Renessansi spikker (0)

13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento ) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento ) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). Renessanssi ajal uus maailma vaade humanist15. sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks FIRENZE („uus Ateena “). Linnavalitsus ja rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli . Enne kupli valmistamist oli ta valmistanud tõelise renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestas peentele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu . 1421 . a. Alustas Medicite perekonna tellimuse San Lorenzo kiriku ehitamist. Antiigipäraseid sambaid ja kolmnurkset viilu ukse kohal kasutas ta Pazzi kabeli ehitusel. Leiutas TSENTRAALPERSPEKTIIVI ÕPETUSE (jooned koonduvad ühte punkti). PALAZZO (nt Palazzo Medici)(it. Palee ) need olid kolmekordsed, nelja tiivaga ja nelinurkse siseõuega palee. Kadunud oli võrreldes gootiga teravkaar , akna ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed, vertikaalse suunajoone asemel hakkas domineerima horisontaalne, kõrgustesse pürgiv kergus asendus masiivse ja tasakaaluka maaligidusega. Palatzzode juures rõhutati üksikosade funktsioone: esimene korrus rustikat kasutatud (jämeda seinad, talupoeglik) oli masiivne ja raskepärane, teine korrus mõjus jõulisemalt kui kolmas korrus, mis oli peen ja puhas. 15. saj. Keskpaigal taandus kindlus ja laienes jõukuse näitamine. Aknad muutusid suuremaks , palazzod avanesid tänava poole ja ei püüdnud end eraldada nagu gooti elamud . Võeti aina rohkem kasutusele antiikarhidektuurist laenatud detaile, eriti fasaadidel. LEON BATTISTA ALBERTI uue palazzo levik (akente vahel pilastrid). Pilastrite ja akende vaheldumine muutis fassaadi elavamaks. Arvas et matemaatiliselt väljendatud proportsioonid on kõige jumalikumad. LORENZO GHIBERTI skulptor . Tegi Firenze toomkirikusse põhjapoolse pronksukse 28st kullatud pronksist reieefi mis kujutasid vana testamendi sündmusi. Uksepaar meeldis firenzelastele ja telliti ka idapoolne kahe poolega uks. Ghilberti valmistas 10 suuremat relieefi kasutades tsentraalperspektiivi. 16. sajandil hakkas Michelangelo nimetama põhja poolseid uksi paradiisi väravaks. DONATELLO ühendas antiigi traditsioonid uueaegse realismiga 1417 valmis tal Püha Jüri kujutav 2 meetrine marmorkuju (oli esimene „vaba skulptuur “ sõltumatu arhidektuurist). 1430. aastal valmis pronksist „taavet“, donatello kujutas taavetit võitjana ja alasti. Padovas põstitas Gattamelata ratsamonumendi - esimese uusajal. VERROCCHIO 15. sajandi II poolel valmistas taaveti pronkskuju ja kavandas veneetsiasse Collroni ratsamonumendi. 15. sajandil levis Itaalias ILMALIK portreekunst , väga populaarsed olid madonnarelieefis. MASACCIO maalis freskol „püha kolmainsus“. SANDRO BOTTICELLI maalis „veenuse sünni“ (püütakse luua seoseid neitsi maarjaga) ja „kevade“. 15. saj lõpus hakkasid paavstid rohkesti kunsti tellima ja rooma suundus üle itaalia maalikuntsnike. Sixtuse kabeli seintele on fraskosi maalinud Ghirlandajo, Botticcelli ja Pietro Perugio. 15. saj. Lõpus koondus kunstielu keskus rooma BRAMANTE lõi kõrgrenessanssi arhitektuuri esiteoseks väike kabel „ tempietto “. Tema nimega on seotud ka rooma peerti kiriku ehituslugu. da VINCI kõrgrenessanssi esimene suurmeister . (skulptor, arhidekst, maalikuntsnik ja leiutaja). Tuntumad teosed „ Mona Lisa“ (portree, Õlimaal ) „Püha õhtusöömaaeg“ (seiinamaal) ja „madonna kaljukoopas “ (õlimaal). RAFFAEL oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide väljendaja. Täiuslikumaks peetakse „ateena kool´i“. MICHELANGELO 1504 . aastal tegi 5.5 kõrguse taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi ja altari seinad. MADALMAADE KUNST kunsti üldine suund oli sama mis itaalias, kuid madalmaades olid kunstnukud linnakodanike teenistuses. ( eyck „ arnolfini abielupaar “). Peamiselt kujutati inimest ja jumalat võrdsena ja madalmaade kunstis olid peamiselt usulised meeleolud. Kunstnike eesmärgiks oli edastada inimese hingeelu avamine . Tahvelmaali osatähtsus oli madalmaades suur ja peamiselt kasutati õlimaale. Tuntuim on JAN van EYCK ja venna HUBERTI Genti altari maal. Madalmaade poliitika ja religioon oli 16. saj väga konfliktiderohke. Veriste võitluste kiuste jätkas majandus ja kultuur arengut. Kunstnikud jagunesid kaheks: need kes jätkasid samu jooni nt:PATINIR mõjukaim maalikunstnik. Peamiselt maalis loodust. Ja teine osa nn. Romanistid kes võtsid eeskuju itaalia kõrgrenessanssist või manerimsi teostest nt: BRUEGHEL kujutas talupoegi ilustamatta „ maastik Ikarose kukkumisega“ „ pimedad “. Skulptuur ja arhidektuur polnud laialt levinud, peamiselt tehti hauamonumente ja ehitiste kaunistusi. SITTOW madalmaade üks kuulsamaid kunstnike kes oli eesti päritolu. Peamiselt eestis tegeles kaubalinnades, eriti elav oli raidkunst. PASSER hollandi kunstnik kes suri tallinnas, tuntuimad teosed on mustpeade maja fassaad ja Pontus Dela Gardie kauamonument toomkirikus.
13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). Renessanssi ajal uus maailma vaade humanist15. sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks FIRENZE („uus Ateena“). Linnavalitsus ja rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. Enne kupli valmistamist oli ta valmistanud tõelise renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestas peentele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 1421. a. Alustas Medicite perekonna tellimuse San Lorenzo kiriku ehitamist. Antiigipäraseid sambaid ja kolmnurkset viilu ukse kohal kasutas ta Pazzi kabeli ehitusel. Leiutas TSENTRAALPERSPEKTIIVI ÕPETUSE (jooned koonduvad ühte punkti). PALAZZO (nt Palazzo Medici)(it. Palee) need olid kolmekordsed, nelja tiivaga ja nelinurkse siseõuega palee. Kadunud oli võrreldes gootiga teravkaar, akna ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed, vertikaalse suunajoone asemel hakkas domineerima horisontaalne, kõrgustesse pürgiv kergus asendus masiivse ja tasakaaluka maaligidusega. Palatzzode juures rõhutati üksikosade funktsioone: esimene korrus rustikat kasutatud (jämeda seinad, talupoeglik) oli masiivne ja raskepärane, teine korrus mõjus jõulisemalt kui kolmas korrus, mis oli peen ja puhas. 15. saj. Keskpaigal taandus kindlus ja laienes jõukuse näitamine. Aknad muutusid suuremaks, palazzod avanesid tänava poole ja ei püüdnud end eraldada nagu gooti elamud. Võeti aina rohkem kasutusele antiikarhidektuurist laenatud detaile, eriti fasaadidel. LEON BATTISTA ALBERTI uue palazzo levik (akente vahel pilastrid). Pilastrite ja akende vaheldumine muutis fassaadi elavamaks. Arvas et matemaatiliselt väljendatud proportsioonid on kõige jumalikumad. LORENZO GHIBERTI skulptor. Tegi Firenze toomkirikusse põhjapoolse pronksukse 28st kullatud pronksist reieefi mis kujutasid vana testamendi sündmusi. Uksepaar meeldis firenzelastele ja telliti ka idapoolne kahe poolega uks. Ghilberti valmistas 10 suuremat relieefi kasutades tsentraalperspektiivi. 16. sajandil hakkas Michelangelo nimetama põhja poolseid uksi paradiisi väravaks. DONATELLO ühendas antiigi traditsioonid uueaegse realismiga 1417 valmis tal Püha Jüri kujutav 2 meetrine marmorkuju (oli esimene „vaba skulptuur“ sõltumatu arhidektuurist). 1430. aastal valmis pronksist „taavet“, donatello kujutas taavetit võitjana ja alasti. Padovas põstitas Gattamelata ratsamonumendi- esimese uusajal. VERROCCHIO 15. sajandi II poolel valmistas taaveti pronkskuju ja kavandas veneetsiasse Collroni ratsamonumendi. 15. sajandil levis Itaalias ILMALIK portreekunst, väga populaarsed olid madonnarelieefis. MASACCIO maalis freskol „püha kolmainsus“. SANDRO BOTTICELLI maalis „veenuse sünni“ (püütakse luua seoseid neitsi maarjaga) ja „kevade“. 15. saj lõpus hakkasid paavstid rohkesti kunsti tellima ja rooma suundus üle itaalia maalikuntsnike. Sixtuse kabeli seintele on fraskosi maalinud Ghirlandajo, Botticcelli ja Pietro Perugio. 15. saj. Lõpus koondus kunstielu keskus rooma BRAMANTE lõi kõrgrenessanssi arhitektuuri esiteoseks väike kabel „tempietto“. Tema nimega on seotud ka rooma peerti kiriku ehituslugu. da VINCI kõrgrenessanssi esimene suurmeister. (skulptor, arhidekst, maalikuntsnik ja leiutaja). Tuntumad teosed „Mona Lisa“ (portree, Õlimaal) „Püha õhtusöömaaeg“ (seiinamaal) ja „madonna kaljukoopas“ (õlimaal). RAFFAEL oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide väljendaja. Täiuslikumaks peetakse „ateena kool´i“. MICHELANGELO 1504. aastal tegi 5.5 kõrguse taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi ja altari seinad. MADALMAADE KUNST kunsti üldine suund oli sama mis itaalias, kuid madalmaades olid kunstnukud linnakodanike teenistuses. (eyck „arnolfini abielupaar“). Peamiselt kujutati inimest ja jumalat võrdsena ja madalmaade kunstis olid peamiselt usulised meeleolud. Kunstnike eesmärgiks oli edastada inimese hingeelu avamine. Tahvelmaali osatähtsus oli madalmaades suur ja peamiselt kasutati õlimaale. Tuntuim on JAN van EYCK ja venna HUBERTI Genti altari maal. Madalmaade poliitika ja religioon oli 16. saj väga konfliktiderohke. Veriste võitluste kiuste jätkas majandus ja kultuur arengut. Kunstnikud jagunesid kaheks: need kes jätkasid samu jooni nt:PATINIR mõjukaim maalikunstnik. Peamiselt maalis loodust. Ja teine osa nn. Romanistid kes võtsid eeskuju itaalia kõrgrenessanssist või manerimsi teostest nt: BRUEGHEL kujutas talupoegi ilustamatta „maastik Ikarose kukkumisega“ „pimedad“. Skulptuur ja arhidektuur polnud laialt levinud, peamiselt tehti hauamonumente ja ehitiste kaunistusi. SITTOW madalmaade üks kuulsamaid kunstnike kes oli eesti päritolu. Peamiselt eestis tegeles kaubalinnades, eriti elav oli raidkunst. PASSER hollandi kunstnik kes suri tallinnas, tuntuimad teosed on mustpeade maja fassaad ja Pontus Dela Gardie kauamonument toomkirikus.
13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). Renessanssi ajal uus maailma vaade humanist15. sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks FIRENZE („uus Ateena“). Linnavalitsus ja rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. Enne kupli valmistamist oli ta valmistanud tõelise renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestas peentele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 1421. a. Alustas Medicite perekonna tellimuse San Lorenzo kiriku ehitamist. Antiigipäraseid sambaid ja kolmnurkset viilu ukse kohal kasutas ta Pazzi kabeli ehitusel. Leiutas TSENTRAALPERSPEKTIIVI ÕPETUSE (jooned koonduvad ühte punkti). PALAZZO (nt Palazzo Medici)(it. Palee) need olid kolmekordsed, nelja tiivaga ja nelinurkse siseõuega palee. Kadunud oli võrreldes gootiga teravkaar, akna ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed, vertikaalse suunajoone asemel hakkas domineerima horisontaalne, kõrgustesse pürgiv kergus asendus masiivse ja tasakaaluka maaligidusega. Palatzzode juures rõhutati üksikosade funktsioone: esimene korrus rustikat kasutatud (jämeda seinad, talupoeglik) oli masiivne ja raskepärane, teine korrus mõjus jõulisemalt kui kolmas korrus, mis oli peen ja puhas. 15. saj. Keskpaigal taandus kindlus ja laienes jõukuse näitamine. Aknad muutusid suuremaks, palazzod avanesid tänava poole ja ei püüdnud end eraldada nagu gooti elamud. Võeti aina rohkem kasutusele antiikarhidektuurist laenatud detaile, eriti fasaadidel. LEON BATTISTA ALBERTI uue palazzo levik (akente vahel pilastrid). Pilastrite ja akende vaheldumine muutis fassaadi elavamaks. Arvas et matemaatiliselt väljendatud proportsioonid on kõige jumalikumad. LORENZO GHIBERTI skulptor. Tegi Firenze toomkirikusse põhjapoolse pronksukse 28st kullatud pronksist reieefi mis kujutasid vana testamendi sündmusi. Uksepaar meeldis firenzelastele ja telliti ka idapoolne kahe poolega uks. Ghilberti valmistas 10 suuremat relieefi kasutades tsentraalperspektiivi. 16. sajandil hakkas Michelangelo nimetama põhja poolseid uksi paradiisi väravaks. DONATELLO ühendas antiigi traditsioonid uueaegse realismiga 1417 valmis tal Püha Jüri kujutav 2 meetrine marmorkuju (oli esimene „vaba skulptuur“ sõltumatu arhidektuurist). 1430. aastal valmis pronksist „taavet“, donatello kujutas taavetit võitjana ja alasti. Padovas põstitas Gattamelata ratsamonumendi- esimese uusajal. VERROCCHIO 15. sajandi II poolel valmistas taaveti pronkskuju ja kavandas veneetsiasse Collroni ratsamonumendi. 15. sajandil levis Itaalias ILMALIK portreekunst, väga populaarsed olid madonnarelieefis. MASACCIO maalis freskol „püha kolmainsus“. SANDRO BOTTICELLI maalis „veenuse sünni“ (püütakse luua seoseid neitsi maarjaga) ja „kevade“. 15. saj lõpus hakkasid paavstid rohkesti kunsti tellima ja rooma suundus üle itaalia maalikuntsnike. Sixtuse kabeli seintele on fraskosi maalinud Ghirlandajo, Botticcelli ja Pietro Perugio. 15. saj. Lõpus koondus kunstielu keskus rooma BRAMANTE lõi kõrgrenessanssi arhitektuuri esiteoseks väike kabel „tempietto“. Tema nimega on seotud ka rooma peerti kiriku ehituslugu. da VINCI kõrgrenessanssi esimene suurmeister. (skulptor, arhidekst, maalikuntsnik ja leiutaja). Tuntumad teosed „Mona Lisa“ (portree, Õlimaal) „Püha õhtusöömaaeg“ (seiinamaal) ja „madonna kaljukoopas“ (õlimaal). RAFFAEL oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide väljendaja. Täiuslikumaks peetakse „ateena kool´i“. MICHELANGELO 1504. aastal tegi 5.5 kõrguse taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi ja altari seinad. MADALMAADE KUNST kunsti üldine suund oli sama mis itaalias, kuid madalmaades olid kunstnukud linnakodanike teenistuses. (eyck „arnolfini abielupaar“). Peamiselt kujutati inimest ja jumalat võrdsena ja madalmaade kunstis olid peamiselt usulised meeleolud. Kunstnike eesmärgiks oli edastada inimese hingeelu avamine. Tahvelmaali osatähtsus oli madalmaades suur ja peamiselt kasutati õlimaale. Tuntuim on JAN van EYCK ja venna HUBERTI Genti altari maal. Madalmaade poliitika ja religioon oli 16. saj väga konfliktiderohke. Veriste võitluste kiuste jätkas majandus ja kultuur arengut. Kunstnikud jagunesid kaheks: need kes jätkasid samu jooni nt:PATINIR mõjukaim maalikunstnik. Peamiselt maalis loodust. Ja teine osa nn. Romanistid kes võtsid eeskuju itaalia kõrgrenessanssist või manerimsi teostest nt: BRUEGHEL kujutas talupoegi ilustamatta „maastik Ikarose kukkumisega“ „pimedad“. Skulptuur ja arhidektuur polnud laialt levinud, peamiselt tehti hauamonumente ja ehitiste kaunistusi. SITTOW madalmaade üks kuulsamaid kunstnike kes oli eesti päritolu. Peamiselt eestis tegeles kaubalinnades, eriti elav oli raidkunst. PASSER hollandi kunstnik kes suri tallinnas, tuntuimad teosed on mustpeade maja fassaad ja Pontus Dela Gardie kauamonument toomkirikus.
13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). Renessanssi ajal uus maailma vaade humanist15. sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks FIRENZE („uus Ateena“). Linnavalitsus ja rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. Enne kupli valmistamist oli ta valmistanud tõelise renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestas peentele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 1421. a. Alustas Medicite perekonna tellimuse San Lorenzo kiriku ehitamist. Antiigipäraseid sambaid ja kolmnurkset viilu ukse kohal kasutas ta Pazzi kabeli ehitusel. Leiutas TSENTRAALPERSPEKTIIVI ÕPETUSE (jooned koonduvad ühte punkti). PALAZZO (nt Palazzo Medici)(it. Palee) need olid kolmekordsed, nelja tiivaga ja nelinurkse siseõuega palee. Kadunud oli võrreldes gootiga teravkaar, akna ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed, vertikaalse suunajoone asemel hakkas domineerima horisontaalne, kõrgustesse pürgiv kergus asendus masiivse ja tasakaaluka maaligidusega. Palatzzode juures rõhutati üksikosade funktsioone: esimene korrus rustikat kasutatud (jämeda seinad, talupoeglik) oli masiivne ja raskepärane, teine korrus mõjus jõulisemalt kui kolmas korrus, mis oli peen ja puhas. 15. saj. Keskpaigal taandus kindlus ja laienes jõukuse näitamine. Aknad muutusid suuremaks, palazzod avanesid tänava poole ja ei püüdnud end eraldada nagu gooti elamud. Võeti aina rohkem kasutusele antiikarhidektuurist laenatud detaile, eriti fasaadidel. LEON BATTISTA ALBERTI uue palazzo levik (akente vahel pilastrid). Pilastrite ja akende vaheldumine muutis fassaadi elavamaks. Arvas et matemaatiliselt väljendatud proportsioonid on kõige jumalikumad. LORENZO GHIBERTI skulptor. Tegi Firenze toomkirikusse põhjapoolse pronksukse 28st kullatud pronksist reieefi mis kujutasid vana testamendi sündmusi. Uksepaar meeldis firenzelastele ja telliti ka idapoolne kahe poolega uks. Ghilberti valmistas 10 suuremat relieefi kasutades tsentraalperspektiivi. 16. sajandil hakkas Michelangelo nimetama põhja poolseid uksi paradiisi väravaks. DONATELLO ühendas antiigi traditsioonid uueaegse realismiga 1417 valmis tal Püha Jüri kujutav 2 meetrine marmorkuju (oli esimene „vaba skulptuur“ sõltumatu arhidektuurist). 1430. aastal valmis pronksist „taavet“, donatello kujutas taavetit võitjana ja alasti. Padovas põstitas Gattamelata ratsamonumendi- esimese uusajal. VERROCCHIO 15. sajandi II poolel valmistas taaveti pronkskuju ja kavandas veneetsiasse Collroni ratsamonumendi. 15. sajandil levis Itaalias ILMALIK portreekunst, väga populaarsed olid madonnarelieefis. MASACCIO maalis freskol „püha kolmainsus“. SANDRO BOTTICELLI maalis „veenuse sünni“ (püütakse luua seoseid neitsi maarjaga) ja „kevade“. 15. saj lõpus hakkasid paavstid rohkesti kunsti tellima ja rooma suundus üle itaalia maalikuntsnike. Sixtuse kabeli seintele on fraskosi maalinud Ghirlandajo, Botticcelli ja Pietro Perugio. 15. saj. Lõpus koondus kunstielu keskus rooma BRAMANTE lõi kõrgrenessanssi arhitektuuri esiteoseks väike kabel „tempietto“. Tema nimega on seotud ka rooma peerti kiriku ehituslugu. da VINCI kõrgrenessanssi esimene suurmeister. (skulptor, arhidekst, maalikuntsnik ja leiutaja). Tuntumad teosed „Mona Lisa“ (portree, Õlimaal) „Püha õhtusöömaaeg“ (seiinamaal) ja „madonna kaljukoopas“ (õlimaal). RAFFAEL oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide väljendaja. Täiuslikumaks peetakse „ateena kool´i“. MICHELANGELO 1504. aastal tegi 5.5 kõrguse taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi ja altari seinad. MADALMAADE KUNST kunsti üldine suund oli sama mis itaalias, kuid madalmaades olid kunstnukud linnakodanike teenistuses. (eyck „arnolfini abielupaar“). Peamiselt kujutati inimest ja jumalat võrdsena ja madalmaade kunstis olid peamiselt usulised meeleolud. Kunstnike eesmärgiks oli edastada inimese hingeelu avamine. Tahvelmaali osatähtsus oli madalmaades suur ja peamiselt kasutati õlimaale. Tuntuim on JAN van EYCK ja venna HUBERTI Genti altari maal. Madalmaade poliitika ja religioon oli 16. saj väga konfliktiderohke. Veriste võitluste kiuste jätkas majandus ja kultuur arengut. Kunstnikud jagunesid kaheks: need kes jätkasid samu jooni nt:PATINIR mõjukaim maalikunstnik. Peamiselt maalis loodust. Ja teine osa nn. Romanistid kes võtsid eeskuju itaalia kõrgrenessanssist või manerimsi teostest nt: BRUEGHEL kujutas talupoegi ilustamatta „maastik Ikarose kukkumisega“ „pimedad“. Skulptuur ja arhidektuur polnud laialt levinud, peamiselt tehti hauamonumente ja ehitiste kaunistusi. SITTOW madalmaade üks kuulsamaid kunstnike kes oli eesti päritolu. Peamiselt eestis tegeles kaubalinnades, eriti elav oli raidkunst. PASSER hollandi kunstnik kes suri tallinnas, tuntuimad teosed on mustpeade maja fassaad ja Pontus Dela Gardie kauamonument toomkirikus.
13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). Renessanssi ajal uus maailma vaade humanist15. sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks FIRENZE („uus Ateena“). Linnavalitsus ja rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. Enne kupli valmistamist oli ta valmistanud tõelise renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestas peentele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 1421. a. Alustas Medicite perekonna tellimuse San Lorenzo kiriku ehitamist. Antiigipäraseid sambaid ja kolmnurkset viilu ukse kohal kasutas ta Pazzi kabeli ehitusel. Leiutas TSENTRAALPERSPEKTIIVI ÕPETUSE (jooned koonduvad ühte punkti). PALAZZO (nt Palazzo Medici)(it. Palee) need olid kolmekordsed, nelja tiivaga ja nelinurkse siseõuega palee. Kadunud oli võrreldes gootiga teravkaar, akna ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed, vertikaalse suunajoone asemel hakkas domineerima horisontaalne, kõrgustesse pürgiv kergus asendus masiivse ja tasakaaluka maaligidusega. Palatzzode juures rõhutati üksikosade funktsioone: esimene korrus rustikat kasutatud (jämeda seinad, talupoeglik) oli masiivne ja raskepärane, teine korrus mõjus jõulisemalt kui kolmas korrus, mis oli peen ja puhas. 15. saj. Keskpaigal taandus kindlus ja laienes jõukuse näitamine. Aknad muutusid suuremaks, palazzod avanesid tänava poole ja ei püüdnud end eraldada nagu gooti elamud. Võeti aina rohkem kasutusele antiikarhidektuurist laenatud detaile, eriti fasaadidel. LEON BATTISTA ALBERTI uue palazzo levik (akente vahel pilastrid). Pilastrite ja akende vaheldumine muutis fassaadi elavamaks. Arvas et matemaatiliselt väljendatud proportsioonid on kõige jumalikumad. LORENZO GHIBERTI skulptor. Tegi Firenze toomkirikusse põhjapoolse pronksukse 28st kullatud pronksist reieefi mis kujutasid vana testamendi sündmusi. Uksepaar meeldis firenzelastele ja telliti ka idapoolne kahe poolega uks. Ghilberti valmistas 10 suuremat relieefi kasutades tsentraalperspektiivi. 16. sajandil hakkas Michelangelo nimetama põhja poolseid uksi paradiisi väravaks. DONATELLO ühendas antiigi traditsioonid uueaegse realismiga 1417 valmis tal Püha Jüri kujutav 2 meetrine marmorkuju (oli esimene „vaba skulptuur“ sõltumatu arhidektuurist). 1430. aastal valmis pronksist „taavet“, donatello kujutas taavetit võitjana ja alasti. Padovas põstitas Gattamelata ratsamonumendi- esimese uusajal. VERROCCHIO 15. sajandi II poolel valmistas taaveti pronkskuju ja kavandas veneetsiasse Collroni ratsamonumendi. 15. sajandil levis Itaalias ILMALIK portreekunst, väga populaarsed olid madonnarelieefis. MASACCIO maalis freskol „püha kolmainsus“. SANDRO BOTTICELLI maalis „veenuse sünni“ (püütakse luua seoseid neitsi maarjaga) ja „kevade“. 15. saj lõpus hakkasid paavstid rohkesti kunsti tellima ja rooma suundus üle itaalia maalikuntsnike. Sixtuse kabeli seintele on fraskosi maalinud Ghirlandajo, Botticcelli ja Pietro Perugio. 15. saj. Lõpus koondus kunstielu keskus rooma BRAMANTE lõi kõrgrenessanssi arhitektuuri esiteoseks väike kabel „tempietto“. Tema nimega on seotud ka rooma peerti kiriku ehituslugu. da VINCI kõrgrenessanssi esimene suurmeister. (skulptor, arhidekst, maalikuntsnik ja leiutaja). Tuntumad teosed „Mona Lisa“ (portree, Õlimaal) „Püha õhtusöömaaeg“ (seiinamaal) ja „madonna kaljukoopas“ (õlimaal). RAFFAEL oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide väljendaja. Täiuslikumaks peetakse „ateena kool´i“. MICHELANGELO 1504. aastal tegi 5.5 kõrguse taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi ja altari seinad. MADALMAADE KUNST kunsti üldine suund oli sama mis itaalias, kuid madalmaades olid kunstnukud linnakodanike teenistuses. (eyck „arnolfini abielupaar“). Peamiselt kujutati inimest ja jumalat võrdsena ja madalmaade kunstis olid peamiselt usulised meeleolud. Kunstnike eesmärgiks oli edastada inimese hingeelu avamine. Tahvelmaali osatähtsus oli madalmaades suur ja peamiselt kasutati õlimaale. Tuntuim on JAN van EYCK ja venna HUBERTI Genti altari maal. Madalmaade poliitika ja religioon oli 16. saj väga konfliktiderohke. Veriste võitluste kiuste jätkas majandus ja kultuur arengut. Kunstnikud jagunesid kaheks: need kes jätkasid samu jooni nt:PATINIR mõjukaim maalikunstnik. Peamiselt maalis loodust. Ja teine osa nn. Romanistid kes võtsid eeskuju itaalia kõrgrenessanssist või manerimsi teostest nt: BRUEGHEL kujutas talupoegi ilustamatta „maastik Ikarose kukkumisega“ „pimedad“. Skulptuur ja arhidektuur polnud laialt levinud, peamiselt tehti hauamonumente ja ehitiste kaunistusi. SITTOW madalmaade üks kuulsamaid kunstnike kes oli eesti päritolu. Peamiselt eestis tegeles kaubalinnades, eriti elav oli raidkunst. PASSER hollandi kunstnik kes suri tallinnas, tuntuimad teosed on mustpeade maja fassaad ja Pontus Dela Gardie kauamonument toomkirikus.