Ehitusõiguse essee (0)

M*** P*****
Ehitusõiguse essee
Ehitamise eeldused
Ehitusvaldkond on väga suur ja lai ning väga pika ajalooga . Inimene on ehitanud alates koopast välja kolimisest saati. Sellest ajast on ehitust mõjutanud erinevad tuuled- alustades suurte kunstivoolude muutustest kuni erinevate majanduskriisideni. Heaks näiteks võib tuua just hiljuti olnud majanduskriisi, kus ehituse maht langes märgatavalt. Kõik need tuuled on mingil määral mõjutanud ehitamise eelduste olemasolu. Järgneva essee eesmärk ongi analüüsida, millised on need eeldused mis panevad meid nii märkimisväärselt muutma ehitusvaldkonna tegevust.
Alustaks küsimusega, et miks me üldse ehitame ? Miks tuli inimene koopast välja ja otsustas, et tuleks luua parem varjualune . Üheks põhjuseks on kindlasti kõikvõimalikud tingimused. Auk kivi sees pole just kõige elamiskõlblikum seega ilmselt võib selle kokku võtta sõnaga vajadus. Inimesel on peale ahvi ka ühiseid omadusi laiskloomaga. Otsese vajaduse puudumisel ei pane miski meid ennast liigutama. Vajadus on aga üsna lai mõiste, mida saab kindlasti osadeks lahti mõtestada. Vajaduse üks liik on kindlasti füüsiline vajadus. Meil on vaja pinda katusega, kus elada. Inimese põhivajaduste hulka kuulub ka teiste tähelepanud. Kõik me soovime , et meid pannakse tähele- mõni vähem ja mõni rohkem. Seega siit tuleb soov omada midagi tähelepanuväärset. Näiteks kõikvõimalikud kujud, lossid, templid ja nii edasi. 18.sajandil peale tööstusrevolutsiooni inglismaal hakkas pihta industrialiseerimine, mille taga järjel tekkis inimesel veel üks vajadus- omada tööpind. Neid vajadusi on üsna raske hinnata ja määrata suurust. Mõnes kohas saadakse hakkama suure pinnaga, kuid samas mujal saadakse samaga hakkama kordades väiksemal pinnal.Lisaks on mängivaid tegureid üsnagi palju. Elamise puhul sõltub kõik pere suurusest , lemmikloomadest, hobidest ja nii edasi. Tööpinna puhul sõltub töö meetoditest , tehnikast, mastaabist ning kindlasti paljudest muudest aspektidest. Tähelepanu pole füüsiline vaid emotsionaalne vajadus ja see on rohkem kinni inimese iseloomus. Väga raske on neid kolme kuidagi mõõta. Kokkuvõtteks võib öelda, et ehitamis esimeseks eelduseks võib lugeda vajaduse, mis jaotub eluaseme,ettevõtluspinna ja tähelepanu vajadusteks. Milline neist on kõige olulisem ja mõjutab kõige rohkem ehitust see sõltub indiviidist, kuid üks on kindel- nende vajaduste puudumisel ei toimuks mingit ehitust.
Vajaduse olemasolu ei ole aga ainuke põhjus, miks inimene otsustab labida maase lüüa ja hakata ehitama. Kui ikka üldse ei taha labidat kätte võtta siis vundamendikraavi ikka ei teki. Ehitamiseks peab olema tahtmist. Ühiskonnas on rohkelt heidikuid, kellel reaalselt on kõik esimeses lõigus mainitud vajadused, kuid lihtsalt puudub tahe midagi muuta. Tahtmine mängib ehituses suurt rolli ka kiiruse all. Tihti peale juhtub, et hakatakse ehitusega pihta, kuid jääb venima. Venimise taga võib olla erinevaid põhjuseid, kuid kindlasti üks on tahtejõud. See võib olla väline kui ka sisemine mõjutav tegur. Vahel lihtsalt juhtub, et leitakse mingi parem alternatiiv või kaob ära vajadus ja ehitus peatatakse. Väliste tegurite alt võivad mõju avaldada koostööpartnerid ning kõikvõimalikud paberimajandajad, kellel lihtsalt kaob huvi või on soov teemat venitada. Võimalikuks jääb ka stsenaarium , et ehitamise tahe puudub vaid sellel põhjusel, et on näiteks võimalik sama pind osta või rentida. Kui käsi külge ei taha panna siis ehitust ei tule.
Võrdseks eelnevate eeldustega pean ka idee omamist. Kui ehituseks on olemas vajadus siis peaks olema võimalik vastata küsimusele miks me seda ehitame. Põhjuseid võib olla erinevaid ja pole oluline kui suur see vajadus on, põhiline et see eksisteerib. Järgmine küsimus, millele peab vastama on mida me selle vajaduse rahuldamiseks ehitame. Näiteks tähelepanu vajaduse jaoks tavaliselt ehitatakse väliskäimla asemel ikka midagi uhket. Ilma plaanita, mida ehitada ei saa ka vastata küsimusele kuidas seda ehitada. Selles punktis tuleb mõelda läbi kõik võimalikud lahendused, kuidas töö teoks teha. Vahel võib juhtuda, et siin ka kogu protsess takerdub või jääb venima. Inimene ei pruugi ise teada täpselt kuidas ta soovib oma eesmärgini jõuda. Juhul kui õnnestub kõik eelnevad punktid enda jaoks lahti mõtestada ja leida sobivad lahendused tuleb hakata mõtlema, kuhu see ehitis teha. Kokkuvõtteks võib öelda, et idee omamine tähendab kogu plaani valmistamist ja ilma selleta ei ole võimalik tööga edukalt pihta hakata. Iga eelmainitud küsimuse all on tihti tarvis suhelda erinevate asjaosalistega. Selleks peab idee suutma kuidagi nii vormistada , et sellest saavad ka teised aru- korralik ning korrektne vormistus.
Kui olemas vajadus, tahe ja idee on kõik mittematerjaalne olemas. Siit punktist edasi tulleb tunnistada, et elame materjaalses ühiskonnas, kus ilma resursse omamata ei anna peaaegu midagi suurt saavutada. Ressurssid mõista on suur ja lai ning jaotub rohketeks alaliikideks, mida üritakski nüüd lahti mõtestada.
Üks olisemaid, kuid kindlasti ei saa nimetada kõige olulisemaks, on raha. Alati annaks rahapakkidest ja kullakangidest hakata tegema kujusid ja rajama müüre, kuid see ei pruugi täita eesmärki. Puht füüsiliselt on ehitamiseks tarvis materjale. Kuulus on ütlemine, et raha eest saab kõike, kuid vahel lihtsalt pole mida saada. Olgu siis majanduses boom või mõõn alati leidub probleeme isegi raha omades . Kord on kogu materjal välja müüdud, sest kõigil on ressursse ostmiseks ja teine kord pole piisavalt müüjaid, sest nendel on ressurssid otsa saanud ja on panktrotistunud. Seega paistku päike või olgu torm ikka võib raha omades jääda erinevate algmaterjalide puudumisel ehitus vaid plaaniks.
Hunnik telliseid , laudu ja katusekive ennast ise kokku ei pane seega tarvis on ehitajat. Suurim küsimus siin on, et kui palju teha ise ja palju osta tööjõudu sisse. Vanasti tegi iga mees oma kodu ja töökoja ise, sest siis oli see lihtsalt võimalik. Olid olemas oskused ja aeg, mis mängivad ehitamises väga suurt rolli. Kogu protsess võib jääda selle taha, et puuduvad teadmised, kuidas neid kive müüri laduda. Vanasti kuulus taoline teadmine iga mehe ellujäämise oskuste hulka, kuid tänapäeval on kõik võimalik sisse osta omades piisavalt ressursse. Ühiskond on liikunud suunas, kus iga mees on ära õppinud valmistama oma liiste ja teise seina liistud peab laskma teha kellegil teisel ehk on toimunud spetsialiseerumine. Oluline on ka eelnevalt mainitud aeg. Tuleb ette olukordi , kus omatakse kõiki vajalikke teadmisi, kuid lihtsalt jääb 24 tunnist päevas väheks ja pole võimalik ise ehitama hakata. Inimesel on ka muid vajadusi ja nende rahuldamiseks kuluv aeg ei anna võimalust ise müüri laduma hakata. Ehitamise juures suhe aja ja oskuste vahel on üsnagi keeruline ja ehitamise eelduseks on leida just sellele projektile sobiv varjant.Ehitamiseks pole lihtsalt tarvis augu kaevajat, kes kraavi kaevab vaid tuleb ka mõelda projekteerimise, planeerimise, tööteostuse, järelvalve, septsialiside ja palju muu peale. Tuleb otsustada kui palju teenuseid tuleb ja palju on võimalik osta sisse ja palju saaks ise teha. Siinkohal mängivad kindlasti rolli ehituses puhuvad tuuled. Sõltuvalt siis majandus seisust võib juhtuda, et ehitaja leidmine mõistliku hinnaga on väga raske või siis annab kõik väga hea hinna eest sisse osta. Kokkuvõtteks ütleks, et teine punkt ressursside eelduse all oleks ehitaja olemasolu.
Omades ideed tuli mõelda ka ehitise asukohale. Ilma ehituspinda omamata on rakse labidat maase ajada, vähemalt seaduslikult. Juba eelnevalt sai põgusalt analüüsitud, kas raha eest saab kõike. Piisava vara eest saab kindlasti osta meelepärase maatüki. Maa omamine ei tähenda alati, et kohe võid tegutsema hakata. Enne tuleb tegelda hunniku paberimajandusega, mis võib võtta üsnagi ärritavalt palju aega. Ehitamisega kaasneb rohkel erinevaid seadusi, mida tuleb eduka ehitamise soovi korral jälgida. Alustades detailplaneeringuga, mis peab määrama ära kogu krundi täpse plaani ning lõpetades ehitusloaga, mille alusel võib lõpuks töömehed peale lasta. Küll tuleb ette olukordi, kus tuleb maa sihtotstarvet muuta, mis võtab aega ja pole alati 100% tehtav või joosta KOM vahet ehitusloa kätte saamiseks. Viimaseks eelduseks ressursside all võibki lugeda maatüki ja sellega kaasnevate vajalike paberite korda ajamist.
Oleme välja toonud 4 põhilist eeldust - vajadus, tahe, idee ja ressurssid. Väga raske on välja öelda, milline neist on kõige olulisem eeldus, kuid kerge on öelda, et juba ühe puudumisel on väga raske, kui mitte pea võimatu kvaliteetselt ehitada. Erinevate tuulte puhumise ajal on eelduste tähtsused natuke kõikunud, kuid alati on nad eksisteerinud. Olgu siis nö. MASU või BOOM.
*****