Kunstivoolude iseloomustused (0)

Fovism -sai alguse 20.sajandil Prantsusmaal. Eesmärgiks on väljendada kunstniku meeleolu mingi objekti vaatlemisel. Teematikaks on inimesed, esemed, olustik . Vormikäsitlus on tinglik joonistus , täpne vormi ja oluline ei ole ruumikujutamine. Värvikäsitluseks on erksad värvid, selged värvipinnad, sageli tegelikkusele vastupidine . Fovismi tähtsaim esindaja Henri Matisse „ Madame Matisse“. Kubism- on kunstivool 20.sajandi algused . Mõjutused on tulnud Cezanne’i loomingust ja aafrika neegiplastikast ( skulptuurid ). Eesmärgiks on kujutada nähtavaid objekte nende geomeetriliste põhivormidena, lahutades need osadeks ja pannes uutmoodi kokku. Üheks eesmärgiks on veel näidata üht eset korraga mitmest küljest. Temaatika on esemed, majad ja inimesed. Tehnika on maal ja kollaaž. Värvikäsitlus: värv on teisejärguline, sageli pruunid ja hallid toonid. Pablo Picasso on kubismile alusepanija „ Avignoni neiud“. Abstraktsionism -20.sajandil tekkinud kunstivool, milles ei kujutata midagi reaalset olemasolevat . Eesmärgiks on loobuda täielikult looduse jäljendamisest, luua puhast kunsti. Väljendusvahenditeks on abstraktsed geomeetrilised ja vaba vorminguga kujundid ning värvid. Abstraktsel kujundil on mitmeid erinevaid suundi:ekpressiivne geomeetriline. Vassili Kandinskyt peetakse abstraktsionismi rajajaks. Maalid „valge joon“ ja „Esimene abstraktne akvarell“. Dadaism -kunstivool 20.sajadi I poolel. Eesmärgiks protest traditsioonilise kunsti vastu, naeruvääristada seda, esitades kunstiteostena esemeid ja taieseid, mida varem kunstiks ei peetud. Hõlmas laiemalt ühiskonna ja kõigi seniste väärtushinnangute naeruvääristamist, vaataja šokeerimist. Kasutati valmis esemeid. Kasutati kollaažitehnikat ja tehti montaažid juhuslikest, väärtusetutest materjalidest. Kurt Schwitters „Hannoveri“. Sürrealism-kunstivool kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis. Kujunes Pariisis, jätkates dadaismi mässumeelsust senise ühiskonnakorralduse vastu, mis suruvat maha inimese vabadust ja tegelikke vajadusi.Tugines Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teooriale . Andre Breton sünastas sürrealismi põhimõtted: psüühiline automatism, spontaansus, mida ei kontrolli mõistus, vaid juhib alateadvus ja instinktid . Inspiratsiooniallikas oli fantaasi ja unenäod. Märksõna on absurd . Maalikunstis kasutati realistlikku, isegi ülitäpset kujutamist, kuid selle abil loodi sürreaalne maailm. Joan Miro „sürrealistlik portree“: „hollandi interjöör“. Funktsionalism -1920-ndatel levinud kunstivool arhitektuuris ja tarbekunstis. Põhimõte, et hoonete ja mööbli vorm peab tulenema ainult nende funktsionaalsusest. Tunnusteks on ülilihtsad vormid – risttahukad, silindrid, kandilised ja ümarad aknad nn. lintaken . Le Corbusier „Villa Savoye“ ja Antoine Pevsner „Dünaamiline“. Funktsionalismile Eestis on iseloomulik paefunktsionalism. Eestis on hooned Pärnu rannahotell ja Pärnu rannahoone. Olev Siinmaa „Jakobsoni Villa“. Ekspressionism-kunstivool 20.saj. alguses, milles tähtsustatakse kunstniku eneseväljendust. Selleks aitab kaasa vormide ja värvide üldistamine ja rõhutamine. Edvard Munch „The Sick Child“. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust