II 6.ITAALIA ARHITEKTUUR 15. SAJANDIL 1. Milline linn kujunes 15. saj Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks? Kus ta asub, millise jõe ääres? Firenze 2. Esimene suurmeister 15.saj itaalia arhitektuuris oli .. F.Brunelleschi.. Loetle tema töid. Milline neist oli tehniliselt kõige raskemini teostatav? Firenze toomkiriku 8-tahuline kuppel!!, Firenze Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. 3. Firenze toomkiriku kuppel oli ehitamisajal suurim pärast antiikaega. Meenuta, milline oli suurim antiikajal. Panteon Roomas, Sofia katedraal 4
13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias maalikuntsnik ja leiutaja). Tuntumad teosed „Mona Lisa“ (portree, Õlimaal) „Püha õhtusöömaaeg“ quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). Renessanssi ajal uus maailma vaade (seiinamaal) ja „madonna kaljukoopas“ (õlimaal). RAFFAEL oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide humanist15. sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks FIRENZE („uus Ateena“). Linnavalitsus ja väljendaja. Täiuslikumaks peetakse „ateena kool´i“. MICHELANGELO 1504. aastal tegi 5.5 kõrguse rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli
Suured ehitustööd ühiskondlikud hooned. Ehitati vaid mõned hiiglaslikud templid Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis Olümpienoni tempel. Templitest olid aga olulisemad lossid, turuhooned, teatrid, raamatukogud jne. Egiptusesse rajati Aleksander Suure poolt Aleksandria linn, kus elas ligikaudu miljon inimest. Aleksandria ette, Pharose saarele rajati 3. Saj eKr Aleksandria tuletorn. Hellenistlikuks kunstikeskuseks oli Pergamoni linn, mis oli kuulus oma heakorra poolest. Paremini on aga säilinud Prienne linna reeglipärane tänavatevõrk. Kunstis eelistati kas hiiglaslikke või hoopiski väga väikeseid kujutisi. Näiteks peetakse maailmaimeks 37 m kõrgust Rhodose kolossi, mis on päikesejumal Heliose pronkskuju, loodud Leukippose õpilase Charesi poolt. Umbes 3 m kõrgune oli 2. Saj eKr loodud võidujumalanna Nike marmorkuju Samothrake Nike. Kuju väljendab veenvalt suurt võidujoovastust. 3
1980. aastail sai väga menukaks plakatikunst, eriti fotomontaazil põhinev. Hispaania kunst 17. sajandil 17.sajandil valitses Hispaanias feodalism, absoluutne kuningavõim, vastureformatsioon ja inkvisitsioon. Rahva hulgas säilis siiski vabadusvõitluse vaim, see mõjutas tugevasti ka kunsti. Kunstis levis barokk-klassitsism, säilisid antiigi ja renessansi taotlused. Tähtsaimaks kunstiliigiks oli maalikunst, domineeris arhitektuuri ja skulptuuri üle. Tähtsaimaks kunstikeskuseks oli kaubalinn Sevilla. Maalikunst Oli Hispaanias kõige viljakam. Maaliti peamiselt kirikupilte ja portreid. Hispaanlased proovisid kujutada kõike muutuvana ja liikuvana. Tähtsal kohal oli usulise hädaruse ja ekstaasi kujutamine. Flandria kunst 17.sajandil Skulptuur arenes radikaalses ja maalilises barokivaimus - mõjutatud Rubensi vormikäsitlusest. Maalikunstis loodi äärmuslikult barokk maali. Teoste võrdlus Jaan Elken "Kajakas"
rikkus(poolsambad,pilastrid) 10. Kes oli Filippo Brunelleschi? arhitekt ja kunstnik. Tema kavandatud on Firenze katedraali kuppel, Firenze hüljatud laste kodu, Pazzi kabel firenzes. Tema eesmärgiks oli kasutada ära klassikaline ehitusstiil uue ja ilusa harmooniliseks koosluseks. 11. mis on palazzo? enamasti kolme korruseline, mugav, ilus, avar, laiade esikülgedega elamu. 12. mis on rostika? suured tahumata kivid müüris. 13. missugune linn sai kõrgrenessansi kunstikeskuseks? Rooma 14. mis on kõige kõrgjoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitis?autorid? Peetri kiri. D Bramante, Michelangelo 15. Nimeta kolm itaalia kõrgrenessansi suurmeistrit? da Vinci, Michelangelo, Raffael, 16. esimese ilmaliku ratsamonumendi autor? Doratello 17. nimeta 3 da Vinci maali? Püha õhtusöömaaeg, mona lisa, madonna kaljukoopas 18. mida tähendab sfumaato? Peen tonaalne hele-tume ühtsus 19. sixtuse madonna autor? Raffael 20
vaid ainult dekoratiivne tähendus. Templitest olulisemaks said esinduslikud ilmalikud ehitised – turuhooned, teatrid, saunad, raamatukogud. Mitmed linnad said reeglipärase planeeringu ning ehitiste omavaheline kooskõla oli väga oluline. Egiptusesse asutatud Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud Aleksander Suur ise. 3. saj eKr ehitati Aleksandria ette Pharose saarele üle 100 m kõrgune tuletorn, üks maailmaimedest. Hellenistliku maailma kunstikeskuseks oli Pergamoni linn. Paremini on säilinud Priene linna reeglipärane tänavatevõrk. Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Aristotelese arvates näitab väärtuslik kunst, mitte seda, mis on, vaid seda, mis on võimalik. Kuigi Aristoteles nõudis ideaali kujutamist, hakkas hellenismi ajal ideaali kujutamine asenduma realismiga. Hellenismi ajal eelistati hiiglaslikke või hoopis väikesi kujutisi. Nt.
Renessanss vastandub nagu uued kultuurid ikka, sellele eelnenud keskaja kultuurile. Suurim erinevus on renessanssile omane eneseteadvus. Renessanssiajastulõpiti uuesti tundma antiiki ning selle hiilgust taaselustama. Renessanssi kõige tugevam alus on siiski humanism - veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba arengehk enam pole oluline inimese päritolu, vaid see, mida inimene teha suudab ja kelleks ta saanud on. 15. Sajandil ehk vararenessanssi perioodil oli Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks Firenze. Üheks esimeseks renessanssi suurmeistriteks arhitektuuris oli Firenzes tegutsenud Filippo brunelleschi, kes kavandas Firenze toomkiriku kupli mis oli tolle aja kohta uudne ja julge ülesehitusega. Brunelleschi leiutis arhitektuuris oli tsentraalperspektiiv. Vararenessanssi arhitektuuri headeks näideteks on tol ajal püstitada lastud palazzod, mille juures kasutati gooti päevil kehtinud proportsioonireeglitele vastanduvaid reegleid
kunsti. Kunstnike pariislaste Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja teiste kõrval oli selle ühingu juhtide hulgas kirjanik Friedebert Tuglas, kes hiljem ka "Siuru" liikmena aitas kaasa kunstilist kvaliteeti esmatähtsaks pidava haritlaskonna konsolideerumisele. "Pallas" hakkas korraldama näitusi ning rajas 1913.a. lõpul samanimelise kunstikooli. Aastatel 1919 1940 sai selles koolis oma hariduse enamik eesti väljapaistvamaid kunstnikke. Tartu muutus pikaks ajaks Eesti juhtivaks kunstikeskuseks. 1924.a. sai "Pallas" riiklikult tunnustatud kõrgkooliks. Tartu ja kogu Eesti kunstielus oli tähtsaks sündmuseks kunstiajaloo õppetooli avamine Tartu ülikoolis. Eesti kunsti üldisemas arengus kahe maailmasõja vahelisel ajal võib küllalt selgesti eristada kaht etappi: 1920.aastad ja 1930.aastad. Nagu mujal Euroopas, nii näeme ka Eestis, et 1920.a. levib avangardistlik-vormiuudsust taotlev suund kunstis, kirjanduses ja muusikas kunst peamiselt laiuti. 1930.a
Sealt on tulnud ka tähendus iseäralik, korrapäratu. See iseloomustabki barokkkunsti. Pööratakse rohkem tähelepanu meelelisele maaimale, kõik on ülepaisutatud, detailirohke, lopsakas, maaliline. Hakkab muutuma ka looduslähedasemaks. On lähemal lihtrahvale (sp mõnikord kutsutakse lihtrahvalikuks kunstistiiliks). Baroklikke elemente on väga paljude maade rahvariietes kasutatud. Barokkkunsti sünnimaaks peetakse Itaaliat. Kunstikeskuseks oli Rooma. Seal tegelesid kunstnikud ja neile esitati tellimusi. ARHITEKTUUR Barokkarhitektuuri tähtsaimaiks ülesandeks oli ehitada kirikuid. Renessansiajal ei ehitatud palju kirikuid, barokiajal hakatakse uuesti. Kirikute üldine ilme muutub palju. Tegu ei ole enam basiilikaga, kus siseruum on jaotatud kolmeks. On üks suur pikergune ruum, mis sobis selleaegsetele kirikutele hästi, kirik mahutas palju inimesi, kristlasi oli ju rohkem. Kiriku põhiplaan on endiselt ladina risti kujuline
Uue kunstivoolu alusepanijateks ja viljelejateks olid 19301940. aastatel Euroopast Ameerika Ühendriikidesse siirdunud kunstnikud. Sarnast voolu Euroopas nimetatakse informalismiks. Ekspressionism USA's USA'sse jõudis Eksperssionism läbi euroopa kunstnike,kes põgenesid sõja ja tagakiusamise eest. Sealsed viljelejad panid aluse uuele kunstivoolule, abstraktsele ekspressionismile, mis muutis New York City uueks maailma kunstikeskuseks . See oli esimene kunstivool ameerikast,mis saavutas üle maailmse tunnustuse. Esindajad: · Arshile Gorky (15.04.1904 - 21.07.1948) Armeenia põgenik,kes kujutas enda taiestes oma rahva kannatusi genotsiidis. Tema teostes on sürrealismi jälgi · Hans Hoffmann (21.3.1880 - 17.02.1966) Saksa maalikunstnik ning teadlane. Saabudes USA'sse asutas oma kunstikooli ning andis loenguid ülikoolides · Paul Jackson Pollock (28.01.1912 11.08
Vanakreeka kunst Esimesed kunstiteosed tarbekunstist 7. saj eKr. Ehitisi pole säilinud, kuna need tehti puidust. Kreeka kunst arenes välja u aastaks 600 eKr. Järgnes kolm perioodi: 1. Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr Kivist skulptuurid, sarnanevad stiililt Egiptuse skulptuuridega 2. Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr Sadu poliseid, suurim neist Sparta. Peamiseks kunstikeskuseks Ateena ja Sparta. Võitlus pärslastega 500 eKr 449 eKr Kreeka-Pärsia sõjad. Kreeka võit, vabastati ka Joonia piirkond. Alustati ehitustöödega, maalikunsti pole säilinud. 3.Hiline e. Hellenistlik periood 323 30 eKr Aleksander Suure vallutused. 30 eKr vallutavad roomlased kreeklaste käest Egiptuse. Kunsti on peetud Kreeka kunsti tipuks. Tohutud skulptuurid, mis mõjutavad ka ümberkaudseid maid. Hellenistlik kunst e. Hellas kui kreeka ja hellenid kui kreeklased
RENESSANSS Karmen Rebane Iseloomustus ja etapid ❖ Linnakultuuri edenemine Itaalias, ❖ Vastandumine keskajale, ❖ Antiigi tundmaõppimine, ❖ Humanism, ❖ Renessanslik moraal, ❖ Ristiusu kirik ja uuspaganlus, ❖ Uusplatonism ja jumalikud reeglid, ❖ Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias, ❖ 14. sajand- eelrenessanss, ❖ 15. sajand- vararenessanss, ❖ 16. sajand- kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur. 15. sajand. ❖ Kunstikeskuseks oli Firenze, ❖ FILIPPO BRUNELLESCHI - Rierenze toomkiriku koheksatahuline kuppel, Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel ❖ Tsentripetaalperspektiivid- ruumiline pilt, “õiged proportsioonid” ❖ Palazzod- Paleed, kolmekorruselised (iga korrus “kergem”), rõhutati üksikosade funktsioone, horisontaalne suund ❖ LEON BATTISTA ALBERTI - iga korrase akende vahel pilastrid. Fassaad muutus rahulikumaks ja harmoonilisemaks. Kindlad reeglid kunsti loomiseks jne
Hauataguse elu kajastamine muutus üldse olulisemaks. Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel ning Ateenas ehitati korintose stiiis Olümpeion. Rikkalikumad stiilid levisid rohkem, kuid levis ka stiilide segu komposiitkapiteel. Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama. Aleksandriasse rajati Pharose tuletorn, kunstikeskuseks kujunes Pergamoni linn, hästi säilinud on Priene linna tänavavõrk. Idealism hakkas asenduma realismiga. Eelistati kas hiiglaslikke või hoopis väga väikeseid kujusid. Tunnete väljendus oli oluline. N: Pergamoni altar, Samothrake Nike, Milose Venus, Laokooni grupp. Kuj. välja kunstiturg. 6. Rooma arhitektuuri süsteem Arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt, mis pani aluse kaartele, võlvidele ja kuplitele. Kaartest saab mood
Hauataguse elu kajastamine muutus üldse olulisemaks. Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel ning Ateenas ehitati korintose stiiis Olümpeion. Rikkalikumad stiilid levisid rohkem, kuid levis ka stiilide segu komposiitkapiteel. Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama. Aleksandriasse rajati Pharose tuletorn, kunstikeskuseks kujunes Pergamoni linn, hästi säilinud on Priene linna tänavavõrk. Idealism hakkas asenduma realismiga. Eelistati kas hiiglaslikke või hoopis väga väikeseid kujusid. Tunnete väljendus oli oluline. N: Pergamoni altar, Samothrake Nike, Milose Venus, Laokooni grupp. Kuj. välja kunstiturg. 6. Rooma arhitektuuri süsteem Arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt, mis pani aluse kaartele, võlvidele ja kuplitele. Kaartest saab mood
8. Kunstiteoste signeerimine on autori nime teosele kirjutamine. 9. Vararenessansi arhitektuuri iseloomustab see, et loobuti kõigest gootilikust. Moodi tuli kuppel , kaks madal ja lame ümarkaar sambad, pilastrid ja muud Rooma ajal õpitud üksikasjad. 10. Filippo Brunelleschi on arhitektuurikunstnik. 11. Pallazzo on 3 korruseline, mugav, ilus, avar, laiade esikülgedega elamu.Korruste vahesid rõhutati karniisiga. 12. Rustika- suured tahumatud kivid müüris. 13. Kõrgrenessansi kunstikeskuseks sai Rooma. 14. Kõige suurejoonelisem kirikuehitus on Rooma Peetri kirik, mille autoriteks on Donato Bramante ja Michelangelo Buonarotti. 15. Kõrgrenessansi Itaalia suurmeistrid: Leonardo da Vinci Michelangelo Buonarotti Raffael 16. Vararenessansi skulptor, kes lõi esimese ratsamonumendi oli Donatello. 17. Leonardo da Vinci maalid: Mona Lisa Püha söömaaeg Madonna kaljukoopas 18. Sfumaato värvi hajutatud kasutamine ja pehmeid ühtesulanduvaid piirjooned. 19
- Üha enam inimhingesid, psühholoogiat 8) Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? - Kunstniku nime märkimine teoste allkirjadega 9) Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? - Dekoratiivsete vormide rikkus 10) Kes on Filippo Brunelleschi? - Itaalia arhitekt ja skulptor 11) Mis on palazzo? - Itaalia elamu (kindluse taoline) 12) Mis on rustika? - Ehitusliik, mille hoonete eriküljed olid tahumata kivid Itaalia kõrgrenessanss 13) Missugune Itaalia linn sai kõrgrenessansi kunstikeskuseks? - Rooma 14) Mis on kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus? Kes olid selle autorid? - Rooma Peetri kirik.Ehitust alustas Bramante ja lõpetas Buanorotte 15) Nimeta kolm itaalia kõrgrenessansi suurmeistrit? - Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael 16) Kes oli see vararenessansi skulptor, kes lõi esimese ilmaliku ratsamonumendi? - Donatello 17) Nimeta vähemalt kolm L. Da Vinci maali? - Mona Lisa, Püha õhtusöömaaeg, Madonna kaljukoopas 18) Mida tähendab sõna Sfumaato?
- Üha enam inimhingesid, psühholoogiat 8) Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? - Kunstniku nime märkimine teoste allkirjadega 9) Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? - Dekoratiivsete vormide rikkus 10) Kes on Filippo Brunelleschi? - Itaalia arhitekt ja skulptor 11) Mis on palazzo? - Itaalia elamu (kindluse taoline) 12) Mis on rustika? - Ehitusliik, mille hoonete eriküljed olid tahumata kivid Itaalia kõrgrenessanss 13) Missugune Itaalia linn sai kõrgrenessansi kunstikeskuseks? - Rooma 14) Mis on kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus? Kes olid selle autorid? - Rooma Peetri kirik.Ehitust alustas Bramante ja lõpetas Buanorotte 15) Nimeta kolm itaalia kõrgrenessansi suurmeistrit? - Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael 16) Kes oli see vararenessansi skulptor, kes lõi esimese ilmaliku ratsamonumendi? - Donatello 17) Nimeta vähemalt kolm L. Da Vinci maali? - Mona Lisa, Püha õhtusöömaaeg, Madonna kaljukoopas 18) Mida tähendab sõna Sfumaato?
*Usuplatonism ja jumalikud reeglid- Platon (ideed), reeglites peitub tõde ja ilu, kunsti eesmärk oli ilusate teoste loomine reeglitele toetudes. *Kunstniku positsioon- tunnustust said need kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti. Kunstnikud erinesid käsitöölistest. *Periodiseering- 1.eelrenessanss 14.saj recento, 2. vararenessanss 15saj. quattrocento, 3. kõrgrenesanss 16saj. cinquecento. Itaalia arhitektuur 15.saj. Tähtsaimaks kunstikeskuseks oli Firenze. *Filippo Brunelleschi(1377-1446) oli 1. suurmeister. Looming: Firenze toomkirik (8tahuline kuppel), Leidlaste kodu (kaaristu), San Lorenzo kirik (lameda puulaega basiilika), Pazzi kabel. Tsentraalperspektiivi õpetus-Brunelleschi oli veendunud, et peab kasutama õigeid proportsioone, nn tuumpunkti koonduvad jooned. *Palazzod- Firenze patriitsiperekonnad lasksid endale ehitada paleesid ehk palazzosid. 3 korrust, nelinurkse siseõuega, rõhutati üskikosade funktsioone
Impressionism Kunstikeskuseks oli Pariis. Ajendiks kunstivoolu tekkimiseks oli 1839. aastal fotograafia leiutamine ja Jaapani gravüürid. Nt. Claude Monet ,,Tõusev päike" Tegu oli esimeste kunstnikega, kes läksid õue maalima. Välditi musta värvi ja piirjooni. Impressioniste ei võetud algselt omaks, esimene näitus 1874. aastal kui Claude Monet tuli välja tööga ,,Impressioon.Päikese tõus". Tunnused: · Maaliti vabas õhus · Heledad, puhtad värvid · Vaba kompositsioon · Elurõõmsad, päikesesküllased tööd · Puudub kindel kontuur · Maaliti väikeste komataoliste pintslitõmmetega · Maaliti hetkemeeleolu · Puhtad värvilaigud sulavad teatud kaugusel kokku · Tähtis ei olnud see kuidas kujutati vaid see kuidas pilt maalitud oli · Sama detaili maaliti erinevatel aegadel (päeval ,õhtul) Teemadeks olid portreed, maastikud, linnavaated, olmestseenid. Edouard Manet 1832-1883 · Prantslane ...
Raphael - The Miraculous Draught of Fishes Kokkuvõte Maalikunst oli 15. sajandil juhtiv kunstiliik, renessanssi aegne maalikunst oli looduslähedane ja realistlik. Rakendatakse kõiki perspektiivi ja anatoomia seadusi. Õpiti anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. 15. saj. vara-renessanss Itaalias · 15. sajandil oli Euroopa tähtsamaks kunstikeskuseks Firenze. Arhitektuur Moodi tulid kuplid, moest langesid teravad tornid. Kuplid olid selleks, et hoida ruum tervikuna koos. Vertikaaljooned läksid moest välja, asemele tulid domineerima horisontaaljooned arhitektuuris. Avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikkuse väljendamiseks. Eeskujuks olid kreeklased. Skulptuur hakkas kohta tagasi võitma taas eraldi kunstiharuna. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Kujutati usutegelasi nagu nad oleks tõesti elavad
Tuntust kogusid peamiselt need kujurid ja maalijad kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, kirjandist, filosoofiat ja mütoloogiat. Visuaalses kunstis hakati nägema vaimset loomingut, kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. 1. 14. sajand trecento e. eelrenessanss 2. 15. sajand quattrocento e. vararenessanss 3. 16. sajand cinquecento e. kõrgrenessanss Itaalia arhidektuur 15 sajandil: Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks sel ajal Firenze. Filippo Brunelleschi(1377-1446) Arhidektuuri esimene suurmeister. 1419 hakati tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitama Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit, mis tegi ta kuulsaks arhidektina. Veel enne seda oli jõudnud kavandada tõeliselt renessansliku hoone Firenze Leidlaste Kodu. 1421 hakkas mõjuka perekonna tellimusel ehitama San Lorenzo kirikut. Tsentraalperspektiivi õpetus Brunelleschi oli veendunud, et hea arhidektuur peab
Vararenessanss on renessanssaja osa, mis vältas aastatel 1430-1500. Sel ajajärgul on renessansiaja kujutavas kunstis tooniandjaks Itaalia. 15.sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks Firenze. Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust- inimest kui loojat. Otsitakse ja leitakse paralleele antiikajaga. Maalikunst Maalikunst oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende
Itaalia vararenessanss Renessanss sai alguse Itaaliast. Renessanss haarab peamiselt 15-16 saj. Sellel ajajärgul arenes kiiresti kaubandus, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes elutempo, lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika, tekkisid uued majandusvormid linnades. Vararenessanss on renessanssaja osa vahemikus 1430-1500. oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks Firenze. Renessanss ajastu muutis kõvasti maalikunsti mis oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalijad lähtusid loodusest, nad õppisid ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist. Renessanssajastu maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan tühi ja igav, ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik
1918. aasta alguses loodi Tartus ühing "Pallas", mille eesmärk oli edendada esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. Kunstnike Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja teiste kõrval oli selle ühingu juhtide hulgas kirjanik Friedebert Tuglas. "Pallas" hakkas korraldama näitusi ning 1919. aasta lõpul rajas samanimelise kunstikooli. Aastatel 1919-1940 sai selles koolis oma hariduse enamik eesti väljapaistvamaid kunstnikke. See oli üks põhjus, miks Tartu muutus pikaks ajaks Eesti juhtivaks kunstikeskuseks. "Pallase" kunstikooli esimene juhataja oli K.Mägi, pärast tema surma A.Vabbe ja skulptor Anton Starkopf. Võrreldes Tartuga oli Tallinna kunst stiililiselt ebaühtlasem, kirevam ja üldiselt konservatiivsem. Tallinnas oli palju kunstnike, kes esindasid lihtsameelset realismi või jätkasid dekoratiivset stilisatsiooni lahjendatud juugendstiili vaimus. Selline laad leidis kergemini tunnustust laiema publiku kui ka iseseisvunud riigi valitsuse silmis
Kehade proportsioonid on ebaloomulikud ning kujude sirge ja tardunud olek räägib Egiptuse kunsti mõjudest. Tähtis on aga see, et kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli Myroni Kettaheitja. Klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris- Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena. Phedeias on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid-hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis.See oli kaetud kulla ja elevandiluuga.Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Tekkisid ka mitmed stiilide segud. on sarnane nii joonia kui ka korintose stiiliga.Mõõtmetelt olid ehitised sageli kolossaalsed ja kreekalikke proportsioone rikuti üha rohkem
Kujud värviti hiljem kirevate toonidega 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama KRÜSELEFANTIINTEHNIKAT- puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga, katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. Leiutati ka KONTRAPOST (s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud), mis andis skulptuurile enneolematu tõetruuduse. 2) KLASSIKALINE e õitseaeg - 480- 323 e.m.a. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis.Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS. Tema on teinud "Odakandja" (rakendanud kontraposti). Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI "Kettaheitja". 4. saj. e.m.a. muutub käsitluslaad rahutumaks, skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks
palju poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende ja nissidega. Tihti dekoreeritakse seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsetejoonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. 3. Mida ehitati? Kus ehitati? Ehitati põhiliselt Itaalia linnas Firenzeses, kuna see linn kujunes pika aja jooksul kunstikeskuseks. Ehitatu palatsosid, uhkeid kirikuid, kabeleid ja ka uhkeid villasid. 4. Kuidas ehitati? Milliseid elemente ja võtteid kasutati? Näiteks võime tuua palatsod. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid palatsosid on Palazzo Medici.Palatsode
Levima hakanud tulirelvad tundusid rüütlitele ebanormaalsed, aga linnakodanikule
mitte.
krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis. Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS. Tema on teinud Odakandja (kontrapost). 4. saj. e.m.a. haaras kreeka ühiskonda kriis. Seda perioodi nimetatakse ka teiseks õitsenguperioodiks. Käsitluslaad läheb rahutumaks, inimesed ise muutuvad ükskõiksemaks ja kahtlevamaks
mausoleumi. Hauataguse elu kajastamine muutus üldse olulisemaks. Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel ning Ateenas ehitati korintose stiiis Olümpeion. Rikkalikumad stiilid levisid rohkem, kuid levis ka stiilide segu komposiitkapiteel. Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama. Aleksandriasse rajati Pharose tuletorn, kunstikeskuseks kujunes Pergamoni linn, hästi säilinud on Priene linna tänavavõrk. Idealism hakkas asenduma realismiga. Eelistati kas hiiglaslikke või hoopis väga väikeseid kujusid. Tunnete väljendus oli oluline. N: Pergamoni altar, Samothrake Nike, Milose Venus, Laokooni grupp. Kuj. välja kunstiturg. VANA-KREEKA TEATER Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem
Tegi terve rea aadlilosse Viinis. · Johann Lucas von Hildebrandt(1668-1745)- Belvedere loss Viinis. Valmistab ette teed rokkokoole. · Tsehhi: keskuseks Praha, terveid linnaosasid hõlmavad suured lossid. · Frankimaa: Johann Baltashar Neumann(1687-1753)- Piiskopiresidents Würtshburgis. Sisedekoor on äärmiselt rikkalik. Kirikuarhitektuuri üks olulisemaid mälestusmärke on Vierzehnheiligen'i kirik Bambergi lähedal. · Saksimaal: Kunstikeskuseks oli Dresden- Matthäus Daniel Pöppelmann(1662-1736)- kuulsaim ehitus on Zwinger, vabaõhupidustuste tarbeks loodud õu, mida ümbritsesid galeriid ja paviljonid, seal oli hiljem Saksamaa suurim maalikogu. · Preisimaal: Hans Georg Wenzeslaus von Knobersdorff- tema ehitatud on Potsdami loss, tema peateos on sanssouci loss, prantsuse Versaille'si eeskujul. · Venemaa: Venemaa sattus Euroopalikku kultuurikonteksti alles Peeter esimesega(18. saj). 1703. aastal
hakkas tellimusi saama hästi noorelt ja muutus Catharina de Medici soosikuks. Esimene tellimus oli Henry II mälestuseks valmistatud skulptuurigrupp Kolm graatsiat, kes kandsid oma pea kohal urni Henry II südamega. Konstrueeris mõlemale ka hauamonumendi. · Madalmaad domineeris dekoor. De Vries, kes tõi iseloomuliku motiivi kartussi raam, mis aimas järele pooleldi ülesrullitud lehti. · Saksamaa oli elav tegevus. 15 saj parimad teosed on puust. Tähtsaks kunstikeskuseks sai Nürnbergi, kus tegutsesid kolm kuulsat skulptorit: Strass, Kraft, Vischer. Üleminekul kõrgerens. Oli kuulsaim skulptor Riemenscheider (Püha Jakobi altar Rottenburgis). Teiseks keskuseks sai Lübeck. NOTKE (1430-1509) tegutses pikemat aega Rootsis. Tähtsaim töö Püha Jüri lohega, mille tellis Rootsi riigihoidja Sten Stüre ja see asub Püha Nikolai kirikus Stocholmis. Tallinna jaoks tegi Pühavaimu kiriku altari. RODE (1468-1504) oli rohkem tuntud
Uue lahendusena hakkas funktsionalist Frank Lloid Wright hoonet ja ümbrust sulandama erikuju ehitistega, luues nn. orgaanilise stiili, kus ta kasutab tihti kõveraid jooni ja pindu. Eredaim hoone on Guggenheimi muuseum New Yorgis. Veel orgaanilise stiili rakendajaid: soomlased Eero Saarinen ja Alvar Aalto ja sveitslane Le Corbusier. Abstraktne ekspressionism USA-s 2. maailmasõja ajal oli Euroopas täielik kunsti seisak ja paljud kunstnikud rändasid Ameerikasse. New York saab uueks kunstikeskuseks. USA-s: Action- painting. Jackson Pollock oli ameerika abstraktsionismi tuntuim esindaja, kelle maalid olid kaetud juhuslike värvinirede ja pritsmetega, aga ka laikudega, kus ta töötleb maali igast küljest ja ebaharilike vahenditega. Willem de Kooning maalis teravate pintslilöökidega. Neodada 1950-ndate lõpust alates ootas kunstipublik sentsatsiooni ja uudsust, mida pakkus ühiskondlikult passiivne abstraktne ekspressionism. Koos taasavastatud Duchampi'i loominguga kasvas sellest
Tasapisi jõuti kaasaegsete inimesteni. Muutub kunstnike postisioon esile tõusevad need meistrid, kes oskavad kasutada matemaatilisi võtteid ja kes teavad antiikmütoloogiast midagi. Nad hakkasid käsitöölistest erinema. Käsitöömeistreid hakati pidama kõrgematena kunstnikena. Võetakse kasutusele kunstnike nimetus. 14. saj eelrenessanss/kunstnikuid hakkasid rohkem tunnetama inimesi 15. saj vararenessanss 16. saj kõrgrenesanss Arhitektuur 15. Saj. Kogu Lääne-Euroopa kunstikeskuseks kujuneb Firenze. 15 sajandiks olid firenzelased saavutanud sõjalisi võite eneseteadvus tõuseb. Nad nimetasid vahel oma linna uueks Ateenaks. Hakati oma kodusid kunstiga kaunistama, oma linna kaunistama. I arhitekt Philippo Brunelleschi peetakse esimeseks suurmeistriks, mitmekülgne. Ta oli õppinud kullassepaks, aga edu saavutas ehitajana. 1419.a hakati tema uuenduslike kavade järgi ehitama Firenze toomkirikut. Kuulskas tega ta 8 tahuline kuppel. Ta kavandas ka San
ajad. 1944 pöördeline aasta, tagalast tulid tagasi emigreerunud kunstnikud, osad pagesid Läände, niimoodi sai alguse väliseesti kunst. Organisatoorseks keskuseks sai Rootsi, kus 46 aastal asutati Eesti kultuurikoondis. Kunstitegemist jätkasid Eduard Ole, Erik Haamer, Jaan Grünberg, Karin Luts, Endel Kõks, oma loomingulist tegevust alustasid uued kunstnikud, Arno Vihalemm abstraktsionism, poppkunstnikuna sai tuntuks Enno Hallek, üheks kunstikeskuseks oli Kanadas Toronto, kus sai tuntuks graafik Rutt Tulving. USAs oli Mark Kalev Kostabi
krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis. See oli kaetud kulla ja elevandiluuga. Senini pole aga suudetud täpselt kindlaks teha, millised on Pheidiase enda ja millised tema õpilaste tehtud figuurid. Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS. Tema on teinud Odakandja (kontrapost). 4. saj. e.m.a. haaras kreeka ühiskonda kriis
· Etik · Diele Renessanss Renessanssi sünnimaaks on Itaalia 14. sajandil, sest Itaalia on sellel ajal tõusujoones minev maa. Arhitektuuris saab aluseks Kreeka order. Algab vaimne ja kultuuriline areng linn riikides. Renessanss on vastuolude aeg ühelt poolt humanismi idee teiselt poolt julmus. Renessansi saab jagada kolme perioodi : 1. eelrenessanss 2. vararenessanss 3. kõrgrenessanss Algul kunstikeskuseks Firenze, siis Rooma ja hiljem Veneetsia. 16. sajandiks jõuab renessanss ka mujale Euroopasse. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehituste osatähtsus ja tugineb Vana-Rooma saavutustele. Tuntav on horisontaalsus, levib mansard ja kelp katus. Levib jälle ümarkaar, populaarselt tahutud kividest. Tavaliselt ruudu kujuline sisehoov. Põhikorpus kõrgem kõrval korpustest. Kirikutel kuppelkatus. Sisekujunduses kassett laed. Eraldub maal ja skulptuur arhitektuurist
naisefiguuride kore`d (kreeka keeles tütarlaps). Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. Myroni kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks Pheidias. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis. See oli kaetud kulla ja elevandiluuga. Senini pole aga suudetud täpselt kindlaks teha, millised on Pheidiase enda ja millised tema õpilaste tehtud figuurid. Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on Polykleitos. Tema on teinud Odakandja (kontrapost). 4. saj. e.m.a. haaras kreeka ühiskonda kriis
Populaarsed madonnareljeefid, valmistati nii marmorist, pronksist kui ka odavamalt majoolikatehnikas põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga Majoolikameistrid Lucca della Robbia ja tema vennapoeg Andrea Taaselustus medalikunst tähtsate sündmuste ja inimeste puhuks Hauamonumentides nt sarkofaagid, väikeste tiivuliste laste kujud peetod ja antiikajast pärit ornamentika Itaalia vararenessansi arhitektuur 15 sajandil Kunstikeskuseks Firenze FILIPPO BRUNELLESCHI · Õppinud kullasepaks · Tuntud ka arhitektina ja kunstiteoreetikuna tsentraalõpetuse kirjapanija o Toetus antiikarhitektuurile, tuletas numbreid ja erinevaid proportsioone, kasutas nn. tuumpunkti pildil, mis on vaataja silmade kõrgusel · Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel o Ümarkaarsed, täisnurksed ukse ja aknaavad, kaob teravkaar o Tulevad tagasi antiiksed sambad, poolsambad , pilastrid
See loeti üheks maailmaimeks. Efesoses taastati Artemise tempel. Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpeion. Templitest said olulisemaks lossid ja muud esinduslikud ehitised turuhooned, teatrid, saunad, raamatukogud. Mitmed linnad said reeglipärase planeeringu. Aleksander Suur olevat kavandanud Alexandria linna esialgse plaani ise. Kolmandal sajandil eKr ehitati Aleksandria ette Pharose saarele üle 100 m kõrgune tuletorn, üks maailmaimedest. Hellenistliku maailma kunstikeskuseks oli Väike-Aasias asunud Pergamoni linn. Paremini on säilinud Priene linna reeglipärane tänavatevõrk. Maailmaimeks peeti Rhodose kolossi, umbes 37 m kõrgust päikesejumal Heliose pronkskuju, mille autoriks oli Chares. ,,Samothrake Nike" on ligi 3 m kõrgune võidujumalanna Nike marmorkuju, mis nimetati oma leiukoha järgi, Samothrakest. Vigastatunagi on see üks kaunimaid skulptuure üldse. Pergamonis püstitati 2. saj eKr alguses Pergamoni altar, mis on külgedelt 130 m pikkune ja 2
saj. taskurätt. · suureneb ilmalike hoonete osakaal · Signeeritakse oma teoseid · muusikas ilmalikke laule rohkem VARARENESSANSI ARHIDEKTUUR · Rooma eeskujul võetakse kasutusele ümarkaar, silindervõre, sambad jne. · Rustika - tahumata kiviplokid (jämedalt töödeldud) Palazzodel rõhutati horisontaalselt joont. · Filippo Brunelleschi (1377-1446) "Hüljatud laste kodu" (Ospedale degli Innocenti) · Firenze toomkiriku kuppel · Kunstikeskuseks Firenze, suurimad kunsti tellijad Medicite perekond (tähtsad positsioonid) · Pazzi kabel, Santa Croce kiriku juures · Leon Battiste Alberti (1404-1472) · Santa Andrea kirik · Donato Bramante Tempietto (1444-1514) · Planeerib peetri kirikut Roomas, nurgakivi 1506, tema tööd jätkab Michelangelo 1547, kes lihtsustab kogu projekti ja uue kupli mudeli, töö valmis 17. saj. alguseks. · Andrea Palladio (1518-1580) · St. Giorgio Maggiore kirik
kuulus oma vabaduseiha, poliitilise ja ärilise andekuse ning ületamatu käsitööoskuse poolest. Kuulsa Medicite perekonna patronaazi all jätkus poliitikute, kunstnike ja õpetlaste elav mõttevahetus ning Firenze jõudis enneolematult elujõulise kultuuri ajastusse. Uhkus oma saavutuste üle sai ilmseks auahnes ehitusprogrammis, mis pidi tegema linnast ilu, korra ja harmoonia võrdkuju. 2.2. Veneetsia vabariik Tähtsaks kunstikeskuseks kujunes XVI sajandil ka Veneetsia. Renessansiaegne Veneetsia oli Euroopa kõige rikkamaid, demokraatlikumaid ja turvalisemaid riike. Ta jõukus rajanes võrdselt maismaavaldusel, kuhu kuulusid Padova ja Bergamo, ning ulatuslikel meretagustel aladel lähedasest Istria poolsaarest kuni Küprose saareni. Veneetsia, ammune merelinn, kus eksootiline idamaa segunes läänega, kisti üha enam sõdadesse, mida peeti Itaalia valdamise pärast
Tähtsate inimeste kirstud kujundati majataolisteks sarkofaagideks. Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpeion. Komposiitkapiteel oli siis stiilide segu Templitest olulisemaks said lossid ja muud esinduslikud hooned: turuhooned, teatrid, raamatukogud, saunad. Aleksandria linna ette Pharose saarele ehitati üle 100 m pikkune tuletorn, mis oi üks maailmaimedest. Hellenistliku maailma kunstikeskuseks oli Peregamoni linn, mis on kuulus oma heakorra poolest. Paremini on säilinud Priene linna reeglipärane tänavatevõrk. Maailmaime oli ka Rhodose koloss päikesejumal Heliase pronkskuju. Selle valmistaja oli Chares. Võidujumalanna Nike marmorkuju ,,Samothrake Nike" kaunim skulptuurkuju. Verist lahingut gallialastega iseloomustab sureva gallialase kuju. Zeusile on pühendatud ka hiigelaltar Pergamoni altar. Sõda galaatidega kajastab sinna
puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. 9 Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis. See oli kaetud kulla ja elevandiluuga. Senini pole aga suudetud täpselt kindlaks teha, millised on Pheidiase enda ja millised tema õpilaste tehtud figuurid. Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS. Tema on teinud Odakandja (kontrapost). 4. saj. e.m.a. haaras kreeka ühiskonda kriis
Tegi terve rea aadlilosse Viinis. · Johann Lucas von Hildebrandt(1668-1745)- Belvedere loss Viinis. Valmistab ette teed rokkokoole. · Tsehhi: keskuseks Praha, terveid linnaosasid hõlmavad suured lossid. · Frankimaa: Johann Baltashar Neumann(1687-1753)- Piiskopiresidents Würtshburgis. Sisedekoor on äärmiselt rikkalik. Kirikuarhitektuuri üks olulisemaid mälestusmärke on Vierzehnheiligen'i kirik Bambergi lähedal. · Saksimaal: Kunstikeskuseks oli Dresden- Matthäus Daniel Pöppelmann(1662-1736)- kuulsaim ehitus on Zwinger, vabaõhupidustuste tarbeks loodud õu, mida ümbritsesid galeriid ja paviljonid, seal oli hiljem Saksamaa suurim maalikogu. · Preisimaal: Hans Georg Wenzeslaus von Knobersdorff- tema ehitatud on Potsdami loss, tema peateos on sanssouci loss, prantsuse Versaille'si eeskujul. · Venemaa: Venemaa sattus Euroopalikku kultuurikonteksti alles Peeter esimesega(18. saj). 1703. aastal
4.saj keskel eKr laskis Pärsia VäikeAasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleum. Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpieion. Egiptusse asutatud Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud Aleksander Suur ise. 3.saj eKr ehitati Aleksandria ette Pharose saarele üle 100m kõrgune tuletorn, üks maailmaimedest. Hellenistliku maailma kunstikeskuseks oli VäikeAasias asunud Pergamoni linn. Rhodose koloss. Ligi 3m kõrgune oli 2.saj alguses eKr loodud võidujumalanna Nike marmorkuju, mis leiukoha järgi kannab nime 'Samothrake Nike'. Pergamoni altar. Laokooni grupp. Milose Venus. Halikarnassose mausoleum. Artemise tempel. Samothrake Nike. Laokooni grupp. §15. Rooma kunst. Etruski kunst. Etruskid olid rahvad, kes elasid Itaalia kirdeosas ja nende tuumikmaaks (
kaasaegset kunsti. Kunstnike pariislaste Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja teiste kõrval oli selle ühingu juhtide hulgas kirjanik Friedebert Tuglas, kes hiljem ka "Siuru" liikmena aitas kaasa kunstilist kvaliteeti esmatähtsaks pidava haritlaskonna konsolideerumisele. "Pallas" hakkas korraldama näitusi ning rajas 1913.a. lõpul samanimelise kunstikooli. Aastatel 1919 1940 sai selles koolis oma hariduse enamik eesti väljapaistvamaid kunstnikke. Tartu muutus pikaks ajaks Eesti juhtivaks kunstikeskuseks. 1924.a. sai "Pallas" riiklikult tunnustatud kõrgkooliks. Tartu ja kogu Eesti kunstielus oli tähtsaks sündmuseks kunstiajaloo õppetooli avamine Tartu ülikoolis. Eesti kunsti üldisemas arengus kahe maailmasõja vahelisel ajal võib küllalt selgesti eristada kaht etappi: 1920.aastad ja 1930.aastad. Nagu mujal Euroopas, nii näeme ka Eestis, et 1920.a. levib avangardistlik kunst peamiselt laiuti. 1930.a. iseloomustab
Renessanssi sünnimaaks on Itaalia 14. sajandil, sest Itaalia on sellel ajal tõusujoones minev maa. Arhitektuuris saab aluseks Kreeka order. Algab vaimne ja kultuuriline areng linn riikides. Renessanss on vastuolude aeg ühelt poolt humanismi idee teiselt poolt julmus. Renessansi saab jagada kolme perioodi : 1. eelrenessanss(13. ja 14. sajand) 2. vararenessanss(15. sajand) 3. kõrgrenessanss(16. sajand) Algul kunstikeskuseks Firenze, siis Rooma ja hiljem Veneetsia. 16. sajandiks jõuab renessanss ka mujale Euroopasse. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehituste osatähtsus ja tugineb Vana-Rooma saavutustele. Tuntav on horisontaalsus, levib mansard ja kelp katus. Levib jälle ümarkaar, populaarselt tahutud kividest. Tavaliselt ruudu kujuline sisehoov. Põhikorpus kõrgem kõrval korpustest. Kirikutel kuppelkatus. Sisekujunduses kassett laed. Eraldub maal ja skulptuur arhitektuurist. Areneb kiiresti tahvelmaal
) Tapeti kõrtsikakluses Lihtrahva teema, kerjused, joodikud, prostituudid toodud kristlikkusse maalikunsti Artemisia Gentileshi Artemisia Gentileshi - esimene naiskunstnik Itaalias Purustatud hing - Juuditi temaatika Töötanud inglismaal seinamaalikunstnikuna 45-kraadise nurga all skulptuurid Hispaania ja Flandria ehk flaami kunst 17.sajandil Kalvinistid ja luterlased Omapäraks Hispaanias see, et kunstikeskuseks on Sevilla HISPAANIA Diego Velazquez Kõige tuntum Diego Velazquez kes ka Sevillast pärit Sevilla kunstiakadeemia 1660.a. D. Velazquez, F. Zurbaran, B.E. Murillo Velazquez on teinud ka olustikumaali ja matkinud Tiziani Majanduslik jõukus "Vulcanuse sepikoda" töötemaatika Varasemas loomingus võib näha "keldriluugivalguse"efekti "Kuninganna Mariana portree" Kujutab ka manufaktuuris töötavaid ketrajaid "Õuedaamid"
Uue lahendusena hakkas funktsionalist Frank Lloid Wright hoonet ja ümbrust sulandama erikuju ehitistega, luues nn. orgaanilise stiili, kus ta kasutab tihti kõveraid jooni ja pindu. Eredaim hoone on Guggenheimi muuseum New Yorgis. Veel orgaanilise stiili rakendajaid: soomlased Eero Saarinen ja Alvar Aalto ja sveitslane Le Corbusier. Abstraktne ekspressionism USA-s 2. maailmasõja ajal oli Euroopas täielik kunsti seisak ja paljud kunstnikud rändasid Ameerikasse. New York saab uueks kunstikeskuseks. USA-s: Action- painting. Jackson Pollock oli ameerika abstraktsionismi tuntuim esindaja, kelle maalid olid kaetud juhuslike värvinirede ja pritsmetega, aga ka laikudega, kus ta töötleb maali igast küljest ja ebaharilike vahenditega. Willem de Kooning maalis teravate pintslilöökidega. Neodada 1950-ndate lõpust alates ootas kunstipublik sentsatsiooni ja uudsust, mida pakkus ühiskondlikult passiivne abstraktne ekspressionism. Koos taasavastatud Duchampi'i loominguga kasvas sellest
annaabi.ee 
