Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kunstiteraapiate sissejuhatus raamatu \"Arts therapies: A research-based map of the field\" põhjal.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kunst, kunstiteraapia, terapeut, loovus, terapeudi, psühhoteraapia, klient, kujutlus, teraapiad, muusik, muusika, metafoor, eneses, mitteverbaalne, kunstid, terapeutiline, humanistlik, loovust, käsitlus, draamat, fantaasia, emotsioonid, psühholoogiline, tantsuteraapia, terapeutilist, loominguline, toetav, seoseid, kujutluse, teistega, praktikadTARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA KUNSTITERAAPIA Referaat Juhendaja: Ants Reinmaa Tartu 2011 Sissejuhatus Loovtöö eesmärgiks on tutvustada kunstiteraapiat ja selle kasutusvõimalusi erivajadustega laste arendamisel. Valisin selle teema lähtudes oma isiklikust huvist kunstiteraapia vastu. Kuna kunst ja loovus on minu elu lahutamatu osa, siis tahan tulevikus oma eripedagoogika karjääri sellega ühendada. Laiemas mõttes mõistetakse kunstiteraapia all nelja eri liiki loovteraapia vormit: visuaalkunstiteraapia, muusikateraapia, draamateraapia ning tanstu- ja liikumisteraapia. Mina käsitlen oma loovtöös siiski ainult visuaalkunstiteraapiat ja selle erinevaid tehnikaid . Loovtöö esimeses peatükis tutvustan kunstiteraapiat ja selle meetoteid ja kunstiteraapias kasutatavaid materjale
.............................................................................................18 4 Kasutatud kirjandus........................................................................................................20 SISSEJUHATUS Teraapia, kui üleüldiselt võtta, on ravi. Täpsemalt öeldes siis ravi inimestega. Selle mõiste alla mahub nii meditsiinilised liigidkui ka muud tavaliigid seoses mitmesuguste teraapiatega, näiteks psühhoteraapia, käitumisteraapia, muusikateraapia, kunstiteraapia jne. Teraapiaid on palju ja nendega tegelevad erialased spetsialistid, nagu psühholoogid, terapeudid, loovterapeudid, massöörid. Teraapiasse tulemiseks on tihti olemas mingi sisemine impulss, mis ütleb, et oleks vaja pöörduda enda avastamiseks või oma olemusele uute suundade leidmiseks spetsialisti poole. 3 Võib olla ka mingi konkreetne probleem, mis on pikemat aega häirinud ja millele ei leidu vastust
(7) Süütunne ja ängistus ei ole enese superego eitamise ainukesed tagajärjed, vaid tulenevad sageli võrdselt nii ebaõnnestunud katsetest ära kasutada oma kaasasündinud loomingulist potentsiaali kui ka läbikukkunud püüetest luua mõtestatud elustiili. (8) Idenditeet on muutlik ja samas ka stabiilne läbi inimese elu, vaatamata nõudmistele ja pidevatele üritustel taasühendada ja lepitada enese vastandlikud kalduvused ja erinevad vajadused. Enda töös olen ma välja arendanud kunstiteraapia humanistliku käsitluse kui üldise raamistiku, mis võimaldab ühildada uusi teoreetilisi mudeleid, eesmärgiga avardada ja süvendada sisemise kogemuse ja välise reaalsuse vastastikust mõju. Selline lähenemine põhineb kolmel eeldusel: Esiteks, humanistlikud terapeudid ei vaatle klienti vaimselt haigena vaid pigem inimesena, kes on kokku põrkunud spetsiifiliste probleemidega oma pingutustel tulla toime sisemiste füüsiliste või keskkonna poolt põhjustatud konfliktidega
Kunstiterapeudi roll selles on luua alus protsessi alustamisele ja toetada jätkamist. Kunstiteraapia mõjutab inimest tervikuna, kaasates sensomotoorikat, taju, kognitiivset, emotsionaalset, füüsilist, sotsiaalset ja vaimset aspekti. Areng kunsti läbi on isiksuse areng tervikuna. Kunstiteraapiat hinnatakse kui tervendavat potentsiaali omavat tegevust, mis võib mõjuda elumuutust vallandava kogemusena. Osteri (2004) järgi annab kunstiteraapia võimaluse sekkuda pehmelt, mitte konfronteerival moel, annab võimaluse probleeme visualiseerida tuua nähtavaks, eksternaliseerida vaadata probleemidele kõrvalt, annab võimaluse fokuseerida teema arutlusele, toetab loovate lahenduste leidmist, alternatiivide leidmist probleemide lahendamisel. Kunstiteraapia abil saab suurendada kliendi kaasatust muutuste protsessi. Kunstipõhiste meetodite kasutamine diagnostikas annab hea võimaluse kliendi arengu ning erinevatel
teraapiasuundadest, erinevatest maailma usunditest. Lisandub aastatuhandete jooksul kogunenud õpetused elamisest, otsitakse alternatiive. Vajadus on joonistada sotsioloogiline klientide sotsiaalsetest karakteristikutest ja arendada detailne teadmine klientide populatsioonist. Ühiskonda peegeldavad kõige paremini tervisenäitajad ja majanduslikud näitajad. Kuritegevus. Nõustaja võib tunnetuslikult siseneda kliendi maailma, säilitades sealjuures professionaalse ja teadusliku objektiivsuse. Kunst on subjektiivne mõõde, põhineb teadmiste baasil. Arendatakse oskuseid, mis sobituvad kliendi unikaalsete vajadustega ja multikultuurse ühiskonna mõjutustega. Ennekõike tegemist nõustaja isiksuse osalusega. Mitmed tasandid, variatiivsed. Pärit humanistlikust psühholoogia harust. Ehedus, unikaalsus, usaldatavus, inimlikkus. Nt. Rogers: Eriti lähedale võib jõuda, kui ollakse ise seda probleemi läbi elanud. Kunsti mõõtme suurem domineerimine võib viia läbipõlemiseni
nende endi valitud viisidel, et elada enam rahuldust-pakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. (European Assotiation for Counselling Newsletter, Jan,1996). Tuleb ka endal välja näidata, et ootate positiivset tulemust ja ka valmis endast kõike andma. Nõustamine : * põhineb sellekohasel kokkuleppel nõustaja peab olema nõus töötama kliendiga ja vastupidi. Igale inimesele ei sobi sama nõustaja. Klient saab nõustajat valida. Kokkulepe tähendab seda, et alustatu viiakse lõpuni. *eeldab nõustaja professionaalseid teadmisi teab know-how'd *eeldab nõustaja professionaalseid oskusi ja kogemusi *rajaneb kliendi ja nõustaja usalduslikul koostööl peab usaldama klienti ja vastupidi, samuti tuleb usaldada iseennast. Kui ennast ei usalda, siis esimeseks vastuseks on supervisioon või kovisioon
KOND SUHE ED PSÜHHO- Põhineb lapsepõlvest pärit Väga tugevalt Põhineb vabadel Sobib kõige Ei sobi klientidele, DÜNAAMILI alateadlikel vaimsetel kliendi ja assotsiatsioonidel, mis paremini kelle reaalsustaju on NE kujutlustel. Need kujutlused terapeudi keskne. aitavad kliendi isikusehäirega ja nõrk ja klientidele iseendast ja teistest Kliendi ja sisekonflikte mõista. neurootiliste kel on äärmiselt hõlmavad tugevaid, terapeudi Kesksel kohal on sümptomitega tugev emotsionaalse
= elu reaalne tajumine ning võime kogemustest õppida 5. Millest saadakse aru, et nõustamine on olnud efektiivne? kliendil tekib mõtestatud arusaamine situatsioonist ja/või oma tunnetest; kujunevad uued viisid situatsiooni mõtestamisel ning situatsiooniga ümberkäimisel; sõnastatakse eesmärk ja tegevusplaan olukorra parandamiseks kliendil on olemas eelnevalt või kujuneb nõustamise protsessis motivatsioon ja oskused olukorras muutuse elluviimiseks; ja/või klient saavutab nõustamissuhtes iseseisvuse (sõltumatuse). 6. Nõustamise rakendus ja sihtrühmad. Toimetulekut häirivad olmeprobleemid: nt erialavalik; ettekande tegemise hirm; suhtlemisprobleemid; Üldjuhul terved inimesed, kellel on eluga toimetulemisel tekkinud probleemid või raskused, või kes vajavad konsultatsiooni psühholoogia valdkonda kuuluvate küsimuste osas. Sealhulgas nt
eneseteostusele, positiivsetele külgedele endas, ideaalmina ja reaalse mina erinevustele. Tänapäeval puhtal kujul praktiliselt olematu, samas teatud elemente sellest teraapiast kasutavad peaaegu kõik psühhoterapeudid (va näiteks psühhoanalüüs). Selle suuna alla võib lugeda ka muid toetavaid teraapiasuundi: Kliendikeskne psühhoteraapia Muusika- ja mänguteraapia Kunstiteraapia Biblioteraapia Eksistentsialistlik teraapia – teraapia, mis keskendub filosoofilisematele eluküsimustele ning nendega kaasnevale ängistusele. Geštaltteraapia – tegeleb inimese kui tervikuga. Seos geštaltpsühholoogia teooriaga on tegelikult väga väike. Lühiteraapiad e. strateegilised teraapiad – teraapiad, mis keskenduvad konkreetse probleemi lahendamisele. Probleemi tekkimise ja püsimisega ei tegeleta. Eestis näiteks
toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Kliendile on oluline, et ta tuleb kellegi juurde kindlal ajal jne, see motiveerib neid. Sageli vajavad nõustatavad ka tagant sundimist. Oluline on see kontekst, kuhu klient tuleb. Nõustaja eesmärk on muutuste esilekutsumine. Nõustamine Põhineb sellekohasel kokkuleppel (lepingul). Eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust (+ tugisüsteemi) ja nõustaja teadlikkust enesest (kuidas reageerid jne). Oluline on empaatia, samas ülemäärane empaatia ei ole hea ei pea olema emotsionaalselt kaasahaaratav kõiges.
Loovteraapiat saab kasutada igas vanuses ja igasuguse loomingulise kogemusega inimeste peal. Tulemusest olulisem on loomise protsess. Just viimase käigus vabanetakse pingetest, stimuleeritakse hinge ja keha arengut ning väljendatakse emotsioone. (Sandel & Johnson, 1996) Minu esimene kirjalik teos tantsu- ja liikumisteraapia maailmas 3 Kõik kunsti vormid ja väljendamisviisid defineerivad seda, kuidas konkreetset suunda kogeb teraapia klient. Loovteraapia alla kuuluvad järgnevad spetsialiseerumissuunad: visuaalkunstiteraapia, muusikateraapia, draamateraapia ja tantsu- ja liikumisteraapia. (Jones, 2005) Tants, liikumine ja teraapia Kõik elusorganismid kogevad oma elu jooksul käitumist, mida kutsutakse tantsimiseks. Ka meie, inimesed, ei ole mingi erand. Tänu sellele on tänaseks välja kujunenud loovteraapias tantsu- ja liikumisteraapia suund.
elukvaliteet ennetamise, taastamise või ravi kaudu. (A. Pehk 1996: 45) Mis on muusikateraapia? Muusikateraapia on interpersonaalne teraapiline protsess, mille käigus muusikaterapeut kasutab muusikat ja muusika elemente, et aidata kliendil paraneda haigusest või häirest, et avastada varjatud ressursse ja potentsiaale tervise taastamiseks või säilitamiseks. Muusikateraapias on tegemist teraapilise suhtega, milles osalevad kindlasti kolm osapoolt: klient (kliendid), terapeut ja muusika. Muusika pakub turvalisi mittesõnalisi väljendumisvõimalusi neile, kelle jaoks sõnaline väljendus on raskendatud väga erinevatel põhjustel, millest peamisteks on psüühilised takistused, kõnehäired või arengupeetus. Muusika on seejuures vahendiks, mitte eesmärgiks. (E. Lukk s.a. [09.11.2011] http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2382&ArtID=3580&action=article ) 4 3
See on sügavalt probleemi-lahendav lähenemine ( Gilbert, 2000,36). Kognitiivse teraapiaga õpetatakse klienti oma haigust tundama ja seda, et ta oskaks ennast kaitsta haigusega seotud võimalike tõsisematate probleemide ja tagasilanguse eest. Oluline on ka patisendi motiveerimine muutusteks. Lisaks õpetatakse teraapiaga ka haigele normaalset toitumiskäitumist ja tervisliku toitumist ( Gilbert, 2000,37). Meetodina kasutab teraapia ``Sokraatilist küsitlemist``, kus terapeut esitab kleindile küsimuse, mis aitab tal avastada probleemi olemasolu ja leida võimalik lahendus. Küsimused sageli tõstatavad uusi küsimusi ja lasevad haigel uurida alternatiivseid teid probleemile lähenemiseks. ( Gilbert, 2000,38.) Kognitiivse teraapia puhul on oluliseks osaks koduste ülesannete jätmine, kus klient peab monitoorima ja salvestama oma põhiprobleemile suunatud käitumist või igat võimalikku katset, mida ta soovib muuta oma harjumuslikus käitumises
Oma tunnete, soovide, mõtete ja tegutsemisega osaleme pidevalt maailma loomises. Rahulolu, tasakaalu ja harmoonia saavutamiseks on elu ja teiste inimeste süüdistamisest vähe kasu. Kõik, mis on su elus on, oled sa ise sinna kutsunud. Mõtted ja kujutlused on kui magnet, mis tõmbavad sinu juurde just seda, millele tähelepanu pöörad. Õnn ja rahulolu algavad oma sisemaailma teadvustamisest ja ümberkujundamisest. Holistilise psühhoteraapia seansi ajal viibib klient osa teraapiaajast muutunud ehk meditatiivses teadvuseseisundis. Aju töötab siis teistmoodi ning alateadvusele on vabam juurdepääs, psüühika on muutustele vastuvõtlikum ning tunde- ja mõtteblokeeringuid on kergem kõrvaldada. Selles seisundis on võimalik oma sisemaailmas rännata nii ajas kui ruumis. Saab minna tagasi sündmuste juurde, kust probleemid alguse said ning teha muudatusi. Lapsepõlve, looteea ning eelmiste elude
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5
Nõustamise peamine eesmärk on aidata leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Peamiseks eesmärgiks on kliendi heaolu, mis võib minna vastuolu nõustaja heaoluga. Klient peab teadma millal see lõppeb, et ei tekkiks ärevust (kas on mõttet? rahaline pool) . Nõustamine eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest, teostub osapoolte suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi- konsultandi usalduslikul koostööl ja jagatud vastutuse põhimõttel, toimub suhteliselt piiratud aja jooksul. Kõigepealt tuleb paika panna sisulist eesmärku. Vb kohe ausalt öelda et ei tea kui palju kordi võib minna
sümptomit, soovitatakse pöörduda psühhiaatri poole. Teine võimalus on nõu pidada perearstiga. Paljud perearstid on kvalifitseeritud ravima depressiooni antidepressantidega. · Psühhoteraapia, mida vahel nimetatakse ka jututeraapiaks, annab depressiooni ravil sageli väga häid tulemusi. Tavaliselt pakuvad sellist ravi psühhiaatrid ja psühholoogid. Kuidas psühhoteraapia mõjub? Esiteks: psühhoteraapia puhul on patsiendi ja terapeudi vahel lähedane suhe. Terapeut on pühendunud patsiendi aitamisele. Sageli tunnevad depressioonis inimesed, et nad on üksi ja teistest võõrdunud. Kui tunda, et keegi toetab meid ja hoolib meist, võime üle saada ka väga rasketest aegadest. Kuid toetus on vaid üks osa psühhoteraapiast. Psühhoteraapia käigus õpivad inimesed end paremini tundma ning avastavad oma elus
d vitamiin). Küsi: kas teil on olnud haigestumisi? Millal lasite viimati kliinilise vere teha? Madalama haridustasemega inimeste jaoks on nõustaja ekspert, keda ta ülistab ja kelle aega ta ei taha raisata. Neil on ebamugav. Seda rohkem tuleb tööd teha, et sõnum jõuaks nendeni ja nad tahaksid teiega kauem vestelda. Kommunikatsiooniteooria alused kuidas suhet ülesehitada, sõnumit edastada. Üldjuhul me arvame, et teine saab aru ja liigume edasi. Klient võib aga seista samas punktis. Väga tugev viide neuropsühholoogiale. Ärevuses inimese frontaalsagar töötab ellujäämisprintsiibil, kognitiivne võimekus on piiratud. Probleemilahenduse strateegiad mehed on rohkem probleemilahendusele suunatud, naised emotsioonidele. Täiuslik oleks, et neid osatakse vahetada vastavalt olukorrale. Toetav stiil, vältiv stiil jne. Tänapäeval öeldakse, et mehed ja naised on siiski erinevad. On erinev sotsialiseerimine ja
Nõustama peab olema väga avatud meelega ja tolerantne kõige ja kõigi suhtes. Ma leian, et nõustamine on elus väga oluline asi, olgu see siis kas profesionaali nõustamine või hea sõbra ja kuulaja nõustamine. Tihti on ju ikka nii, et inimesed on sattunud elu hammasrataste vahele ja ei oska enam kuidagi toime tulla, ei näe nii öelda tunneli lõpus valgus, siis tulebki mängu hea nõustaja ja kuulaja, kes paneb kliendi jutus tähele asju, mida klient ise ehk ei märkagi ja tänu sellele võin ka kliendil tekkida taipamine tänu millele leiab klient oma probleemine lahendused. 3 2. PEATÜKK Tihtipeale kahjuks inimesed, kes ei ole kursis sellega, kes on nõustaja ja mis on nõustamine, kalduvad kohe arvama, et nõustaja on hulluarst ja need kes kasutavad nõustamise teenust on hullud. Tänapäeva ühiskond kahjuks soosib sellist arusaama, et inimesed peavad olema väga tugeva iseloomuga ja peaksid kõiges ise hakkama saada
Isiksusse tekivad teatud omadused. Ärevus – norm ja patoloogia. Viis kuidas kirjeldada ja ravida inimesi lähtudes ideest, et inimese olemus on tunda hirmu ja ärevust. Psühhopatoloogia tuleneb ärevusest. PSÜÜHILINE ENERGIA JA VAJADUSED: Psüühiline energia=energia füüsika mõttes. a) energia jäävuse seadus. b) Entroopia kasv (surm). Energia transformatsioon. Füsioloogiline erutus (tuleneb vajadusest) ja sellele vastav mentaalne kujutlus (rahuldab seda vajadust). See on aluseks kõigele, mida inimene teeb. Kui on nälg, kujutlen seda mis nälga rahuldab. Vajadus (drive)=need& wish. Instinkt – kaasasündinud psüühiline erutus koos füsioloogilise erutusega. Kaasasündnud vajadus, mis on inimese motiiviks. Vajaduse tugevus – deprivatsioon. Ehk vajadus on rahuldamata seisundis. Ainus motiiv on oma vajadust rahuldada. Deprivatsioon näitab selgelt välja mis juhib inimest tema käitumises. Kateksis – cathexis
3) loomulikus 4) erk probleemitaju 5) oskus olla omaette ja koos teistega 6) suhteline sõltumatus keskkonna ettekirjutustest 7) elutaju värskus 8) tippelamuste teke 9) sotsiaalne soojus 10) sügavad inimsuhted 11) demokraatlik meelelaad 12) oskus teha vahet hea ja halva vahel 13) filosoofiline huumor 14) loovus 15) vastuseis iseenda "ülekultuuristamisele" Arengut kindlustav käitumine · Keskendumine · Teadlik valik areneda ja kasvada · Enesetunnetus · Ausus · Järelekaalumine · Enesearendamine · Tippelamused · Ebaküpsete ego kaitsemehhanismide kõrvalejätmine Olemuslik armastus: · Pole omandustundega seotud · Ei saa kunagi küllastatud · Esteetiline kogemus · Pikaajaline terapeutiline efekt · Kõike haarav kogemus
Self Rogersi käsitluses on väga keeruline konstruktsioon. Mida rohkem on kogemusi, seda täiuslikumaks ja keerulisemaks saab minakontseptsioon. Kogemused saavad osaks minakontseptsioonist. Miks mõnedel inimestel läheb elu hästi? kui kogemused saavad kenasti integreeritud minakontseptsiooniga, siis tal lähebki hästi. Aga kui tal jäävad olulised kogemused integreerimata, siis võib tekkida probleem. Rogersi korrastatus on alguse saanud tema käsitlusest psühhoteraapia arenemises. Kui ta jõudis laiema isiksuse käsitluseni, sõnastas ta 22 väidet isiksuse kohta. Näiteks kui indiviid eksisteerib muutuvas kogemuste maailmas, mille keskpunktiks on ta ise. Siia juurde toob ta veel ka fenomenoloogilise välja. Kõige tähtsam asi, millega tegelema peaksime, on inimese kogemus hetkel siin ja praegu. Rogersi arvates piisab sellest, kui tegeleme inimesega siin ja praegusel hetkel.
valdkonnas. Sai 2 a vanglas, sest ei kuulanud otsust. Tema teoseid põletati, et väär ja vale. Suri Ameerika vanglas üksildase ja unustatuna. See väljasaatmine riikidest mõjutas tema psüühikat ka. (Peeti natuke ka hulluks vanameheks) Ütles et inimese tervis sõltub sellest, kui palju inimene suudab oma seks. energiat maha laadida. Ühiskonna parandamiseks tuleks korraldada ümber sots. suhted ning teha seks. revolutsioon. Peetakse kehale suunatud psühhoteraapia algatajaks. Et keha mõjutamise kaudu saadaks väga häid tulemusi ka psüühiliselt. Keha soomus/raudrüü- blokeeringuelemendid. Eri keha piirkondadesse tekivad lihaspinged. (nt tekib tugev peavalu. Mingid mässavad klassid nt ja tunnid kogu aeg ja peavalu kordub). Terava lihaspinge korral keha muutub tuimemaks. Kaitsefunktsioon (kaitseb ebameeldiva aistingu eest) ja teisena muudab tuimaks – energia ei liigu, võivad tekkida kroonilised haigused. Tema teraapia mõte ongi selles, et neid
mõtestatud mina eksistentsiaalne hõlbustaja (grupp, meeleheide terapeut) abil ISELOOMU- Milline? psüühiliste BIOLOOGILIS-MEDITSIINILINE JOONTE omaduste kogum MUDEL MUDEL haigus ravimid Kliinilise psühholoogia ja psühhoteraapia käsiraamatuid lapates võib leida teisigi sedalaadi skeeme, mõned natuke põhjalikumad, mõned tunduvalt kõikehõlmavamad. Kognitiiv- käitumisterapeut D. Meichenbaum peab vajalikuks lisada ka terapeutilise suhte iseloomu, 1 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 ©
Rahulolematus on muutumas inimese elustiiliks. Üsna loomulikult lubame end tema poolt meid valitseda, otsustada ja elada meie elu meie endi eest. Ometi on inimesele antud võime teha valikuid. Me võime valida hoolivuse, märkamise, tunnustamise, tänu, rõõmu, armastuse ja tervise. Meie võimuses on lahti lasta rusuvast minevikust ja seda põhjustanud valikutest. See on hinge, vaimu ja keha kasvamise uus võimalus, mis on tihedalt seotud meie mõtete ja tunnetega. Vabastava hingamise terapeut Binnie A. Dansby on öelnud, et valmidus tunda kõiki oma tundeid ei saabu, kui me end tagasi hoiame ja kui meie kehad on ,,ei" seisundis. Äratundmine saabub siis, kui me oleme kõikide oma tunnetega ja suudame neile ,,jah" öelda. Täiesti hullumeelne on lahkuda siit ilmast enne, kui me ei ole oma keharakke nimepidi tundma õppinud ja oskust vaikuses kuulata oma sisemist häält. Mida ma vajan selleks, et olla rahul ja õnnelik?
- Kohandatud süsteemide haigusele ja tervisele kõik organismi tasemed on omavahel hierarhiliselt soetud ja muutus ükskõik millises tasemes mõjutab muutust kõigis teistes tasemetes - Häire hindamisel ja selle ravis tuleb arvesse võtta bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete faktorite omavahelist interaktsiooni - Normaalsuse/ebanormaalsuse mõistmiseks peab uurima nii inimest kui keskkonda ning nende kahe vastastoimet Kaasaegne psühhoteraapia - Katse juhtida ja kontrollida häire aluseks olevaid protsesse, et taastada indiviidi võime osaleda normaalsetes sotsiaalsetes suhetes Jaotus - Analüütilised dünaamilised - Kognitiiv käitumuslikud - Kogemuslikud ekspressiivsed - Strateegilised süsteemsed Mis on häire? - Häire (disorder) - Haigus - Etioloogia õpetus haiguse tekkepõhjustest - Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees
* algodüsmenorröa (menstruatsioonihäired, valulikud mensesed) * viljatus * rinnapiima vähesus Holistiline teraapia Holistiline tuleneb kreekakeelsest sõnast holos ,,terve", ,,kogu", ,,täielik". Holismi printsiibi võttis kokku Aristoteles oma ,,Metafüüsikas" järgmiselt: ,,Tervik on midagi enamat kui selle osade summa." Holistiline teraapia läheneb igale inimesele individuaalselt ja loominguliselt. Seansi käigus rändab meditatiivses seisundis inimene terapeudi abiga lapsepõlve, enda kehasse või regressiooniteraapia võtetega eelmistesse eludesse. Muutunud teadvuseseisund ja vanades kultuurides väljakujunenud ning läbitestitud tehnikad võimaldavad juurde pääseda alateadvuse kihtidele ja mälestustele, mis sügavale peidetud. Sel viisil saab vabastada ja seejärel ümberprogrammeerida valusaid läbielamisi, haigussümptome või purunevaid suhteid taasloovaid uskumusi. Holistiline traapia käsitleb maailma ja inimest terviksüsteemina
· Täpsemalt doseerida abi · Annab terminoloogia professionaalseks suhtlemiseks · Aitab sotsiaaltöötajal ära tunda ja klassifitseerida oma tegevust KUIDAS tekib? · kliendi-toimija-kohtumise konteksti (majanduslik, sotsiaalne taust jne) koostoime, üldistus, neist igaüks on SOTSIAALSELT KONSTRUEERITUD ootuste, kultuurinormide ja käitumismustrite kaudu. · sotsiaalne reaalsus kujundab ning mõjutab sotsiaaltöötajat ja klienti · ST ja klient on osa reaalsusest ning mõjutavad läbi INTERAKTIIVSE SUHTE omakorda reaalsust · reaalsus mõjutab teooriaid NB! ST EI OLE KATALÜÜTILINE PROTSESS, kus STja ise ei muutu. Praktika ja teooria on alati omavahel seotud, teooriat kontrollitakse praktikas ja arendatakse seda edasi. Igas teoorias on alati olemas järgmised praktikas esinevad aspektid : · individualiseerimine, isiksuse kaitse, austamise aktsepteerimine, kus inimest
koostöövalmidus on väike võivad olla neuroosiga. Isiksuse kujunemine on enesekesksuselt pöördumine ühiskondlike huvide poole. 3 elu ülesannet : töö ühiskonnale kasulik, armastus- heteroseksuaalsus, koostöö kahe inimese vahel, sõprus-soov tegutseda samasugustega. Ülemäärane alaväärsustunne, ärahellitatus ja hüljatus tekitavad isolatsiooni. 8. Reich Tahtis Freudi ja Marksi õpetust siduda freudomarksistid. Kehale suunatud psühhoteraapia inimese kehas peab liikuma energia. ,,Keha soomusrüü" lihaspinged, mis ei lase ringelda energial, need pinged nõrgendavad valu ja emotsioonid on nullitud. Ta teooria on erinevad füüsilised harjutused, mis need pinged eemaldab. Piirkonnad ehk segmendid : silmad, kulmud, laup ; suu, lõug ; kael, kurk ; rindmiku ülaosa ; diafragma ; kõhupiirkond ; vaagen. Pinged tekivad mitmes piirkonnas. Ühiskonda paremaks muutes ei piisa majanduslikust ja
1. Mida nimetatakse loovuseks? Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada (McLeod & Cropley, 1989). Loovus on alati seotud õppimisega. Loovus on teadmiste, kujutlusvõime ja arengu tulemus. Loovus on protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt (F. Xu , T.Rickards, 2007). – Idee on uus – ja kasulik Loovus – on võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud. Loovus on suunatud uudse kujutluse rakendatavusele - probleemide lahendamine uuel viisil.
Tänapäeval on kõige populaarsem teooria nn "Suur viisik", mis väidab, et isiksuse moodustavad põhiliselt viis suurt mõõdet või dimensiooni: 1. Ekstravertsus/introevertsus Ekstravertsus on seotud sotsiaalsuse, osalemise, jutukusega. Introvertsust seostatakse kinnisema olekuga, häbelikkusega, mittesotsiaalsusega, passiivsusega. 2. Avatus kogemustele Seda seostatakse selliste kalduvuste ja hoiakutega nagu uudishimulikkus, kujutlusvõime, avatus, loovus, esteetilisus. 3. Sotsiaalsus Sõbralikkus, meeldivus, viisakus, sümpaatsus 4. Meelekindlus/teadlikkus See on seotud kohusetunde, vastutuse, korrastatuse, kompetentsuse ja muude selliste omadustega. 5. Neurootilisus See on emotsionaalne stabiilsus. Kellel on see madal, see on selline rahulik, stabiilne. Kellel on see kõrge, see on ärev, ärritunud, masendunud, frustreerunud. 2. Psühhoanalüüs Loodi 1895 (looja: Sigmund Freud)
......................................................................................... 4 LOOVUSE ARENDAMINE ORGANISATSIOONIS................................................................. 5 LOOVUSE SÄILITAMINE ORGANISATSIOONIS................................................................... 7 Selleks, et olla edukas, peab loov organisatsioon lisaks loovate inimeste palkamisele ja nende juhtimisele püüdma vabastada loovust ka olemasolevast tööjõust. Et see loovus säiliks ja ei tekiks tüütut rutiini, mis seda pärsiks, on vaja organisatsioonis tähelepanu pöörata järgmistele märksõnade olemasolule: mäng, eesmärk, tähelepanu, inspiratsioon, teadlikkus................................................................................................................................ 7 Mäng. Selleks, et toota uusi teadmisi ja tegevusi, tuleb lasta uutel ideedel moodustuda ja ühineda
Selle käsituse õpetamisel väga vaikselt rääkida ja kellel oli töövestlustel ääretult raske. Olles vestlusoskust olen ma teinud koostööd oma kolleegi Gray Poehnelliga. Me töötasime välja harjutuse, nõustamisruumis üsnagi edutult harjutanud, viis Andrea Fruhling kliendi välja mille käigus me palume inimestel keskenduda niisugusele mõistele nagu abistav suhe. parkimisplatsile ja jätkas harjutamist nii, et klient oli platsi ühes otsas ja tema ise teises. Ma Alguses antakse rühma liikmetele ülesanne sõnastada mõiste määratlus, mis sobiks olen kindel, et selline kogemus on kliendi jaoks meeldejääv. Andrea Fruhling asutas ka sõnaraamatusse. Mõne aja möödudes ülesanne muutub ja inimestel palutakse kirjeldada röivalao, kust kliendid said töö vestluste jaoks riideid. Lisaks õpetamisele, kuidas abistavat suhet mitmesuguste metafooride abil
annaabi.ee 
