Olev Prints ja Tartu Jaani kiriku kadunud värvidEesti Arhitektuurimuuseum Olev Prints(1915-1996)oli
kunstiajaloolane, kes tegeles Jaani kiriku uurimisega 1950-1960.
aastatel. Ta oli
oskuslik fotograaf ning joonistaja. Näitusel oli
eksponeeritud tema joonised, akvarellid ja fotod kiriku
seinamaalingutest ning terrakotaskulptuuridest. Kahjuks ei õnnestunud
Printsil kogutud materjali avaldada. Enne puhastamist märkis ta
skulptuuridel leidunud värvitoonid väga täpselt üles ja kinnitas
oma joonistele originaalvärvi killukesi, mida on kokku ligi 400.
Neid analüüsides on võimalik tuvastada materjale, mida kunagised
meistrid maalimiseks kasutasid.
Jaani
kirik on valminud 14.
sajandi teisel poolel ning ta on oma põletatud
savist skulptuuridega
Eesti keskaegse arhitektuuri säravaim meistriteos. Kiriku käsistsi
modelleeritud skulptuurikogu on ainukordne nähtus kogu keskaegse
Euroopa terrakotaplastikas.
Reformatsiooni sündmused
tõid kaasa Jaani kiriku sisustusele suuri purustusi ja Põhjasõja
käigus kaotas
kirik oma
võlvid . 19. sajandi alguseks oli
skulptuurikogu põhiosa säilinud. Terrakotakoorile tõi kahjustusi
1830. aastate
renoveerimine , mil
arhitekt Georg
Friedrich Geisti
juhtimisel kirikuruumi kaasajastamise põhjustel võeti kõik
seinapinnast eenduvad kujud maha. Niššidesse paigutatud
skulptuurid müüriti kinni. Tulemuseks saadi klassitsistlik
interjöör ning
kunagised skulpturaalsed dekoorid vajusid mälestuste hõlma. Teise
maailmasõja käigus põlenud kiriku varemeist hakkas taas välja
tulema keskaegset interjööri. Pudeneva krohvi alt tuli nähtavale
maalifragmente 1952.aastal toimunud põhjakõrgseina varingus kukkus
kesklöövi hulk kinnimüüritud
figuure . Olev Prints puhastas rusude
alt leitud figuurifragmendid lubjakihtide alt välja. Nii avastaski
ta terrakotafiguuride tegeliku vormi ja erksates toonides
polükroomsed värvikihid.
Seintele paigutati üksikud
poolskulptuurid, mille ümber
maaliti vaba käega lopsakas
roosa ornament . Peale Põhjasõja järgseid kahjustusi sai kiriku interjöör
endale uue ilme.
Kuuldused
Printsi tegevusest kiriku kallal jõudsid Tallinna ning ta vormistati Tartu
Jaani kiriku ametlikuks uurijaks ning konserveerimistööde
juhatajaks. Ta tegi jooniseid krohvikihtide alt välja tulnud
maalifragmentidest ning dokumenteeris skulptuuride polükroomset
viimistlust.
Keskaegne värviline
ehitusplastika võib esialgu häirida, sest oldi
harjunud halli kivi
või punase terrakotaga. Skulptuuride originaalne värvkate eemaldati
täielikult, unustati kunagiste
meistrite taotlused ja lõhuti
jäädavalt tervik, mille moodustasid värv ja vorm ühiselt.
Nüüdseks on aga maalikihid hävinud või on neist alles vaid
vaevumärgatavad jäljed. Skulptuuride nägudel olid mõlemas kihis
punase värviga rõhutatud põsed ja huuled, musta värviga oli esile
toodud silmakontuurid, kulmud ja
pupillid . Olev Printsi andemte
põhjal oli kiriku skulptuurid
kõigepealt krunditud ning seejärel
mitmevärviliseks maalitud. Seda protseduuri on mõnda aega järele
proovitud. Alates kolmandast värvikihist on skulptuurid olnud
monokroomselt valged.
Näituseruum asus
keldrikorrusel, mis oli kõle ja hämar. Kujundus oli hästi läbi
mõeldud ning tekstid rippusid
laest alla, millele oli langetatud
kerge
valus , et paremini lugeda saaks. Natuke ajas
segadusse kummalt
poolt lugeda, sest tekstid olid paigutatud endast nii vasakule kui ka
paremale, kuid üldmulje oli hea. Minujaoks oli natuke igavavõitu,
teksti oli palju ning vähe skulptuure ja pilte, mida vaadata.
Kindlasti soovitan seda näitust külastada ajaloo huvilistel ning
kellele meeldivad kirikud.
Kõik kommentaarid