1. Eeldused renessansi tekkimiseks?Idamaade kaubandus, uusaegse panganduse teke, rikkuse teke, see et paavst oli Itaalias, rahamajanduse areng, linnriikide teke, palgasõdurid. 2. Renessanss tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras.3.Kes oli renessansi lemmikkangelane, miks? Iseloomustage renessanslikku moraali. Kuidas see erineb rüütlimoraalist? Moraali üheks tähtsamaks probleemiks oli eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraalile olid vahendid väga olulised ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud eesmärk oli midagi väärt. Renessanssi inimene aga saavutas eesmärgi vahendeid valimata. Levima hakanud tulirelvad tundusid rüütlitele ebanormaalsed, aga linnakodanikule mitte
gootipärane · Tegi ka Simone Verspuccist mõne idealistliku maali · ,,Neitsi Maarja ülistuslaul" ANDREA MANTEGNA · Eeskujuks antiik, tegeles ka graafikaga, töötas Mantovas, kasutas konnaperspektiivi · Laemaal Mantova hertsogi lossis, esimene illusionistlik võte · ,,Surnud Kristus", ,,Püha Jüri", ,,Õlimägi", ,,Püha Sebastian" · Joon- ja õhuperspektiiv ( seotud värvide intensiivsusega) Madalmaade ja Eesti renessansi kunst Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses, esiplaanil oli inimeste võrdsuste ja õigluse ideed, pildid kandsid edasi usulist meeleolu, peamiseks eesmärgiks oli ka hingeelu avamine, seetõttu puudus ka ilustamine ja idealiseerimine Tähtsad olid tahvelmaalid, seinamaal kaob Kasutusele võeti ka õlivärvid JAN VAN EYCK, HUBERT VAN EYCK · Genti altar, peenmaalitehnikas, 24 pilditahvlit, tagaküljel vähesed puuskulptuurid,
2. Sept. Alates 15. Sajandist toimusid Euroopas ja Itaalias suured muutused kaubanduse arengus. Majanduslik edu ja iseseisvus. Veneetsia vahenduskaubandus läänest itta ja idast läände. Linnakodanluse eneseteadvus tõuseb. Firenzes pandi alus pangandusele. Itaalias iseseisvusid linnad linnriigid. Linnadel oli oma sõjavägi. Vastandati ennast antiikajale. Renessanss saab oma nime-tähendab itaalia keeles taassündi. 15. saj hakati Euroopas huvi tundma kunsti vastu. Bütsantsist põgenenud haritlased tõid endaga kaasa antiikkunsti. Humanism uus maailmavaade, uus ellusuhtumine, suurim väärtus inimese juures on isiksuse vaba areng. Tähtis ei ole päritolu vaid isiksuse omadused tarkus, julgus, ilu. Ideaaliks ei olnud enam munk jne. vaid inimene. Üksikisik ühiskonnaliige, aga saab iseseisvalt areneda. Inimest hakati hindama selle järgi, et ta saavutab edu vahendeid valimata. Ideaaliks tõusis Taavet, sest ta võitis Koljatit. Teda kujutati kunstis palju. Hakati
Poliitik ja kirjanik Niccolo Machiavelli: ,,Eesmärk pühitseeb abinõu." 6. Kes oli renessansskunsti lemmiktegelane? Miks? Taavet. tema võit Koljati üle näitas inimese arukust mitte rüütellikust. 7. Milleks kujunesid paganlikust antiikajast innustunud renessansiinimeste suhted katoliku kirikuga? Kirikuga ei mindud tülli kuna ühelt poolt olid tollased paavstid tüüpilised renessansiinimesed. Teisalt oli sügavalt usklike inimesi ka renessansi ajal. 8. Iseloomusta lühidalt uusplatoonikute seisukohti. Kelle filosoofiale need toetusid? Meelelise maailma "taga" on ideede maailm, mis on olulisem ja väärtuslikum. Kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga. Reeglites peitub tõde ja ilu. Kunstis pole oluline looduse jäljendamine, vaid kaunite teoste loomine reeglite järgi. Toetusid Platoni filosoofiale. 9. Kes propageeris eriti uusplatonismi? Marsilio Ficino 10
Maali tellijaks on Itaalia kaupmees Giovanni Arnolfini. Noorpaari kujutades on kunstnik rõhutanud kahte külge: kujutatavate isikupära ja meest-naist siduvate inimlike tunnete tõsidust ning pidulikkust. Meisterlikult on edasi antud renessansiaegne interjöör. Pärandiks keskajast on sümbolite kasutamine: Koerake noorpaari jalgade ees sümboliseerib truudust, süüdatud küünlad aga valvelolekut koduõnne pärast. Alles 16.sajandil hakkab renessansi stiil Madalmaadesse jõudma. Itaalia kunsti mõjul hakatakse nägema vormi ühtse tervikuna. Koos humanismiga tuleb ka Madalmaade kunsti lihtinimene ja talupoeg. 16. sajandi üht suurimat Madalmaade maalikunstnikku Pieter Brueghel vanemat (u 1520-1569) tuntaksegi Talupoegade Brueghelina, sest ta armastas maalida ausaid, tõetruid pilte talupoegade elust. Vaataja näeb tema piltidel rahvarohkeid pidustusi, laste mänge ja sadu toimekalt sagivaid inimesi. Kaks tema kuulsamat
· Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele, vaid nende peamiseks huviobjektiks oli nägu. · Inkad ehitasid suurepäraseid sillutatud teid ja niisutussüsteeme. Müürides ühendasid nad kivid tappidega või andsid neile ni täpse kuju, et nad oma raskusega hästi koos püsisid. · Inkadel oli kõrgelt arenenud tekstiilikunst ja metallurgia. Renessanss · 15.saj toimusid itaalia kunstis suured muutused. · Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. · Maailmavaateks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste- tarkuse, ilu, julguse jms järgi. Ideaaliks polnud enam liha suretav munk või senjöörile surmani truu sell, vaid üksikisik,kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. · Moraali probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe.
· Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele.
hiljem enam valmis teha. Ainuke lõpetatud suurtöö on tal Roomas Vatikani lossis asuv Sixtuse kabeli laemaal. Michelangelo veetis selle 40m pika lae all tervelt neli aastat, seejuures veel ebamugavas poolseljakil asendis. Laemaalil kujutas ta piibli legende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni, lisaks on seal veel palju muidki stseene ning isegi pilte argielust. Töö lõppedes võis freskol näha 350 inimfiguuri- need on jõulised, kirglikud, tugevad nii kehalt kui vaimult, kehastades renessansi ideaali täielikust inimesest. Kuid nende harmooniliste inimeste kohal hõljub nagu mingi rahutukstegev, kurjakuulutav õnnestuse eelaimus. Suur fresko sama kabeli idaseinal, mille Michelangelo maalis 30 aastat hiljem, on aga hoopis rahutu ning isegi sünge. See kujutab viimset kohtupäeva, kus Kristus mõistab kohut elavate ja surnute üle. Tema käskivat käeviipel langevad patuste üksteisesse põimunud, vägivaldsetes poosides kehad mäsleva voona põrgusse.
Kõik kommentaarid