Barokiajastu kunst (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Baroki iseloomustus. Barokkarhitektuur Itaalias, Saksamaal

Saj I pool · Sünnimaaks Itaalia, keskuseks Rooma · Mõiste ,,barokk" on pärit portugali keelest, kus see tähistas korrapäratu kujuga pärlit · Rahutus, pinge, kuhjatus, kontrastsus, vormide moonutamine, vägivaldsus, ebasümmeetria. · Diagonaal ja ristdiagonaal kompositsioon. · Arhitektuuris püüe näidata hooneid suuremana (trepid, kaarjad fassaadid) · Sisearhitektuuris toretsemine (palju kulda, peegleid, värve). · Kirik ja paavst soovisid, et kunst oleks esinduslik, tore, ja see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu · Looduslähedane kunst · Suur rahvalikkus (Saksa mängukaardid. Koloreeritud vasegravüür) Baroki tekkimise taust: · Euroopas valitsesid monarhiad · Valitseja võimu peeti absoluutseks ­ absolutism · Absolutismi toetas pea kogu rahvas ­ loodeti pääseda kodusõdadest, korralagedusest · Tomusid revolutsioonid, usulised sõjad, valitses korralagedus

Kunstiajalugu

10

docx

BAROKK

talupoja eluolu „Oakuninga pidu“. HOLLAND Sellel ajal on jõuakas linnakultuur. Arhidektuuris hinnati praktilisust ja mugavust, ntks lõõridega ahi. Ühiskondlikud hooned olid lihtsamad ja mitte nii luksuslikud. Tavaline oli raekoda (ntks Narva raekoda) viilkatuse ja haritorniga. Skulptuur oli tähtsusetu! Maalikunst läbib enneolematu õitsengu 17.sajandil. Kultuur rõuseb mõne aastakümnega kõrgele tasemele. Mõttelaadilt kooskõlas turumajandusega. Kunst pidi olema looduslähedane, inimesele nii sarnane kui võimalik, realistlik ja ilustamata. Tõuseb esile maastikumaal, eriti hinnatakse meremaali. Natüürmortidel kujutatakse jahisaaki ja toitu. Portreemaalil on tavaliselt energiline ja teovõimeline kodanik. Olustikumaalil jõukus ja lõbu ning lihtsus ja mugavus. Frans Hals- portree kunstnik. Maalib üksik-ja grupiportreed, mida üritab siduda olustikuga. Tabab hetke, mil inimene avab oma isiksuse. Maalimislaad vaba, hoogne aga jõuline

Ajalugu

9

doc

Renessans-Barokk

Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. Leonardo da Vinci on pärandanud meile suhteliselt vähe lõpetatud teoseid, see-eest aga uskumatult rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduse ja tehnika vallas. Tema kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel toetub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. Maalimisel arvestas ta erinevalt varakristlikest kunstnikest õhuperspektiiviga- õrn heletumedus aitab luua kaunist tervikkujundit ja unistuslikku meeleolu. ,,Madonna kaljukoopas". 2 ,,Püha õhtusöömaaeg" (8. pilt)- iga nägu on omaette psühholoogiline portree, Kristuse esiletõstmiseks

Kunstiajalugu

8

doc

Baroki lühikokkuvõte

peateega täisnurkselt), sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. 18. sajandi keskel jõuab dünaamiline barokk ka Peterburgi, mille parimaks näiteks on BARTOLOMEO RASTRELLI (1700-1771) ehitatud Talvepalee. Eestis on barokkarhitektuuri silmapaistvamaid mälestusmärke itaallaase Niccolo Michetti ehitatud Kadrioruloss Tallinnas. SISEKUJUNDUS Veelgi suuremat sära ja hiilgust näeme barokiajastu interjöörides. Seinapindu liigendavad võimsad, tugevasti eenduvad pilastrid, poolsambad, karniisid ja keerdsambad. Niides asuvad skulptuurid. Mõnikord katavad skulptuurid, reljeefid ja maalid nii tihedalt seinu, et vaba pinda peaaegu polegi. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. SKULPTUURIKUNST

Kunstiajalugu

20

docx

Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused

Versaille` lossi pargis on ka kaks suurt tiiki, mille pinnalt peegeldub fassaad; arvukalt skulptuure ja purskkaeve. Versailles'i lossi põhiplaan oma kahe eenduva tiivaga pikerguse hoone ja avara õuega, oli edaspidi eeskujuks kogu Euroopa palee- ehitajatele (nt. Talvepalee ja Stockholmi kuningaloss Peterhof - Peterburi külje all Venemaal Peeter I poolt rajatud 100m Soome lahest eemal, kuid kanaliga ühendatud. On kuulus oma ,,alumiste ja ülemiste" aedade poolest, kus on rajatud ühed barokiajastu võimsamaid ja vaatemängulisemaid purskkaevude komplekse. Peahoone suhteliselt pikk ja kitsas, liigendatud, ca 30 tuba, minimaalselt dekoratsioone, tiibade otstes paviljonid, mansardilik katus, pilastrid, nurki katab kvaader kivi motiiv Rundale losss - asub Lätis. 4-nurkne, sisehooviga, kasutatud nii kolmnurk- kui ka segmentfrontoone, katusel roosaknaid, keskrisaliidil prantsuse aknaid ja valgmikke. Valge saal.

Arhdektuuri ajalugu

32

doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi (savi, metall, klaas, puit, nahk, tekstiil jne) 20. saj tekkis tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine ­ disain. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud kauniteks kunstideks. Selline nimetus levis17. ­ 18. saj klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. 19. saj levis realistlik esteetika, mille järgi kunst peab taotlema tõde ja selleks jäljendama (kujutama) nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend kujutav kunst. 20. saj hakati kasutama nimetust vabad kunstid. 2. Kunsti tekkimine ­ megaliitilised ehitised, koopamaalid, pisiplastika. Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Keel kasutab tingmärke, mis erineb loomade signaalidest

Kunstiajalugu

93

doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

14

doc

Kunstiajalugu. Konspekt.

Kunstiajalugu. Konspekt. XII klass · Kunst Vana-Kreekas: ehituskunst ` Kreeka kunst algab toorlaste tulekuga praegusele Kreeka territooriumile 12. Sajandil e.Kr, kuid ometi kulus 6 sajandit enne kui suudeti kunsti vallas midagi märkimisväärset luua. Ajalooliselt jaguneb kreeka kunst kolme perioodi: 1. Arhailine aeg - 600 e.Kr - 480 e.Kr ( suure pärslaste kallaletungi tagasilöömine) Selle ajajärgu alguses olid kreeklaste hooned enamasti puidust ning seega pole neist enam midagi alles. Küll aga pärinevad arhailisest ajast vanimad templite jäänused (ehitusmaterjaliks oli juba kivi, eriti marmor ja lubjakivi, tänapäeval on pühakodade jäänused happevihmade tõttu suures ohus). Tempel seisis astmeliselt

Kunstiajalugu

Kommentaarid (0)