Olev Prints ja Tartu Jaani kiriku kadunud värvid (0)

Olev Prints ja Tartu Jaani kiriku kadunud värvid
Eesti Arhitektuurimuuseum
Olev Prints(1915-1996)oli kunstiajaloolane, kes tegeles Jaani kiriku uurimisega 1950-1960. aastatel. Ta oli oskuslik fotograaf ning joonistaja. Näitusel oli eksponeeritud tema joonised, akvarellid ja fotod kiriku seinamaalingutest ning terrakotaskulptuuridest. Kahjuks ei õnnestunud Printsil kogutud materjali avaldada. Enne puhastamist märkis ta skulptuuridel leidunud värvitoonid väga täpselt üles ja kinnitas oma joonistele originaalvärvi killukesi, mida on kokku ligi 400. Neid analüüsides on võimalik tuvastada materjale, mida kunagised meistrid maalimiseks kasutasid.
Jaani kirik on valminud 14. sajandi teisel poolel ning ta on oma põletatud savist skulptuuridega Eesti keskaegse arhitektuuri säravaim meistriteos. Kiriku käsistsi modelleeritud skulptuurikogu on ainukordne nähtus kogu keskaegse Euroopa terrakotaplastikas.
Reformatsiooni sündmused tõid kaasa Jaani kiriku sisustusele suuri purustusi ja Põhjasõja käigus kaotas kirik oma võlvid . 19. sajandi alguseks oli skulptuurikogu põhiosa säilinud. Terrakotakoorile tõi kahjustusi 1830. aastate renoveerimine , mil arhitekt Georg Friedrich Geisti juhtimisel kirikuruumi kaasajastamise põhjustel võeti kõik seinapinnast eenduvad kujud maha. Niššidesse paigutatud skulptuurid müüriti kinni. Tulemuseks saadi klassitsistlik interjöör ning kunagised skulpturaalsed dekoorid vajusid mälestuste hõlma. Teise maailmasõja käigus põlenud kiriku varemeist hakkas taas välja tulema keskaegset interjööri. Pudeneva krohvi alt tuli nähtavale maalifragmente 1952.aastal toimunud põhjakõrgseina varingus kukkus kesklöövi hulk kinnimüüritud figuure . Olev Prints puhastas rusude alt leitud figuurifragmendid lubjakihtide alt välja. Nii avastaski ta terrakotafiguuride tegeliku vormi ja erksates toonides polükroomsed värvikihid. Seintele paigutati üksikud poolskulptuurid, mille ümber maaliti vaba käega lopsakas roosa ornament . Peale Põhjasõja järgseid kahjustusi sai kiriku interjöör endale uue ilme.
Kuuldused Printsi tegevusest kiriku kallal jõudsid Tallinna ning ta vormistati Tartu Jaani kiriku ametlikuks uurijaks ning konserveerimistööde juhatajaks. Ta tegi jooniseid krohvikihtide alt välja tulnud maalifragmentidest ning dokumenteeris skulptuuride polükroomset viimistlust.
Keskaegne värviline ehitusplastika võib esialgu häirida, sest oldi harjunud halli kivi või punase terrakotaga. Skulptuuride originaalne värvkate eemaldati täielikult, unustati kunagiste meistrite taotlused ja lõhuti jäädavalt tervik, mille moodustasid värv ja vorm ühiselt. Nüüdseks on aga maalikihid hävinud või on neist alles vaid vaevumärgatavad jäljed. Skulptuuride nägudel olid mõlemas kihis punase värviga rõhutatud põsed ja huuled, musta värviga oli esile toodud silmakontuurid, kulmud ja pupillid . Olev Printsi andemte põhjal oli kiriku skulptuurid kõigepealt krunditud ning seejärel mitmevärviliseks maalitud. Seda protseduuri on mõnda aega järele proovitud. Alates kolmandast värvikihist on skulptuurid olnud monokroomselt valged.
Näituseruum asus keldrikorrusel, mis oli kõle ja hämar. Kujundus oli hästi läbi mõeldud ning tekstid rippusid laest alla, millele oli langetatud kerge valus , et paremini lugeda saaks. Natuke ajas segadusse kummalt poolt lugeda, sest tekstid olid paigutatud endast nii vasakule kui ka paremale, kuid üldmulje oli hea. Minujaoks oli natuke igavavõitu, teksti oli palju ning vähe skulptuure ja pilte, mida vaadata. Kindlasti soovitan seda näitust külastada ajaloo huvilistel ning kellele meeldivad kirikud.