Fovism-sai alguse 20.sajandil Prantsusmaal. Eesmärgiks on väljendada kunstniku meeleolu mingi objekti vaatlemisel. Teematikaks on inimesed, esemed, olustik. Vormikäsitlus on tinglik joonistus, täpne vormi ja oluline ei ole ruumikujutamine. Värvikäsitluseks on erksad värvid, selged värvipinnad, sageli tegelikkusele vastupidine. Fovismi tähtsaim esindaja Henri Matisse ,,Madame Matisse". Kubism- on kunstivool 20.sajandi algused. Mõjutused on tulnud Cezanne'i loomingust ja aafrika neegiplastikast (skulptuurid). Eesmärgiks on kujutada nähtavaid objekte nende geomeetriliste põhivormidena, lahutades need osadeks ja pannes uutmoodi kokku. Üheks eesmärgiks on veel näidata üht eset korraga mitmest küljest. Temaatika on esemed, majad ja inimesed. Tehnika on maal ja kollaaz. Värvikäsitlus: värv on teisejärguline, sageli pruunid ja hallid toonid. Pablo Picasso on kubismile alusepanija ,,Avignoni neiud". Abstraktsionism-20.sajandil tekkinud kunstivoo...
"Karje" Edvard Munch Sümbolism "Elutants" Edvard Munch Sümbolism "Metsavaim" Odilon Redon Sümbolism "Lootus" Gustav Klimt Sümbolism "Kalevipoeg kivi heitmas" Kristjan Raud rahvusromantism "Kalevipoeg kellukest helistamas" Oskar Kallis rahvusromantism "Lennuk" Nikolai Triik Rahvusromantism Tallinna Draamateater A. Bubõr Juugend Antonio Gaudi juugend "Danae" Gustav Klimt juugend Art Deco naistemood Marimekko Paimio sanatoorium Alvar Aalto "Pastill" Eero Aarnio "Pall" Eero Aarnio Kohaspetsiifiline kunst Kohaspetsiifiline kunst Kohaspetsiifiline kunst "Pehmed kellad ja sulav aeg" Salvador Dali Salvador Dali teater-muuseum Figuereses, Hispaanias
Realismi ja romantismi kunstivoolude arutelu Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Realism on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Seda viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Romantism on kunsti suund ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Realistid huvitusid just oma kaasajast ja lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest argielust ja igapäeva tegemistest. Nad püüdsid anda reaalsust edasi loomutruult, ilma seda kuidagi moonutamata või ilustamata. Seejuures ei saanud neile märkamatuks jääda ka elu varjuküljed ning needki leidsid tee osa realistide loomingusse. Romantismi iseloomustab samalajal mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Realism hakkas kujunema romantismi kõrvale, mis võis esile tuua üksiku...
Impr1874-1886.(nimi C.Monet ,,Impr. Tõusev päike)*8näitust*realismi edasiarendus*Taju.Tunnetamine.Aistingud*Valgus ja selle muutumine ajas*Maalimise tehniline kiirus*Piirjoonte hägusus*kaob suur ühevärviline pilt*trad.kompa hülgamine. E.Manet -rikkast Pariisi perek*võluv suhtleja, püüdis tunnustust, hea suhtleja*õppis Thomas Couture ateljees, varakult tellimusi, ametl.ei tunnustatud*reisis, õppis ren.kunstnikelt*1871 tunnustatakse, närvivapustus*sureb süüfilisse*töid isel. Hele-tume kontrast, skandaalsed süzeed---Eine roheluses; Hüljatute salongis; Olympia(naine alasti voodis); Keiser Maximilliani hukkamine. G.Monet 1840-1926-sünd Le Havre kaupmehe perek*19a Pariisi, õppis Ecole de Beaux-Artsis ja vabades stuudiotes*tugeb värviteooria, jaapani kunsti eeskuju*Manet sõber ja õpil*perek ei toeta, vaesus*seeriate maalimine, omapärane pintslitöö*jääb pimedaks, skulptuur---Impr. Tõusev päike; Roueni katedraal; Loojak põllul; Naised aias; Lo...
19. saj lõpp. Ak kunst hakkas muutuma pluralistlikumaks, 1890 läks akadeemiline zhürii lõhki, ei jõudnund enam kokkuleppele.. oli neid kes olid vanamoodsad kui uuemeelsemaid hakkas toimuma kaks paralleelset nähtust akadeemiline (konservatiivne) ja realismi mõjudega akadeemiline kunst (mõõdukalt uuenduslik). See saatis omamoodi sõnumi kunstiellu (varem hea kunst on selline) nüüd head kunsti võib olla mitmesugust laadi. See hakkas soodustama uute kunstivoolude läbimurdmist uue saj. Alguses avalikkus hakkas leppima, et head kunsti on mitmesugust. Sajandi viimasel kümendil sai populaarseks sümbolistlik kunst hakati näitusi pidama; + neljas sõltumatu kunsti näitus (mitte võtta sõna-sõnalt; rohkem äriline kunstnikud said ise seinapinda 'üürida')..tegelikkuses domineeris seal sama akadeemiline kunst, lihtsalt kehvemal tasemel.Samas oli pluralistlik, hulgas oli ka teisi (dominantselt siiski akadeemiline) Sajandivahetus
alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Nt filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde subjekti ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine (psühhoanalüüs, eksistentsialism, fenomenoloogia) vastandatuna objektile ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse. Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet. Modernismi kunsti iseloomustas kunstivoolude teke ja nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks. Kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks sümptomiks, kuna see sisaldab endas püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi täiesti uut ja enneolematut. Seevastu modernistlik arhitektuur käis teadusliku arenguga rohkem käsikäes millest annavad tunnistust sellised suunad nagu funktsionalism, kuigi ka see on uuenduslik hoiak mineviku suhtes, nt ornamentide põlgamise näol. Loeng: MAASTIK
korterite sisustused. Kunstikool Pallas (1918-1940) Pallase ühingu asutajateks olid Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja Friedebert Tuglas. Kunstiühingu Pallas juures tegutses ka Kõrgem Kunstikool Pallas, mis asutati 1919. aastal Tartus. Konrad Mägi KONRAD MÄGI Eesti maalikunstnik, Naise portree ekspressionist, pedagoog 1918-1920 Õli,lõuend Ado Vabbe Maalikunstnik, kunstivoolude sulataja. Ado Vabbe. Taevased ratsanikud Tänan tähelepanu eest!
et maailmal on üks Jumal, et oleme ühest juurest. See väljendub ka kunstis. Kahekümnenda sajandi olulisimaid muusikanähtusi või suundumusi on raske hierarhiasse paigutada, selleks on XX sajandi muusikapilt liiga kirju, isegi juhul, kui arvesse võtta ainult Euroopa muusikas toimunut. Ma arvan, et liiga lähedal olemine, vajaliku distantsi puudumine panoraamse pildi tekkimiseks, takistab sügavama põhjuslikkuse nägemist lõppeva sajandi kümnete kunstivoolude ja sadade loojate vahel selgitamaks, et see oli oluline ja see mitte, see oli viljakam ja arenevam, see aga aher. Kunagi tekib XX sajandil toimunud protsessidest kindlasti üldistatum pilt, kas või sel lihtsal põhjusel, et liiga palju detaile minevikust ei viitsi keegi endaga kaasa tassida. Oluliseks muutuvad teosed, milles sisalduv osutub vajalikuks ka tulevikus. Mulle tundub, et selliste teoste
Kunstiajalugu kunst · Muusika helikunst · Kirjandus keelekunst · Teatri-, filmi- ja tantsukunst · Arhitektuur joonestuskunst, ehituskunst · Joonistamine, maalimine, voolimine · Seinamaal e. fresko · Graafika e. trükikunst Kunstiajalugu · Kunstiajalugu uurib kunsti arengut, käsitledes seda ajalooliste etappide kaupa vanaaja kunst, keskaja kunst, uusaegne kunst ja kunstivoolude järgi. · Kunst on osa kultuurist. · Kultuur on kõik, mis on inimtegevusega seotud. Maalikunst · Algas 25000 eKr 19. saj lõpp · Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. · Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. · Maalikunsti viljelev kunstnik on maalikunstnik. · Näited: ,,Mona Lisa" (Leonardo Da Vinci) · Maalid on ilusad, võimasad, väljapaistvad · Maalikunsti peamine ülesanne on võimalikult täpselt kujutada nähtut (ruumiliselt, 3D)
Komöödia - üks dramaatika zanre, lõbusa sisuga näidend, pilke- või naljamäng. Draama-Tõsise ja keerulise konflikti ning elulise sündmustikuga näidend, kus areneb pingeline võitlus tegelaste vahel. Karakter-kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed iseloomuomadused. Tegelaskuju-üks põhilisi karakteriloome vahendeid, mis rajaneb sõnavaliku, lauseehituse, keelevigade jm. Eripäral. Uusromantism-19.sajandi lõpu ja 20.sajandi alguse kirjanduse ja kunstivoolude üldnimetus, Uusromantism elustas ja arendas romantismi põhimõtteid, eitas naturalismi ja realismi. Teosoofia-müstiline õpetus, mis peab võimalikuks jumala tunnetamist üleloomulike jõududega vahetult ühendusse astumise kaudu. Panteism-filosoofiline õpetus, mis samastab jumala ja looduse. Luulegraafika - luuletused, milles stroofi kuju ning teksti paigutuse kaudu lehekülgedel taotletakse sisule vastavaid nägemuskujundeid. Poeem - pikem mitmeosaline jutustav värssteos
12.B Kunst Esimese maailmasõja ajal Kunsti inimeste pettumine ühiskonnas ja selle väärtustes. Anarhistlike, mässumeelsete vaadetega kunstnik rühmituste kujunemine nagu Voltaire´i kabaree . Eeldused uute kunstivoolude tekkeks: dada ja metafüüsiline kunst. Ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalidega, üle-üldiste kodanike väärtuste naeruvääristamine. Kunsti eesmärk inimest sokeerida, rabada, püüe sundida inimesi tajuma ja mõtlema teisiti, kunst kui ühiskonna vastane mäss. Püüe kujutada väljaspool igapäevaelu kogemust, igavikku ehk siis ajatuse loomine. Dadaism On modernistlik kirjandus- ja kunstivool. Tekkis Sveitsis aastatatel 1916.-1922. Dadaismi algajateks peetakse nii kirjanikke kui ka
Sisu: Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism. "Impressioon", mis tähendab muljet -impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid. 19 saj lõpus muutus kunstis lõhe akadeemilise kunsti ja sõltumatu kunsti vahel suureks. Elavaim kunstikeskus Pariis muutus kunstimekaks, kuhu kogunesid erinevate maade kunstnikud. Esteetikaprintsiipide kiire vaheldumisega kaasnes uute kunstivoolude tekkimine. Uued stiilid esinesid järjestikku ja kõrvuti. Tekkis loosung : Kunst kunsti pärast, mis oli protestiks akadeemilise kunsti vastu. Ühtlasi peegeldus selles kunstnike veendumus, et kunst ei ole positsioone- ega äriasi, samuti ei suuda ta kaasa aidata ühiskondliku elu parandamisele. Kunstis süvenes subjektivism. Järjest vähem hakati tähelepanu pöörama objekti tõetruule kujutamisele ja üha rohkem väljendama oma suhtumist objekti. Hakati tähelepanu pöörama tunnetele ja
üheseltmõistetavaid reegleid ega eeskirju; igal hetkel võis iga loomeinimene sattuda ,,kriitika" alla ja saada pagendatud. Aeg-ajalt korraldati suurejoonelisi kampaaniaid ühe või teise kunstiteose kritiseerimiseks, millele alati järgnesid laiaulatuslikud repressioonid. 1960. aastatel hakkas Nõukogude Liidu mitmetes piirkondades toimuma järk-järguline ideoloogilise srve leevendumine. Sotsialistliku realismi mõistet hakati tõlgendama vabamalt, võimalikuks sai ka teiste kaasaegsete kunstivoolude tutvutamine ning viljelemine. Sel ajal toimus ka kommunismi tõlgendamisel lahknemisi. MitmetesEuroopa kommunistlikes parteides hakati eemalduma rangelt Moskva- meelsest ideoloogiast. Praegu viljeletakse sotsialistlikku realismi vaid Põhja-Koreas ning teatud zanrite puhul ka Hiina Rahvavabariigis. Sotsialistlik realism Eestis Koos Nõukogude Liidu okupatsiooni ja anneksiooniga kehtestati ka Eesti NSV-s samasugused
eripärale, mida saab määrata mitmesuguste kriteeriumide järgi (mille valik on põhimõtteliselt vaba). Kõne alla tuleb mitmesuguste elualade (resp. ajalooteadusharude) kasutamine kriteeriumina. See tähendab, et põhimõtteliselt saab periodiseerida mitte üksnes poliitilise ajaloo (valitsejate, riigivormide jms.) järgi, vaid ka majanduse, kultuuri, teaduse (eriti tehnika), kirjandus- või kunstivoolude (kas või näiteks moeajaloo) jne. jne. arengujärkude järgi. [...] Periodiseerimine on vajalik uurimistöö struktureerimiseks (nii probleemiti kui kronoloogiliselt), konkreetseks museoloogiliseks tööks, eeskätt ekspositsiooni ülesehitamiseks. Enn Tarvel http://www.okupatsioon.ee/sihtasutusest/eesti_lahiajaloo_yldine_ periodis.html Kirjandusajalugu saab periodiseerida erinevatel alustel, näiteks 1
I maailmasõda kestis 1914.-1918. aastatel Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriigiks Kunst I Maailmasõja ajal John Heartfield "Adolf- supermees" Kunstiinimeste pettumine ühiskonnas ja Click to edit Master text styles selle väärtustes Second level Eeldused uute Third level kunstivoolude tekkeks Fourth level Fifth level Kunsti eesmärk inimesi shokeerida Püüe kujutada ebareaalsust ja igavikku http://echishala.blogspot.com/2011/ 02/john-heartfield.html Dadaism Modernistlik kunstivool Tekkis Sveitsis aastatatel 1916.-1922
kirjanik Juhan Smuuli üks vanaonusid. Saarte meeleoludel on valminud motiive õuedest ja külavaheteedest, rukkilõikusest ning kartulivõtust. Kunstnik portreteeris sageli ka oma lähemaid sugulasi Viru-Jaagupist. Tuntud on südamlik "Ema portree" (1894) ning "Onu Paul piibuga" ja "Onu Paul raamatud lugemas". 1902–1903 reisis Paul Raud Itaalias ja Saksamaal, peatudes pikemalt Münchenis, kus vend Kristjan õppis kunstiakadeemias. Sealsetel kunstinäitustel tutvus ta tollal aktuaalsete kunstivoolude impressionismi, sümbolismi, uusromantismi ja juugendiga. Impressionistlikku vormikäsitlust Raud siiski omaks ei võtnud. Kõige enam muutus saadud mõjutustest tema värvikäsitlus. Tume koloriit asendus värvilisema ja vabama paletiga. Paul Raud oli pidevas kirjavahetuses oma Tartus oleva vennaga ning tõenäoliselt tema mõjutusel hakkas ka ta 20. sajandi alguses huvi tundma Kalevipoja temaatika vastu. Esimest korda külastas Paul Raud Helsingit 1906. aasta kevadel ning teist korda 1909
Taotles teemade ja luulevormide valiku täielikku vabadust. Oli tähtis ere luulekujund. Imazistid taotlesid luule täpset ka ilustamata keelt. Eeskuju võeti prantsuse sümbolistlikust, jaapani, hiina ja antiikluulest. Nõudis luules täpsete sõnade kasutust. Kasutati pilte mõjuvate sõnade asemel ,selleks, et olulisemat väljendada. Vabavärsiline väljenduslaad. Imazism Ezra Pound, Hilda Doolittle, Amy Lowell. Modernism Kunstis kunstivoolude teke, nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks. Soov teha midagi täiesti uut . Arhitektuur- ornamentide põlhamine Uuenduslik hoiak mineviku suhtes. Kirjanduses kriitiline suhtumine mnevikku Endiste tavade ja normide eitamine Usaldamatus kõikvõimalike illusioonide suhtes Vastandab romantismi õhevale loomule. Luules vabavärsi laialdane kasutamine Tavapäraste kujundite vältimine Postmodernism
sisaldada näiteks jutustavat, dokumentaalset stiili ja otsekõne kõike ühes. Teos ei pruukinud sisaldada kõiki tunnuseid, võis sisaldada vaid paari modernistlikku tunnust. 6 Voolud Dekadents Sümbolism Estetism Impressionism Avangardism Imazism Futurism Kubism Ekspressionism Dadaism Sürrealism Akmeism Absurd Postmodernism Hilisekspressionism Futurism Futurism on kunstivool, millele on omane vanade kunstivoolude hülgamine ja uute ja moodsate ühiskonna vormide ülistamine. Kõigepealt südis futurismi teooria, millele lisandusid hiljem vastavad teosed. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futurismi väljendati ka mitmetel teistel kunstiteemadel: skulptuuris, arhitektuuris. Kubism ja futurism kokku sulandumises tekkis kubofuturism. Autorid kirjanduses: David Burljuk, Jelena Guro, Velemir Hlebnikov Ekspressionism
kuid 1880-ndate aastate lõpus pettusid selles voolus. Pettumise põhjuseks oli arvamus, et impressionism ei suuda piisavalt hästi tegelikkust peegeldada. Postimpressionistid otsisid impressionismi vormihajuvuse asemele taas sünteesi ja uut kunstilist kujundit. Kõik nad tegid seda aga väga eri-ilmelisel moel ja ei moodusta seetõttu ühtset gruppi. (Paul Gauguin, Vincent van Gogh, Henri de Toulouse-Lautrec ja Paul Cézanne.) Modernism - Modernismi kunsti iseloomustas kunstivoolude teke ja nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks. Kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks sümptomiks, kuna see sisaldab endas püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi täiesti uut ja enneolematut. Seevastu modernistlik arhitektuur käis teadusliku arenguga rohkem käsikäes millest annavad tunnistust sellised suunad nagu funktsionalism, kuigi ka see on uuenduslik hoiak mineviku suhtes, nt ornamentide põlgamise näol.
Urgell ja Josep Pascó. Pärast tõsise kõhutüüfusehoo üleelamist 1911. aastal otsustas Miro oma elu maalimisele pühendada. Ta maalis tihti maastikke ning sai inspiratsiooni katalaani maaelust. Ta õppis Barcelonas La Lonja kaunite kunstide koolis ning tema esimene isikunäitus toimus 1918. aastal samas linnas Dalmau galeriis. Tööd, mis ta tegi enne 1920. aastat(enne esimest Pariisireisi), peegeldavad erinevate kunstivoolude jooni, näiteks fauvismi puhtaid ja erksaid värve, kubismi geomeetrilisi kujundeid, mõjutusi katalaani rahvapärasest kunstist ning rooma kirikufreskodest. Miró läks 1919. aastal Pariisi, tutvus fovistide ja dadaistidega, sai lähedaseks sõbraks Picassoga. Inspiratsiooniks sai nüüd kirjandus ja luule. 1921. aastal toimus tema esimene Pariisi isikunäitus, La Licorne galeriis. Sürrealistliku liikumisega ühines Miró 1924. aastal. Teda hakkas huvitama unenäo-ja
Poisi andekust märganud Toompeavaestekooli õpetaja vabastas ta majapidamistöödest ning lubas tal oma töid ühe Tallinna kunstikaupmehe kaudu müüa. Ta õppis 18701873 Tallinnas tisler Bergi juures. Seejärel oli ta Peterburis vabakutseline kunstnik. Aastast 1922 oli ta Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu, aastast 1924 Eesti Kunstnikkude Liidu liige. Ta suri aastal 1929 ja maeti Pärnusse. Eesti kunstis ei ole väga selget piiri realismi ja teoste kunstivoolude vahel, kuid on hulgaliselt kunstnikke nende ühinguid ja nende teoseid, mis näitavad siiski realismi olemasolu Eestis. Ajaliselt oluliselt varem on tekkinud realism mujal Euroopas, seega olid välismaade realismi kunstnikud suureks eeskujudeks eesti realistidele.
kogemust. Stalinlikku kunsti vaadeldakse enne avangardi ja siis postutopismi/sots-arti raamides. Ajaloofakte ei kirjeldata, sest need on ainult evolutsiooni sümptomid. Historiseerimine tähendab püüet teha kindlaks kontseptuaalne skeem stalinistliku kultuuri evolutsiooni mõistmiseks. Omamoodi kultuuriarheoloogia - tuleb arvestada kultuuripiire, püütakse seletada paradigmade vahelduvat mehhanismi. Kunstivoolude juures ei ole oluline mitte kunstitoodang, vaid enesetõlgendus. Tänapäeva kohta käivas osas antakse ettekujutus postutopistlikust kunstipraktikast.
Paljud kunstnikud arvasid, et maailma tuleb kujutada nii nagu see tegelikult on. Nendest said realistid. Maaliti vabas õhus, looduses. Olulisemaid esindajaid: MILLET, kes maalis vabas õhus talupoegi, mis akadeemiliste kunstnike jaoks oli madal teema, N: ,,Viljapeade korjajad". COURBET kujutas samuti realistlikult talupoegade elu. Oli I kunstnik, kes korraldas protestinäituse, sest tema töid ei võetud Kunstiakadeemia ametlikule aastanäitusele Pariisis piisavalt, hiljem sai see uute kunstivoolude käitumistavaks. Eesti I kaasaegne professionaalne kunstnik töötas Peterburis. J. KÖLER maalis seal nii akadeemilisi portreesid kui realismist mõjutatud maale, N: ,,Ema portree". Impressionism Impressionism on 19 saj II pooles tekkinud akadeemilise kunstisuunale vastanduv liikumine, mille liikmed said eeskuju DELACROIX puhastest värvidest, realistide looduses maalimisest ja fotograafia ootamatutest kaadritest, kompositsioonidest. 1874. aastal tegid nad ametlikule
Samuti meeldivad nende naiste kurjad pilgud ning üksik vaagen mis laual seisab. See maal on teistsugune ning omapärane. Kokkuvõte analüüsist. Kunst on tekkinud koos inimühiskonnaga juba kiviajal. Kuna kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma, on eri ajastute või eri ühiskondade kunstis erinevusi.Inimese kujutamine erinevate kunstivoolude poolt ei olnud kohe kindlasti mitte samasugune. Mõningatel juhtudel jäid küll alles mõned vanad reeglid, kuid üldiselt muutus kõik. Mõningad kunstivoolud kujutasid inimesi reaalselt, teised aga geomeetriliste kujundide abiga, kolmandad aga väga ülmeliselt ning mütoloogiliselt, neljandad hoopis läbi ajaloo ning kasutades erinevaid sündmusi. Kunsti suuri harusid nimetatakse kunstiliikideks. Vahel kunstiliigid põimuvad ja liituvad, näiteks teatrikunstis on näitekunst ühinenud
Kui Eestis 1940. aastatel kehtestati Nõukogude reziim, jõudis see kunstivool ka siia. Sellega kaasnes senise eesti kultuuri loomepärandi keelamine, hävitamine ja ümberhindamine. Tühjaks jäänud kohale aga asuti rajama uut, nõukogulikku kultuuri. 1960. aastatel hakkas Nõukogude Liidu mitmetes piirkondades toimuma järkjärguline ideoloogilise surve leevendumine. Sotsialistliku realismi mõistet hakati tõlgendama vabamalt; võimalikuks sai ka teiste kaasaegsete kunstivoolude tutvustamine ning järk-järgult ka viljelemine. Aastal 1963 avaldas Roger Garaudy, Prantsuse kommunismi juhtfiguur, raamatu ''Piirideta realism'', milles ta tõestas, et modernism võib olla ka realism. See ja paljud teised tegurid viisid sotsialistliku realismi kui kunstistiili lagunemisele juba enne Nõukogude Liidu lagunemist. Praegu võib seda kunstivoolu näha vaid Põhja-Koreas ning teatud kujul ka Hiina Rahvavabariigis. Mis asi see Sotsialistlik Realism täpsemalt on ?
M*** P***** Ehitusõiguse essee Ehitamise eeldused Ehitusvaldkond on väga suur ja lai ning väga pika ajalooga. Inimene on ehitanud alates koopast välja kolimisest saati. Sellest ajast on ehitust mõjutanud erinevad tuuled- alustades suurte kunstivoolude muutustest kuni erinevate majanduskriisideni. Heaks näiteks võib tuua just hiljuti olnud majanduskriisi, kus ehituse maht langes märgatavalt. Kõik need tuuled on mingil määral mõjutanud ehitamise eelduste olemasolu. Järgneva essee eesmärk ongi analüüsida, millised on need eeldused mis panevad meid nii märkimisväärselt muutma ehitusvaldkonna tegevust. Alustaks küsimusega, et miks me üldse ehitame? Miks tuli inimene koopast välja ja otsustas, et tuleks luua parem varjualune
ja loogilise struktuuriga kõrgem reaalsus. De Stijl’i kunstiideaaliks oli Piet Mondriani loodud neoplastitsism, mida tähistava termini oli ta laenanud Hollandi filosoofilt ja matemaatikult M.H. J. Schoenmaekersilt. (Kodres 2001). See tähendas, et kõiki asju oli võimalik tõlkida mõistusega kontrollitavatesse konstruktsioonidesse. Vormiliselt aga mõjutasid De Stijl’i põhiliselt siiski prantsuse kubistid ja teiste avangardistlike kunstivoolude esindajate teosed. Mondrian jõudis selle tulemusel välja põhivärvides – punaste, siniste, kollaste – ristkülikuteni, mida ta esialgu kujutas heledal taustal. Edasi jõudis ta oma kuulsate teosteni, kus põhivärvides pinnad on asetatud võrestikku. Matemaatilist ilu ja rütmi nägi Mondrian ka suurlinnas ning proovis oma töödes edasi anda justkui lennukiaknaist kogetavaid vaateid ning metropoli urbanistlikke rütme. (Paulus 2011)
Juudi rahva üldine laulu- ja tantsuarmastus on kestnud läbi aegade. Lauldakse kümnetes keeltes ja kõikjal- kodus , seltskonnas, ühistel üritustel linnas ja maal.Tantsitakse rahvatantse, klassikalisi ja kaasaegseid tantse, sageli hetkelisi improvisatsioone. Iisraelis on ligi 200 muuseumi ning kodanike huvi kunsti vastu tõestab näituste ja muuseumide külastajate suur hulk, aga ka kunstiteoste läbimüük kunstiturul. Kunstivoolude kirevus esineb ka skulptuuris- sõjas langenute mälestuseks monumendid, kompositsioonid maastikust, geomeetrilised ja minimalistlikud teosed. Heebreakeelne kirjandus on üks vanimaid ja tuntumaid maailmas. Piiblitõlgete levikut nii ajas kui ka ruumis ei ole võimalik ülehinnata. Iisraelis tegutseb edukalt 12 riiklikku teatrit, nende hulgas 2 araabiakeelsest, ja sadakond isetegevuslikku harrastusteatrit. Erinevad festivalid toimuvad nii vabas õhus kui ka nüüdseks taastatud amfiteatrites
vaade ideaalmaastikku. Risaliit hoone välismüüri osa, mis ulatub pisut esile hoone terve kõrguse ulatuses. 48. Peter Paul Rubens tegi ajaloolise mütoloogilies või muu sisuga töid barokipärase dünaamilise ülesehitusega. Neis oli hoogu liikumist, pakkuvat jõudu ja elulusti, soojad hõõguvad värvid. 49. Anthonis van Dyck lõi paraadportree, kus kujutav inimene püütakse esitada võimalikult meeldiva, suursuguse ja viisakana. 50. Barokiajastu kunstivoolude esindajad: Olustikumaal: Pieter de Hooch Portreekunst: Frans Hals Natüürmort: Willem Ralf, Jan Weenix Maastikumaal: Jacob van Ruisdael 51. Rembrandt maalis algul lõbusaid ja kirevaid maale, pärast aga süngemaid, ta elukäik oli traagiline ja tema loomingus kajastus see. Ta elutee lõppes vaesuse ja surmaga. 52. Antonie Watteau ta oli flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja
Käesolevas essees on kirjeldatud ja arutletud 20. sajandil tekkinud kunstiliigist kubismist, selle tekkest ning arutletud pikemalt ühest kubismi loojast Pablo Picassost. Arutelu toetab Picasso üks kuulsamaid maale „Avignoni neiud“ (originaalis „Les Demoiselles d'Avignon“), mida on nimetatud kunstiajaloo üheks kaalukaimaks teoseks. See on üks kuulsamaid näiteid klassikalisest kunstist üleminek modernismile ja sealt omakorda ka kubismile. Modernism kunstis, kui uute kunstivoolude teke, sai alguse 20. sajandi alguspoolel, kui hakkas kaduma renessansile omane looduslähedane käsitlusviis. Taoline looduslähedus sai alguse natukene ennem vararenessanssi keskajal, saavutades oma haripunkti 19. sajandi lõpupoole. Näitena võib tuua Jean-Louis-Ernest Meissonie’i, kelle maalid olid äärmiselt värvilised ja detailsed, väga suurt tähelepanu oligi pandud just eelkõige looduse võimalikult täpsele kujutamisele (näiteks võib tuua Meissonieri maale „Friedland“ ja
G. Klimt - “Suudlus” Maalikunst 19. saj lõpp ● Rahvusromantism Temaatika: rahvuseeposed ● Gallen - Kalevala ● Kalevipoja temaatika Eestis O. Kallis N. Triik K. Raud - Kalevipoja kujundus K. Raud “Kalevipoeg põrguväravates” Sümbolism ● Kunst (maailm) on müsteerium ● On igavesed teemad: sünd, armastus, elu, haigused, kannatused, surm ● E. Munch - “Karje” Modernism ka avangardism ka moodne kunst 20. saj Tunnused: ● Uute kunstivoolude pidev vaheldumine ● Avangardism on opositsioonis “ametliku kunstiga” 1903. a fovism (les fauves) ● Les fauves - metsikud, metsloomad ● Jõuline värvikasutus ● Positiivsete värvide väljendamine H. Matisse “Tants” ja “Roheline triip” 1905. a ekspressionism (Saksamaa) ● Negatiivne meeleolu ● Ühiskonnakriitika ● 1920ndatel II laine ● O. Dix O. Dix “Sõjaväelased gaasirünnaku all” E. Schiele “Perekond” 1907. a kubism
11. modernism postmodernism Modernism on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik- kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. Modernistlikku kunsti iseloomustas kunstivoolude teke ja nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks. Kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks sümptomiks, kuna see sisaldab endas püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi täiesti uut ja enneolematut. Seevastu modernistlik arhitektuur käis teadusliku arenguga rohkem käsikäes, millest annavad tunnistust sellised suunad nagu funktsionalism, kuigi ka see on uuenduslik hoiak mineviku suhtes, nt ornamentide põlgamise näol.
vägivalla ja ülekohtu vastu võitlemine) ning saksa ekspressionism ning sellest sündinud ajaluule. "Siuru" eeskujul korraldasid nad kirjanduslikke ringreise, et tutvustada oma programmi ja uudisteoseid. Rühmitus andis välja ajakirja "Tarapita", mida ilmus kokku seitse numbrit. "Tarapita" hääbumine on seotud rühmitusesiseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922. aasta sügisel. uusromantism 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kirjandus- ja kunstivoolude (peamiselt impressionism, sümbolism ja ekspressionism) üldnimetus Eestis. Uusromantism elustas ja arendas romantismi põhimõtteid, seostades neid modernsete vooludega. Uusromantism eitas naturalismi ja realismi. Eesti kirjanduses mõjutas eelkõige nooreestlaste ja siurulaste loomingut. 5
5. Iseloomustage modernismi põhilisi hoiakuid. Milles need avalduvad? Modernism lükkas kõrvale kõik väljundid mistahes kunstiliigis, mis olid muutunud traditsiooniliseks. Vanu vorme küll kasutati põhijoontes, nende peale midagi uut rajades, neid parodeerides. Olulisemad hoiakud: · Antiikaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega · Progress versus võõrandumine · Uue (ja alternatiivse) otsingud · Pidev enda ületamise püüe · Kunstivoolude teke (uue otsimine!) Indiviidi tähtsustamine 6. Iseloomustage Odysseuse eksirännakute allegoorilist tõlgendust keskajal. Keskaeg vaatles Odysseuse lugu läbi kristliku prisma: mastipuus nähti risti, laevas kirikut, rännakus endas teekonda läbi kiusatusi (sireenid, Kirke) täis elumere koju rahusadamasse. 7. Iseloomustage romantismi põhimõtteid kirjanduses. Romantism murdis klassitsismi rangeid piire. Kirjanduses oli iseloomulik fragmentaarsus, grotesk,
Moodne kunst Enamus kunstiajaloolasi alustab moodsat kunsti 20nda sajandi ja fovismiga. Moodsat kunsti iseloomustas kunstivoolude ülikiire vaheldumine, nad on sageli tihedalt seotud ja eksisteerivad ka paralleelselt. Kuni II maailmasõjani oli Pariis vaieldamatuks maailma kultuurikeskuseks, Pariisis elasid lühemat või pikemat aega eri maade kunstnikud. Kunstis räägitakse Pariisi koolkonnast. Pärast II ms sai kunstielu keskuseks New York, USA. II ms järgset kunsti, eriti alates 60ndatest, on peaaegu võimatu stiilideks lahterdada, pigem liikumisteks ja laiemateks nähtusteks. Fovism(19051907)
Kirjanduse ajalugu oluline ka rahvuse mõiste kujunemisel. Kirjanduslugu ei ole homogeenne ja püsiv areng, pigem iseloomustavad seda murrangud ja lüngad. Kirjandus on mitmeti seotud ajalooga: kirjandusteos on teatud ajaloolise konstellatsiooni produkt, talle on avaldanud mõju tema ajastu ideoloogilised, esteetilised jm tingimused. Periodiseeritakse erinevate kriteeriumite järgi. Näiteks: poliitilise ja sotsiaalse ajaloo, kunstivoolude, ideede ajaloo, aastate jne järgi 15.Miks on kirjandusajalugu alati konstrukt ja nii või teisiti ideoloogiline? See on alati kirjutatud mingitest eeldustest lähtuvalt. 16.Kuidas saab tekste (kirjandust) liigitada? 1. Taseme põhjal: Kõrge - keskmine - madal kirjandus. See puudutab kirjanduse zanre ja vorme, funktsioone, stiili, keelekasutust jpm. Kirjanduse tase või väärtuslikkus on hinnangu küsimus, mis on erinevatel ajastutel ja erinevates kultuurides erinev. 2
provotseerida, suuremat eesmärki pole. Modernism lükkas kõrvale kõik väljundid mistahes kunstiliiis, mis olid muutunud traditsiooniliseks. Vanu vorme kasutati põhijoontes, nende peale midagi uut rajades, neid parodeerides. Olulisemad hoiakud/jooned modernistlikumas kirjanduses: antiikaaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue(ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke(uue otsimine) Picasso „Silenos“ Ciorgio de Chirico „Adriane“ 3.Iseloomustage antiigi pärandi avaldumist renessansi, baroki ja romantismi ajal. Barokk väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid, imeotsimine, maailm on lõhestatud ja kaootiline, vastandite ja kontrastide kunst- nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga. Vastandati näilikku tegelikuga. Levis kujund maailmast, kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist
kogu tegevust, sündmust, tulevikku. 13 6. MOODNE KUNST Moodsa kunsti alla võib koondada enamiku 20. saj. kunstivooludest või õigemini ta ongi ühine kasutustermin 20. saj algusest 1960.- 1970. tekkinud kunstisuundadele- ja vooludele. Kõige tähtsamad ja suuremad on neist ehk fovism, dadaism, kubism, ekspressionism, op-kunst, sürrealism, abstraktsionism. Paljude kunstivoolude kiiret teket peetakse üheks uuenduste iseloomulikuks tunnuseks, kuna see sisaldas püüet luua midagi uutja löövat, midagi täiesti teistsugust ja erilist, püüet kiireks ja kvaliteetseks progressiks. Moodsa kunsti peamiseks iseloomujooneks on loobumine looduslähedusest, töödega antakse edasi emotsioone ja meeleolusid, enam pole maali ilu, vaid maali idee, tema salapärasus. Maalidel kasutatakse
temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile? Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue (ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke (st uue otsimine!!), indiviidi tähtsustamine! Modernismi hoiakut iseloomustavad eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud. Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet. 3
traditsiooniliseks. Vanu vorme küll kasutati põhijoontes, nende peale midagi uut rajades, neid parodeerides. Olulisemad hoiakud/jooned modernistlikumas kirjanduses: · Antiikaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega · Progress versus võõrandumine 1 · Uue (ja alternatiivse) otsingud · Pidev enda ületamise püüe · Kunstivoolude teke (uue otsimine!) . Picasso ,,Silenos" , Giorgio de Chirico ,,Adriane" 3. Iseloomustage antiigi pärandi avaldumist renessansi, baroki ja romantismi ajal. BAROKK Väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid. Imeotsimine Marinism? Psychological pain of man? Metafüüsika John Donne? Maailm on lõhestatud ja kaootiline, Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga. Vastandati näilikku tegelikuga.
tunnuseks. Kõrgklassitsismi ajastu kuulsaimaks kunstnikuks oli Jacques Louis David. ,,Horatiuste vanne", leiti, et see on väga patriootlik maal. Tema töödes on näha prantsusmaa poliitilist arengut. Temast sai Napoleoni visuaalse kultuse rajaja. Ta elas kaasa tema tõusule, sõjalistele võitudele ja langusele. Peale Napoleoni langust lahkus David Prantsusmaalt. Jean Auguste Dominique Ingres jäi surmani kindlaks klassitsistlikele ideaalidele ning võitles teiste kunstivoolude vastu. Ta tahtis saada kaasaegseks Raffaeliks. Ta ei mõistnud ühiskondlikke muutusi kunstis ja ei läinud nendega kaasa. Ta pidas oma karjääri kõige paremateks saavutusteks suuri ajaloolisi maale, mida peetakse praegu mitte midagi ütlevateks. Aktimaale ja portreid peetakse tähelepanuväärseteks ning viitavad sellele, et ta oli geniaalne joonistaja. Romantism 18.saj lõpul tõusis huvi rahvaluule vastu, eriti sotimaal ja saksamaal. Keskaegse rahvaluule
o Mazsalaca o 335m o Pikim looduslik koobas Baltikumis 9) LÄTI KUNST. ARHITEKTUUR. MUUSEUMID. LÄTI KUNSTI · 1869 MUUSEUM · Peahoone 1905 · 52 000 kunstiteost · Näituse maja ,,Arsenals" 100 000 KUNSTI Kunstitudengite karneval AKADEEMIA JANIS ROZENTALS Portreed, rahva elu, argielu (1866 1916) Erinevate kunstivoolude mõju Rozentalsi nimeline kunsti keskkool VILHEMLS · Maalikunstnik PURVITIS · Pedagoog (1872 1945) · Maastik LÄTI MAATUNDMINE · Kunstimuuseumi direktor 1919 1944 · Akadeemia rektor 1919 1934 DZEMMA SKULME Monumentaalsus, minevik, tulevik, enda ja rahva saatus (1925) Raamatud, plakatid 3.ärkamisaeg IEVA ILTNERE Kunstnike perekond
abstraktsionistlik vool, mille algatas kunstnik ARSHILE GORKY. Abstraktse ekspressionismi esimene põlvkond kujunes välja New Yorkis aastail 1942-1957 ning koondas umbes viitteist kunstnikku, keda kunstiteose loomise protsess huvitas sama palju kui valmis teos. Neid kunstnikke toetas kunstimetseen Peggy Guggenheim ning kunstnikud esinesid tema galeriis Art of This Century. Abstraktne ekspressionism kerkis esile 1940-ndate aastate kunstivoolude ja poliitilise olukorra kontekstis. Selle vaimseks allikaks olid sürrealismi ja saksa ekspressionismi teooriad, otseseks eeskujuks oli samuti sürrealism, kuid ainult selle mitteveristlik, spontaansem variant, mida esindasid Joan Miró ja André Masson, ning 1930-ndate seinamaali kogemus. Tulemuseks oli kunst, mis taotles võimalikult spontaanset eneseväljendust ning ka saavutas selle. Kõige radikaalsemad ameerika kunstnikud harrastasid nn. TEGEVUSMAALI
Kolmanda osa moodustab sündmus või nähtus lahtikirjutatult. Selle osa pikkus oleneb sellest, millisel ajalehe küljel uudis avaldatakse ja milliseid eesmärke see täidab, kas osutav millelegi või annab põhjalikuma ülevaate. Uudised ei sisalda probleemide ja nähtuste analüüsi ega kirjutaja seisukohti ja hinnanguid. Uudistes hinnatakse aktuaalsust ja tõele vastavust. Keelelt on uudis lihtne ja üldmõistetav. Uusromantism-19.sajandi lõpu ja 20.sajandi alguse kirjanduse ja kunstivoolude üldnimetus, Uusromantism elustas ja arendas romantismi põhimõtteid, eitas naturalismi ja realismi. Utoopia- väljamõeldud ideeriigi elu kujutav ulmeteos. Vabavärss- Värsisüsteem, mis ei allu kindlatele rütmituspõhimõtetele, ei riimu. Valm - õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi naeruvääristades ühiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse
· Selgitati aatomi ehitust · Einsteini erirelatiivsusteooria, maailm osutus palju salapärasemaks Kirjandus ja kujutav kunst: · Nobeli preemiad alates 1901 aastast (Nobel kogus oma rikkuse dünamiidi kaubandusest) · Kirjanduses juugend (rõhk ilul, väänlevad ornamendid) ja ekspressionism (esikohal isiklikud, närvilised tundmused), ka kunstis ja arhitektuuris · Abstraktsionism loobus tegelikkuse kujutamisest; Kunstivoolude kiire vaheldumine Muud kunsti- ja kultuurivaldkonnad: · Muusikapealinnad olid Pariis ja Viin · Meloodia eo olnud enam esmatähtis: dodekafoonialine muusika · Tantsud: LadinaAmeerikast tuli tango, levisid fokstrott, ja eriti niinimetatud Viini valss · Prantsusmaal sündis filmikunst, mille võttis kiirelt üle Ameerika. Kino, maailmapildi kiire avardumine: kinodes domineerib Ameerika filmikunst
kirjeldada, analüüsida ja hinnata muutunud ühiskonda ehk teisisõnu korrastada ja tulevikus ühendada tükkideks lagunenud maailm. Sageli tegid modernistid seda müütide ja sümbolite keeles. Antiikaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega Progress versus võõrandumine Uue (ja alternatiivse) otsingud Pidev enda ületamise püüe Kunstivoolude teke (uue otsimine!) Indiviidi tähtsustamine 6. Iseloomustage Odysseuse eksirännakute allegoorilist tõlgendust keskajal. Odysseuse eksirännakuid tõlgendati kristlusele vastavalt. Odysseuse kristlik idealiseerimine. mastipuu–rist; Odysseus tahab kuulda sireenide laulu, laseb ennast laeva mastipuu külge siduda, et mitte merre hüpata. Keskajal tõlgendati: Odysseus oli risti külge seotud ning päästis inimkonna surmaohust (just nagu Jeesus). laev–kirik
Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool, Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti kool, Tartu Riiklik Kunstiinstituut. 1953-1956 juhatas Tallinnas graafika eksperimentaalateljeed. Alates 1917. aastast kuni 1930ndate lõpuni kujundas ja illustreeris Ado Vabbe üle 60 raamatu, alates luuletuskogudest ja lõpetades teaduslike väljaannetega. Enne I maailmasõda Lääne-Euroopas õppides tekkis tal huvi moodsate kunstivoolude ekspressionismi, kubismi, futurismi ja abstraktsionismi vastu, mille sugemeid võib leida ka tema järgnevas graafilises loomingus. Varasematel Vabbe illustreeritud raamatutel oli enamasti vaid kaanekujundus ja üks illustratsioon. Seetõttu püüdles ta ikka sügavamatele üldistustele sisu või meeleolu edasiandmisel. Ta kujutas harva otsest situatsiooni, õigemini lõi ta fantaasiaid kirjaniku või poeedi teemal
2. Modernismi mõiste ühiskonnas ja kunstis Eelmodernism-esmae periood avaldas teadmisi autoriteetsetest allikatest. Sellel ajal usuti, et ülimtõde on olemas ja selleni võib jõuda läbi otsese selle ilmutuse. Arvati et see tuleb jumalalt.kirik oli tõe omanik ( esmane asutus ) Renesanss kui modernse ühiskonna algus. Vananenu ekskluseerimine. Modernism tekkis 19saj teine pool ja sai keskseks 20.saj.Progress ja uue otsing. Modernistlikke kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks sümptomiks, kuna see sisaldab endas püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi täiesti uut ja enneolematut, ÜLETADA ENNAST. Seevastu modernistlik arhitektuur käis teadusliku arenguga rohkem käsikäes, millest annavad tunnistust sellised suunadnagu funktsionalism, kuigi ka see on uuenduslik hoiak mineviku suhtes, nt ornamentide põlgamise näol.
Eenduv keskrisaliit moodustab Antiikaja tegelaste ja teemade kuue sambaga portikuse, mis kannab sidumine kolmnurkset viilu. Tagafassaadi kaasaja valupunktidega keskosas on Progress versus võõrandumine sammaste asemel kuus pilastrit. Uue (ja alternatiivse) otsingud Ülemiste korruste akende vahel Pidev enda ületamise püüe asuvad ristkülikukujulistes süvendites Kunstivoolude teke (uue otsimine!) akantusornamendiga bareljeefid. Indiviidi tähtsustamine · Alumise korruse mõjub kandvana. Giorgio de Chirico (18881978): Esimest Ariadne (1913) ja teist korrust eraldab , katuseserva Pablo Picasso (18811973): Silenos all paikneb lai . Eenduv kesk moodustab Postmodernism kuue sambaga , mis kannab
action et teada saada, mida ta tegema peab). 10. Selgitage esteetiku ja esteedi erinevust! Esteetik filosoofilise esteetikaga tegeleja. Esteet ilust ja kunstist kui ülimatest väärtustest lugu pidav inimene, sageli ka dändi varjundiga. Esteet on estetismi pooldaja. 11. Iseloomustage kunstiesteetikat! Esteetika kui Kunst: esteetikad mis ei mahu teaduseesteetika ega filosoofiaesteetika alla. Eeskätt kunstnike , kunstivoolude teooriad, milles vaagitakse ja väljendatakse mitmesuguseid kunstiga tekkinud küsimusi. Ilmneb sageli manifestides, esseedes, intervjuudes jne. Kunstiesteetika üldine iseloomustus: normatiivne kuidas tuleks kunsti teha, kogeda, mis on kunsti eesmärk, mis on tõeline ja hea kunst; isiklik kuidas mina kunstnik asja näen/teen; varjatud põhineb suuresti mitmesugustel filosoofilistel ja maailmavaatelistel arvamustel, mis on harva selgesõnaliselt formuleeritud. 12
annaabi.ee 
