Vincent van Gogh (0)

KURESSAARE GÜMNAASIUM
Triin Etverk
VINCENT VAN GOGH
Referaat
Juhendaja : Anne Mets
Kuressaare 2013
Sisukord
Sissejuhatus 3
Elulugu 4
Looming 7
Kokkuvõte 10
Kasutatud allikad 11

Sissejuhatus

Käesolev referaat räägib Vincent van Goghist, maailmakuulsast Hollandi maalikunstnikust, kes läks ajalukku kui hull kunstnik, kes lõikas oma kõrva peast ära. Van Gogh elas ning tegutses 19. sajandil ning oli postimpressionistliku kunstivoolu üks põhilisi eestvedajaid. Referaadis tuleb juttu üldiselt kunstniku eluaastatest, personaalsest elust ning tema loomingust.
Valisin just selle kunstniku refereerimiseks, kuna olen väga huvitatud tema loomingust ning lühikesest ja traagilisest, ent põnevast elust.

Elulugu

Vincent van Gogh sündis 30. märtsil 1853. aastal Lõuna-Hollandis Põhja-Brabandis Zundertis. Üldiselt oli see katoliiklik piirkond, seega elas ta ka protestantliku pastori peres ning oli pere vanim laps. Ta päris oma nime vanemalt vennalt, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist. Niisiis oli Vincentil sündides kohe olemas omanimeline haud ja hauakivi . Veel oli tal kaks venda, Theodorus ja Cor, ning kolm õde: Elisabeth , Anna ja Willemina.Vincenti isa, Theodorus van Gogh, oli pastor ning Vincenti ema, Anna Cornelia Carbentus, oli isemoodi kunstnik, kelle armastus looduse, joonistamise ja vesivärvide vastu pojale edasi kandus. Kuna nimede edasiandmise traditsioon oli tol ajal Hollandis väga levinud, siis Vincent van Gogh’i nimelisi oli kunstniku perekonnas veelgi: tema vanaisa Vincent van Gogh ning samanimeline vanaisa vanaonu , samuti oli Vincenti nimekaim ka kunstniku enda onu, kes tegi ilma skulptorina.
Van Gogh alustas kooliteed 1860. aastal Zunderti külakoolis, kus üksainus katoliku õpetaja oli üksi õpetajaks küla 200-le õpilasele. 1861 aastast õpetas teda ja tema õde Annat kodus guvernant . 1864. aasta oktoobris saadeti kunstnik kodust umbes 32 km kaugusel asuvasse internaatkooli. Hiljem on van Gogh märkinud, et kodust ja perekonnast lahkumine oli tema jaoks väga stressirohke ning raske. 15. septembril 1866. aastal suundus ta uude keskkooli, Willem II Kolledžisse, mis asub Tilburgis. Tulevase suurkunstniku esimene õpetaja oli Pariisis vägagi tunnustatud kunstnik Constantijn C. Huysmans, kes tutvustas Vincentile kunstimaailma ning õpetas teda joonistama. 15-aastaselt oli aga van Gogh sunnitud pere majanduslike raskuste tõttu koolist lahkuma ning tööle minema.
1869. aastal läks van Gogh tööle Haagi kunstikaupmehe Goupil & Cie juurde, kust ta suunati 1873. aastal edasi Londonisse. Selleks ajaks oskas noormees juba ladusalt rääkida saksa, prantsuse ja inglise keelt. Seal töötatud aasta oli Vincenti van Goghi elus kõige õnnelikum: ta armus mõisniku tütresse Eugenie Loyerisse, kuid tunnistanud preilile oma tundeid lükkas armastatud preili kunstniku tunded tagasi ning ütles, et on salaja kihlatud eelmise üürnikuga. See oli kunstnikule väga suur hoop ning peale seda muutus ta enesessetõmbunuks ning paduusklikuks. Tema päästmiseks suutsid tema isa ja onu korraldada Vincenti üleviimise Pariisi. 1. aprillil 1876. aastal kunstnik vallandati.
Edasi suundus van Gogh Inglismaale, kus leidis tööd väikeses internaatkoolis Ramsgates. Kooli kolimisel Middlesexi läks kaasa ka Vincent, kuid leides uue korralduse ebasobiva, liikus ta edasi. Van Gogh leidis peagi omale uue sihi ning ta üritas saada metodisti kiriku assistendiks, kuid pärast mõnda aega suundus ta tagasi koju ning leidis tööd Dordrechtis raamatupoes. Seal aga polnud ta õnnelik ning ta perekond saatis ta Amsterdami, et ta saaks jätkata unistust pastoriks saamisest. 1877. aasta maist alates õppis ta usuteadust, kuid peale eksamitelt läbikukkumist suundus ta edasi Brüsselisse, Belgiasse. Peale mitmete vallandamiste suundus van Gogh tagasi koju.
1881. aasta aprillis kolis kunstnik vanematega Etteni maakohta, kus jätkas joonistamist. Terve suve vältel sõbrunes ja käis jalutuskäikudel oma hiljuti lesestunud täditütre Kee Vos-Strickeri ja Johannes Strickeriga, kellega ta veetis 1878. aastal aega Amsterdamis . Vincent armus Kee'sse ning tegi talle ka abieluettepaneku, kuid too keeldus. Peale seda ruttas van Gogh tagasi Amsterdami, kus sai ka vanematelt kirja sõnadega „Sinu kohalolek on tülgastav.“. Peale seda toimus kunstnikul vaimne vapustus ning ta kaotas Jumalasse igasuguse usu. Mõni aeg hiljem oli tal ka isaga suurem tüli, mille tagajärjel Vincent kolis Haagi.
Jaanuaris 1882. aastal läks van Gogh elama oma sugulase Anton Mauve juurde, kes oli Taani realistlik kunstnik ja Haagi kooli juhataja. Mauve tutvustas Vincentile maalimistehnikat nii õli- kui vesivärvidega ning laenas talle raha, et avada oma stuudio . Varsti aga katkestas Mauve van Goghiga igasugused suhted, kuna sai teada van Goghi suhtest prostituudi Clasina Maria „Sien“ Hoornik'i ja tema noore tütrega. Kui sellest sai teada Vincenti isa sundis ta Vincenti neid hülgama ning nendega suhted katkestama. Aasta hiljem, 1883. a, Vincent nii tegigi. Üksindusest hullununa kolis Vincent oma vanemate juurde Nuenenisse, Põhja-Brabanti.
Edasine elukäik kujunes Nuenenis ja Antwerpenis, kus van Gogh elas aastatel 1883- 1886 ning kus ta pühendas end joonistamisele ja maalimisele. 26. märtsil 1885 suri Vincenti isa südamerabanduse tagajärjel ning seda kaotust elas kunstnik väga raskelt üle. Sellel perioodil valmisid kunstniku ühed suurimad teosed ning sai teoks ka tema esimene kunstinäitus. Kaheaastase viibimise ajal Nuenenis valmis van Goghil suurel hulgal tindi- ja vesivärvimaale ning ligi 200 õlimaali. Kõvade absindijoomingute kõrvalt suutis ta ka keskenduda õppimisele ning lõpetas 1886. aasta jaanuaris Antwerpeni Kaunite Kunstide Kooli joonistamise ja maalimise eriala.
Märtsis 1886 kolis van Gogh Pariisi, kus ta elas oma venna Theo korteris Montmartres. Pariisis olles tekkis tal suur huvi Jaapani Ukiyo-e laudparkettidele joonistatud piltide vastu, mida ta kogus kokku mitmetes sadades eksemplarides. Mitmeid kuid töötas van Gogh Cormoni stuudios ning sõbrunes oma kaasõpilastega nagu näiteks Émile Bernard, Louis Anquetin ja Henri de Toulouse-Lautrec.
Varsti tekkisid vendade vahel konfliktid: 1886. aasta lõpus leidis Theo, et Vincentiga elamine on talumatu ning Vincent kolis Pariisi äärelinna Asnières'i. Novembris 1887 sõbrunes van Gogh Paul Gauguiniga. Aasta lõpu poole korraldas ta Montmartres näituse enda, Bernardi, Anquetini ja Toulouse-Lautreci töödest. Veebruaris 1888. aastal ta lahkus tundes, et on Pariisi elust väsinud. Olnud seal üle kahe aasta, maalis ta üle 200 maali.
Van Gogh kolis Arles 'i, kus lootis end ravida alkoholismist ja suitsuköhast. Linnas olles lootis ta rajada utopistliku kunstikoloonia. Sada aastat hiljem meenutas van Goghi 113-aastane Jeanne Calmet, kes 13-aastasena oli töötanud oma onu kangapoes, kust Vincent kangast osta tahtis. Ta kirjeldas kunstnikku kui räpast, halvasti riietatud ja ebameeldivat ning väga koledat, ülbet, ebaviisakat ja haiget meest.
Kui Gaugain nõustus Arlesi külastada, maalis van Gogh suures ootuses päevalilli, kuna ka Gaugain tegi seda. Kuna ta oli hiljuti ostnud Kollase Maja, siis seda möbleerides ostis ta kaks voodit lootes, et Gaugain jääb tema juurde. Peale mitmeid kutseid Gaugain saabus ta Arlesi 23. oktoobril. Detsembris külastasid nad Montpellieri kunstigaleriisid, kus nende läbisaamine muutus halvemaks. Kui van Gogh oli Gaugaini suur austaja, siis Gaugain oli ülbe ja üleolev, mis Vincentit väga masendas. Sageli kaklesid nad kunsti üle ning van Gogh kartis, et Gaugain hülgab ta. 23. detsembril 1888. aastal ründas masendunud ja haige van Gogh Gaugaini raseerimisnoaga, kuid sattus paanikasse ja põgenes kohalikku bordelli, mida ta külastas viimasel ajal üsna tihti. Seal olles lõikas ta ära oma vasaku kõrva, mille pakkis ajalehte ning andis seejärel prostituudile, paludes seda hoolikalt hoida. Ta tuigerdas koju ning hiljem leidis Gaugain ta teadvusetult oma vereloigus lamamas.
Van Gogh viidi haiglasse ning oli mitmeid päevi kriitilises seisus. Ta küsis alati ainult Gaugaini kohta, kuid prantslane hoidis eemale ning käskis teistel Vincentile öelda, et ta oli juba Pariisi tagasi läinud. Peale seda ei kohtunud kaks kunstnikku enam kunagi. Jaanuaris 1889 suundus Kollasesse Majja, kuid veetis järgneva kuu käies pidevalt haigla ja kodu vahet, kuna kannatas hallutsinatsioonide ja pettekujutelma käes. Märtsis teatasid linnaelanikud politseid „punapäisest hullust mehest“ ning seepeale lahkus van Gogh Arlesist ning kirjutas end sisse Saint-Remy-de-Provence vaimuhaiglasse.
8. mail 1889 suundus ta Saint Paul-de-Mausole haiglasse, kus vend Theo üüris talle kaks väikest trellitud akendega tuba. Ühte neist kasutas kunstnik stuudiona. Oma sealviibimise vältel sai peamiseks joonistusobjektiks kliinik , kus ta viibis , ning selle aed. Samuti oli tal lubatud teha lühikesi jalutuskäike järelvaatajaga, kus ta tutvus küpresside ja oliivipuudega, mis on ühed tema nö firmamärgiks. Oma viibimise lõpul kannatas ta tagasilanguse käes, mis kestis kaks kuud. Sellegipoolest suutis ta selle aja vältel midagi ka maalida. Veebruaris 1890 sai van Gogh omale vennapoja Vincent Willemi, mis pani teda tahtma ennast paremaks muutma. Mais 1890. aastal lahkus van Gogh Saint-Remy kliinikust, et olla lähemal oma raviarstile dr. Paul Gachetile ja samuti ka vend Theole.
22. veebruaril 1890. aastal kannatas kunstnik uue kriisi käes, mis kestis aprilli lõpuni. 27. juulil 1890 olles 37-aastane, tulistas van Gogh end oletatavalt revolvriga rindu , kuigi relva pole kunagi leitud. Sündmusel puudusid tunnistajad, samuti ei ole kindel kus ja millal täpsemalt see aset leidis. Biograaf David Sweetman'i sõnul põrkas kuul tagasi roidest ja läbistas rindkere tegemata nähtavaid vigastusi siseorganitele ning peatus jõudes selgrooni. Vincent oli võimeline ise haiglasse kõndima, kuid seal ei suudetud kuuli eemaldamiseks operatsiooni teha. Teada saades venna seisundist ruttas Theo Vincenti juurde, kes leidis venna üllatavalt heas seisundis olevat. Tundide möödudes kukkus Vincent kokku, kuna puhastamata haava oli tekkinud põletik ning ta suri samal õhtul 29 tundi peale seda, kui oli end väidetavalt tulistanud. Theo sõnul olid sureva venna viimased sõnad „See kurbus kestab igavesti “.
Van Gogh maeti 30. juulil Auvers-sur-Oise linnasurnuaeda. Matustel käis ligi 30 inimest. Varsti peale Vincenti matuseid hakkas Theo tervis kiiresti halvenema, kuna ta kannastas süüfilise käes. 6 kuud hiljem 25. jaanuaril suri ka Theodorus van Gogh ning ta maeti venna kõrvale.

Looming

Van Gogh joonistas ja maalis koolis olles akvarellidega. Täielikult kunstile pühendudes kopeeris ta peamiselt Charles Bargue joonistuskursuse töid. Kevadel 1882. aastal tellis kunstnikult Haagist joonistusi tema onu Cornelis Marinus, kuid onu ei leidnud need sobivat . Marinus andis sugulasele teise võimaluse, täpsustades vajaminevaid joonistusi detailselt, kuid siiski ei suutnud van Gogh teha töid, mis oleksid onule meelepärased olnud. Sellegipoolest ei andnud kunstnik alla. Terve aasta eksperimenteeris ta valgusega ning joonistamis-materjalidega. Väga detailsed must-valged joonistused teenisid tol ajal ainult kriitikat, kuid tänapäeval on need tunnustatud kui kunstniku ühed esimesed suurteosed.
1883. aasta alguses hakkas ta arendama mitmeküljelisi kompostitsioone, mis põhinesid tema joonistustel . Mõnedest neist lasi ta ka pildid teha, kuid kui vend Theo märkis, et neis puudus elulisus ja värskus, hävitas kunstnik need ja tegi neist õlimaalid. Sügiseks 1882. aastaks oli vend teda suutnud rahaliselt toetada, et panna näitusele oma esimesed teosed, kuid Vincent suutis selle raha ära kulutada. Kevadel 1883 suundus van Gogh Haagi kooli, kus teda toetasid artistid nagu näiteks Weissenbruch ja Blommers, samuti kunstnikud De Bock ja Van der Weele. Kui kunstnik kolis Nuenenisse alustas ta mitmeid suuremõõtmelisi maale, kuis hävitas enamus neist. „Kartulisööjad“ ja selle kaasmaalid „Vana torn“ ja „Maamaja“ on ainsad, mis sellest perioodist on säilinud. Peale külastuskäiku Rijksmuseumi sai kunstnik aru, et tema tehnika on vigane ning suundus edasi Antwerpi ja hiljem Pariisi, et oma tehnikat parandada.
Peale tuttavaks saamist impressionistlike ja neoimpressionistlike tehnikate ja teooriatega, läks van Gogh Arlesi, et seda tehnikat katsetada, kuid lühikese aja järel tekkisid huviorbiiti juba uued ideed. Teda hakkas huviama sarimaalingud. Oma tööde arenedes tegi ta mitu autoportreed. 1884. aastal Nuenenis oli ta juba teinud sarja maale, mis pidid kaunistama tema tuttava söögituba Eindhovenis. Sarnaselt arlesis, 1888. aasta kevadel tegi ta ka sarjad lilleaedadest, Roulini perekonnast ja Kollase Maja dekoratsioonidest, mis oli üks kõige suuremahulisemaid töid, mida ta ette oli võtnud.
Kunstiajaloolane Albert Boime usub, et van Goghi tööd baseerusid päriselul. „Valge maja öösel“ maalil on näha maja videvikus koos suure silmapaistva tähega, mida ümbritseb kollane halo taevas. Astronoomid on välja arvutanud, et see täht maalil on planeet Veenus , mis oli eriti ere juuniõhtul 1890, kui van Gogh olevat selle pildi maalinud.
"Kartulisööjad" 1885, Van Goghi Muuseum
"Kollane maja" 1888, Van Goghi Muuseum
" Vaas kaheteistkümne päevalillega" 1888, Neue Pinakothek, München
"Tähine öö" 1889, New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseum

Kokkuvõte

Vincent van Goghi elu oli täis raskusi, meeleheidet ja masendust. Tähtsaimaks isikuks tema elus oli tema vend Theo, kellega ta ka pidas kõik need aastad kirjavahetust ning kes teda läbi elu juhatas ning abistas . Läbi elu jõudis ta väga palju reisida , külastada suurkunstnike galeriisid ning ka nendega kohtuda . Elu vältel põdes ta mitmeid haigusi, kaasaarvatud ka vaimuhaigust, mille tagajärjel ta ise vabatahtlikult vaimuhaiglasse ravile läks. Sellegipoolest suutis ta oma lühikese, kõigest 37-aastase eluea vältel teha toeseid, mis kuuluvad tänapäeval ühtede hinnatuimate maaliteoste hulka.
Kunstniku viimased eluaastad möödusid kriisiderohkelt. Oma elu lõpetas ta väidetavalt ise, tulistades end rindu. Kuigi tekitatud haav ei olnud eluohtlik, kuna kuul suutis kõik elutähtsad organid terveks jätta, suri ta haava tekkinud põletiku tagajärjel. Viimne puhkepaik on Vincentil oma venna Theo kõrval Auvers-sur-Oises.

Kasutatud allikad

1. Vincent van Gogh: Biography . http://www.biography.com/people/vincent-van-gogh-9515695
2. Vincent van Gogh biography. http://www.vangoghgallery.com/misc/bio.html
3. Vincent van Gogh. http://en.wikipedia.org/wiki/Vincent_van_Gogh
11