Põhimõtted: Alguse sai tagasipööratavuse kontseptsioon, mis on tänapäeval üks tähtsamaid restaureerimispõhimõtteid. See tähendab seda, et restaureerimisel kasutatavaid materjale peab olema võimalik hiljem eemaldada. · Viidi läbi uuringud · Koostati ennetav hoolduskava ja koostati juhised 12. Mis aastal hakati esimest korda välja andma restauraatori litsentse? 1745. a 13. Kes on J.J. Winckelmann ja milline on tema tähtsus restaureerimise ajaloos? Saksa kunstiajaloolane, teadusliku arheoloogia rajaja. Eristas esimesena Kreeka ja Rooma perioodi kunstis. Tähtsus: kirjeldas antiikmaalinguid ja arhitektuuri. Andis välja raamatu ,,Antiikkunsti ajalugu". Keskendas tähelepanu originaali kaitsele. Andis panuse kaasaegsete konserveerimispõhimõtete sõnastamisesse ja arengusse jne. 14. Mille poolest on märkimisväärne pildil olev Montecitorio obelisk?
EDWARD von LÕNGUS Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium ELUST • üks Tartu tänapäeval tuntumaid tänavakunstnikke • väljamõeldud tegelane • Edward von Lõngus on absurdile viitav nimi, milles puudub otsene loogika • teosed on pälvinud ajakirjanduse ja kunstikriitikute tähelepanu • 2007. aastal tegevust alustanud Lõngus on tuntud stencil-tehnikas sotsiaalkriitiliste teoste poolest • kunstiajaloolane Triin Tulgiste on nimetanud teda oksjonikataloogis eesti tänavakunsti vaieldamatuks superstaariks • Ta ei tööta paberi ega pliiatsi, vaid enda ümber leiduvate kultuuriliste koodidega. Tema töömaterjaliks on kultuurielemendid • Tänavakunsti loomust ja vajalikkust on Edward von Lõngus kirjeldanud nõnda: "Ma ei kavatse kunagi oma tegevuse jaoks luba küsida. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 19 sätestab, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele
Gooti kunst Üldiselt • terminiga gootika tähistati halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas • pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset“ • stiilinimena tuli kasutusse 18. sajandil • nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari Jagunemine Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus Gooti arhitektuur • eelkõige sakraalne • iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse • oluline tegur gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt • kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist
Kuuendas peatükis on lühidalt peatutud etruski skulptuuril. Lisades on välja toodud kolm olulist fotot, mis aitavad töö teoreetilist osa illustreerida. Põhilised allikad, mida olen teema avamisel kasutanud: kaks Jaak Kangilaski kunstiajaloo õpikut, Voldemar Vaga ,,Üldine kunstiajalugu", Mihhail Alpatovi ,,Kunstiajalugu" ja briti kunstiajaloolase Horst Waldemar Jansoni ,,History of Art". 1. ETRUSKI KULTUUR Etruskide päritolu on senini üsna selgusetu. Kunstiajaloolane Kangilaski(2003: 72) toob välja kaks olulisemat teooriat, mis olid selles küsimuses valitsevad antiikajal. Kreeka ajaloolane Herodotos (5. saj. eKr) väitis, et etruskid on tulnud mõnisada aastat varem VäikeAasiast(Lüüdiast). Teine valdav seisukoht oli, et etruskid olid Itaalia põlisasukad. Tänapäeva ajaloolased arvavad, et etruski rahvas oli omapärane segu kohalikest põlluharijatest ja merd mööda sisserännanutest
Olev Prints ja Tartu Jaani kiriku kadunud värvid Eesti Arhitektuurimuuseum Olev Prints(1915-1996)oli kunstiajaloolane, kes tegeles Jaani kiriku uurimisega 1950-1960. aastatel. Ta oli oskuslik fotograaf ning joonistaja. Näitusel oli eksponeeritud tema joonised, akvarellid ja fotod kiriku seinamaalingutest ning terrakotaskulptuuridest. Kahjuks ei õnnestunud Printsil kogutud materjali avaldada. Enne puhastamist märkis ta skulptuuridel leidunud värvitoonid väga täpselt üles ja kinnitas oma joonistele originaalvärvi killukesi, mida on kokku ligi 400
,,Põllud" 1918 Karakterportreed aktiskulptuuris:"Põlvitaja naine" marmorist 1923 ,,Palvetaja", puust 1912-21 (hävinenud) Loomakujud: ,,Metskits" pronksist 1929 Ta on teinud mitmete tuntud inimeste hauamonumente, näiteks Julius Kuperjanovi ja August Kitzbergi. Jaan Koortil on poeg Peep Koort (19201977) oli kasvatusteadlane ja filosoofiadoktor ja tütar Tui Isis Lea Koort (1914 Pariis 2005) oli kunstiajaloolane. Kirjandus: Kaalu Kirme. "Jaan Koorti päevaraamat", Kirjastus Kunst, Tallinn 1989. Ta on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. Jaan Koorti nime kannab tänav Tallinnas ja Tartus. 1985. aastal püstitati Tallinna Kadrioru parki tema mälestussammas.(1983, pronks,graniit) (Eneke) KASUTATUD KIRJANDUS · Annaabi,12.september 2008, http://www.annaabi.com/materjal-3514-jaan-koort · Wikipedia, 8. jaanuar 2010, http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Koort
Gootika tekkimise ajaks, 12. sajandiks, oli tekkinud uus, käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Linnade ehitamine ja kaubandus elavnesid eriti ristisõdade ajal. Gooti kunst tekkis ja saavitas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Nimetust gootika hakkas kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari - kuna ideaaliks oli antiikkunst, tähistati terminiga halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. Stiilinimetusena hakati gootikat kasutama alles 19. sajandil Arhitektuur Kunstidest oli esikohal arhitektuur, kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus linnadesse, varem ehitusega tegelenud mungad loovutasid selle positsiooni linna käsitööliste tsunftidele. Kuna linnad olid ümbritsetud müüriga, mis takistas linna laienemist, pidi ruumi
18. sajandi viimasel kolmandikul tekkis antiikajavaimustuse mõjul kunstistiil, mida nimetatakse klassitsismiks. Seda nimetust kasutatakse peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglismaal ja Prantsusmaal, kus antiiki jäljendav kunst barokk-klassitsism oli valitsev ka 17. sajandil, tuntakse seda stiili neoklassItsismina. Klassitsism tekkis vastukaaluks rokokoostiili fantaasiaküllusele, kujunes välja Roomas aastail 1760-1770 ning levis Euroopas 1830-ndate aastateni. Kaks sakslast – arheoloog ja kunstiajaloolane J. J. Winckelmann ja maalikunstnik A. R. Mengs ühendasid maalikunsti reformimiseks „ideaalse ilu“ kreeka-rooma voorusliku sisuga. Winckelmann kirjutas, et vanakreeka kunsti iseloomustab „õilis lihtsus ja vaikne suurus“. Neid omadusi taotles ka klassikaline kunst. Prantsuse klassitsism jagatakse kolmeks etapiks: 1. 1760-1790 Louis XVI stiil 2. 1790-1800 direktooriumi stiil 3. 1800- u.1820 ampiirstiil (pr. k. empire – keisririik). Arhitektuur
· ,,Danae" Sir Ernst Hans Josef Gombrich'i arvamus ,,Tema varased biograafid on aukartusega kirjeldanud, kuidas isegi suur keiser Karl V oli Tizianile austust avaldanud, tõstes maast pintsli, mille too oli maha pillanud. Hetkel ei tundu see seik võib-olla märkimisväärsena, aga kui arvestada tolleaegseid rangeid õukonnareegleid, siis võib mõista, et ilmaliku võimu ülim kehastus alandus sümboolselt geeniuse majesteetlikkuse ees, " ütleb Sir Ernst Hans Josef Gombrich (tuntud kunstiajaloolane). Gombrichi arvamus: "On peaaegu võimatu uskuda - need unistavad silmad pole midagi muud kui tükk värvimulda jämedakoelisel lõuendil." "Neiu puuviljavaagnaga" jäi Tizianil üheks viimastest portreedest. Ta kujutab siin oma tütart Laviniat Veneetsia iludusena, kes puuviljavaagnat kätel hoides aeda astub. Renessansiajal polnud veel tavaks maalida natüürmorte. See maal lubab aimata, et on jäänud üksainus samm
Käsitöölised jagunesid erialade järgi ja hakkasid tootma müügiks. Elavnes nii riigisisene kui ka kaugkaubandus, Idamaadest hakati sisse tooma kalleid luksusesemeid. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister GIORGIO VASARI (1511-1574). Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi täehndama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse
kujutatava motiiviga. Ta on kujutanud kõikvõimalikke aia-, metsa- ja põllulilli ning meelepärasemad on Muugale just punased tulbid. ,,Tema valgusega vahel vaikses, vahel rõõmsalt rõkatavas dialoogis olevad, enamasti lihtsad, aga vahel ka külluslikud ja piduliku lillepildid olid otsekui vastukaaluks Malle Leisi pop-art'ilikult löövatele ja efektsetele lilledele, ilma et ta seda oleks kavatsenud" -Mai Levin (sündinud 9. märtsil 1942 Tallinnas) on Eesti kunstiajaloolane ja -kriitik. "Reekviem hukkunud kadakatele" Hukkunud kadakate eepiline ja nukker lugu on pärit Lohusalu kiviranna kadakavälult. Otse üle lahe paistab seal omaaegne Paldiski sõjaväepolügoon, kus veel paar aastakümmet tagasi tiirutasid liival sõjaväemasinad. Siis lahkusid Nõukogude väed lõpuks ka Eestist, ent midagi elule vaenulikku nagu oleks tulnud üle lahe kunstniku armastatud kadakaväljale ja kadakad, keda Leili Muuga on aastaid kujutanud kui isiksusi, hukkusid.
21. Kus asub ,,Surmatants"? Autor? "Surmatants" autor on Bernt Notke, maal asub Niguliste kirikus 22.Mis vahe oli Põhja-ja Lõuna-Eesti kirikute ehituses? Lõuna-Eestis kasutati kirikute ehitamisel punast telliskivi, Põhja-Eestis aga paekivi. 23. Mis on kenotaaf? Kus asub Tallinnas? Kenotaaf on hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud ehk tühi haud. Oleviste kirik, Maarja kabeli Pika tänava poolsel seinal. Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa on nimetanud seda kivisse raiutud Piibliks. 24. Millal paigutati Vana Toomas Raekoja tornitippu? Vanaaegset sõdurit kujutav esimene tuulelipp paigutati Raekoja torni tippu aastal 1530. Legendi järgi oli tuulelipu modelliks talupoeg, kes hiilgas Tallinna Balti Saksa eliidi poolt korraldatud kevadistel ammuvõistlustel, mille käigus lasti ammunooltega posti otsa püstitatud puust värvilist papagoid. Kuna tema
Pühavaimu kiriku tiibaltar. · · Gootika on keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil. Gootikas on kunstidest esikohal arhitektuur. Alates XI sajandi lõpust hakkas Prantsusmaa peaaegu kõigil elualadel mängima juhtivat rolli. Gootika sündiski XII sajandi I poolel Põhja-Prantsusmaal. Gootika teket seostatakse: · linnade arenguga; · kuningavõimu kujunemisega; · rüütlikultuuriga. Nimi gootika · Nime sai see stiil hoopis hiljem. Itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari hakkas renessansiajastul kasutama nimetust gootika. See nimi oli mõeldud pilkamiseks ning pidi tähendama barbaarset ja metsikut, sest Itaalias oli ideaaliks antiikkunst ning kogu Euroopa keskaegset kunsti seal halvustati. Sellele suunale pandi nimi kunagiste idagermaanlaste hõimu gootide järgi. Nagu arvata võib polnud nendel selle stiiliga midagi ühist. Levik
koonuse või kuubikujulistena. Nad lähtusid asjade ehitusest ega kujutanud neid sellistena, nagu inimene neid näeb, vaid nagu nad tõeliselt on (näiteks me näeme korraga kuubi kolme külge, aga kubistid kujutasid selle kõiki kuut külge). Eestis asutasid kubismist mõjutatud noored kunstnikud 1923 Eesti Kunstnikkude Rühma. Kubismi viljeldi siin 1920. a-te lõpuni, järjekindlamaid kubiste olid Arnold Akberg ja Jaan Vahtra. Inglise kunstiajaloolane Douglas Cooper jagab kubismi kolme ajajärku: · Varajane kubism (1906 1908)- periood kubismis, mil Picasso ja Braque said idee hakata kubismi viljelema ning millal kubism sai oma nime. · Kõrg kubism (1909 1914)- periood, mil arenesid välja kubismi erinevad tüübid nagu analüütiline ja süneetiline kubism ning Collage'd; ilmusid mitmed tähtsaimad kubistlikud teosed ning oma tööd alustasid nimekad kunstnikud nagu Juan Gris ja Robert Delaunay.
mujale või kelle säilmed on kadunud. Kenotaafi haud on tühi. Neid esineb näiteks pühakodades ja kalmistutel. Tallinnas näeb Oleviste kiriku koori lõunaküljel Pika tänava pool kabeli välisseinas: asub kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf. Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa on nimetanud seda kivisse raiutud Piibliks. Millal paigutati Vana Toomas Raekoja tornitippu? 1530. aastal asetati torni tippu tuulelipp, millele rahvas andis nimeks Vana Toomas . Vapper sõjasulane püsis vahipostil kuni 1944. aastani, mil torn 9. märtsi pommirünnakus põlema süttis.1952
Gooti arhitektuur Gootika tekkimine Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja v Skandinaaviasse. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari (1511-1574). v Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati v halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". v Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. v Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. v Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: v
Ülikoolis hariduse saanutest, kes kindlustasid õppe- ja teadustegevuses ning traditsioonides järjepidevuse. TRÜ erilisus seisnes kitsa erialaga akadeemiliste spetsialistide unikaalsuses ning globaalse tähendusega koolkondade rajamises: keeleteadlane Johannes Voldemar Veski, strukturaalse semiootika ja Tartu semiootikakoolkonna rajaja Juri Lotman, keeleteadlane, eesti foneetikateaduse algataja, fennougristikakoolkonna rajaja Paul Ariste, orientalist ja polüglott Pent Nurmekund, kunstiajaloolane Voldemar Vaga, botaanik ja biogeograaf Viktor Masing, arstiteadlane-kirurg Artur Linkberg, füsioloog Elise Käer-Kingisepp jpt. Üliõpilaskonna ja õppejõudude, teadurite jt suhtumine ning hoiakud eestikeelse ja -meelse ülikooli säilitamisel võimaldasid taastada Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli. Aastad 1989-1992 olid meie ülikooli organisatsiooni ja akadeemilise sisu muutuse ning akadeemiliste traditsioonide taastamise aastad.
) 2. tükeldatud pindadena 3. stereomeetriliselt (ühekorraga mitmest vaatenurgast) Kubismis on määrav eseme kuju ning vorm Milles väljendus? Väljendusvahenditeks olid: pinnad, jooned ja heletumedusega modelleeritud mahud Valitsesid pruunid, rohekad ja hallid toonid Tähelepanu keskendus vormide ja marsside kombineerimisele Objekti lihtsustamises ja tükeldamises KUBISMI JAGUNEMINE Inglise kunstiajaloolane Douglas Cooper jagas kubismi kolme ajajärku oma kuulsas raamatus "Kubismi epohh ( The Cubist Epoch)". Varajane kubism (1906 1908) Periood kubismis, mil kubism sai nime ja millal P.Picasso ja G.Braque said idee hakata viljelema kubismi. Kõrg kubism (1909 1914) Periood, mil arenesid välja kubismi erinevad tüübid analüütiline , süneetiline kubism ning Collage'd Ilmusid mitmed tähtsad kubistlikud teosed
aitas kaasa mõlema ala kohtumisele juugendperioodil tänu illustratsioonidele. Maalis olid kirjanduslikud teemad ja vihjed täiesti harilikud ja siit oli vaid väike samm päris illustratsioonidele, mille tegid näiteks Manet (1832 1883), Redon, Denis ja teised. See oli osa üldisest suundumusest realismilt kunstis fantaasiasse ja stilisatsiooni [need olid ju ka juugendliku dekoratsiooni ajendiks, kunstiajaloolane Voldemar Vaga (1899 1999) ongi juugendit nimetanud "stiliseerivaks suunaks"]. Pildiliste kujundite kombineerimine tekstiga kajastus töödes, mis olid tegelikult rohkem kui vaid nende osade summa. Tulemuseks oli müstiline, kõikehaarav kunst, milleni püüdlesid tolle aja kirjanikud. See oli teoreetiline tagapõhi, kuid illustraatoril, kes lähenes tekstile kavatsusega luua ühtse kunsti teos, oli mõningaid praktilisi probleeme. Ideaaliks oli teksti ja kujutise integratsioon,
Soome Soome Rahvusteater (1872) Suurbritannia Covent Garden (1732) Sveits Züricher Opernhaus (1891) Taani Det Kongelige Teater (Kuninglik teater, 1748) Tsehhi Nàrodni Divadlo (Rahvusteater, 1883) Ungari Nemzeti Szinhaz (Rahvusteater, 1837) Venemaa Suur teater (1776) 7 Kokkuvõte Teater oli kultuuripoliitikas tähtsal kohal nii nõukogude ajal ja on säilistanud olulise positsiooni ka pärast seda. Kunstiajaloolane Jaak Kangilaski väidab, et kultuuripoliitikal on kaks võimalikku vormi: monarhistlik ja liberaalne. Nõukogude kultuuripoliitika on monarhistlik ning seda on Kangilaski iseloomustanud järgmiselt: olulised on traditsioonilised institutsioonid, kunstielu on organiseeritud hierarhiliselt ja tsunftilaadselt (oli ju loomeliitu saamine kunstniku peaaegu et ainuke ametliku tunnustamise vahend). Valdav enamik inimesi on passiivsed
Mida ütlevad erinevate autorite kirjutised Manet’ ajastu kohta ning mida kriitikute endi ning nende kaasaja kohta? Antud kirjutis ei pretendeeri täielikule ülevaatele erinevate kriitikute nägemustest Manet’ teosele. Pigem püüan siinkohal mõningaid vaatenurki kõrvutades tuua välja levinumad tõlgendused antud teosest ning vaadelda lähenemisnurkade omapära tulenevalt kriitikute autoripositsioonist. Alain de Leiris oli kunstiajaloolane, kes on koostanud ka mahuka raamatu Manet’ joonistustest. Raamatus kategoriseerib ta Manet’ joonistusi lähtudes vormi ja meediumi erisustes ning eraldi peatükk käsitleb ka Manet’ joonistusi, mis kujutavad koopiaid suurmeistrite teostest. Alain de Leiris kasutab Manet’ teose analüüsimise ikonograafilist meetodit. Ta analüüsib Manet’
huviorbiiti juba uued ideed. Teda hakkas huviama sarimaalingud. Oma tööde arenedes tegi ta mitu autoportreed. 1884. aastal Nuenenis oli ta juba teinud sarja maale, mis pidid kaunistama tema tuttava söögituba Eindhovenis. Sarnaselt arlesis, 1888. aasta kevadel tegi ta ka sarjad lilleaedadest, Roulini perekonnast ja Kollase Maja dekoratsioonidest, mis oli üks kõige suuremahulisemaid töid, mida ta ette oli võtnud. Kunstiajaloolane Albert Boime usub, et van Goghi tööd baseerusid päriselul. ,,Valge maja öösel" maalil on näha maja videvikus koos suure silmapaistva tähega, mida ümbritseb kollane halo taevas. Astronoomid on välja arvutanud, et see täht maalil on planeet Veenus, mis oli eriti ere juuniõhtul 1890, kui van Gogh olevat selle pildi maalinud. 7 "Kartulisööjad" 1885, Van Goghi Muuseum "Kollane maja" 1888, Van Goghi Muuseum
1926 · A.Lipkov Shakespeare kinolinal Tallinn · Gutmann,R. "Dante Alighieri" Tartu 1979 ülikooli väljaanne 1921 Sissejuhatus Renessansiks (taassünd) nimetatakse keskajale järgnenud, antiigist ja loodusest tiivustust saanud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.-16.sajandil. Termini renessanss (it. rinascimento) võttis esimesena kasutusele itaalia kunstnik ning kunstiajaloolane Giorgio Vasari oma teoses "Parimate maalikunstnike, kujurite ja arhitektide elulood"(1550).a. Uue aja maailmapilti avardasid mitmed samaaegselt mõjunud faktorid: 1.avastusretked (Ameerika taasavastati Kolumbuse poolt 1492, India), 2.reformatsioon usupuhastused, mis kõigutasid paavsti võimu ning millele omakorda järgesid poliitilised ümberkorraldused., 3.trükikunsti avastamine, 4.humanism - maailmavaade, mis peab kõrgeimaks väärtuseks isiksust, kaitseb inimväärikust ja
rahvaste vennaliku sõpruse kajastamine. Koos kõrvalasuva memoriaalkompleksiga pidi muuseum lülituma kavandatavasse Rahvaste Sõpruse parki (pargi projekt koostati 1975. aastal Alar Kotli, Henno Sepmanni ja Hugo Sepa poolt). Loss pidi olema juurdepääsetav igast küljest, tema taha kavatseti rajada Sõpruse allee, mis oleks ulatunud Lauluväljakust kuni memoriaalini. Maarjamäe lossi taastamisprojekti autorid on arhitekt Jüri Renter ja kunstiajaloolane Silvi Lindmaa. Sise- ja ekspositsioonikujunduse tegid kunstikombinaadi "Ars" kunstnikud Helle Gans ja Malle Sasi. Kuna Maarjamäe oli pea ainus enam-vähem tervikliku ansamblina säilinud suvemõis Tallinnas, siis lähtuti taastamisel eelkõige tervikliku ansambli, s.t. hoonestuse ja pargi säilitamisest ning juhuslike hilisemate ehituste lammutamisest. Lossikompleksi esimene järk renoveeriti Poola firma PKZ Wroclavi osakonna restaureerijate poolt aastatel 19831988
november 1987 - Alevi kalmistul vabadussõjalaste kalmude juurde ja täitevkomitee ette kogunesid inimesed) meeleavaldustest kohkunud juhtivad isikud survet EMSi asutamise edasilükkamiseks. Liikumise eestvedaja ja initsiaator Trivimi Velliste valiti esimeheks, aseesimehed olid Jaan Tamm ja Henno Sarv. Oli ka 37-liikmeline volikogu. Volikogu liikmetest valiti 15-liikmeline juhatus. Auesimeheks valiti mainekas kunstiajaloolane Villem Raam. EMS oli demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon, tänu millele hakkasid eestlaste rahvuslikud tunded pead tõstma. EMSi eesmärgiks oli: · tagada eesti kultuuri järjepidevus · säilitada rahva ajalooline kokkuhoiutunne · tagada väikerahvale hädavajalik kompaktne kultuurisõbralik elukeskkond Muinsuskaitsjad pöörasid tähelepanu ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele, organiseerisid koos
juhtisid vanausuliste traditsioonid. Tänaseni on säilinud vanausuliste 1802. aastal rajatud puidust palvemaja. Aleviku staatuse sai Kallaste 1921. aastal ja juba 1938. aastal linnaõiguse. Traditsiooniliselt on asula peamisteks majandustegevuseks olnud kalapüük ja sibulakasvatus. Ka tänapäeval on linn suutnud säilitada oma eripärase arhitektuuri ja säilinud on ka väike vanausuliste kogukond. Kallastelt on pärit ka luuletaja ja kunstiajaloolane Aleksis Rannit (1914 1985) ning maailmakuulus helilooja Eduard Tubin (1905 1982) (Kallaste linn, 2011). Värska alevik Esimesed kirjalikud andmed Värska asula kohta pärinevad juba 1585 aastast, kuid on teada, et Värska lahe aladel on inimasustus olnud juba 7000 aastat. Kaua aega oli tegu väikse külaga, mis hakkas suurenema alles 20. sajandi alguses, kui sinna rajati uus suur kirik ning peale seda toodi vallakeskus Lobotkasti külast Värskasse üle
mis on siiani jäänud selle põhjalikemaks käsitluseks. Lisaks sellele uuris Arbusow põhjalikult ka Läti Henriku kroonikat ning taastas selle algteksti. tegeles ka Wolter von Plettenbergi aegse Liivimaa ajalooga. Oskar Stavenhagen-(1850-1930) Schiemanni töö jätkaja, samuti Waitzi õpilane. 1903. aastast Miitavis asuva Kuramaa hertsogiriigi arhiivi eesotsas. Georg Dehio- kunstiajaloolane (üks pilt ta tööst ka wikipedias: Pontigny põhiplaan?) Arnold Hasselblatt - kultuuriajaloolane, sh TÜ ajalugu, samuti toimetas ajalehti, nagu Bienemanngi, ka EW ajal vist tegutses, vb LW-s 11 Richard Hausmanni õpilased e koolkond Hermann von Bruiningk- tubli allikakoguja, huvitus ka kirikuajaloost, töötas Läti ajal Rahvusarhiivis
raugev ideoloogiline sõda (Vahtre 2000). 11 6. TEADUS Eesti teadust täielikult välja ei suretatud. Silmapaistvamatest teadlastest väärivad nimetamist arheoloog Harri Moora, kes võttis olude sunnil enda kanda ka eesti etnograafiateaduse taaselustamise, ajaloolased Enn Tarvel ja Sulev Vahtre, folkloristid August Annist ja Eduard Laugaste, kunstiajaloolane Villem Raam, etnograaf Ants Viires, keeleteadlane Paul Ariste, matemaatik Jaan Sarv, keemik Paul Kogerman, füüsikateoreetik Harald Keres, arstiteadlane Mihkel Kask jpt. Astronoomias hoidis Eesti endiselt oma head mainet (Aksel Kipper, Charles Villmann, Uno Veismann jpt.), vananenud observatooriumi asemele ehitati Tartu lähedale Tõraverre uus. Folkloristide töö üheks tulemuseks oli rahvusvahelisel tasemel koostatud kapitaalne uurimus-
kajastamist tolleaegses muusikakriitikas (H.Laroch, N.Kaskin, V.Stassov, A.Serov, aga ka mitmed heliloojad-kriitikud C.Cui, P.Tsaikovski). ,,Võimas rühm" (mogutsaja kutska) Kui 1855.aastal Kaasani ülikooli matemaatikateaduskonna üliõpilane Mili Balakirev poleks õpinguid katkestanud ja Peterburi siirdunud, vaevalt oleks 19.saj. keskel kujunenud, vähemalt sellisena, heliloojate ringkonda, mida tunneme ,,Võimsa rühma" nime all. 19.sajandi keskel kirjutas vene muusika- ja kunstikriitik, kunstiajaloolane ja arheoloog Vladimir Stassov: ,,...kuipalju poeesiat, tundmusi, annet, ja oskusi on vene heliloojate väikesel, kuid juba võimsal rühmal." Ja kuigi Stassov pidas silma kõiki rahvuslikke heliloojaid 19.sajandil, hakati nimetust ,,Võimas rühm" kasutama Balakirevi ringi ehk nn. uue vene muusikakoolkonna kui kõige rahvuslikuma rühmituse kohta. ,,Võimas rühm" on oma ajajärgu, 1860-70.aastate kõige demokraatlikum rühmitus, kuhu kuulusid: Mili Balakirev (1837-1910) Caesar Cui (1836-1918)
Palladio loomingul on olnud suur mõju kogu hilisemale arhitektuuri arengule, eriti klassitsismile. Tema loomingust mõjutatud ehituslaadi nimetatakse palladianismiks. Tema klassikalised hooned andsid renessansile humanistliku suuna, harmoonia ja sünteesi, mis mõjutas hiljem ka demokraatia arengut ühiskonnas. 11. Selgitada J. Winckelmanni osa antiigipärandi tutvustamisel Euroopa kultuuris. Kaks sakslast arheoloog ja kunstiajaloolane J. J. Winckelmann ja maalikunstnik A. R. Mengs ühendasid maalikunsti reformimiseks ,,ideaalse ilu" kreeka-rooma voorusliku sisuga. Winckelmann kirjutas, et vanakreeka kunsti iseloomustab ,,õilis lihtsus ja vaikne suurus". Neid omadusi taotles ka klassikaline kunst. Saksamaa romantism Johann Joachim Winckelmann Geschichte der Kunst des Altertums (1764): die edle Einfalt und stille Größe. 12. Selgitada antiikaja draamateoste jõudmist Euroopa kultuuri eri perioodidel (renessanss,
lapselikud joonistused KUNSTNIKUD Jean Dubuffet (19011985) karjäär jaguneb kahte perioodi: enne 1962 tegi ta `tooreid, materialistlikke töid ja hiljem (tsükkel L'Hourloupe 19621974) "Tuttavatele motiividele vihjavad figuurid kerkimas esile pinna killustatusest, musta äärisega valged killud, ühtlaselt siniste ja punaste triipudega läbistatud ning jaotatud labürintpiltmõistatusse, mille fantastiline väljendus areneb skulptuuri suunas," kirjutas sellest kunstiajaloolane J.P. Greff. 4. ACTIONPAINTING E. TEGEVUSMAAL tilgutamine TAUST Sai alguse u. 1947 a. paiku. Filmiti kuidas maaliti TUNNUSJOONED 1. suured lõuendid 2. värvi tilgutamine, nõrutamine ja pritsimine lõuendile 3. all over painting puudub klassikaline kompositsioon, lõuend ühtlaselt kaetud 4. oluline on vaimsete ja füüsiliste alateadlike ja teadvuse seisundite väljendamine maalimisprotsessi ajal 5
Selline areng kestis mitu sajandit ja sai alguse just gooti kunsti arenguaastail s o 12.-13. sajandil. Pikapeale õnnestuski paljudel linnadel saavutada sõltumatus suurfeodaalidest. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister GIORGIO VASARI (1511-1574). Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. ARHITEKTUUR: Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse
tekkinud uus, käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Linnade ehitamine ja kaubandus elavnesid eriti ristisõdade ajal. ( http://internal.elevantstudios.com/wiki/AjaGooti?show_comments=1 ) Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister GIORGIO VASARI (1511-1574)(LISA1). Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi täehndama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. ( http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.htm ) 3
Enn Tarvel ajaloolane. Põhilisteks uurimisvaldkondadeks on poliitiline ajalugu, agraarajalugu ja kohalugu. Tarvel on viimasel ajal eriti aktiivselt tegelenud Nõukogude okupatsiooni ning eriti selle repressioonide uurimisega. Sulev Vahtre ajaloolane. Vahtre uuris Eesti ajalugu, eriti muinas- ja keskaega, samuti agraar- ning kultuuriajalugu ja keskaegseid kroonikaid August Annist folklorist Eduard Laugaste folklorist Villem Raam kunstiajaloolane Ants Viires etnograaf Paul Ariste keeleteadlane. Paul Ariste rajas eesti fennougristikakoolkonna ning õpetas välja palju Nõukogude Liidu soome-ugri rahvaste seast pärit keeleteadlasi. Ta oli üle kuuekümne väitekirja juhendaja. Paul Ariste oli ka tuntud polüglott. Ta alustas keele õppimist alati selle keele foneetika põhjalikust tundmaõppimisest. Jaan Sarv matemaatik. Pani aluse eestikeelsele matemaatikaharidusele. Uuris geomeetria ja aritmeetika aluseid.
raske midagi kindlat öelda. Odres (lk 135) ütleb, et "Kolga mõisal oli Pudisoo jõel saeveski, kus 1586/87 saeti 866 lauda". Seega võiks oletada nii veejõul töötava saeveski kui ka tuuleveski olemasolu? Kas need olid juba pärit munkadeajast? Viis aastat hiljem Lundi nimistus veskit aga enam ei nimetata. Lundi 1586. aasta nimistu. Rootsis Lundi Ülikooli raamatukogus asunud 1586. aasta nimekirja leidis sealsest arhiivist üles Eestiga seotud Rootsi kunstiajaloolane Sten Karling, kes oli aastail 1933-41 TRÜ kunstiajaloo professor. Minu allikaks olev maastikuarhitekt Norrman toetub paljuski tema raamatule "Jakob och Magnus De la Gardie som byggherrar i Estland", 1938. Helmi Üprus oma 1956. aasta ajaloolises õiendis "Kolga loss" kirjutab nii: "Mõis oli küllaltki hästi välja ehitatud. Eluhoone ümber grupeerus suur hulk mitmesuguseid kõrvalhooneid. Selles inventarinimistus on loetletud: loss, ühtlasi ka kindluseruum; peale
Tähtis, et ta oma teooria pani praktikasse, teistel -eelnevatel nt antiigis- oli ainult teooria. 3. Jens-Jacob Worsaae oli abiks Thomsonile muuseumis, teda huvitas uute muististe otsimine. Käis kaevas tuttavatega uusi leide. Pankurist isa surres ei saanud enam kaevamas käia, Thomsoni juures ei saanud palka kui palus tasu, siis Thomsen solvus. Worsaae sai Taani kuningalt raha, et kaevamistel käia. Taani kuninganna Margarete oli hariduselt arheoloog/kunstiajaloolane. Taani ja Rootsi kuningad üldiselt olnud arheoloogia huvilised. Worasaae võrdlevaarheoloogia rajaja, stratigraafilise meetodi edasiarendaja. 4. Prantsusmaal läks arheoloogia ajalukku tolliametnik Boucher de Perthes, kes elas Abberville`i lähedal. Jalutas kruusaaukude lähedal, sest need meldisid talle. Leidis selat loomaluid ja kivisttööriistu. Arvas, et Piibliloo veeuputuse eelsed asjad. Leidis paleoliitikumist varaseimast kiviaajast- pärinevaid esemeid
Arhitektuuriajaloolase A.Tuulse kirjeldus:"Väike torn on küljepikkusega 5 m ja ruumid tema kolmel korrusel on kaetud puitlaega. Müüristikus on säilinud üks osa portaalist, mille lihtsad ranged vormid Tallinna 15. sajandi portaaliarhitektuuriga sarnanevad; ka säilinud laskeavad ja aknavormid lubavad oletada, et Edise rajamist sellesse aega paigutada. Torn on sulgenud suuremat hoovi korvalhoonetega, mis kas nõrga müüriga või palissaadiga ümbritsetud oli." Nimetatud kõrget varet peab kunstiajaloolane A.Tuulse väravatorniks. Sama arvamus esineb ka linnusteuurijal K.v Löwis of Menaril: "Kui suurem vasalllinnus kujutas Edise endast tähtsat tugipunkti koos lähedalasuva Jõhvi kindluskirikuga ja põhjas veel teise samalaadse vasalllinnusega Türpsaliga." 1818. aasta Brotze vaatel on küllaltki hästi kujutatud torni lääneseinas leiduv kõrge väravaava kahel pool asuva laskeavaga. Kõrges lõunamüüris nähtub korruseid ühendava müürisisese trepikäigu avasid. See müüriosa on C
päevakajalised seisukohad, mitte vaid tippude arutelu, ka laiemal pinnasel samad küsimused. Lokaal- ja kunstiajalugu 19. sajandi lõpus algab arhiivide korrastamine. Heinrich Hansen korrastas Narva linna arhiivi 1860. aastatel ja algatas Narva aja uurimise seltsi 1864. Raamat Narva linna ajaloost. Tallinna ajaloo ja kunstimälestiste uurijad on jurist Eugen von Nottbeck (1842-1900) ,,Geschihte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval" koos Neumanniga, ilmus 1896, 1894. Arhitekt ja kunstiajaloolane Wilhelm Neumann, tegevarhitekt. Huvi kunstkäsitöö vastu Baltikumis keskajast uusajani. Neumann projekteeris Läti kunstimuuseumi ja oli üle kümne aasta selle direktoriks. Georg Dehio (1850-1932) Hausmanni õpilane, koolitas Tartus, ülesaksamaaline korüfee, töötas kümme aastat Königsbergi ülikoolis (1883-1892) ja Strassburgis (1892- 1899). VII loeng Hindrik Prants, räägitud eelmisel loengul. Villem Reiman (1861-1917) hariduselt teoloog, Kolga-Jaani kirikuõpetaja.
hermeneudid vaatlesid ilu ja kunsti koos; aalüütilised filosoofis tegelesid mõistega ,,ilu" keelekriitiliselt UUSAEG EUROOPAS 20. Sajandi teine pool · Iluteooria küll kujunes välja ja eraldus (ilusa, harmoonilise jne) kunsti teooriast, kuid sattus kohe kriisi nii kunstnikud kui filosoofid hakkasid üha rohkem huvi tundma inetuse fenomeni vastu · Nt Baudelaire looming. · Vt slaide edasi... Benedetto Croce (1866-1952) · Itaalia filosoof, kunstiajaloolane ja kriitik · Sõnastas oma esteetika-alases töös ,,Esteetika kui väljendusteadvus ja üldlingvistika" teoreetilised seisukohad, mis pakkusid võimalusi moodsa kunsti mõistmiseks ja mõtestamiseks ning pani aluse modernistlikule kunstiesteetikale · Eristab kaht tüüpi tunnetust loogilist (mõistus, suunatud maailma asjade üldisele ja abstraktsele tajumisele) ja intuitiivset (fantaasia, seotud üksikute nähtuste või fenomenide kogemisega
muuseumites, sealhulgas J. Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Museum Bredius, Haag, Holland. Van Hulsdonck nautis eelk�ige viinamarjade, ploomide, aprikooside, kirsside ja sidrunite ning vahel ka granaat�unte kujutamist neid erinevalt kombineerides. Vaid v�hesed kunstnikud suudavad �letada tema meisterlikkust puuviljade pinna pehmuse ja tundlikkuse ning nende lehtede v�rvi ja tekstuuri edasiandmisel. �hes oma tekstis ristis kunstiajaloolane Laurens J. Bol Ambrosius Bosschaert noorema K�rbeste Meistriks, kuna enamikul kunstniku nat��rmortidel on kujutatud porik�rbseid. Ka van Hulsdonckile v�ib omistada sama epiteedi. Porik�rbsed on tema nat��rmortidel sageli pilgup��djateks. Niisamuti nagu kunstniku laudadel on tihti k�laliseks lehemardikas v�i mitmed liblikaliigid. Pea k�igis tema t��des leiab kastepiisku, mis annavad veel kord tunnistust Hulsdoncki meisterlikest tekstuuridest. 17
1989. aastal EKM-is, R. Kurvitsa 1980-ndate aastate lõpu looming). TUNNUSJOONED Transavangardism kuulutab "tagasipöördumist maalikunsti juurde". Nagu klassikalise maali puhulgi, teevad kunstnikud suuremõõtmelisi õlimaale ning väikeseformaadilisi joonistusi. Tegemist on naasmisega indiviidi ja kohalike väärtuste ning klassikalise itaalia ikonograafi juurde. Kunstnikud kujutavad "poeetiliste, grotesksete ja müütiliste figuuride armeesid", nagu ütleb kunstiajaloolane Catherine Millet. Nad maalivad realistlikke, kujutuslikke või allegoorilisi portreid, samuti mütoloogilisi, religioosseid ja narratiivseid, ajatuid ja metafoorseid pilte. Itaalia transavangardistid taotlevad luua reaalsust. Figuur on nii kompositsiooni kui vormi osas inspireeritud ühest küljest futurismi ning metafüüsika ja De Chirico metafüüsilis-sürrealistliku kunsti ekspressiivsetest vormidest, teisest küljest aga renessansist ja sümbolistidest. KUNSTNIKUD
1989. aastal EKM-is, R. Kurvitsa 1980-ndate aastate lõpu looming). TUNNUSJOONED Transavangardism kuulutab "tagasipöördumist maalikunsti juurde". Nagu klassikalise maali puhulgi, teevad kunstnikud suuremõõtmelisi õlimaale ning väikeseformaadilisi joonistusi. Tegemist on naasmisega indiviidi ja kohalike väärtuste ning klassikalise itaalia ikonograafi juurde. Kunstnikud kujutavad "poeetiliste, grotesksete ja müütiliste figuuride armeesid", nagu ütleb kunstiajaloolane Catherine Millet. Nad maalivad realistlikke, kujutuslikke või allegoorilisi portreid, samuti mütoloogilisi, religioosseid ja narratiivseid, ajatuid ja metafoorseid pilte. Itaalia transavangardistid taotlevad luua reaalsust. Figuur on nii kompositsiooni kui vormi osas inspireeritud ühest küljest futurismi ning metafüüsika ja De Chirico metafüüsilis- sürrealistliku kunsti ekspressiivsetest vormidest, teisest küljest aga renessansist ja sümbolistidest. KUNSTNIKUD
RENESSANSS Renessanss oli Euroopas ajajärguks, mil sotsiaalse, ideoloogilise ja kultuurilise murrangu tagajärjel toimus üleminek keskajalt uusajale. Saanud alguse Itaaliast 14,saj. lõpul, vallandus see teistes Euroopa maades 15.saj. II poolel, kestes kõikjal 16.saj. lõpuni, Põhja Euroopas isegi kuni 17.saj. keskpaigani. Terminit renessanss (pr. K. renaissance, it.k. rinascimento taassünd) kasutas esimesena itaalia renessansiajastu kunstnik ja kunstiajaloolane Giorgio Vasari, mõeldes selle all eelkõige antiikkultuuri taaselustamist. Laiemas tähenduses mõistame me renessansi all seda aega, mil feodalismi süles hakkasid kujunema kapitalistlikud suhted. See protsess sai tegelikult alguse juba paar sajandit varem seoses linnade tugevnemisega, kui hakkasid arenema manufaktuurtööstus, kaubandus ja pangandus. Nõnda kujunes aadli ja vaimulikkonna kõrval uueks tugevaks ühiskondlikuks jõuks kodanlus, kes oma huvide väljendamiseks vajas uut kultuuri