Hellenistlik kunst (0)

14. HELLENISTLIK KUNST
4. saj II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid . 5. saj jooksul eKr võtsid Makedoonlased üle palju kreeka kultuurist aga nad suutsid luua tugeva riigi.
Makedoonia valitseja Aleksander Suure Aasia -sõjakäigu taga levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. Aleksander suri noorena ja väepealikud jagasid tema hiigelriigi. Tekkisid hellenistlikud riigid, milles segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega.
Hellenistlike riikide ainuvalitsejate austamine lähenes mõnikord nende jumalaks pidamisele. 4. saj eKr laskis Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudeehitise – Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel asetsev joonia stiilis tempel ning seda kattis püramiiditaoline katus. Seda loeti üheks maailmaimeks ja Mausolose järgi hakati paraadlikke haudeehitise nimetama mausoleumideks.
Valitsejate jumaldamise kõrval jäi religioosne temaatika kunstis tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpieion. Joonia ja korinose stiilid levisid rohkem, kui range dooria stiil. levis ka stiilide segu (nt. komposiitkapiteel ). Tihti polnud sammastel ja teistel kreeka arhitektuurist pärit ehitusdetailidel enam konstruktiivne , vaid ainult dekoratiivne tähendus. Templitest olulisemaks said esinduslikud ilmalikud ehitised – turuhooned, teatrid , saunad, raamatukogud. Mitmed linnad said reeglipärase planeeringu ning ehitiste omavaheline kooskõla oli väga oluline.
Egiptusesse asutatud Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud Aleksander Suur ise. 3. saj eKr ehitati Aleksandria ette Pharose saarele üle 100 m kõrgune tuletorn, üks maailmaimedest. Hellenistliku maailma kunstikeskuseks oli Pergamoni linn. Paremini on säilinud Priene linna reeglipärane tänavatevõrk.
Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Aristotelese arvates näitab väärtuslik kunst, mitte seda, mis on, vaid seda, mis on võimalik.
Kuigi Aristoteles nõudis ideaali kujutamist, hakkas hellenismi ajal ideaali kujutamine asenduma realismiga . Hellenismi ajal eelistati hiiglaslikke või hoopis väikesi kujutisi. Nt. peetakse maailmaimeks Rhodose kolossi, umbes 37 m kõrgust Heliose pronkskuju, mille autor oli Chares. Ligi 3 m kõrgune oli Nike marmorkuju „ Samothrake Nike“.
Psüühika kujutamine oli olulisem kui klassikalisel ajastul. Verist lahingut keltidega meenutab sureva galliase kuju, keda on kujutatud, vaatamata sellele, et ta oli vaenlane , väärikana.
Sõda kajastab Pergamoni altari 130 m pikiune ja 2,3 m kõrgune friis . Kuna kujud peaaegu eralduvad taustast, on heleda-tumeda kontrastid väga suured ja kujutis jätab rahutu ilme. Sama tüüpi teos on kuulus Lakooni grupp, mis kujutab Trooja preestri ja tema poegade tapmist madude poolt.
Hellenistlik kunst ei väljendanud ainult raevu ja piina. Populaarsed olid Apolloni ja Aphrodite kujud, mis lähtusid Praxitelese stiilist, aga endise jaheda rahu asemel oli nende näoilme ja kehakeel elavam ning tihti erootilisem. Mõned kujud jäid siiski truuks klassikalisele pidulikule rahule, näiteks kuulus „Milose Venus “.
Kujunenud oli välja kunstiturg ja levis kunstiteoste kogumine ja kuulsatest teostest koopiate valmistamine.