EESTI KRISTLIKUS KULTUURIRUUMIS. MINU SUHE KRISTLIKU KULTUURIRUUMIGA Eesti inimesed jagunevad religiooni poolest kolmeks: uskujad, vastuvõitlejad ja hoolimatud. Kahjuks kuuleme igapäevaselt vaid kahe esimese grupi häält, saamata sealjuures teada, mida mõtleb suur hulk meie rahvast, kes lihtsalt keeldub religioonist kõnelemast. Ei oskagi öelda, kas teemat peetakse liialt isiklikuks või mitte piisavalt tähtsaks, kuid kahjuks kohtab seda tihti, kus inimesed üritavad Eesti rahva
Kuigi konkreetsetest keeltest ei ole juttu, siis on enamasti tegemist situatsioonidega, kus emakeele kõneleja on ingliskeelse (võimsama, arenenuma) kultuuriruumi esindaja ning tema võõrkeelne 1 vestluspartner mitte nii võimsa majandusliku taustaga riigist sellises taustsüsteemis võibki tekkida alakompenseerimise moment emakeele kõneleja poolt. Nn teise keele rääkijatel esineb aga kohandumist vastava keele kultuuriruumiga täites sama küsitlusankeeti oma emakeeles ja esimeses võõrkeeles, andsid nad erinevaid vastuseid, kohandades oma väärtushinnangud ümber võõrkeele kultuuriruumi konteksti. Ükskõik kui ladusalt inimene oma esimest võõrkeelt kõneleb, teeb ta seda ikkagi emakeelsetest kõnelejatest erinevalt. Ta kasutab teistsugust lauseehitust, sõnavara, väljendeid ja hääldust (lisandub aktsent). Seetõttu võidakse sageli võõrkeelse inimese
Eesti kristlikus kultuuriruumis. Minu suhe kristliku kultuuriruumiga Eesti kristlikus kultuuriruumis Umbes kümme aastat tagasi oli Eestis palju kära usuvabaduse ümber meedias levisid mitmed arvamuslood usust ning isegi seaduses viidi läbi muudatusi. Öeldakse, et tegelikult toimub usuvabaduse varjus kristlik propaganda. Näiteks 20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus Eesti Luterlik Tund (ELT), mis seadis oma põhikirjaliseks ülesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke väärtushinnanguid ja põhitõdesid,
regioone usk ja kultuuri juured. Kõik kolm on saanud areneda suhteliselt puutumatult kuni viimaste sajanditeni, kus ruumi on inimkonnale hakanud väheks jääma ning paratamatult üksteisega läbikäimine tihenenud. Erinevused rahvaste vahel viivad sageli mõistmatuseni. Mõnedele meist võib tunduda imelik, et prantslased peavad konnakoibi delikatessiks, samas imestavad teised, kuidas me küll suudame süüa verest valmistatud vorsti. Kellel on rohkem õigus? Puudulik kontakt teise kultuuriruumiga võib peale mõistmatuse sünnitada ka vaenu. Kõiki valgeid peetakse Lähis-Idas või Aafrikas ekslikult ameeriklasteks ning neid süüdistatakse maailma probleemides või kohustatakse kohalikke aitama. Läänemaailmas vaadatakse viltu kõigile, kes on islamiusku. Paljudel on valusalt meeles terrorirünnakud, mille taga seisid enamasti islamiäärmuslased. Näiteid võib tuua ka kodumaalt erinevused eestlaste ja venelaste kultuuri vahel põhjustavad tihti probleeme, kuna igaühel on õigus
Muistne vabadusvõitlus 1208-1227. Lõpuaastat loetakse keskaja alguseks. Võitluse tulemusena langes Eesti sakslaste võimu alla, ristiusustati. Positiivne mõju – Eesti ühendati Euroopa kultuuriruumiga. 12. saj keskpaik – sakslaste sissetung itta (Drag nach Osten). 1143 – Lübecki linna rajamine. Sai alguse sakslaste tung Läänemerele. 1184 – esimene Liivimaa piiskop Meinhard. Ristiusustas Toreida liivlaste vanema Kaupo. Järgmine piiskop oli Berthold, tekkis konflikt liivlastega. Järgmisel korral tuli ristisõdijatega, toimus lahing. B tapeti, ristisõdijad võitsid. Järgmine piiskop oli Albert Buxhoevden, Bremeni linna toomhärra. Oli edasise ristisõja peorganisaator
Jäeti tollipiir Eesti-, Liivimaa ning teiste Venemaa kubermangude vahele Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks määrati kindralkuberneri, kelle abilised olid valitsusnõunikud · BALTI ERIKORRA TÄHENDUS: Oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel Säilitas siinse maa kultuuri omapära Takistas kolonisatsiooni Võimaldas säilitada sidemeid Lääne-Euroopaga (eriti kultuuriruumiga) · KATARIINA II (1762 1796) ÜMBERKORRALDUSED: 1783 Balti provintside uus halduskorralkdus Kubermangu etteotsa sai asehaldur Eestimaa kubermangu lisati Paldiski maakond Liivimaa kubermangus eraldati Pärnumaast viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa Kõik maakonnakeskused said linnaõigused (12 linna) Kubermangude poliitiline korraldus muudeti Venemaa omaga sarnaseks (sadeti laiali raed ning maanõunike kolleegiumid)
sõjamehed. Misjonärid teadsid kuidas ärgitada vastaseid sisetülidele ja oskasid hästi manipuleerida. c) aja pikku tuli eestlastel elavjõust puudust. d) Polnud ühtset riiki ja naabritega tugevaid suhteid. Tagajärjed 1)sajanditeks sätestati võõrvõim . 2)eestlased muutusid alamkihiks oma enese maal . 3)eestlased kaotasid oma vanemad 4)võõra võimuga kaasnesid lääne-euroopa kultuuri mõjud. Tekkisid sidemed selle kultuuriruumiga. Liivimaa kroonika Läti Hendriku teos (saksa preester ,kes osales liivimaa vallutamises) . Tähtsaim ajalooallikas Liivimaa ristisõja kohta. Originaal oli ladina keeles, pole säilinud. Oli subjektiivne.
alguses tekkisid muinaskihelkonnad ja -maakonnad ning rajati suuri linnuseid. Levima hakkas ka kristlus. Eesti keskaeg algas maa vallutamisega ristisõdijate poolt 13. sajandi alguses. Varasemad territoriaalsed üksused (maakonnad, kihelkonnad, linnusepiirkonnad jt) asendusid ristisõdijate riikidega, millest tugevaimaks kujunes Liivi ordu oma, lisaks eksisteerisid Eestis Saare-Lääne ja Tartu piiskopkond ning 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti Taanile. Eesti oli tihedalt seotud Saksa kultuuriruumiga: linnad kuulusid Hansa Liitu ja nii linna- kui ka maaeliidi keeleks oli saksa keel. Eesti keel jäi lihtrahva keeleks, mida kõneldi enamasti maal. Keskaja lõpul, 15. ja 16. sajandil, hakkasid Eestis kujunema sunnismaisus ja pärisorjus. Oluline osa kultuurielus oli reformatsioonil, tänu sellele hakkas muuhulgas kujunema ka eesti kirjakeel. Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat, selle vältel toimusid
eri valdkondi, nende toimet ja mõju ühiskonnale minevikus. · Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eestis või eestlaste ja teiste siinsete rahvuste esindajate poolt peetud sõjasündmused ja nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. Muistne vabadusvõitlus 13. saj algus maleva maakaitseväe kokkukutsumine Osalejad: saksalsed, venelased, taanlased, rootslased, leedulased Üle 60 sõjaretke Tulemus: Eesti ala liitmine Lääne-Euroopa kultuuriruumiga... · Liivi sõda 1558-1583 Osalejad: poolakad, rootslased, venelased, taanlased; Eestlased osalevad sõjategevuses; Tulemus: Vana Liivimaa lagunemine, Eesti territooriumi jagamine Rootsi, Poola ja Taani vahel Kes oli · Põhjasõda 1700-1721 · Osalejad: venelased, sakslased, poolakad, taanlased, rootslased · Tulemus: Eesti alad Vene impeeriumi koosseisu, balti erikord võõras väes · Michael Andreas Barclay de Tolly
alguses tekkisid muinaskihelkonnad ja -maakonnad ning rajati suuri linnuseid. Levima hakkas ka kristlus. Eesti keskaeg algas maa vallutamisega ristisõdijate poolt 13. sajandi alguses. Varasemad territoriaalsed üksused (maakonnad, kihelkonnad, linnusepiirkonnad jt) asendusid ristisõdijate riikidega, millest tugevaimaks kujunes Liivi ordu oma, lisaks eksisteerisid Eestis Saare-Lääne ja Tartu piiskopkond ning 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti Taanile. Eesti oli tihedalt seotud Saksa kultuuriruumiga: linnad kuulusid Hansa Liitu ja nii linna- kui ka maaeliidi keeleks oli alamsaksa keel. Eesti keel jäi lihtrahva keeleks, mida kõneldi enamasti maal. Keskaja lõpul, 15. ja 16. sajandil, hakkasid Eestis kujunema sunnismaisus ja pärisorjus. Oluline osa kultuurielus oli reformatsioonil, tänu sellele hakkas muuhulgas kujunema ka eesti kirjakeel. Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat, selle vältel toimusid
1524 a ründasid ordumeistrid ja piiskopid linna kirikuid purustades kõik nii ka tartus viljandis narvas ja uus pärnus.usupuhastuse mõõdukam suund pääses 1525 kõigis linnades võidule. ristiusk läks katolikuks ja katoliks luteriks.Muinas ja katolik usk olid segunenud.rootsiaja kehtestamisele tuki lutheriusk,piiblil oli oma keel,kirikud pidid olema lihtsad. Pos.Neg-Kloostreid ehitati juurde,eestikeelt edendati,kohandat grammatikat,Euroopa kultuuriruumiga seotud suur areng,arenesid kunst ja kirikumuusika,Kloostrite rajamisel said mungad kirjaooskust,hariduse ja põlluööde nippe,ravimismeetodeid jagati. Neg-Eesti muinasusu kadumine,vägivallaga surut peale katoliku usk,jumalateenistus oli ladina keeles,lihtrahvas ei saanud aru. RAHVUSLIK LIIKUMINE(24) Liikumise eeldused ja sihid-Eeldusteks olideesti ala majanduslik arenemine,eesti haritlaste esimese põlvkonna teke,koolihariduse levik,kohaliku põlielanikonna omaalgatuslik
valdkondi, nende toimet ja mõju ühiskonnale minevikus. Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eestis või eestlaste ja teiste siinsete rahvuste esindajate poolt peetud sõjasündmused ja nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. Muistne vabadusvõitlus | 13. saj algus; maleva maakaitseväe kokkukutsumine; Osalejad: saksalsed, venelased, taanlased, rootslased, leedulased; Üle 60 sõjaretke; Tulemus: Eesti ala liitmine Lääne-Euroopa kultuuriruumiga... Liivi sõda | 1558-1583; Osalejad: poolakad, rootslased, venelased, taanlased; Eestlased osalevad sõjategevuses; Tulemus: Vana Liivimaa lagunemine, Eesti territooriumi jagamine Rootsi, Poola ja Taani vahel. Põhjasõda | 1700-1721; Osalejad: venelased, sakslased, poolakad, taanlased, rootslased; Tulemus: Eesti alad Vene impeeriumi koosseisu, balti erikord.
Vana korra tähtsamad sündmused 17.saj 1618-1648 30 aastane sõda - Tulemuseks Saksamaa killustatus süveneb Rootsi ja Prantsusmaa võimsamad riigid Euroopas Inglise kodusõda- kukutatakse Charles midagimidagi ja võimule tuleb parlament. Inglismaal hakkab kujunema parlamentalism (valitsemisvorm, kus tähtsaim võim on parmamendil). 18.saj 1700-1721 Põhjasõda. Venemaa ühineb Euroopa kultuuriruumiga Valgustusfilosoofia levik Valgustatud valitsejad Ameerika Iseseisvussõda Võimsamad riigid Euroopas Inglismaa, esile tõusevad ka Venemaa ja Preisimaa. ABSOLUTISM Ehk piiramatu kuningavõim. Kardinal Richelieu- absolutismi rajaja Prantsusmaal. Poliitiliselt ja administratiivselt ühtne Prantsusmaa. Absolutism Prantsusmaal- üks kuningas, üks seadus, üks usk. Kardinal- kõrgvaimulik
Asekuberner) Olulisemad asutused- kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus ja politseivalitsus Kubermanguvalitsus- tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega Kroonupalat- allus rahandusministeeriumile, esmaseks ülesandeks oli maksude kogumine ning nende üle arvestuse pidamine Hoolekandevalitsus- hariduse, arstiabi, heategevuslike organistsioonide töö korraldamine + takistas Balti kubermangude venastamist, sidus meid Euroopa kultuuriruumiga 2. Vaimuelu ja usuelu Vene aja alguses Pietism- levis laialdaste rahvamasside seas, usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada, luteri usu lähendamine rahvale Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta. Kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Pietistlikud ideed jõudsid rahva sekka vennaste- ehk hernhuutlaste kaudu. Hernhuutlased- propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset
perioodi polnud eri teadusharud veel üksteisest eraldunud. Näiteks oli Platon väga tugev matemaatikas, Aristoteles tegeles aga peaaegu kõigi teadustega. Seega tänapäeva inimkonna teadus sai alguse just Vana-Kreekast, kus erinevad filosoofid lõid oma teooriaid ja seletusi erinevate asjade kohta, mida kasutatakse tänaseni. Näiteks Eukleides ja Pythagoras lõid matemaatilisi valemeid, mida kasutab tänapäeva matemaatika. Üks olulisemaid paralleele Kreeka ja tänapäeva Euroopa kultuuriruumiga on tarkuse armastajate soov panustada hariduse edenemisesse – tagada hariduse ja harituse jätkusuutlikkus. Näiteks on tänaseni kasutusel sokraatiline ehk dialoogil põhinev õpetamise meetod. Haridust väärtustasid ka Platon (Akadeemia) ja Aristoteles (Lykeion). Tänapäeva teatri juured pärinevad arhailisest Kreekast: esimesed etendused toimusid Ateenas 534. aastal eKr türanni Peisitratose ajal. Kreeka teater kasvas välja koorilüürikast – Dionysose
selle kõige keskel täita oma roll. 7.) Miks on süvaökoloogiat kritiseeritud ning mille poolest? Kriitikud väidavad, et süvaökoloogia ideed on liialt komplitseeritud ning liialt üldised, et neid niisama lihtsalt antud ajahetkel toimivasse maailmapilti sisse sobitada. Ning et süvaökoloogia on ,,poliitika ilma tegevussuunata". Ühtlasi läheb süvaökoloogia vastuollu inimeste kultuuriruumiga, mille all mõistetakse inimeste poolt loodud tehislikku märgisüsteemi. Seega on inimese mõtlemine tema enda tekitatud tehislike märkide tõttu kunstlik ning püüd loodust looduse märkide kaudu mõista raskendatud.
Rahulepingu kehtetuks muutumine aga tähendaks, et ennesõjaaegset Eesti Vabariiki ametlikult ei eksisteerinudki ja seda, mida Nõukogude Liit tegi, ei saaks lugeda okupeerimiseks. Siinkohal lahkneb riigi ja rahva arvamus. Valitsuse jaoks oleks piirileppele punkti panemine ühest murest lahti saamine, ent paljudele eestlastele oleks see nende meelest äraandmine. Kuidas rahvale seda õigesti serveerida, on riigile jällegi raske probleem. Seotus Lääne kultuuriruumiga on paratamatult meie ühiskonna ja elulaadi muutnud samuti läänelikuks. Kuigi Eesti majandus on läbi teinud kiire arengu, ei ole see veel kõrgelt arenenud riikidega võrreldav. "Kas sellist Eestit me tahtsimegi?!" - see sarkasmiga vürtsitatud küsimus on olnud paljude inimeste suudel, kui kuuldakse järjekordsest hinnatõusust või majanduslangusest. Tahes-tahtmata nurisetakse tagasihoidliku palga ja raskete töötingimuste üle. Demokraatia areng arvatakse olevat liiga aeglane ning
Egiptus.Autori jaoks on idamaine müstika sallimatu. Maie Remmeli avastustest lähtuvalt on paljud avastused just Karjalas või Eestis tehtud. Selline saavutuste omistamine siinsetele aladele tundub kuidagi võlts ja ülepakutud. Eestil on piisavalt saavutusi, mis on mõjtanud ka ülejäänud maailma, mistõttu ma ei saa aru, miks peab vägisi neid saavutusi meileprojetseerima. Maie Remmel üritab iga hinna eest eestlasi siduda ülejäänud maailma kultuuriruumiga ja arengutega. Näiteks on ta pidanud ettekannet teemal: Tee neandertallasesteestlaseni. Kahjuks ei räägi autor sellest, miks uurib ta just Muinas-Eestit ja just sellisest aspektist. Tahaks teada, mis ta üldse selle teemani viis, see aitaks kindalsti seda raamtut paremini mõista.Kas antud uurimus on teaduslik või pseudoteaduslik? Väliselt oleks justkui tegemist teaduslikuga. Aerofotod, tabelid ja kaardid annavad tööle juurde teadusliku kaalu
restitutsioon) · Läeti tollipiir Eesti Liivimaa ning teiste Venemaa kubermangude vahele · Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks määrati kindralkuberneri, abilised olid valitsusnõunikud Balti erikorra tähendus: · Oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel · Säilitas siinse maa kultuuri omapära · Takistas kolonisatsiooni · Nõimaldas säilitada sidemeid LääneEuroopaga (eriti kultuuriruumiga) Katariina II (1762 1796) ümberkorraldused · 1783 Balti provintside uus halduskorralkdus Kubermangu etteotsa sai asehaldur Eestimaa kubermangu lisati Paldiski maakond Liivimaa kubermangus eraldati Pärnumaast viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa Kõik maakonnakeskused said linnaõigused (12 linna) Kubermangude poliitiline korraldus muudeti Venemaa omaga sarnaseks
Kokkuvõte Ülalkirjeldatud neli arengueesmärki ei ole teistes riikides koostatud säästva arengu strateegiate kontekstis unikaalsed. Ökoloogilise tasakaalu eesmärk koos selle erinevate komponentidega on osa kõikides senikoostatud strateegiates, heaolu kasv ja ühiskonna sidusus on osaks paljude riikide (Suurbritannia, Saksamaa, Austria, Holland jt) strateegiates. Kultuuriruumi püsivuse kui eraldi eesmärgi osas on Eesti eesmärk seevastu suhteliselt eriline. Samas pole raske näha kultuuriruumiga seotud sihiasetuse taga Eesti eripära - ajalooline kogemus, väike ühiskond ja piiratud ressurssidega riik kõik see teeb sellise eesmärgipüstituse just jätksuutlikkuse kontekstis põhjendatuks ja ka paratamatuks. Lisaks eelpool-osundatud asjaolu, mille kohaselt just kultuuriruumis toimuv on kõige paremaks toeks (või ka takistuseks) teiste eesmärkide saavutamisel. Kasutatud allikad: http://www.tlu.ee/? LangID=1&CatID=0&action=searchCloser&SearchType=Arts&SearchString=j
Maa saatuse üle otsustajateks ei olnud enam vanemad, vaid Saksamaalt tulnud isandad. Eestlased ei saanud kaubelda kaugete maadega, otsustada linnade ja kloostrite rajamise üle, ei saanud areneda kõrgkultuur ei võrsunud kirjanikke, advokaate, piiskoppe. Eestlaste kultuuriloome muutus sajanditeks ühekülgseks, talupoeglikuks. Eestlaste lüüasaamise tagajärjed Positiivsed Eesti ala seoti Lääne-Euroopa kristliku kultuuriruumiga - tutvuti ja järkjärgult omandati sellele iseloomulikud väärtushinnangud, traditsioonid ja normid Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheline piir jooksis nüüd mööda Narva jõge ja Peipsi järve. See võimaldas meil rahvana püsima jääda. Jüriöö ülestõus Ülestõusu põhjused Eestlaste eriti raske olukord Taani valduses Taani plaan müüa Harju-Viru valdused Saksa ordule, kohalike vasallide püüd seda takistada
· Migrantide sissevoolu tõttu vähenes ENSV-s eestlaste osatähtsus · linnad ülerahvastusid (70% kogu rahvastikust) · uusmigrantide ja põlisrahva vahelised pingelised suhted · Virumaa idaosa muutus venekeelseks ja tühjenes eestlastest · ökoloogilised probleemid · enesetappude ja alkoholismi suurenemine · migrandid säilitasid oma keele ja ei sulandunud eestlaste hulka Kas tegu oli sihiliku poliitikaga? Jah, Moskva soovis Eestit liita Venemaa kultuuriruumiga ning välja juurida kõik Eestimaise 15. Nõukogude kultuuripoliitika iseloomulikud jooned. Eesti kultuuri lõhestatus. Kultuuri areng Stalini ajal. TV lk. 55 ül. 1-2. Missuguseid survevahendeid ja võtteid kasutas riik iseseisvusaegsete haritlaste ja nende loomingu hävitamiseks? Ideoloogiline surve, tsensuur, sundorienteeritus vene kultuurile, kultuuripärandi hävitamine, rõhutati kultuuriklassi iseloomu, infosulg, loomeinimesi väljamaale ei lastud
■ Tollipiir Venemaaga (venelased ei saanud tulla kauplema) ■ Säilis luterlus põhiusuna (mujal Venemaal õigeusk) ja saksakeelne asjaajamine ○ Tähendus Eestile: ■ + säilis siinse maa kultuuriline eripära ■ + hoidis ära venelaste kolonisatsiooni (aadlimatriklid) ■ + tihendas sidemeid Lääne-Euroopa ja eriti selle kultuuriruumiga ■ - andis aadlikele täieliku võimu talupoegade üle ● Katariina II valitsemisajal hakkas kehtima a sehalduskord ( 1738. aastast) Kaart!!! ○ Eesmärk: ■ Piirialade ühtesulandumine Venemaaga ○ Ümberkorraldused: ■ Kubermangu asmele asehalduskond, selle etteotsa asehaldur ■ Eestimaa kubermangus uus maakond Paldiski
juunis, 1723 juulis. Balti erikord: Vene võimu kehtestamisega sai siinne aadel tagasi 1680. aasta restitutsiooniga riigistatud mõisad, mis tagas nende lojaalsuse riigiaparaadile. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Balti erikord ühelt poolt vähendas eestlaste kui siinse põlisrahva õigusi, kuid teisalt aitas säilitada etnilist omapära ja tugevdada sidemeid saksa kultuuriruumiga. Valitsemine: Balti aadlil ja linnadel säilis Vene riigi koosseisus laialdane omavalitsus, mida kinnitati 1721. aasta rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said kindralkubernerid Tallinnas ja Riias, tavaliselt olid nendel ametikohtadel välismaalased. Kindralkubernerid täitsid sageli oma
teiste liikmesriikidega solidaarsed. Ridala valla võimalusi arvestades leiti siiski, et Ridala vallal puudub niisugune vaba elamispind,» vastas vallavanem ministeeriumile. Pärnumaal asuv Saarde vald leidis samuti, et neil ei ole samuti pagulaste majutamiseks võimekust. «Saarde vallavalitsusele teadaolevalt puuduvad Pärnu maakonnas vajalikud erialaspetsialistid (tõlgid, tugiisikud), kes oleksid pagulastele abiks Eesti kultuuriruumiga kohanemisel,» põhjendas vallavanem. Omavalitsustele anti aega 9. septembrini, et sotsiaalministeeriumile teatada, milline on nende võimekus pagulaste vastuvõtmisel. Nii mõnigi omavalitsus on juba tänaseks teatanud, et saavad vastata alles kuu teises pooles, kuna soovivad teemat põhjalikumalt lahata. Samuti on oodata, et suurem osa omavalitsusi teatab oma seisukoha kas päev varem või siis 9. septembril.
Vana korra tähtsamad sündmused 17.saj 1618-1648 30 aastane sõda - Tulemuseks Saksamaa killustatus süveneb Rootsi ja Prantsusmaa võimsamad riigid Euroopas Inglise kodusõda- kukutatakse Charles midagimidagi ja võimule tuleb parlament. Inglismaal hakkab kujunema parlamentalism (valitsemisvorm, kus tähtsaim võim on parmamendil). 18.saj 1700-1721 Põhjasõda. Venemaa ühineb Euroopa kultuuriruumiga Valgustusfilosoofia levik Valgustatud valitsejad Ameerika Iseseisvussõda Võimsamad riigid Euroopas Inglismaa, esile tõusevad ka Venemaa ja Preisimaa. ABSOLUTISM Ehk piiramatu kuningavõim. Kardinal Richelieu- absolutismi rajaja Prantsusmaal. Poliitiliselt ja administratiivselt ühtne Prantsusmaa. Absolutism Prantsusmaal- üks kuningas, üks seadus, üks usk. Kardinal- kõrgvaimulik
erinevatele riikidele, eestlaste olukord halvenes Erinevused: Põhjused – MV põhjuseks ristiusu toomine, JÜ põhjuseks oma alade tagasivõitmine Käik – MV kestis kauem, JÜ alustajateks olid eestlased Tulemused - MV järel Eestis 4 feodaalriiki: Eestimaa Hertsogkond (Taani), Liivimaa Orduriik, Saare- Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond, JÜ järel 3 feodaalriiki: Liivimaa Orduriik, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond Mõju – MV mõjul seoti Eesti Lääne-Euroopa kultuuriruumiga; pärast JÜ tekkis teoorjus ja koormised raskenesid 3. Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel: Liivisõda ja Põhja Liivi sõda (1558- 1583) Põhjused: tugevad naaberriigid; pinged naaberriikide vahel; sõja ettekäändeks oli nn Tartu maks Sõja käik: sõja algus (piiskopkondade hävimine) Venelased rüüstasid Tartu piiskopkonda, vallutasid Narva ja Tartu > Tartu piiskopkonna lõpp, teiste feodaalriikide hirm venelaste ees
Alles Katariina II troonileasumisega 1762. aastal algas Baltikumi tihedam integreerimine Vene riigiga, mis päädis asehalduskorra kehtestamisega 1783. aastal. Pärast Katariina surma taastati varemkehtinud olukord, ning ka 19. sajandil kulges Venemaa Läänemere-provintside areng sisekubermangudest erinevat rada mööda. Balti erikord jättis nii linnades kui maal ülemvõimu baltisakslastele. Saksa keel ning luteri usk sidusid Eesti- ja Liivimaa jätkuvalt saksa protestantistliku kultuuriruumiga. Ükski olulisem Kesk-Euroopa vaimuelu ilming ei jäänud Baltikumis vastukajata. Siinset vaimuelu elavdas ka Venemaa jätkuv euroopastumine, mis muutis Baltikumi kultuurisillaks Õhtumaa ja uueneva Venemaa vahel. Ajalookirjanduses on 18. sajandit tavakohaselt käsitletud kui seisakuaega, eesti talurahva seisukohalt aga kui kõige tumedamat ja raksemat ajajärku. Niisugustel otsustel ei puudu oma alus, kuid on ühekülgne pärisorjuse kaotamisele eelnenud
Eestis: · Jakob Hurt · Eisen · Eesti Kirjameeste Selts 19. 20. sajandi vahetuseks oli rahvaluuleteadus iseseisva teadusharuna välja kujunenud, eraldudes etnograafiast ja arheoloogiast. Kasutati võrdlevajaloolist meetodit ja tugev oli Soome koolkonna mõju. 1) Antropoloogiline koolkond: sarnasused tekstide vahel tulenevad sarnasest kultuurilisest situatsioonist, mitte laenamisest. Seotud inglise kultuuriruumiga. 2) Mütoloogiline koolkond: Müüdid seletavad maailmas erinevaid nähtuseid, germaani müütide uurimine. Vennad Grimmid. 3) Soome koolkond: geograafilisajalooline meetod. (15.09) 6. Rahvaluuleteaduse kujunemise põhijooned 20. sajandil Eestis (institutsioonide kujunemine, teaduslike suundade kujunemine, eelistatumad uurimisküsimused ja meetodid üldisemas teadusajaloolises kontekstis) Institutsioonide kujunemine:
kirikute/sildade ehitamine · Ristiusu pealesurumine võiduristimine · Samas, Eesti seoti LääneEuroopa kultuuriruumiga: kirikud, koolid, euroopalik 3. Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel: Liivi sõda ja Põhjasõda ühiskonnastruktuur, Hansaaeg 13.16. sajand NB! 1242 Jäälahing Peipsil ristisõdijate edasitungi peatab Aleksander Nevski Venemaalt Liivi sõda 15581583 Põhjused: Jüriöö ülestõus 23
Jäeti tollipiir Eesti-, Liivimaa ning teiste Venemaa kubermangude vahele Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks määrati kindralkuberneri, kelle abilised olid valitsusnõunikud · BALTI ERIKORRA TÄHENDUS: Oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel Säilitas siinse maa kultuuri omapära Takistas kolonisatsiooni Võimaldas säilitada sidemeid Lääne-Euroopaga (eriti kultuuriruumiga) · KATARIINA II (1762 1796) ÜMBERKORRALDUSED: 1783 Balti provintside uus halduskorralkdus Kubermangu etteotsa sai asehaldur Eestimaa kubermangu lisati Paldiski maakond Liivimaa kubermangus eraldati Pärnumaast viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa Kõik maakonnakeskused said linnaõigused (12 linna) Kubermangude poliitiline korraldus muudeti Venemaa omaga sarnaseks (sadeti laiali raed ning maanõunike kolleegiumid)
infoliikumine inimeste vahel. (allikas/saatja -> teade -> kanal -> vastuvõtja) · Infot kannab märk - sõna, zest vm, millele saatja ja vastuvõtja omistavad sellele sama tähenduse · Kanalid: verbaalne ja mitteverbaalne; vahetu ja vahendatud; personaliseeritud ja anonüümne · Termonoloogia: kommunikatsioon(+inimesepoolne subjektiivne emotsioon) ja interaktsioon(vastastikune mõjutamine) Mitteverbaalne suhtlemine · Mittesõnaline suhtlus. Sõnad piiratud kultuuriruumiga; mitteverbaalne universaalne nt emotsioonide lugemine. Edward Hall suhtlemine loomariigis verbaalselt vähe. · Mitteverbaalse suhtlemise kanalid: Pilk tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk suhete indikaator, kõnekorra edasiandja Miimika universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus) Pantomiimika poosid, liigutused, kehakeel. Toimib verbaalse sõnumi täpsustajana või omaette sõnumikandjana · Dr. Heba Najef
Korra loomine õiguses ja eriti selles õiguses, mis on positiviseeritud. Tegu ongi problmeemiga, mida õigusteaduses nim süstematiseerimiseks. See peitub juristide mõtlemises ja tegevuses, on väga sügavalt juurdnud. Seda on võrreldud tööga raamatukogus - kõigil lugejatel on vaja võtit, et leida sobilik raamat riiulitelt. Juristidel vaja leida vajalikud õigusnormid ja lähtekohaks sellise meetodi (võtme) leidmisel peaks olema teadmine, et me oleme seotud teatud kultuuriruumiga, kust väljuda pole mõtet, pole vaja ja pole ka vist võimalik. Küll on aga vaja arvestada tegelikusega, kuhu me oleme jõudnud. Vaja arvestada neid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid muutusi, mida õigus on läbi teinud. :) (heh.. Mõtlesin seal tibule.) Õigusnormide sise selgitamine ja normide süstematiseerimine, ja kuigi algul tundub õigusteaduse kahest harust see esimene teaduslik ja teine tehniline. Kuid õiguse süstematiseerimine ei ole pelgalt tehniline tegevus
KULTUUR EESTIS 18. SAJANDIL 18. saj algas suure sõjaga, mis mõjus laastavalt siinsetele inimestele ja ennekõike kultuurile. Lihtrahva elu hakkas algama juba veidi enne Põhjasõja algust. Peeter I kinnitas siinsete aadlike privileegid, millega kehtestas balti erikorra. Siinne kultuur jäi sisuliselt samaks nagu oli olnud ennegi lihtsalt kuulus nüüd peale Põhjasõda Venemaale. Siinsed maad olid Venemaale Läänemere provintsid. Vaimselt tunnetati end siin olevat seotud saksa kultuuriruumiga, kuigi olid sidemed ka vene riigikorraga. Näiteks aadlikud teenisid vene sõjaväes ning olid Venemaal kõrge hinna sees, kuna olid väga kompetentsed. Truudus ja allumine Venemaale. Vene võim meeldis aadlikele rootsi omast rohkem, kuna Venemaa jättis neile vabamad käed ning ei piiranud nende privileege ja harjumusi, mis meeldis neile vägagi. Venelased olid baltisakslastele isegi tänulikud siinse elu korraldamise eest. Pärisorjuslik süsteem ei lakanud olemas
kommunikatsiooni ja integratsiooni mehhanismi. Samas loob õigus nende mehhanismide raames spetsiifilised, talle eriomased toimimisstruktuurid ja elemendid, millistes konkretiseeruvad tema kitsamad regulatiivsed eesmärgid ning mille abil lahendatakse madalamat järku, vahetult instrumentaalsed ülesanded. Järelikult nii õigusruumi kujundamisel kui ka instrumentaalset laadi regulatiivsete ülesannete lahendamisel saab õigus olla efektiivne vaid orgaanilises seoses kultuuriruumiga, vaadeldava sotsiaalse süsteemina. Õiguse intrigeeriv roll Sõnal ,,intrigeeriv" on väga erinevaid rolle: ühtlustamine, ühendamine. Nii tekib samakvaliteediliste osakeste homogeenne mass, mida põhiliselt iseloomustab kvantiteet. Koostoimes võib sündida uus kvaliteet nagu perekond vms. Nii formaalse kui mitteformaalse integreerumise üheks peamiseks kujundavaks teguriks on sotsiaalne kommunikatsioon. Niivõrd aga, kui viimase atribuudina toimib ka
Development communication Semiotics Communication studies Discourse analysis Organizational communication Audiology Sociolinguistics Speech therapy Conversation analysis Forensics (debate) and courtroom communication Mitteverbaalne suhtlemine Mittesõnaline suhtlus. Sõnad piiratud kultuuriruumiga, mitteverbaalne (peaaegu) universaalne näit emotsioonide lugemine! Edward Hall suhtlemine loomariigis! Verbaalset vähe! Mitteverbaalse suhtlemise kanalid Pilk tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk suhete indikaator, kõnekorra edasiandja Miimika universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus) Pantomiimika poosid, liigutused, kehakeel. Toimib verbaalse sõnumi
määratlemiseks ühiskonnas ning siit tulenevalt normseks käitumiseks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et õigus on inimese ühiskondliku olemise viis, kultuuri üks kihistusi, sotsiaalne infrastruktuur, mille kontekstis defineeritakse normne olemine, formuleeritakse sellele vastavad käitumuslikud mudelid ehk regulatsiooninormid ja luuakse tingimused nende realiseerumiseks inimeste, sotsiaalsete subjektide praktilises tegevuses. Õigus saab olla efektiivne vaid orgaanilises seoses kultuuriruumiga, vaadeldava sotsiaalse süsteemiga. Abimaterjalist: Probleem: Õigusteoorias ollakse seisukohal, et õigusnormide (küllap siis ka õiguse) ülesanne on suunata ja juhtida kodanike ning ametnike käitumist. Selle kaudu õigusnormid korrastavad ning stabiliseerivad suhteid ühiskonnas, suurendavad ühiskonna sidusust (integratsiooni määra), aitavad kaasa inimeste kohanemisele ühiskonna nõudmistega
· Petlik kommunikatsioon (see, kus inimene interaktsiooni mõttes tahab oma soove ja mõtteid varjata) · Suhtlemismängud (väljakujunenud rituaalid väljakujunenud harjumustest) · Nõustamine 40 Mitteverbaalne suhtlemine Mittesõnaline suhtlus. Sõnad piiratud kultuuriruumiga, mitteverbaalne (peaaegu) universaalne näit emotsioonide lugemine! Edward Hall suhtlemine loomariigis! Verbaalset vähe! Mitteverbaalne suhtlemine: Silmkontakt ehk pilk Mitteverbaalse suhtlemise kanalid Pilk tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk suhete indikaator, kõnekorra edasiandja Miimika universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus) Miimika ehk näoväljendused Pantomiimika poosid, liigutused, kehakeel
ühiskonnas taunitakse; · õnnelik lõpp; 4 Umberto Eco Roosi nimi räägib nendest kadumaläinud kirjutistest 51 · tugev didaktiline element; · keeleks on rütmistatud kõne, keel on argine; · madal zanr. Koomiline on see, mis vaatajale koomiliselt mõjub. Koomika aga varieerub individuaalselt, ajaliselt ka kultuuriliselt. Kultuuriruumiga on tihedalt seotud ka Shakespeare'i komöödiad. Komöödia põhineb koomilisel elemendil: · situatsioonikoomika; · naljaks tegelane, kes satub naljakatesse olukordadesse; · sõnakoomika on kõige intellektuaalsem. Komöödia alaliigid: · farss madal. Füüsilised naljad, liialdused, tüüptegelased; · jant võib olla heasüdamlik. Koidula lühinäidendid; · satiir kriitiline sõnamäng. Moliere kritiseerib ühiskondlikku palet. Ebapuhtad zanrid
– Petlik kommunikatsioon – Suhtlemismängud – Nõustamine Kommunikatsioon Interpersonal Communication Mass communication Development communication Communication studies Organizational communication Sociolinguistics Conversation analysis Cognitive linguistics Linguistics Pragmatics Semiotics Discourse analysis Audiology Speech therapy Forensics (debate) and courtroom communication Mitteverbaalne suhtlemine • Mittesõnaline suhtlus. Sõnad piiratud kultuuriruumiga, mitteverbaalne (peaaegu) universaalne – näit emotsioonide lugemine! Edward Hall – suhtlemine loomariigis! Verbaalset vähe! • Mitteverbaalse suhtlemise kanalid • Pilk – tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk – suhete indikaator, kõnekorra edasiandja • Miimika – universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus) • Pantomiimika – poosid, liigutused, kehakeel. Toimib verbaalse
sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Territoorium suurenes ligi kaks korda, ühtne kultuurimudel kehtestati Iirimaast Liivimaani. Ekspansioonile tagas legitiimsuse ristiusk. Eesti Keskaeg on Eesti sidumine Euroopa kultuuriruumiga, koos ristisõdijate vaimulike ja kaupmeestega saabusid Eestisse ka kultuurilised uuendused Reinimaa ja Vestfaali piirkonnast. Uuteks nähtusteks on linnad, linnused ja mõisad, kloostrid ja kihelkonnakirikud. Side Eesti naaberaladega- Keskaegne Liivimaa oli tihedalt seotud kõikide naaberriikidega, tegemist oli Euroopa viimase provintsina. Munga ja rüütliordud ning kaupmeeste ühendused sidusid Liivimaa tugevalt teiste Euroopa piirkondadega.
dilemmal, see on olukorral, kus omavahel saavad kokku või õigemini on põimunud meetodiprobleem ja aluspõhimõtete leidja kui õigusteadlane/õiguspraktik. Ilmselt võib kindel olla selles, et kui mingi oluline osa ülipositiivsest õigusest kuulub inimühiskonna normatiivse pärandi hulka, siis peab olema võimalik seda ülipositiivset normide (aluspõhimõtete) sisu leida ja sõnastada. Ei tohiks unustada sedagi, et aluspõhimõtete leidmisel tuleb osata ennast siduda meie kultuuriruumiga – nii tänapäeva kui ka retrospektiivses kontekstis. Kultuurikontekstiga arvestamine on seotud ajaloolise tõlgendamisega, kuid pole sellele taandatav, sest Eesti põhiseaduse ajalugu ulatub formaalselt pelgalt eelmisse sajandisse. Eesti põhiseadusliku korra juured ulatuvad aga kaugesse minevikku, kus 13. sajandiks oli nii majandusliku, sotsiaalse ja vaimse arenguga seoses kui ka võitluses võõrastega välja kujunenud oma ühiskondlik-poliitiline kord (Uluots 2004, 278). Kindlasti pole
feodaalaadlisse. 1220. aastal maabus isoleeritus ja sõjatehniline mahajäämus Läänemaal rootslaste vägi, kuid see pu- (kivimüüritehnika, raudrüüde, ambude, rustati Lihula lähedal. Muistse vabadus- piiramistehnika puudumine). Vallutus- võitluse silmapaistvad sündmused on ka te tulemusena liideti Eesti ala Lääne- Viljandi, Tartu ja Muhu maalinna visa Euroopa kultuuriruumiga, mis mõjutas kaitsmine (1223., 1224. ja 1227. aastal). oluliselt maa ja rahva edasist käekäiku. Eestlased võõras väes Sajandeid ilmestasid eestlaste vaba- 1346. aastal. Võõrvõimud surusid dusvõitlust ülestõusud. Tuntuim neist eestlaste vastuhakud julmalt maha. on 1343. aasta Jüriöö ülestõus ja sel- Eestlased ei kujutanud endast enam le järel puhkenud ülestõus Saaremaal iseseisvat sõjalist jõudu, kuid osalesid
annaabi.ee 
