval avastab kuulus romaanikirjanik, et tema sõjakorrespondendist abikaasa on ta ilma ühegi ilmse põhjuse ja selgituseta maha jätnud. Kuigi kirjaniku töid saadab üha suurem edu ja ta ellu saabub ka uus armastus, halvab painav mõte naise kummalisest kadumisest ta mõtted lõpuks jäägitult. On ta röövitud, väljapressijate küüsi langenud või lihtsalt tüdinenud pikaajalisest abielust
Montova ning Veneetsia kaudu kodulinna Firenzesse. Ta alustas mitut maali neist ühtegi lõpetamata. Ta pühendas palju aega matemaatilistele uurimustele. Seejärel oli Leonardo kümme kuud insenerina väejuht Cesare Borgia teenistuses ja reisis viimase valitsusaladel Toscanas ja Umbrias. Lõpuks naasis ta Firenzesse, kus ta sai riigilt tellimuse Palazzo Vecchio jaoks mõeldud seinamaalingule, mille teemaks oli Anghiari lahing. Pärast 1500. aastat kohtus Leonardo kahe oma aja silmapaistva kunstnikuga: Michelangelost sai Leonardo suurim võistleja, samas Urbinost pärit noor Raffael uuris väga innukalt tema teoseid, kaasa arvatud ''Mona Lisat'', mis sel ajal oli veel lõpetamata. Kui Leonardo sai 61 aastaseks, pidas ta vajalikuks taas elukohta vahetada, sest pärast seda, kui prantslased olid linnast välja aetud, ei olnud tal Milanos enam võimalik tööd saada. Ta reisis Firenze kaudu Rooma, kus kunstielu oli nendel aastatel saavutanud võrratu õitseaja.
Klimpt on kujutanud erineva vanusega inimesi, mis on üks oluline sümbolistlik mõiste antud pildi konseptsiooni suhtes. Nimelt on näidatud erinevate vanustega erinevaid generatsioone, mis vahetuvad ja moodustavad üheskoos eluringluse. Keskel on vanem naine, keda ümbritsevad erinevate vanustega naiased ning lisaks ka vastsündinu, mis annab kinnitust eluringluse ja generatsioonidevahetuse mõttele antud maali juures. Kuna tegemist on juugendiajastu kunstnikuga, kes kasutas rohkelt sümboleid, on oluline märgata elu kujutamise juures fakti, et vaid vastsündinul ning üleval vasakus ääres kujutatud noorel naisel on peale surma silmad veidi lahti. Kõik ülejäänud on kujutatud suletud silmadega, unistavas ja eemalolevas seisundis, mis sümboliseerib Klimpti mõistes elu – see on unistav ja eemaolev rännak, mis ei pööra surma reaalsusele tähelepanu. Elu on illusioon ja kartmatu
Uurimusliktöö HETÄÄRID Kogenud hetäär annab nõu neiule, kes kavatseb hetääriksa saada: "Hetääri elu on täis katsumusi. Selles on palju ühist kunstnikuga, muusiku ja arhitekti eluga. Selleks, et hetääriks saada, peab sul peale hea välimuse ja nõtkuse olema väljapaistev mälu, sa pead oskama lugeda kolmes murdes, huvituma ajaloost, tundma filosoofilste õpetuste algeid. Siis suudad sa võrdsena vestelda peootide ja filosoofidega nind ületad mõningaid vähem võimekaid
Valisin Man Ray ja tema teosed oma uurimisaluseks, kuna ta on peamiselt tuntud kui fotokunstnik ja mind huvitab fotograafia. Internetipõhise referaadi tarvis on fotod materjalina paremad kui reprod maalidest, mida galeriis näinud pole, kuna must-valgete fotode puhul ei ole kuigi olulised värvid, mõõdud, ega tekstuur. Lisaks on tema lühifilmid lihtsasti kättesaadavad. Peaasjalikult on minu arvates tegemist aga mitmekülgse ja uuendusliku kunstnikuga, kes vääris minu silmis uurimist. 1. Elu ja kunst Man Ray ehk sünninimega Emmanuel Radnitzky (1890-1976) sündis Philadelphias vene-juudi immigrantide peres ja kasvas üles New Yorgis. 1911 muutsid Radnitzkyd oma perekonnanime Rayks reaktsioonina etnilisele diskrimineerimisele ning levinud antisemitismile. Man oli lühend hüüdnimest Manny ning sellest tulenevalt kasutas kunstnik nime Man Ray. Man Ray sai tuntuks modernistina, andes suure panuse dadaismi ja sürrealismi arengusse. Ta oli
võistlust, oma keha kaaperauaga liivast puhastamas. Keha proportsioonid on veidi välja venitatud ja pea on väiksem. Lysippose kaanoni musternäidis. Ta oli ka Aleksander Suure ametlik portreteerija. · ,,Farnese Herakles" kujutab üliinimlikku arhetüüpset jõudu. Renesanssijastul valmistati hulgaliselt koopiaid Metalli käsitlemisoskus oli muutunud väga heaks. Parimaid säilinud suuremõõtmelistest pronkskujudest ei saa seostada ühegi tuntud kunstnikuga. · ,,Antikythera noorus" füüsiline täiuslikkus väljendab ka hingerahu. LEOCHARES Lysippose kaasaegne, töötas samuti Aleksander Suure juures Kujutab kiireid liikumismotiive. · ,,Belvedere Apollon" Sellest kujust saab pikaks ajaks meheliku ilu klassikaline standard. 4.saj ja hilisemast ajast on säilinud savikujusid, mida kunagi ei valatud pronksi ega tahutud välja marmorist. Need heidavad pilgu stseenidele argielust Hellenistlik skulptuur 323 eKr 30 pKr
Lavastaja-näitleja suhe ei toimi ainult ühepoolselt. Tihti mõjutavad näitlejad lavastajat. Näiteks lavastuses ,,Nagu poisid vihma käes" sai näitlejate valitud muusikagi teinekord lavastajale pidepunktiks, millest mingis suunas edasi minna. Näitleja ideed saavad tihti otsustavaks ka mingi stseeni mängimisel, seda juhul, kui lavastaja annab näitlejatele "vabad käed" mingi koha mängimiseks. Väga oluline on koostöö kunstnikuga. Lavastajal on olemas kontseptsioon, millele kunstnik lisab oma mõtteid. Lavastus kui kunstiteos (st valgus, muusika jms) kujuneb aja jooksul, kui lavastaja näeb juba stseene terviklikemana. Kui Noormets on ise valguskunstnik, katsetab ta erinevaid valguseid erinevates stseenides ja proovib erinevaid muusikaklippe ning valib seejärel sobivad. Noormetsale on oluline esteetilise lavaruumi loomine. Andres Noormets kasutab väga erinevaid, omalaadseid mängupaiku. Tema jaoks
Leonardo kavandas maali nii, et see moodustaks osa söögisaalist. 1500. aasal, peaaegu 50-aastasena, lahkus Leonardo Milanost. Ta suundus kõigepealt Mantovasse ning siis Veneetsiasse. Seejärel pöördus ta tagasi Firenzesse, kus teda võeti vastu kui üht oma kaasaja suurimat kunstnikku. Umbes 1503. aastal kutsus jõukas firentslane Francesco del Giocondo Leonardot maalima portereed oma 26-aastasest naisest Mona Lisast. Mona Lisa oli üks Leonardo lemmikmaale ning see jäi kunstnikuga kuni tema surmani. Pehmed ümarad näojooned meenutavad mõningaid teisi Leonardo maalitud naise portreesid ning tema pilte Neitisi Maarjast. Naise ilmes peegeldub ülev väärikus ja rahu. Tema huulte kohal väreleb naeratus, mis muudab ta mõistatuslikuks. See on maalikunsti ajaloo kuulsaim naeratus. Mona Lisa on tuntud ka kui La Gioconda. Leonardo sai tuntuks oma sfumaato-tehnikas maalitud taustmaastikega, mis kordavad
3. 1. Teos Spiritual in Art 3. 2. Teos Point and Line To Plane Maalid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaat Wassily Wassilyevich Kandinsky`st annab ülevaate kunstniku elust, pöördumisest kunsti poole ning inspiratsiooni ammutamisest. Välja on toodud tähtsaim tema elust, et me suudaksime tema teoseid ja nende tagamaid mõista. Kindlasti on tegu 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi ühe tähendusrikkaima kunstnikuga, kes väljendub läbi ekspressionismi ning abstraktse kunsti, mille alustalad on just tema loodud. Enamus materjale on tõlgitd inglise keelest, mistõttu ei ole tekstis pealkirju alatihti ära tõlkitud, kuid ometi on lisatud võõrkeelsetele väljenditele tõlke lehekülje lõppu joonealuse märkusena, mis peaks lihtsustama teksti mõistmist. Kunstipärased perioodid 1. 1. Noorus ja inspiratsioon
Sõda puhkeski juba kolm päeva pärast pulmi, kuid see ei seganud Monet'i peret aega veetmast Trouville'i kuurort linnas. Kui 6 sisepoliitiline olukord tihenes, otsustasid Monet ja Camille põgeneda Londonisse, et Monet pääseks sõjaväkke värbamisest. Seal kohtus Monet taas maalikunstniku Charles-Francois Daubignyga, kes lubas teda Prantsusmaalt kaasavõetud maalide müümisel aidata ja viis ta kokku Pariisist pärit kunstnikuga Paul Durand-Rueliga.Londonis kohtus Monet ka oma vana tuttava , maalikunstnik Camille Pissarroga, kellega koos käis läbi Londoni muuseumid, et tutvuda Turneri ja Constable'i teostega. Ise maalis ta sel ajal üsna vähe. Ainult mõned Thamesi-vaated. Mai lõpus 1871, pisut enne seda kui Monet oli saanud teada isa surmast, sõlmisid Saksa- ja Prantsusmaa rahulepingu ning Claude ja Camille otsustasid kohe kodumaale tagasi pöörduda. IMPRESSIONIST 1872-1880 1
Sari ,,Kujutletavad maastikud" ehk ,,Imaginary landscapes" on kirjutatud pika aja jooksul (aastatel 1939-1952) ebatavalistele instrumentidele. See sari sisaldab 5 teost, nt I osas on kasutatud sireene ja plaadimängijat. Sarja IV osa on mõeldud 12-le raadioaparaadile ja V osas on 42 kokkumonteeritud stuudiosalvestist. Peformance ja happening Tavatud helitegemise viisid. Cage oli üks esimesi heliloojaid, kes seda tegi. Tema koostöö tulemusena Kunninghami ja ühe kunstnikuga aastal 1952. sündis esimene happening. Redelilt lugesid 2 poeeti oma loomingut, Cage pidas teisel redelil loengut ning lisaks esitas pianist Cage loomingut. Tema teos ,,Watermusic" (1952) sisaldab nii ühte kui teist, sest sageli Cage esitamise stiilid põimusid ja kombineerusid omavahel. ,,Watermusic" on muusikaline lavaline etendus ja samuti klaveripala. Pianist mängib klaverit, kuid klaverimäng on selles teoses väike element. Pianist
" Amedeo Modigliani (joonistusele kirjutatud sententsist) Amedeo Modigliani oli väga keerulise isksusega kunstnik ja samuti keeruline oli tema loomingu tee. Paljudes küsimustes pole aga siiani tulemuseni jõutud. Vaieldakse isegi kas tema puhul oli tegemist Itaalia või Prantsusmaa kunstnikuga. Modigliani teosed on mööda maailma laiali ning puudub ka korralik esinduslik väljapanek. Tema eluajal ei osatud teda veel hinnata ning tihti mõeldi temast kui joodikust ,,neetud kunsnikust". Teda saatis pidev ebaõnn ja ta oli pidevalt raskete haiguste küüsis. Modigliani oli aga tegelikult ürgselt inimlik ja tema loomingu põhisisu oli apelleeritud inimestele. Ta teostes peitus alati sügavam mõte, kui esialgu tundus
lavastas Tammsaare teoseid. Tema teater võis olla commedia dell'arte laadis, näiteks lavastus ,,Armastus kolme apelsini vastu". Nüganen oli üks meisterlikumaid peavoolu teatri (psühholoogiline, modernistlik) lavastajaid: modern-realistlik, kujunditega töötav. Ta on näitlejalik. Oskab vaadata lavastusele näitleja silmadega. Psühholoogiliselt sügavad, detailirohked rollid. Huvitav ruumipoeetika kostöös kunstnikuga. Tema probleemiks on see, et tõlgenduslikult on etendused ettearvavad, korduvad, ei ole midagi uut. Toopmere on nii näitleja kui ka lavastaja. Ta osales Hermaküla trupis. Tema jaoks on lavastus kui väli, kus toimuvad ristumised, hargnemised, põimumised jne. Ta tähtsustab näitleja osa. Tema reziid iseloomustavad erinevused ja muutumised . Reaalsuse mitmekihilisus ja identiteetide paljusus tegelastel. Ta ootab näitlejatelt improvisatsiooni. Erinevalt Nüganenist
iseseisva kunstiteose looja, kes väljendab lavastuses oma maailmanägemist ja esteetilisi printsiipe. Kolm põhilist ala: töö tekstiga, töö näitlejatega, lavastuse komponentide kokkupanek. Lavastaja valib, töötleb ja/või koostab teksti, millega ta töötama hakkab. Tähtis on tema tõlgendus ehk konseptsioon või visoon, mida ta lavastuses teostada tahab. Sellel põhineb koostöö kunstnikuga, selleks et luua visuaalne, nähtav lavamaailm, ning muusikakujundajaga selle maailma helindamiseks, samuti näitlejate valik osadesse. Lavastaja eriülesanneteks on lavaruumi ja -aja vormimine: ta loob misanstseenid ning määrab esituse rütmi ja tempo. Seda aja- ja ruumisuhete vormimist nimetatakse ka väliseks reziiks. 25.Mis on väline, mis sisemine rezii? Rezii tähendab lavastajakunsti. Lavastaja eriülesanneteks on lavaruumi ja -aja
iseseisva kunstiteose looja, kes väljendab lavastuses oma maailmanägemist ja esteetilisi printsiipe. Kolm põhilist ala: töö tekstiga, töö näitlejatega, lavastuse komponentide kokkupanek. Lavastaja valib, töötleb ja/või koostab teksti, millega ta töötama hakkab. Tähtis on tema tõlgendus ehk konseptsioon või visoon, mida ta lavastuses teostada tahab. Sellel põhineb koostöö kunstnikuga, selleks et luua visuaalne, nähtav lavamaailm, ning muusikakujundajaga selle maailma helindamiseks, samuti näitlejate valik osadesse. Lavastaja eriülesanneteks on lavaruumi ja -aja vormimine: ta loob misanstseenid ning määrab esituse rütmi ja tempo. Seda aja- ja ruumisuhete vormimist nimetatakse ka väliseks reziiks. 25.Mis on väline, mis sisemine rezii? Rezii tähendab lavastajakunsti. Lavastaja eriülesanneteks on lavaruumi ja -aja
Kölerit kui isamaalast ja tema osa rahvuslikes üritustes, tema elu lõpuaastaid ja surma. Samuti on kirjeldatud tema sünni- ja kodukohta praegusel hetkel. Töö koostamisel olid kõige rohkem abiks A.Allase ja T. Abeli ,,Väike Köleri sõnastik", B. Ensti ,,Johann Köler" ja M. Pukitsa ,,Johann Köler eestluse eelpost Peterburis". 3 Kui me kuuleme Johann Köleri nime, siis enamik inimesi teab, et tegu on maailmakuulsa eesti kunstnikuga. Suur osa meist teab, et ta on sündinud Viljandimaal ja maetud Suure Jaani kalmistule. Kuid vähesed teavad, et tegu on ka Eesti rahvusluse väljakujunemises väga olulise inimesega. Ajal, mil paljud eestlased peale natukesegi hariduse omandamist kas saksastusid või venestusid, jäi Köler ustavaks oma rahvusele ja oli selle üle uhke. Teema valiku peamiseks põhjuseks oli soov rohkem teada saada naabertalus sündinud ja naaberkülas kasvanud maailmakuulsast kunstnikust
Kölerit kui isamaalast ja tema osa rahvuslikes üritustes, tema elu lõpuaastaid ja surma. Samuti on kirjeldatud tema sünni- ja kodukohta praegusel hetkel. Töö koostamisel olid kõige rohkem abiks A.Allase ja T. Abeli „Väike Köleri sõnastik“, B. Ensti „Johann Köler“ ja M. Pukitsa „Johann Köler – eestluse eelpost Peterburis“. 3 Kui me kuuleme Johann Köleri nime, siis enamik inimesi teab, et tegu on maailmakuulsa eesti kunstnikuga. Suur osa meist teab, et ta on sündinud Viljandimaal ja maetud Suure – Jaani kalmistule. Kuid vähesed teavad, et tegu on ka Eesti rahvusluse väljakujunemises väga olulise inimesega. Ajal, mil paljud eestlased peale natukesegi hariduse omandamist kas saksastusid või venestusid, jäi Köler ustavaks oma rahvusele ja oli selle üle uhke. Teema valiku peamiseks põhjuseks oli soov rohkem teada saada naabertalus sündinud ja naaberkülas kasvanud maailmakuulsast kunstnikust
kannatusi. Juhuslik kohtumine viib tüdruku Euroopasse, kus ta Poiss töötas aasta otsa ja tal läks hästi, sest ta mõtles kristalli unistab kuulsusest ja õnnest, aga lõpetab hoopis prostituudina. müümiseks välja huvitavaid asju(nt. Kristalli seest tee joomine) Pöördepunkt saabub ja tagasitee iseenda juurde algab hetkest, kui Peatudes sai poiss tuttavaks tüdrukuga, kelle nimi oli Fatima ja ta Maria kohtub ühe noore kunstnikuga. hakkas teda armastama. Kui ta pidi teele asuma, tegi ta seda raske südamega, poiss lahkus koos Alkeemikuga. Alkeemikult õppis poiss Margus Karu ,,Nullpunkt" oma südant kuulama ja tundma Maailma Hinge ja rääkima Maailma aus ja ilustamata romaan 21. sajandi algusaastate Eesti koolinoorte Keelt. elust. Peategelasel, probleemsest kodust ja halvast koolist pärit
tema südame. Maria on veendunud, et ta ei leia kunagi tõelist armastust ja ta on kindel, et armastus ongi midagi kohutavat, mis põhjustab ainult kannatusi. Juhuslik kohtumine viib ta Euroopasse, kus ta unistab kuulsusest ja õnnest, aga lõpetab hoopis prostituudina. Tema kindel arusaam armastusest, mis on vaid põrgulik meeleheide, võtab pöörde pärast seda, kui ta kohtub ühe noore kunstnikuga. Algab tee tagasi iseenda juurde. (http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?17926) 3.2 ,,Veronika otsustab surra" sisututvustus Coelho on nagu targa lapse suu -- lihtsas, poeetilises keeles kirjutab ta asjadest nii, nagu nad on. Vahel harva võib see meetod tunduda naiivne, ent enamasti on see oma südamlikkuses vastupandamatu. Sedakorda on vaatluse all «hullude» ja hullude elu. Kas üdini siiras, loomulik ja tabudeta inimene on hull? Kas «tavalised» inimesed on mähitud mingisse
Me kuuleme maailma. Maailma on juures. Maailma pole aistingute juures, vaid olemas-olemine maailmas-olemisena viibib ikka juures. Ka kõnes kuuleme midagi muud kui kõla. Kuuleme seda, millest räägitakse, jagatut. Vastukõne kui vastus tuleneb koosolemises jagatust. Heidegger kõneleb küsimuse primaarsusest vastuse suhtes (küsimus maailma kohta). Tõlgitsus ei ole väline operatsioon, vaid samuti eksistentsiaalne akt. Traditsiooniliselt seostatakse teost kunstnikuga, aga kuidas kunstnik sai kunstnikuks? Oma tööde kaudu. Ring on suletud. Kunstnik on loodud teose allikas, teos on kunstniku allikas. Jõuame küsimuseni kunsti olemusest. Mis on kunst, saame teada teose olemuse kaudu ja teost mõistame kunsti kaudu. Kunsti olemus ei selgine ka siis, kui kasutame lähtepunktiks mingit abstraktset mõistet; sellised seletused on enesepettused, ring ringis. Et mõista, mis teost seestpoolt juhib,
Rezii lavastuse või filmi kunstiline juhtimine, lavastuse või filmi plaan, lavaleseadmine (pr k régir ''valitsema, juhtima'') 34. Mis on lavastaja ülesanded teatris? · Põhiideele, kontseptsioonile allutatud terviku loomine erinevatest osistest (näitleja mäng, kujundus, muusika jne). · 3 põhiülesannet: töö tekstiga, näitlejatega, eri komponentide kokkupanek · Kuidas lavastus valmib? teksti valik (selle analüüs ja tõlgendus) töö kunstnikuga osajaotus 35. Millal ja kuidas tekkis lavastajateater? Saxe Meiningeni hertsog Georg II (1826-1914) esimene lavastaja-produtsent · lavastuslik integraalsus, massistseenid ja ansamblimäng · mitmekuused proovid · Vajalikuks sai lavastaja funktsioon · Uus näitekirjandus elulise tõe otsimine, inimhinge lahkamine (naturalism ja realism) · laval olgu reaalsuse tõetruu peegeldus Esimesed lavastajad ja nende teatrid:
maailmast. (Müürsepp 1996: 6). Nähtus, mis anglo-ameerika kultuuriruumis viis pildiraamatute üleproduktsioonini 1970ndatel ja 1980ndatel, jõudis Eestisse taasiseseisvumisajal: suurte rahvusvaheliste kirjastuste teke võimaldas trükkida ühele jooksvale pildipoognale erinevates keeltes teksti. See annab võimaluse hoida trükikulud väga madalal, kuid avab tee halbadele/toimetamata tõlgetele või läheb muganduste tõttu kaotsi algne mõte, sest originaalautori ega -kunstnikuga tehtavate muudatuste üle ei konsulteerita. (Hunt 1995: 311). Erandlik pole sellisel juhul ka pildi ja teksti vastuolu, tekst ise aga võib olla keeleliselt rohkem kui küsitava väärtusega. Kuigi laste kunstitaju arendamiseks tuleks neile pakkuda ka kaasaegset sümbolistlikku ja stiliseeritud illustratsiooni, meeldivad lastele siiski kirevad, värvirikkad ja detailirohked pildid (Müürsepp 1996: 8). Tsiteerides raamatukujundajat ja kirjanikku
Lavastaja loob põhiideele allutatud terviku erinevates osadest. Töötab teksti, näitlejate ja eri komponentide kokkupanekuga. Lavastus teksti fiktiivne maailm, mis realiseerub etendustes nähtaval, meeltega tajutaval kujul. Selle loovad näitlejate mäng, lava-, heli- ja valguskujundus, rekvisiidid nende koosmõjul sünnib atmosfäär. Lavastuse loomiseks tuleb kõigepealt tekst valida, seda analüüsida ja tõlgendada, seejärel kunstnikuga see läbi töötada ning teha osajaotus. Kunstnik teksti visuaalne ja ruumiline tõlgendus. Teeb kavandi, lavamaketi ja tehnilised joonised. Ühe lavastuse juures võib olla mitu kunstnikku, kel on eri ülesanded, aga üks kunstnik võib täita ka mitut rolli. Kunstnikud tegelevad ka kostüümide, grimmi ja soengutega. Fiktsiooni ja reaalsuse pingeväli reaalne ruum saab teatrilaval fiktiivseks ruumiks. Reaalne aeg saab etenduse ajal fiktiivseks ajaks, millel on oma sisemine loogika
eksponeeris ta valmisesemeid. Seal võib kohata kõikvõimalikke esemeid: trükiseid, mängukaarte, grammofoniplaate, võrkaia tükke jne. Peagi jäi kunstnikule pildi tasapind kitsaks ja algas tung ruumi. Oma ateljeesse ehitas ta kuulsa ,,Schwittersi samba" ehk ,,Merzbau". See kummaline ehitis kujutas endast pidevalt täienevat objekti, mis dokumenteeris Schwittersi enda, tema lähedaste ja sõprade elu. Sambasse kogunesid hunnikusse igapäevased esemed, mis olid seoses kunstnikuga, lõpuks pidi Schwitters tegema lakke augu ja jätkama ,,Merzbau" teisel korrusel. Schwitters tegeles ka luuletamisega, andis välja ajakirja ja nägi ise välja nagu ,,totaalne kunstiteos": ta püüdiski oma loominguga haarata kogu keskkonda. Teoseid: ,,Merzbild" (1919), ,,Hannoveri Merzbau" (1925). Dadaistide hulka kuulusid ka MAX ERNST (1891-1976) tegutses Kölnis, suhteliselt poliitilise lähenemisega kunstnik; GEORGE GROZ (1893-1959) Berliini rühma liider,
valmisesemeid. Seal võib kohata kõikvõimalikke esemeid: trükiseid, mängukaarte, grammofoniplaate, võrkaia tükke jne. Peagi jäi kunstnikule pildi tasapind kitsaks ja algas tung ruumi. Oma ateljeesse ehitas ta kuulsa ,,Schwittersi samba" ehk ,,Merzbau". See kummaline ehitis kujutas endast pidevalt täienevat objekti, mis dokumenteeris Schwittersi enda, tema lähedaste ja sõprade elu. Sambasse kogunesid hunnikusse igapäevased esemed, mis olid seoses kunstnikuga, lõpuks pidi Schwitters tegema lakke augu ja jätkama ,,Merzbau" teisel korrusel. Schwitters tegeles ka luuletamisega, andis välja ajakirja ja nägi ise välja nagu ,,totaalne kunstiteos": ta püüdiski oma loominguga haarata kogu keskkonda. Teoseid: ,,Merzbild" (1919), ,,Hannoveri Merzbau" (1925). Dadaistide hulka kuulusid ka MAX ERNST (1891-1976) tegutses Kölnis, suhteliselt poliitilise lähenemisega kunstnik; GEORGE GROZ (1893-1959) Berliini rühma liider,
valmisesemeid. Seal võib kohata kõikvõimalikke esemeid: trükiseid, mängukaarte, grammofoniplaate, võrkaia tükke jne. Peagi jäi kunstnikule pildi tasapind kitsaks ja algas tung ruumi. Oma ateljeesse ehitas ta kuulsa „Schwittersi samba“ ehk „Merzbau“. See kummaline ehitis kujutas endast pidevalt täienevat objekti, mis dokumenteeris Schwittersi enda, tema lähedaste ja sõprade elu. Sambasse kogunesid hunnikusse igapäevased esemed, mis olid seoses kunstnikuga, lõpuks pidi Schwitters tegema lakke augu ja jätkama „Merzbau“ teisel korrusel. Schwitters tegeles ka luuletamisega, andis välja ajakirja ja nägi ise välja nagu „totaalne kunstiteos“: ta püüdiski oma loominguga haarata kogu keskkonda. Teoseid: „Merzbild“ (1919), „Hannoveri Merzbau“ (1925). ● Dadaistide hulka kuulusid ka MAX ERNST (1891-1976) – tegutses Kölnis, suhteliselt poliitilise lähenemisega kunstnik; GEORGE GROZ (1893-1959) – Berliini rühma liider,
(suhteliselt) väljakujunenud ja selles valdkonnas turundustegevustele toetust ei vajata. Turustatavad turismipaketid on võimalik liigitada järgnevate teemade alla: · ekskursioonid ja aktiivsed tuurid, rollimängud (nt vanalinna tuur ,,Keskaegse kaupmehe lugu" koos näitlejatega; rollimängud keskaegses Tallinnas jne); · kultuur, kontserdid, toitude valmistamine, galaüritused (nt mõisa ja aia külastus ning kontsert, komandandi ball, õhtu või hommik kunstnikuga, rahvustoitude valmistamise kursus, näidendi või filmi tegemine); · aktiivsed välistegevused (nt viikingite küla ja mängud metsas, köieseiklus, militaarmängud, seiklused looduses ja veega seotud tegevused, kanuusõit ja matkamine rabas, off-road autosõit, rallisõit kaardilugemisega, matk räätsadega talvises metsas, talvine metsamäng, meeskonnamängud metsas / vabas looduses). 15
1901 läheb Teatajasse tööle. Sõidavad ära Moskvasse, mille lähedal Hacker saab suures mõisas töö ühe töösturi juures, on majandusülem seal. 1902-1906 elavad Moskvas, seal sünnivad ka mõlemad tütred Dagmar ja Hedda. Samal ajal pole Under kaotanud sugugi ometigi sidet Eestiga, see abielu tegelikult katkeb 1917 ametlikult, on juba katki ammu. 1924 abiellub Under Artur Adsoniga. Kui Under on abielus ja Moskvas, siis külastab hästi palju Eestit. Siis saab tuttavaks kunstnikuga Ants Laikmaaga. Mõnes mõttes oli ühe teo poolest oli sarnane Petersoniga, kõndis jalgsi. Laikmaa tegi veel müstilisema reisi, polnud raha, et õppima minna, hakkas Tallinnast minema Düsseldorfi, vahepeal oli tööl, korjas raha, läks jälle edasi. Siis tema fantastiline jalgsirännak oli nõnda kuulsaks saanud, et leidis omale sponsori, kes maksis tema õpingud kinni. Sai tuttavaks Underiga, ja Underi teadmata sokutas tema Postimehesse
annaabi.ee 
