Madalmaade kunst - impressionism (0)

17. saj Madalmaade kunst
Ehituskunst hindas praktilisust ja mugavust, paraaditsev stiil oli võõras. Tüüpiline oli raekoda .
Skulptuur oli tähtsusetu, maalikunst aga elas läbi 17. saj õitsengu, mille taolist kuskil mujal maailmas pole täheldatud. Kunstilt nõuti looduslähedust. Kujutis pidi maalil võimalikult palju sarnanema tegelikule esemele või isikule. Hinnati reaalsust, ühemõttelisust, käegakatsutavust. Välise toreduse kujutamine ja allegooriline maal tähtsusetud. Ka maastik pidi olema ilustamata.

• Olustikumaal – kujutas jõudeelu ja lõbutsemist jõukate kodudes. Formaat oli väike, seepärast „väikesed hollandlased”. JAN VERMEER – üks suurimaid hollandi maalijaid, kujutab enamasti interjööre ühe või kahe inimfiguuriga. Maalides pole tegevus tähtis. Võlu peitub maalilises teostuses. Kasutas külmi kargeid toone ning tõi kontrastiks juurde sooja tooni, näiteks „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga”
  
• Portreekunst – sageli grupiportreed . Suurimaid meistreid F. HALS – sidus nii üksik- kui grupiportree mingi olustikulise tegevusega , millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse
  
• Natüürmort – kujutati jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuviljade ja muu toiduga, vaipasid jne
  
• Maastikumaal – eriline koht meremaalil, sest Holland on mereriik
  

REMBRANDT
Hollandi ja euroopa kunstiajaloo üks olulisimaid maalikunstnikke tänu tehnilisele meisterlikkusele ja sügavale inimlikkusele tema maalides. Saavutas edu juba noore kunstnikuna ning abiellus jõuka kaupmehe tütrega, Saskiaga , kellest maalis mitmeid portreid. Tema maalides on sageli tunda itaalia baroki mõjutusi. Tõstis olulise esile nn keldriluugi valguse abil, mis tõi esile kujutatu näo tumedal taustal. Selline valgus on maalitud kunstlikult, päriselt ei saanud sellist valgust olla. Rembrandti noorena maalitud piibliainelised tööd on barokselt liikuvad ja välise emotsionaalsuse juures ei ava inimese sisemaailma. Kuni keskeani oli Rembrandt väga hinnatud ja jõukas maalikunstnik . Jõuka perioodi lõpetab tellimustöö „Öine vahtkond ”, mida ei võeta hästi vastu, sest seda maalides loobus publikule meeldivast traditsioonilisest grupiportree kompositsioonist. See maal on dünaamiline ja ebatavaline . Pärast tema naise ja kahe lapse surma arenesid Rembrandti tööd siiski aina edasi ning ta tööd muutusid psühholoogiliselt järjest sügavamateks. Kuna enne ta elu lõppu kõik lähedased surevad, siis kujutab Rembrandt enneolematu meisterlikkusega inimlikku lähedust, N: „Kadunud poja tagasitulek”. Üks olulisemaid teemasid läbi Rembrandti kunsti on autoportree.
Klassitsism
Tekkis 2 uut samaaegset ja osaliselt läbipõimunud kunstivoolu: klassitsism ja romantism . Valgustajate ideoloogia pooldajad toetasid klassitsismi. Klassitsismil on kindlad vormitunnused. Antiikkunsti eeskujude järgimine. Suurim huvi antiikkunsti vastu algas Euroopas 18. saj II pool (classicus – esmaklassiline). Kunstis väljendus see stiilina, mida nimetatakse klassitsismiks, Inglismaal ja Prantsusmaal – neoklassitsism . Klassitsist kaldub olemasolevat maailma pidama parimaks kõikidest võimalikest, naudib paigalseisu , stabiilsust. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu.
Klassitsistlik ARHITEKTUUR oli antiikarhitektuurist inspireeritud. Selles stiilis ehitisi ehitati üle kogu Euroopa. Ehitati kirikuid, esindushooneid, mõisaid, isegi triumfikaari. N: Madeleine ’i kirik Pariisis näeb välja antiiktempel, on kristlik kirik , aga pole aknaid. Mitmete esindushoonete, kirikute juures kasutati fassaadi puhul antiiktempli otsaseina ja ülesehituse puhul kuplit. N: Pariisi Pantheon . Kuulsaim näide: USA Valge Maja. Sarnasel põhimõttel on ehitatud suur osa Eesti selle aja mõisaid ja TÜ peahoone.
Romantism
Tekkis 2 uut samaaegset ja osaliselt läbipõimunud kunstivoolu: klassitsism ja romantism. Romantism väärtustas üksikisikut ja tema kordumatut sisemaailma. Omapärane ellusuhtumine , mõtteviis, erinevad stiilid vormid kunsti loomisel. Sõna „romantism” viitab ühele tüüpilisele tunnusele – see on keskaja imetlus. Keskaja, aga ka teiste kaugete ajastute või eksootiliste paikade imetluses väljendus ka rahulolematus kaasajaga . Romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib halvim võimalus. Igasugune muutus tõotab paranemist, aga paigalseis ja stabiilsus on masendav . Romantikud rõhutavad: pettumine valgustusajastu ideaalides, tunnete ja instinktide tähtsus, kunstnike originaalne eneseväljendus. Romantilisi kunstnikke ühendas ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus.
FRANCISCO GOYA – omanäoline kunstnik, kelle loomingut on raske mõne kunstivooluga seostada , kuid enamasti mainitakse teda seoses romantismiga. Seda tänu oma hilistele isepäistele ja ühiskonda kritiseerivatele maalidele ja graafikale. Noorena oli õukonnakunstnik Hispaania kuninga õukonnas, kus pidi õukondlastest maalima paraadportreesid. Ühiskonnakriitilistest töödest on tuntuim graafikasari „Kapriisid”, kus ta irvitab kõrgklassi ja üldse inimliku rumaluse üle. Goya lääne kaasaegse kunstiajaloo esimene kaasaegse naise aktimaal tekitas skandaali: tal kästi see ümber maalida, aga Goya keeldus ja maalis samast isikust riietatud versiooni. Graafikatöödes ja ka maalides kujutas palju sõjakoledusi. Elu lõpul taandus erakuna maavillasse, kus ta hulluks minemise vältimiseks maalis oma tubade seintele alateadvusest tulevaid pilte nn „mustad maalid”.
Realism
19. sajandil kujunes Euroopa kunsti keskuseks Prantsusmaa ja Pariis. Nii kestis II MS-ni. Kunstiakadeemiad määrasid kunsti väärikad teemad ja sobiva kujutusviisi. Nendeks olid ajaloomaal , (paraad)portree, (antiik)mütoloogia ning mingil määral ka religioossed teemad. 19. saj keskpaigast tekkis Prantsusmaal valitsevale kunstistiilile mitu alternatiiv /opositsiooni pakkuvat kunstivoolu. Üks neist oli realism. Iseseisvunud oli teadus, kunstid, mis varem olid religiooni alluvuses. Teaduslik maailmapilt hakkas inimesi järjest enam mõjutama. Paljud kunstnikud arvasid, et maailma tuleb kujutada nii nagu see tegelikult on. Nendest said realistid . Maaliti vabas õhus, looduses. Olulisemaid esindajaid: MILLET , kes maalis vabas õhus talupoegi, mis akadeemiliste kunstnike jaoks oli madal teema, N: „Viljapeade korjajad”. COURBET kujutas samuti realistlikult talupoegade elu. Oli I kunstnik, kes korraldas protestinäituse, sest tema töid ei võetud Kunstiakadeemia ametlikule aastanäitusele Pariisis piisavalt, hiljem sai see uute kunstivoolude käitumistavaks. Eesti I kaasaegne professionaalne kunstnik töötas Peterburis. J. KÖLER maalis seal nii akadeemilisi portreesid kui realismist mõjutatud maale, N: „Ema portree”.
Impressionism
Impressionism on 19 saj II pooles tekkinud akadeemilise kunstisuunale vastanduv liikumine, mille liikmed said eeskuju DELACROIX puhastest värvidest, realistide looduses maalimisest ja fotograafia ootamatutest kaadritest, kompositsioonidest. 1874 . aastal tegid nad ametlikule ülevaate näitusele vastanduva näituse, millel oli üleval CLAUDE MONET maal „ Impressioon . Tõusev Päike”. Üks kunstikriitikutest nimetas neid selle maali järgi irooniliselt impressionistideks. Neile meeldis see nimi ja võtsid selle üle. (Impressioon - pr k mulje). Neid huvitas valguses muutuvate objektide edasiandmine, selleks kasutati lahtist pintslilööki ja puhtaid toone, mis distantsi pealt tervikuks sulasid. Varjus kasutai samuti värve, lumele langeva sinaka varju eeskujul. Musta värvi ei kasutanud kunagi. Taoline lähenemine tõi maalikunsti uut elu, rohkem elusust, värskust. Erinevate valgusmuljete saamiseks maalis MONET samu objekte erineval päeva ajal N: „Roueni katedraal ”. Impressionistid võimendavad värve, maalivad üksikute eristuvate pintslilöökidega, mitmed neist armastasid maalida Pariisi uuenenud linna vaateid. Üks neist oli DEGAS. Üks omanäolisemaid impressioniste. Lemmikteemadeks hobused ja baleriinid . Kutsutakse tantsijannade maalijaks, sest üle pooltel töödest on kujutatud tants. Kasutas jaapani kunsti ja fotograafia eeskujul ootamatuid juhuslikena tunduvaid kompositsioone. N: „Concorde’i väljak”. Baleriine kujutas tihti mitte tantsimas, vaid painutamas, puhkamas, valutavaid jalgu masseerimas ning maalide ülesehitus oli täiesti uuenduslik. N: „Tantsutund ooperimajas”.