Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti kristlikus kultuuriruumis. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui me ise ei usu ega tõenäoliselt hakkagi uskuma ?
EESTI KRISTLIKUS KULTUURIRUUMIS. MINU SUHE KRISTLIKU KULTUURIRUUMIGA
Eesti inimesed jagunevad religiooni poolest kolmeks: uskujad, vastuvõitlejad ja hoolimatud. Kahjuks kuuleme igapäevaselt vaid kahe esimese grupi häält, saamata sealjuures teada, mida mõtleb suur hulk meie rahvast, kes lihtsalt keeldub religioonist kõnelemast. Ei oskagi öelda, kas teemat peetakse liialt isiklikuks või mitte piisavalt tähtsaks, kuid kahjuks kohtab seda tihti, kus inimesed üritavad Eesti rahva stereotüübile vastu võidelda, kuid siiski otsustavad paljudes teemades vaikida ja külmaks jääda
Kas Eestis on usklik või ateistlik rahvas? Kuidas saada teada midagi, millest paljud keelduvad rääkimast, uskudes et teema liialt isklik on? Eestit peetakse vast et üheks maailma vähem usklikuks riigiks, kuid ega keegi ikka tõeliselt aru saagi, kas siis Eesti rahvas usub või ei usu, sest keegi ei räägi ju midagi.
Uskujad ja vastuvõitlejad on aga vägagi valjud oma arvamust avaldama. Ei ole miskit millest rääkimist nad naudiksid rohkem kui Jumala teemade arutamist. Uskujad võtavad väga tõsiselt usu levitamise ülesannet ja küsivad tihti teisteltki nende arvamusi , et ainult saaks veel Jumalast rääkida. Vastuvõitlejad soovivad samuti oma uskumusi levitada ja ainult ühest teemast rääkida. Nende eesmärk on aga leida inimene, kes on nendega nõus vaidlema ja kellele nad oma arvamust saavad peale suruda.
Räägitakse, et Eesti on riik, kus on usklikke kõige raskem leida ning seetõttu on meil tõenäoliselt ka niivõrd palju usukuulutajaid ja muid taolisi üritusi, kus välismaalased meile oma usku levitada üritavad. Nende ürituste ja inimeste edukust ei saa aga kuskilt teada. Kuid kas tõesti on siis meil niivõrd palju hoolimatuid või on asi milleski muus? Kas ehk ei ole ajalugu meile õpetanud oma arvamusi vaikima ja mitte usku tunnistama? Ehk on Eestimaa täis usklikke, kuid kõik tegelevad religiooni küsimustega vaikselt oma peas teistele rääkimata ning seetõttu võivad jätta valeliku hoolimatu mulje. Ehk peavad siiski enamus seda liiga isiklikukus, võib-olla isegi piinlikuks?
Sellegipoolest järgime kristlikke reegleid ega kahtle nende tagamõtetes. Praegu on pooleli ka arutelu homoseksuaalsuse kohapealt ning seda kiputakse tihtipeale just kristlusega seostama. Miks me siis usume kõike, mida meile kristlus on kaasa toonud kui me ise ei usu ega tõenäoliselt hakkagi uskuma?
Siiski kohtab siin palju talumatust. Olgu see siis seksuaalsete valikute poolest või muude eelistustega erinemises, aga niipea kui miski on väljaspool tavalisuse piire , hakatakse sellele vastu võitlema. Me nagu üritaks säilitada nn. täiuslikku ühiskonda, kus keegi ei käitu normaalsusele vastu ja kõik on ühel meelel . Seetõttu võidakse ka liialt kõvasti oma arvamust avaldavatele inimestele viltu vaadata vaid seetõttu, et ta julges oma mõtteid välja öelda. Äkki tundub ka seetõttu siin niivõrd vähe uskujaid olevat, et inimesed neile kohe kõrri kargavad, kui keegi igapäevast rahu rikub. Elaksime nagu hirmus , et kui me oma praegust olekut ei säilita tullakse meid taas okupeerima.
Mina, olles osa nooremast generatsioonist ei tea mis tunne on olla okupeeritud ega ole pidanud oma vabaduse eest võitlema. Olen kasvanud üles interneti, arvutite ja muu tehnoloogia arenguga ning seetõttu olen ka üsna hästi teadlik muus maailmas toimuvaga. Ma olen harjunud sellega, et välismaalased võtavad Jumala uskumist ilmselge tõena ning keegi peale meie ei vaevu enam küsima kas usud , vaid et mida usud.
Loomulikult olen kursis ka kristliku maailmavaatega ja selle tabudega. Endalegi aru andmata järgin ka mina meile kõigile tuntuks saanud reegleid. Kas see teeb siis minust kohe uskuja või saan jääda siiski vaikijaks? Võib öelda et õnneks ei arutle enam keegi kümne käsu ümber ja nendes öeldu on meie kõigi jaoks ilmselge tõde. Sellegipoolest kipuvad inimesed minu ümber ikka küsima, et mida mina usun. Tõenäoliselt ei vaibu need teemad kunagi, hoolimata kui väga mina või keegi teine seda ka ei sooviks.
Me kõik oleme ühes osas kristlased ning selle vastu võidelda on täiesti absurdne. Kuid miks peaksime pidevalt ka selle üle arutlema , et mida keegi usub või miks keegi käitub nii nagu ta käitub. Lõpetame üksteise otsuste kritiseerimise ja laseme kõigil elada just nii nagu nad ise soovivad, olles siis uskujad, vastuvõitlejad või hoolimatud. Mina koos suure hulga Eesti rahvaga eelistan sel teemal vaikida.
Eesti kristlikus kultuuriruumis #1 Eesti kristlikus kultuuriruumis #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lovetoday Õppematerjali autor
EESTI KRISTLIKUS KULTUURIRUUMIS. MINU SUHE KRISTLIKU KULTUURIRUUMIGA

Sarnased õppematerjalid

Kristlus
8
doc

Kristlus

kuulutusele- neile kolmele aastale, mil ta oli ringi rändav õpetaja. Need kujutavad teda õpetajana, kes rääkis Jumala tegudest maailmas. Jeesus rääkis Jumala võimust, kuid ka kaastundest, iseäranis patte andeks andes ja uut elu luues. Jeesust kujutatakse ka imetegijana, ennekõike ka ravijana, kelle tegudest paistab Jumala vägi. Sõna INKARNATSIOON (lihakssaamine) tuleb ladinakeelsest sõnast in carne, mis omakorda tähendab ,,ihu" või ,,liha sees", ning kristlikus usus tähendab see veendumust, et Jumal tuli inimesena maa peale. See inimene oli Jeesus, rändõpetaja, kes elas Palestiinas 1.saj pKr. Kristlased usuvad, et Jumala igavene ja muutumatu loomus on seotud Jeesuse Inimliku loomusega ­ ta on mõlemat-nii tõeline inimene kui ka tõeline Jumal. Usk Jeesuse inimlikku ja jumalikku loomusesse rajaneb tema enda ütlustel, mis on kirja pandud evangeeliumides Uues Testamendis. Tema vägi ravida inimesi, anda

Filosoofia
Eesti noorte suhtumine satanismi
36
docx

Eesti noorte suhtumine satanismi

(tabel lisades) Koostasin ka lisaküsitluse teemal ,,Satanism kui elustiil", mille viisin läbi oma 11.b klassis. Küsitlus leidis aset 14.04.2012. Selle mõte oli uurida, kas on levinud kindel 3 satanisti stereotüüp ning kui on, siis milline on minuealiste inimeste ettekujutus satanistidest. Ühtlasi soovisin täpsustavalt uurida, kui palju teavad minu klassikaaslased satanistidest üldiselt. 4 1. Mida satanistid usuvad? Eesti satanistliku kiriku eestvedaja Jason on öelnud, et kristlaste jaoks on satanism kindlasti kurjus. Ta väidab, et paljude jaoks on see maailm, kus kehtivad reeglid. Jason ütleb, et ühe seletuse järgi on saatan see, kes meile peeglist vastu vaatab. Eesti saatana kiriku eestvedaja usub, et Saatan on kõigest üks võimalikest nimedest, mida kõiksusele on antud. Satanism ülistab inimest, kõige olulisem tähtpäev on satanistile tema sünnipäev

Kultuur
Religiooni roll tänapäeva eestlase elus ja kaasaegses ühiskonnas
5
doc

Religiooni roll tänapäeva eestlase elus ja kaasaegses ühiskonnas

mõnda usundit. Ei erine selle poolest Eestigi. Minnes indiviidi tasemele on keeruline leida ka persooni, kel puuduvad mingisugusest uskumusest mõjutatud maailmavaatelised tõekspidamised. Eesti ühiskond on kristlik ning kristlus juhib meid, meie mõtteid, suhtumisi ja tegemisi igal sammul, hoolimata asjaolust, et suur osa eestlasi end ateistideks peavad. Toon esile mõned mõjutused: Ajalugu. 12. sajandi keskpaigast alates suurenes ristirüütlite huvi Baltimaade, sealhulgas ka Eesti vastu. Ehkki huvi tekkis suurema võimu omamise soovist ning majanduslikel eesmärkidel, võeti ettekäändeks usu levitamine, mida siinmail kohe agaralt ka tegema asuti ning hoolimata sallimatusest oma isandate vastu peavad eestlased end juba mitmendat sajandit kristlikuks rahvaks. Luterluse otsestest mõjudest räägivad selget keelt kasvõi meie rahva traditsioonid, tavad ja kombed. Rahvakalendri tähtpäevad. Võtame ette kalendri ja me näeme, et suur osa meie

Üldine usundilugu
Sissejuhatus filosoofiasse
4
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

Ta ei soovi, et teda pühaks kuulutatakse, enne on ta juba tola. 3. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? o Inimene, kes eitab head inimest ja kehtivat kristlikku moraali. Inimesed kasvatatakse headeks ja seega on nad juba sünnist saati halvad o Immoralist hõlmab enesesse kaks eitust- inimtüüpi, keda siiani on kõrgemaiks peetud- heasoovlikke, heategevaid inimesi; teiselt poolt eitab ta moraali 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? o Kristlus on inimkonna laostanud. Ta on muutunud inimesed nõrgaks ja loomuvaeseks. Usk olevat valetanud ja valesid väärtusi austama pannud o Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisem vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. N. ei poolda seda, et õpetati põlgama esmaseid eluinstinkte; luisati kokku mingi hing, mingi vaim, nurjamaks keha. Et õpetataks elu eeltingimust,

Sissejuhatus filosoofiasse
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse
18
pdf

Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse

väiksem on praegugi religioossus. 1960. aastatel toimu sügav sekulariseerumine, uute väärtuste, uue (noorte-)kultuuri tulek. Eesti, Läti ja Leedu - ,,Nõukogude Lääs". Moraaliväärtuste edasikandmine ja hoidmine jäi valgustusajastu järel naiste õlule. Moraalinormide kehastajad olid naised ­ märgati, et pärast romantismiaega olid peamisteks kirikuskäijateks jäänud naised. 1923 ­ religioon on tagurlik ja takistab Eesti progressi; usuõpetus tuleks koolides ära kaotada. Rahvahääletusel lükati see idee tagasi. Põhiline argument: mil moel on võimalik lapsi moraalseteks õpetada, kui usuõpetust enam koolides ei ole? 1960. aastatel seksuaalrevolutsioon, moraali muutumine ­ naiseks olemise juures hakatakse seksuaalsust tunnustama. Poola ja Eesti erinevus: Poolas oli religioon seotud rahvuslusega, Eesti rahvuslik müüt kristlusevaenulik. 20. sajandi I pool ­ 1930. enam-vähem välja kujunenud. (Rahvuslik

Sotsioloogia
Saatanlik piibel
107
doc

Saatanlik piibel

Nad usuvad, et Jumal on kõikvõimas ja kõikeandestav ning seega leiavad nad, et nad peavad kummardama kuradit, kes valitseb neid nende eluaja. Nad usuvad, tõsimeeli, et Jumal andestab neile kõik nende patud, kui nad on läbinud nn viimse rituaali). Kõigi nende kristlike õpetuste vasturääkivuste tõttu ei suuda paljud kristlust järgida sel moel nagu seda tehti minevikus. Paljud inimesed on jumala olemasolus kahtlema hakanud, kahtlema samal ajal kristlikus õpetuses. Nad kutsuvad end kristlikeks ateistideks. Tõsi ­ kristlik piibel kätkeb eneses suurt hulka vasturääkivusi, kuid mis saab olla veel vasturääkivam, kui nimetus kristlik ateist? Kui kristliku kiriku kõrgemad juhid hakkavad ümber lükkama Jumala ja tema õpetuste endisaegseid tõlgendusi kuidas saavad siis nende jüngrid järgida endisaegseid traditsioone? Kui Jumal lähtuvalt kõigist debattidest tema olemasolu üle osutuks olemasolevaks, vajaks ta arstiabi!

Maailmavaateõpetus
Filosoofia kordamisküsimused
30
doc

Filosoofia kordamisküsimused

SUUNAVAID KÜSIMUSI KIRJALIKUKS TÖÖKS Hegel (1770-1831) ja Kant: (1724-1804) 1) abstraktse mõtlemise määratlused (Hegel) • Kahte objekti või nähtust samastatakse. Sel juhul pannakse 2 otseselt mitteseotud objekti võrduma. • Ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle. Sel juhul kantakse mingi nt. Inimesele kuuluva asja omadus inimesele endale üle. 2) mis on otsustus, ; mis on loogiline Subjekt ja mis on loogiline Predikaaat Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Loogiline Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab(ei iseloomusta) teatud predikaat. Loogiline Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab Subjekti teatud omadust. 3) mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus (vt abimaterjal Hegel ja Kant) Analüütiline otsustus on otsustus, mis ei avarda meie teadmisi, vaid selgitavad juba olemasolevaid teadmisi. Nt kõ

Analüüsimeetodid äriuuringutes
Thomas Hobbes-Leviaatan
36
rtf

Thomas Hobbes "Leviaatan"

Thomas Hobbes (1588–1679) “Leviatan” (1651) 1 Sissejuhatus Inimese kätetöö jäljendab LOODUST (s.o kunsti, mille abil Jumal on teinud ja valitseb maailma) ka selles, nagu samuti paljudes teistes asjades, et inimene võib luua tehisliku elusolendi.2 Sest nähes, et elu pole muud kui kehaliikmete liikumine, mis saab alguse mingis inimese sees olevas juhtivas organis, siis miks me ei võiks öelda, et kõik automata (iseliikuvad masinad, mis liiguvad vedrude ja rataste abil, nagu näiteks kell) elavad tehislikku elu? Sest mis on süda, kui vaid vedru; ja närvid, kui vaid köied; ja liigesed, kui vaid nii paljud rattad, mis annavad liikumise kogu kehale, nagu seda on ette näinud Meister? Kunst läheb veelgi kaugemale ning jäljendab seda looduse ratsionaalset ja suurepärast teost – inimest. Sest kunsti abil on loodud see suur LEVIATAN3, mida nimetatakse ‘COMMON-

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun