õpilastest. Ta merevaated, segunemas igapäevaelu varjudega, lõid lummava pildi tolleaegsest elust linnakärast eemal. Ta justkui otsinuks harmooniat valguse ja pimeduse vahel, saavutades tasakaalu vee lisamisel pea igale pildile. Tema õpetaja seevastu tavatses kujutada puid. Nad olid maalitud erinevatel aastaaegadel erinevates arengustaadiumides, kust võis leida autorit ennast, kujutatuna värvides. Veider on sealjuures see, et kuigi igal kunstnikul oli oma lemmikmotiiv ja teatud kordus, oskas iga maal vaatajat haarata omal kordumatul viisil. Iga pildiga tekkisid erinevad mõtted, kuid lemmikuteks osutusid siiski need, kus meri kujutatud oli. Jacob Abelsi kuupaistes küllastunud lainetused suutsid luua illusiooni, nagu seisaks ma otse sealsamas, mõnel kaldaäärsel hollandi rannikul ja mu ees laiub sügav meri, mis öösiti tormjas, ent hommikuks tasa raugeb. See oli imeline kunstikogemus.
Aga kordagi kokku ei puutunud. Üks kõige kuulsamaid maale on Ateena kool. Sinna on pandud antiikaja kõige kuulsamad, matemaatikud, luuletajad, teadusmehed. Keskkohal on Platon ja Aristoteles. (kaks antiikaja kõvemat meest). Ta kasutas suurel hulgal oma õpilaste abi. Tootlikus oli teistega võrreldes suur ja ta elas rikkuses. Ta lõi oma töödes ideaalkuju. Kui vaadata naist, siis saab rääkida klassikalisest ilust. Tema töödes on rahu ja harmonia, tasakaal värvi ja vormi vahel. Lemmikmotiiv on madonna (jumalaema). Oma tööde juures mõtleb läbi ülesehituse, komposiotsioon on paigas, keskminsed figuurid on tähtsad. Geomeetriline kompositsioon on kolmnurk kompositsioon. Sellel ajal oli see väga populaarne. Kuna ta maalis ilusti, oli tal palju jäljendajaid, aga kõigil oli üks viga. Nad ei süübinud pildi sisemusse, ellu. Michelangelo Arhitekt, kõige tähtsam teos arhitektina oli peetri kiriku kuppel. Suurem osa tema loomepärandist on seotud skulptuuri ja maalikunstiga.
read teede ääres, rentslites jooksev vesi, tulbad, kõnniteed, pingid, lambid, prügikastid.Tööliskvartalid kesklinnas tehti maatasa ja nende elanikud asustati äärelinna. Asemele ehitati üürimaju, tüüpilisi Pariisi-maju heledate fassaadide ja rõdudega ning kohvikutega allkorrusel. Uute tänavate äärde istutati hulgaliselt puid, eelistati kastanit. Näide - Champs-Elysées, Rue de Rivoli jne muutusid pariislaste seas kiiresti populaarseks. (Impressionistide lemmikmotiiv!) Haussmanniga on seotud ka pargi idee avardumine, tema juhtimisel rajati mitmeid parke just linnalises mõttes. Tema rakendas esimesena 19. saj keskpaigas levima hakkavat ideed "pargid on linna kopsud" ning "elamurajoonid peavad vahelduma parkidega". Ta nägi ette linna äärtesse rajada suuri rahvaparke, mille rajamistöid kavandasid linnainsener Jean C. A. Alphand ja linnaaednik P. Barillet-Dechamps. Avaraid metsaparke rajati igasse linna külge: lõunasse Bois de
annaabi.ee 
