Harrodsi kaubamaja Londonis. Dubai ostufestival aasta algul. Moeasjad Pariisist või Roomast. Ameerikas kaubanduskvartal Mall of America. Kohalikul tasandil: Soomlastele Eesti. Tänapäeva massiturismi piirkonnad: Türgi Kaug-Ida Põhja- Aafrika Vaikse ookeani saared Alpi suusakuurordid Kokkuvõte, Massiturist eelistab: Tuntud turismimarsruute. Tavapärast ajaveetmist. Väheaktiivset puhkust. Päikesepaistelist rannapuhkust. Tuttavat kultuurikeskkonda. Valmisreise. Aktiivturism Aktiivturism on: Mingi inimese enda poolt püstitatud eesmärgi saavutamist ja sageli ka enese ületust, millele järgneb hea enesetunne. See on taasloomine, taastamine, värskendamine, jõu- ja vaimutaassünd. Motiiv: Osalemine kontsertidel ja muudel kultuuriüritustel. Lõbutsemine. Uute kogemuste otsimine. Sportlikud harrastused. Rekreatsioon: Eestis: Rekreatsioon kui töövõime taastamine aktiivse puhkusega looduses. Mujal:
kultuuride laialdasemat levimist palju mõjutanud. Kultuur on tegevus, mis käib meie ümber. Kui ema keedab mulle hommikul mannaputru, on see osa meie pere kultuurist, mitte eriti mainimisväärt asi, kuid siiski. Koolis käimine ja hariduse omandamine on tähtis kultuuri osa. Suvistel muusikafestivalidel käies osalen suurel kultuurisündmusel. Välismaal käies tunnen, näen ja kuulen täiesti uuest kultuurist. Tundmatusse kultuurikeskkonda sattumine ilma väikese ettevalmistuseta võib olla sama jahmatav, kui selg ees jääkülma vette kukkumine. Reisides nt. Prantsusmaale võiks olla valmis massilisteks põsemusideks ja kummaliseks toiduks, sest mitte teades võõra kultuuri eripärasid, võib võõras riigis viibides paljugi ebameeldivat ja piinlikku juhtuda. Muidugi ei eeldata, et reisi sihtmärgiks oleva riigi kõiki kombeid ja tavasid peab teadma, kuid ebasündsa olukorra vältimiseks tuleks olla avatud
Montessori töötas välja õppevahendite kasutamise süsteemi, mis vastab lapse vajadustele imikueast puberteedini. Millal üks või teine laps õppevahendit vajab, oleneb tema individuaalsest rütmist. Kindel on see, et ise valides kasutab laps just neid vahendeid, mis talle arengu seisukohalt sel hetkel vajalikud on. Õppevahendid jagunevad kolme suurde rühma: 1. Igapäevaseks eluks ettevalmistavad harjutusvahendid. 2. Aistingute arendamiseks väljatöötatud õppevahendid. 3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid. Laps omandab uut kerge vaevaga, sest ta on tundlik ümbritseva suhtes. Aistingute arendamise eesmärgiks ei ole õpetada lapsi paremini nägema ja kuulma, vaid aru saama, et nad näevad ja kuulevad, mõista erinevaid nüansse.
Täiskasvanu peab laskma lapsel töösse süveneda, mitte teda pidevalt kiitma ja keelama PÕHILINE EESMÄRK ON STIMULEERIDA LAPSE ENESEKASVATUST, ISEÕPPIMIST, ENESEARENDAMIST! Montessori õppevahendid 1. Igapäevaseks eluks ettevalmistavad harjutusvahendid (avamine, sulgemine, laua katmine, raamatu kasutamine) 2. Aistingute arendamiseks väljatöötatud õppevahendid (siledad, karedad plaadid, erinevate kujudega esemed, erinevate raskustega plaadid) 3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid (väljasõidutunnid, elustaimed klassis) Arenguastmed Montessori jagab lapse üldise arengu nelja astmesse: 1. arenguaste algab sünniga ja kestab hammaste vahetuseni (06 a) 2. arenguaste on üleminekuetapp kolmandale (612 a) 3.arenguastmel algab valmistumine täiskasvanueluks (1218 a) 4. arenguastmel kinnistub eelmistel perioodidel rajatud alusmüür (1824 a) Montessori pedagoogika 8 printsiipi 1. Liikumine ja tunnetamine on tihedalt läbi põimunud 2
tagasihoidlikkus, teadlikkus, terviklikkus, tulemuslikkus, sõrmede tundlikkus k-de arv sõna lõplik peakäänetes: lõplik : lõpliku : lõplikku : lõplikku (ehk lõplikusse) : lõplike (ehk lõplikkude) : lõplikke (ehk lõplikkusid) : lõplikesse (ehk lõplikkudesse),ettevõtlike klubi, kohusetundliku suhtumise, kohustuslikus kirjanduses, korralikku kasvatust, nõudlikumasse peresse, paslikke stseene, puudulik, rahulikke jõule, rikkalikku kultuurikeskkonda, sõbralikus koostöös, teadlikke ja tervislikke eluviise, täielikku rahu, vabatahtlike vastuvõtt, viis keskkonnaohtliku olukorra juhtu. -likkus -lik metsa tuleohtlikkus mets on tuleohtlikus seisus poisi leplikkus leplikus inimeses vana mehe isalikkus isalikus suhtumises õpetajate sõbralikkust sõbralikust õpetajast sõnastuse kõlblikkust kõlblikust sõnastusest HÄÄLIKUÜHEND 1
kultuuritöö: koolid suletakse, õpikud põletatakse, õpetajad vangistatakse, paljud rahvusintelligentsi esindajad maksavad rahvuskuuluvuse eest eluga Ajalugu - kronoloogia II maailmasõda - soomlased okupeerivad äänisvepslaste elualad, vepslasi liitub vabatahtlikult Soome armeega hõimupataljoni koosseisus. Hiljem karistavad tagasitulnud Nõukogude võimud neid karmilt koostöö eest soomlastega. 1945 - vepsa noored hakkavad massiliselt rändma linnadesse, vene keele- ja kultuurikeskkonda. Vepsa külade vanuseline koostis muutub ebaühtlaseks, neisse jääb vähe noort rahvast. Suurem osa Leningradi ja Vologda oblasti vepsa keele kõnelejaid on üle 40-aastased. Äänisvepslaste aladele on juba alates 1930- ndatest organiseeritult suunatud ümberasujaid mujalt Venemaalt, seetõttu on vepslaste osatähtsus vähenenud keskeltläbi 50%-ni; Soutjärve rajooni 2 külanõukogus on vepslased juba vähemuses. Haridus Enne II maailmasõda jagati vepsa lastele soomekeelset
AfroAmeerika muusika ja kultuurid Tiina Linna Kultuuri arenemine Räpkultuur arenes välja hiphop kultuurist, mis omakorda sai alguse 1970ndatel aastatel New York'ist, täpsemalt South Bronxist, kui madalama klassi tumedanahaliste noorte (mustade ja puertoricalaste) kultuur. Kui 1960ndatel ehitati Bronxiläbivat kiirteed, jäid väga paljud inimesed kodutuks ning uued etnilised grupid hakkasid endale looma uut kultuurikeskkonda. Räpkultuur on sotsiaalpoliitilise olukorra tulemus, mille all need oma nahavärvi tõttu kannatasid. Kultuur koosneb Hiphopkultuur koosnes algselt graffitist, breaktantsust ning räpmuusikast, mis kõik üksteist täiendasid DJ'd näiteks kandsid graffitistiilis Tsärke ja graffiti kunstnikud maalisid seintele pilte teemadel, mida käsitlesid parajasti populaarsed laulud. Selline kooseksisteerimine ei olnud mõistagi
hästi kulukas. 10. Turismi kasvu põhjused, turismi liigid ja arengu eeldused. Turismi positiivne ja negatiivne mõju. 10,1 Positiivne Negatiivne Piirkond saab raha Elupaigad hävivad Haritakse inimesi looduse Elustiku mitmekesisuse vähenemine tähtsusest Suur surve loodusressursidel Õpetatakse kuidas loodust hoida Võib kahjustada ka Tekib rohkem töökohti kultuurikeskkonda Tutvutakse uute inimestega Kaasneb suur kogus prügi Looduskaitse rahastus on suurem Suur reostusoht Toodete müük laieneb Kohalike pahameel Kuritegevus tõuseb hooajaline 10,2 Kasvu põhjuseid on mitmeid, nt piirkonnas on mingi taim või loom ja inimesed tahavad seda näha enne kui see täielikult hävib. Võib olla ka hea koht kus puhata. 10,3 turismiliigid- Sport,
fil.ut.ee/art.html). Tartu Ülikoolis pani eesti murrete ja sugukeelte uurimisele aluse Lauri Kettunen, seda on jätkanud Oskar Loorits, Paul Ariste, Tiit-Rein Viitso, Aino Valmet, Karl Pajusalu jt. Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv sisaldab murdetekste, helisalvestisi, foto- ja filmikogu. 2000. a avati Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus (http://www.ut.ee/lekeskus/). Murdekeelte väärtustamine 1980. a-il tekkis murdekeelt ja kultuurikeskkonda väärtustav kodanikuliikumine, mille üheks väljundiks sai võru uus kirjakeel Lõuna-Eestis. Entusiastid on rajanud murdekeelse Vikipeedia, loonud multimeediamänge, edendanud kirja- ning laulukultuuri. Murrete uurimist ja keele kasutusala laiendamist toetavad riiklikud programmid. 1995. aastal loodi riiklik teadus- ja arendusasutus Võru Instituut (http://www.wi.ee). Kohaliku initsiatiivi pinnalt on tekkinud keskusi mujalegi, nt Setu Arenduskeskus (1997), Mulgi Kultuuri Instituut (1999),
Iseloomulikud on keerukas lausestus, tühisõnade kasutamine ja stampväljendite kasutamine. Teise tunni viimases osas räägiti nimedest. Nimed on riigipoolt reguleeritud keelendid ja piirangute ulatus on erinev nii koha-, isiku- ja ärinimede puhul. Räägiti täpsemalt nimevalikupiirangutest; milliseid nimesid võib valida, millistele nõuetele peab nimi vastama. Lõpetuseks toodi välja ka põhjused, miks on vaja piiranguid. Piiranguid on vaja, et kaitsata eesti keelt ja selle kultuurikeskkonda; neid on vaja avaliku korra huvides ja lapse õiguste kaitseks. KEELESAADE: Keelenõuanne 50 Augustis tähistas Keelenõuanne oma viiekümnendat sünnipäeva. Selle puhul alustas ka Keelesaade oma hooaega juubeli juttudega ja saatesse oli kutsutud Eesti keele Instituudist keelekorraldajad Peeter Päll ja Tuuli Rehemaa. Kõigepealt alustati sellega, et mindi 50 aastat tagasi sinna aega, kus Keelenõuanne ehk toonane Keele ja Kirjanduse Instituut loodi. Ka sel ajal oli selline olukord, kus
Õppeprotsessi mõjutavad nii geograafiline kaugus kui kultuuriline keskkond. Mõnele noorele on välispraktika esmakordne võimalus välismaal viibida ja üksi võõras ümbruses hakkama saamine võib olla hirmutav. Eriti sellises olukorras tuleb suurt tähelepanu pöörata enda turvalisusele. Kuna praktikal puutud tihedalt kokku uute kolleegidega ja täidad koos nendega tööülesandeid, ei ole kohanemine eriti raske. Sulanduma pead ka kultuurikeskkonda, märgates uusi tavasid ja neid austades. Praktika juurde kuulub lisaks rahvuskultuurile võõra maa töökultuuriga kokku puutumine (kellaaegadest kinnipidamine, meistri ja algaja suhe jm). Kokkuvõte Kokkuvõtteks tahame öelda, et selle referaadi valmistamisel saime teada palju uut ja huvitavat kutseharidusvõimalustest välismaal ning ka seda kuidas on korraldatud Eesti kutsehariduslik tegevus ja kuidas on korraldatud ülejäänud euroopas kutseharidusõpingud.
venekeelse-venemeelse hariduse. Palju muret valmistas rahvuslastele massiline väljarändamine Venemaale maapuuduse ning haritlaste üleproduktsiooni tõttu. 1915.a. elas ja töötas Venemaal üle kolmandiku eesti akadeemilisest intelligentsist. Küsimus polnud siin mingis ümberorienteerumises ,,halvalt" saksa mõjult ,,heale" vene kultuurile,vaid eeskätt muude võimaluste puudumises. Eestisse jäänud eestlased ja Venemaale siirdunud eestlased Venemaale siirdunud eestlased : sattumine vene kultuurikeskkonda ja segaabielud soodustasid eesti haritlaste venestumist. Eestlaste venestamisel nende denatsionaliseerumise mõttes kukkus läbi. Vene kultuuri ja haridust küll omandati ja tarbiti,aga venelasteks saada ei tahetud. Valitsuse brutaalsed venestsuaktsioonid üksnes tugevdasid vastupanu ja soodustasid konsolideerumist. Lõik A. Möller-Zakomelski kirjast Ministrite Nõukogude esimehele P. Stolõpinile : ,,...vene elanikkonna kultuuritase on madal, nagu nähtub
Kroonlinna. Lydia Koidulal oli kolm last: poeg Hans Voldemar (suri väga vara), tütar Hedwig-Hedda, tütar Anna Emilie. 1882 halvenes tema tervis, viimastel aastatel põdes ta vähki. Koidula suri 11. augustil 1886. Ta maeti Kroonlinna saksa surnuaiale oma poja kõrvale. 1946 toodi tema põrm Tallinna Metsakalmistule. On avaldatud arvamust, kas oli ikka õige ta oma mehe ja laste kõrvalt ära tuua. Pärnus on Koidula mälestussammas. Noore Koidula vaimset arngut mõjutasid kaks erinevat kultuurikeskkonda. Hariduse sai ta saksa keeles ja nii sai talle saksa kultuur ja kirjandus omaseks. Ka luuletamist alustas Koidula saksa keeles. Ent samal ajal puutus Ta kokku eesti talupojakultuuriga, omandas isalt ja isapoolselt vanaemalt rahvapärase eesti keele, tutvus rahvajuttudega ja talupoegade eluoluga. Tartus puutus ta kokku selle aja oluliste kultuuritegelastega, tutvus Kreutzwaldi ja Jakobsoniga, oli nendega kirjavahetuses
Eestis elavad kodanikud, nii mittekodanikud kui ka Venemaa kodanikud. Mis on tünni põhilaud, milline lüli on ankruahelas peamine? Kõik vastavad - peaasi, et kõik oleksid paigas. Pole mõtet ühte tahvlit tünnis lihvida, kui mõni teine puudub. See raamat on kirjutatud kõigile, kes soovivad tunda end oma kodumaal hästi. Viiendas osas tutvustatakse Kultuuri mõistet. Vooglad väidab, mis on kombed, riitused ja traditsioonid. Annab nõuandeid inimestele, kes on sattunud muusse kultuurikeskkonda. Ülo tegi sotsiaalsete protsesside jaoks tõsise teadusliku analüüsi, sealhulgas keele tundmise ja erinevate etniliste rühmade vahelise suhtluse süsteemi. Lisaks anti teataval määral soovitusi ja visandati teineteise kui Eestit elavate etniliste rühmade teaduslike teadmiste tee. Iga inimese jaoks on oluline aktiivselt osaleda ühiskonna- ja kultuurielus. Üheksandas peatükis räägib Vooglaid Haridusest. Mis tahes valdkonna juhtivspetsialistiks saamiseks peab inimene läbima
Uuesd töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse, soodustades töö ja elukohtade hajumist. Suurema kuritegevusega linnade (Los Angeles, Miami jt.) tagamaale kerkivad rikaste turvatud asumid. Üha enam infoühiskonna inimesi töötab kodus, nn.kaugtööd. Nii säästavad firmad kulutusi kontoripindadele ja töötajad igapäevaseid sõidukulusid. Selle tulemusel paigutab osa töökohti ümber elurajoonidesse, meeldivasse loodus ja kultuurikeskkonda. Pendelrände ja transpordi intensiivsus väheneb oluliselt. Elukohtade paigutust ja muutust mõjutab oluliselt elanike vanuseline jaotus. Noored vallalised valgekraed (ingl.k. yuppie), kellel ei ole veel piisavalt raha oma maja ja auto ostmiseks, elavad kesklinnas, kuni saavutavad karjääriredelil teatud positsiooni, millega kaasneb kõrgeim palk. Abielludes ja keskikka jõudes kolivad nad äärelinnavaikusesse, kust ei ole veel liiga kauge tööle läia
Õppevahendid Montessori pedagoogika õppevahendid jagunevad kolmeks: 1. Igapäevaseks eluks ettevalmistatavad harjutusvahendid ( Uste avamine ja sulgemine, purkide ja pudelite avamaine, kruvide keeramine, võtme kasutamine, lauakatmine, toiduvalmistamine, koristamine ja puhastamine, riiete eest hoolitsemine, prillide kasutamine, pesemine, käitumine teatris jne); 2. Aistingute arendamiseks väljatöötatud õppevahendid (vaikusemäng); 3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid (zooloogia, botaanika, ajalugu, geograafia). Kõik on ka ealiselt paika pandud imikust kuni puberteedieani. Montessori kasutab kolmeosalist tundi, millest esimeses nt õpetatakse lapsele värve. Laps kuulab ja vaataba. Teises osas palub õpetaja lapsel endal nimetada värve. Ku laps eksib ei katkesta õpetaja teda vaid asub tagasi esimese osa juurde. Kolmandas osa nimetab laps värve ja õpetaja lisab veel vajadusel mõned uued
Breikimine oli igaühe jaoks midagi uut, midagi, mida polnud varem nähtud, miski, mis oli täesti võimas ja kätkestav. (Vikipeedia 2008a) Räpp-kultuur arenes välja hip-hop kultuurist, mis omakorda sai alguse 1970ndatel aastatel New York'ist, täpsemalt South Bronxist, kui madalama klassi tumedanahaliste noorte (mustade ja puertoricalaste) kultuur. Kui 1960ndatel ehitati Bronxi-läbivat kiirteed, jäid väga paljud inimesed kodutuks ning uued etnilised grupid hakkasid endale looma uut kultuurikeskkonda. Räpp-kultuur on sotsiaalpoliitilise olukorra tulemus, mille all need oma nahavärvi tõttu kannatasid. (Cafe TEA 2008) Räpi esituse puhul on oluline selle riimide, intonatsiooni, kiiruse isikupärane kastutus ehk räppija flõu (inglise keeles flow). Räpitakse sageli mõne instrumendi abil etteantud rütmi järgi ehk biidi (beat) peale. Enamasti teevad räpile tausta DJ-d (disc jockey), kes mängivad mitut
vaegkuulja). Liited Enim probleeme tekitavad lik ja likkus liited. Meelde tuleks jätta, et likkus liite puhul kirjutatakse k alati topelt (võimalikkus, tundlikkus, paindlikkus). Liitega lik on raskem, mille õigekirjale toob selgust Argo Mund näidete abil (ettevõtlike klubi, kohusetundliku suhtumise, kohustuslikus kirjanduses, korralikku kasvatust, nõudlikumasse peresse, paslikke stseene, puudulik, rahulikke jõule, rikkalikku kultuurikeskkonda, sõbralikus koostöös, teadlikke ja tervislikke eluviise, täielikku rahu, vabatahtlike vastuvõtt, viis keskkonnaohtliku olukorra juhtu) Rõhuliidete kirjutamisel tuleb meelde jätta, et heliliste häälikute l, m, n, r, v järel kirjutatakse liide gi ning kõigil ülejäänud juhtudel ki (kohvgi, mitmedki, kukkki, artisokkki, küllaltki, kauguseski). 7 Sulghäälikutest
16. Too näiteid turismi negatiivsetest ja positiivsetest mõjudest turismipiirkonda? 1) loodusvarade raiskamine ja väär kasutamine 2) looduse mitmekesisuse vähenemine 3) prügi, reostusoht 4) ülerahvastatus võib kahjustada ka kultuurikeskkonda KORDAMISKÜSIMUSED TÖÖTLEVTÖÖSTUS 17. Kuidas jaguneb tööstus, kust sai tööstuse areng alguse, kuidas jagunevad tööstusharud? Tööstuse jagunemine: kerge- ja rasketööstus (metallurgial ja masinaehitusel põhinev) Tööstuse areng: sai alguse kergetööstusest - tekstiili- ja tarbekaupade valmistamisest Tööstusharud: vanad(toiduaine ja tekstiilitööstus ning laevaehitus), uued (auto ja
mitteformaalsete suhete vahendusel toimuv äri isegi olulisem. x Mina. Eristatakse individuaalset mina ja kollektivistliku mina. Kollektivistlikust minast lähtuvad suhtlemismeetodid, konformism (kalduvus käituda nagu kõik teised), koostöö ja traditsioon, staatus ning hierarhia hindamine. x Kultuuriidentiteet. Inimese sotsiaalne identiteet, mis lähtub tema kultuurikuuluvusest. Kultuuriidentiteedist saadakse teadlikuks siis, kui satutakse teise kultuurikeskkonda või suheldakse omas kultuuris olles teiste kultuuride esindajatega. Stereotüüp uskumus sellest, millised on teatud grupi inimeste isiklikud omadused. Stereotüübid mõjutavad inimese käitumist ning seeläbi ka suhtlemispartneri käitumist, sest eeldades partnerilt teatud käitumist, mõjutab inimene teda just niimoodi reageerima. Eelarvamus negatiivne stereotüüp, mida iseloomustab jäikus, muutumatus ning liigsest üldistamisest tuleneb puudulikkus.
Õppevahendid jagunevad kolme suurde rühma: Igapäevaseks eluks ettevalmistavad harjutusvahendid N: uste vaikselt avamine ja sulgemine, tulede tööle panemine ja kustutamine, karpide avamine ja sulgemine ( erinevate kaantega), riiete eest hoolitsemine. Meelte arendamiseks välja töötatud õppevahendid N: erinevate pinnatekstuuride tunnetamine, värvitoonide võrdlemine ja eristamine, suurusest ja mahust arusaamine. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid. Tavaliselt tutvutakse loodusega väljasõitudel või siis oma pisikeses õppeaias. Elava loodusega kontaktis olles areneb ka loomulik ellusuhtumine elavasse, hool ja armastus. Lisaks kasutatakse rühmaruumides näiteks plastiliinist voolitud maapinda orgude ja mägedega, gloobuseid, kus erinevad kontinendid on erinevat värvi ja kaetud liivapaberiga. ( Meister 1994)
Miks on turism kujunenud oluliseks majandusharuks? Sest ta on seotud paljude teiste majandusharudega nt: transport, majutus, toitlustus, meedia, meelelahutustööstus. Peale otseste tulude on turism riigi majandusele tähtis investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. 16.Too näiteid turismi negatiivsetest ja positiivsetest mõjudest turismipiirkonda? loodusvarade raiskamine ja väär kasutamine looduse mitmekesisuse vähenemine prügi, reostusoht ülerahvastatus võib kahjustada ka kultuurikeskkonda KORDAMISKÜSIMUSED TÖÖTLEV TÖÖSTUS 1.Kuidas jaguneb tööstus, kust sai tööstuse areng alguse, kuidas jagunevad tööstusharud? tööstus: majandustegevus, mis toodab toormest kaupu. jaguneb: kergetööstus: manufaktuuritootmisest välja kasvanud, inimestele tarbekaupu valmistav tööstus: peamiselt tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus rasketööstus: metallurgial ja masinaehitusel põhinev materjalimahukas tööstus.
moraalireegleid ei saa olla, tõde on suhteline sõltuvalt ümbrusest ja tõlgendatav (relativism) Individualism hakkab asenduma vajadusega kuuluda teiste hulka. Tänapäevane vaba demokraatlik ühiskond (Saarinen 2004) · inimese õigus ja kohustus teda puudutavate asjade üle ise otsustada · inimese õigus ja kohustus ise mõelda · inimeste võrdsus Eetika XXI sajandil · inimene on sotsiaalne olevus kuuludes oma kultuurikeskkonda · inimene on tervik koos teda ümbritseva keskkonnaga. Inimene ise on väärtus, ta teab ise, mis on talle parim, loob ise oma väärtused (vabadus, vastutus, individuaalsus) ja otsustab enda saatuse üle ise Demokraatliku ühiskonna vabadused. Kus on vabaduse ja vastutuse piir? · õigused ja kohustused, õiglus (eetiline ja ebaeetiline käitumine). · Õigus ei asenda eetikat ja õigus ei taga eetilisust Bioeetika ajalugu · Bioeetika mõiste võeti kasutusele Ameerika
Selle eelduseks on vabadus töötada sama vahendiga, võimalus tunda heaolutunnet ja rahuldust. Kaaslase tegevust jälgides teab laps, kui suurt põnevust tegevus tegijale pakub ega lähe teda segama. Tal on kindlustunne, et sama õppevahend on hiljem korralikult oma kohal riiulil ja seda on võimalik sealt võtta. Montessori õppevahendid jagunevad kolme suurde rühma: 1. Igapäevaseks eluks ettevalmistavad harjutusvahendid 2. Aistingute arendamiseks välja töötatud õppevahendid 3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid (Meister 1994) Kokkuvõte Referaati tehes sain teada kui silmapaistev isiksus oli Maria Montessori. Mõeldes tolle aja ühiskonnas valitsevate hoiakutele ja Maria isa vastuolule asus ta õppima kirurgiks. Millest sai alguse naiste õiguste eest seismine ja hiljem töötavate laste õiguste eest võitlemine. Tänu tööle lastega arendas ta välja meetodi, mis laseb lapse isiksusel piiramatult areneda.
mitmekesisuse vähenemise. Turism võib võimendada juba niigi suurt survet tundlikele loodusressurssidele. • Looduse mitmekesisus väheneb, sest järjest enam maad läheb hoonete ja infrastruktuuri alla. Suurema saagi nimel loobutakse traditsioonilisest põllumajandusest. • Ülerahvastatus võib kahjustada ka kultuurikeskkonda ning seni rikkumatud sihtkohad muutuvad vähem atraktiivseks. • Massiturismiga kaasneb alati suur kogus prügi ja suurem reostusoht. Sissetallatud matkarajast võib alguse saada ohtlik Eesti turismi hetkeolukord • Turismimajandus on Eestis kiiresti arenenud, kasvanud on nii nõudlus kui ka pakkumine.
Raskuse ületamiseks koondab kogu oma jõu just see laps, kes on kogenud edust saadud heaolutunnet, on võimeline kontsentreeruma. Eelkooliealise lapse saladus on kontsentratsioonivõime areng. Täiskasvanul tuleb võimaldada lapsel töösse süveneda, mitte last kiita ja keelata. *Montessori õppevahendid jagunevad kolme suurde rühma: 1. Igapäevaseks eluks ette valmistavad harjutusvahendid. 2. Aistingute arendamiseks välja töötatud õppevahendid 3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid. 1. Avamise ja sulgemise harjutamine( uksed, sahtlid, erinevad purgid, karbid, aknad, kraanid, valgustite põlema panemine, võtmete kasutamine, erinevate lukkude kasutamine, kruvi keeramine, ukseketi kasutamine); raamatu kasutamine(võtmine ja asetamine riiulile, lehe keeramine); laua katmine (laua liigutamine, tooli asetamine laua alla ja tooli võtmine, laudlina voltimine ja lauale asetamine, servjettide voltimine ja lauale asetamine, taldrikute jt lauanõude
Nii lapse taju kui keskendumisvõime algab varasest lapsepõlvest ja laps õpib läbi käte. Aistingute arendamisel ei ole mitte tähtis last õpetada paremini kuulma ja nägema vaid aru saama, mida ta näeb ja kuuleb. Kõik Montessori poolt väljatöötatud harjutused ei ole mitte harjutused omaette vaid osa tervikust ehk maailmast, milles me elame. Montessori õppekava jaguneb kolmeks: igapäevaeluks ettevalmistavad harjutused, aistingute arendamine ja kultuurikeskkonda tutvustavad vahendid. Waldorfi pedagoogika loojaks on Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner. Tema pedagoogika kõige tähtsamaks osaks on see, et laps õpib läbi loomise ja kogemuse maailma mõistma. Arvestatakse lapse individuaalsusega tema igapäeva elu kujundamisel. Lastel lastakse vabalt mängida ja kogu õppetöö kavandatakse samuti läbi mängu. Kuna igapäevaelu tänapäeval on küllalt kiiretempoline ja stressirohke, siis peaks just lasteaed olema stressivaba paik.
imikueast puberteedini. Ja millal üks või teine laps õppevahendit vajab, oleneb lapse individuaalsest rütmist. Täiskasvanul tuleb võimaldada lapsel töösse süveneda, mitte kiita ega keelata. Nii suureneb keskendumisvõime päev-päevalt. Õppevahendid jagunevad kolme suurde rühma: 1. Igapäevaseks eluks ettevalmistavad harjutusvahendid 2. Aistingute arendamiseks väljatöötatud õppevahendid 3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid. Montessori metoodikat kasutatavates rühmades on koos lapsed vanuses 3-7aastat. Õppevahendid on paigutatud madalatele lahtistele riiulitele, mis moodustavad omaette 8 töönurgakesed. Hommikul lasteaeda tulles saab laps päeva sisse elada vastavalt oma rütmile, tal on õigus valida vabalt tegevus ja sellega segamatult tegeleda kuni ta seda soovib. Vabadus
Motivatsioon - motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil toimima.(juuksed kasvavad iseenesest, kuid nende maha lõikamiseks peab olema motiiv). Motiveering on tahtelisele käitumisele eelnev tõukejõud, aje, tung. Kajastab käitumise tõeliseid põhjuseid. Motiveering on teadvustatud ja sõnaliselt väljendav. Motiveering ehk motivatsiooni tõukejõud oleneb inimese isiksusest ja keskkonnast, kus ta tegutseb. Inimese motiveering kajastab kultuurikeskkonda, kus ta on kasvanud: perekonda, kooli, tutvumisringkonda jne. Herzbergi kahe-teguri mudel lk50 1950 a loodud mudel. Ta palus inimestel mõelda, mida nad arvasid oma töö juures eriti heaks ja halvaks olevat. Ta palus kirjeldada neid tingimusi, mis põhjustavad niisuguseid tundeid. Analüüsi tulemusel liigitas ta motivatsiooni mõjutavad tegurid 2 gruppi: inimese alahoiu ja ülalpidamisega ning motivatsiooniga seotud tegurid. Inimese alahoiu ja hooldamisega seotud tegurid:
4. suhted aktsionäridega: määratletakse investeeringute kaitse jms, näiteks hoiatus aktsionäridele, et osa nende investeeringust on ette nähtud reserviks ebasoodsate aegade jaoks. 5. suhted töötajatega: kohustused väljaõppe ja enesetäienduse tagamiseks. 6. suhted varustajatega: rõhutatakse tavaliselt pikaajalise koostöö eesmärke. 7. suhted ühiskonnaga ja keskkonnaga, selle hulgas näiteks ka suhtumine asukohamaa kultuurikeskkonda ja moraalsetesse veendumustesse. Sekretäri eetikakoodeks Sekretär 1. täidab oma tööülesandeid isiklikult, mõistliku ajaga ja parimal võimalikul viisil, esindades eelkõige oma tegevusega organisatsiooni. 2. hoiab kõrgel organisatsiooni mainet, ning väldib tegevust, mis võiks sea kahjustada 3. austab oma kolleege ja toimib taktitundeliselt 4. on aus kolleegide, klientide ja juhtide suhtes 5
on rohkem kui kaks. Moraalinormid : · HÜPERNORMID: universaalsed. Need normid (n. 10 käsku) annavad üldise maailma moraalistruktuuri ja võimaluse sotsiaalsete kokkulepete arenguks. · SOTSIAALSED KOKKULEPPED: - makrotasandil: globaalsed - mikrotasandil: ühiskondlikud või mitmesuguste gruppide (ettevõtte, klubi, perekond jne.) sisesed. Probleemid võivad kaasneda näiteks kui minnakse asju ajama teise kultuurikeskkonda (Euroopast Aasiasse). Eetika kategooriad: · Hea · Halb · Ausus · Õigus · Õiglus · Vabadus · Kohustus 1.3 Eetika põhiprintsiibid Tänapäeval eksisteerivaid eetikateooriaid võib liigitada kahe lähenemisviisi vahel: · teleoloogiline (konsekventsiaalne tulemust arvestav); · deontoloogiline ( nonkonsekventsiaalne). 1)TELEOLOOGILISED PRINTSIIBID Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil
- Kultuuriline ühtlustumine, mitmekesisuse kaotamine (keeled, traditsioonid, kobed kaovad, lõpuks kaob ka rahvus oma sellisel kujul) Miks ta väidab, et meie vaimne keskkond on saastunud? Kaubanduslik meedia vs vaimne keskkond on sarnane suhe kui tööstuslik tootmine vs looduskeskkond. Tehased paiskavad jäätmed õhku ja vette, sest see on odavaim viis toota nt plastikut. Tele- ja raadiojaamad saastavad kultuurikeskkonda, sest see on odavaim viis toota publikut. Kui mingil viisil välja arvutada vaimse saaste indeks, siis oleks tulemus ilmselt hirmutav. Suurim vaimne saastaja on reklaam. Kuidas toimib reklaam ja miks nimetab Lasn seda vaimseks saasteks? Edeastatkse korduvalt mingeid ,,signaale", mis peaksid suunama inimeste hilisemat käitumist, mingis mõttes nagu alateadvusele mõjub. Reklaam mõjutab ka inimeste enesetunnet ja käitumist...
arendada järgmisi omadusi kasvatada arusaama iseendast ja ümbritsevast, iseseisvust ja enesekindlust, usku iseendasse, vastutustunnet ja abivalmidust, arendada motoorikat ja koordinatsiooni, keskendumisvõimet ja korraarmastust. Aistingute arendamiseks väljatöötatud õppevahendid - kuna lapse keskendumine algab käelisest tegevusest, on nad välja töötatud nii, et laps saab huvitavate käeliste tegevuste kaudu teadmisi asjade mahu, kaalu jne. kohta. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid - sellesse rühma kuuluvad õppevahendid, mis tutvustavad botaanikat, zooloogiat, ajalugu ja geograafiat. Võtmesõnaks on lapsepoolne huvi ning õppevahendid aitavad vaid nähtut ja kogetut süstematiseerida, last huvitavatele küsimustele vastust leida. Emakeele materjalid - keelematerjalid moodustavad oma rühma, aga iga õpetaja peab palju ise tegema sõltuvalt oma maa kirja ja keele eripäradest. Huvi keelematerjali vastu tärkab 3-4- aastaselt.
regionaalpoliitika kõrvale jätmine Euroopa jätkusuutlikust arengust. Euroopa ruumi arenguplaan (ESDP 1999) toonitab mitme keskusega tasakaalustatud jätkusuutliku arengut, parandada infrastruktuuri ja ligipääsu, maapiirkondade mitmekesistamist, linna-maapiirkondade suhete arendamist, elimineerida piiridevahelised takistused, suurendada riikide vahelist koostööd ja hoida Euroopa loodus- ja kultuurikeskkonda. See on raskenenud peale uute liikmesriikide lisandumist 2007. Aastal, suurendades piirkondade ja sissetulekute ebavõrdust veelgi. See tähendab, et SCF? On veel tähtsam ja selle fonde on alates 2006 a. veelgi suurendatud. Tänu edasistele lainemestiele võib tekkida olukord, kus vaesemad riigid saavad suurema osa toetustest. Maaelu arengu ühinemislepingu KIE-d, mille poolest need erinevad? Selle uuringu küsimus on, et kuidas areneva Euroopa Liidu maaelu arengu poliitikat saab
Inimeste ruumiline käitumine linnas muutub mitmekesisemaks. Peakorterid ja infoteenindusettevõtted kolivad eeslinnadesse või kaugemalegi, et juurdepääs oleks lihtsam. uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse, soodustades töö-ja elukohtadega hajumist. Suurte kuritegevusega linnade tagamaale tekivad rikaste asumid. Üha enam inimesi töötab kodus. Selle tulemusel paigutub osa töökohti ümber elurajoonidesse, meeldivasse loodus-ja kultuurikeskkonda. Transpordi intensiivsus väheneb. Noored hakkavad üha enam äärelinna poole liikuma. Linnade planeerimine ja keskkond Linnades levivad kiiresti nakkushaigused, kuna asustustihedus on suur. Suremust suurendas joogivee reostatus, üldise hügieeni halb kord ja rotid. Alates 18. sajandist kehtestati paljudes linnades uued ehitusreeglid ja üldise sanitaarkorra reeglid. Keskkonnaprobleemid linnades reostunud vesi, mis põhjustab düsenteeriat, malaariat ja hepatiiti. Vee saastatus mõjub
võetakse eesmärgi saavutamisel arvesse selleni jõudmine meetodid). 20. Kultuuripingete esinemine viiel erineval kujul Geto. Liikumisel teise ühiskonda ja kultuuri võib inimestel või tervel inimgrupil (etnilisel grupil) mitmetel põhjustel (keeleoskuse, religiooni jms tõttu) tekkida või mitte tekkida side oma kultuurikeskkonnaga. Samal ajal luuakse enda ümber uut kultuurikeskkonda, mis aitaks end isoleerida kohalikust kultuurist. Assimilatsioon. Selle all mõistetakse teise kultuuri omaksvõttu ja sellel on kolm tasandit: 1) keele ülevõtmine; 2) institutsionaalne sulandumine (välise käitumise omaksvõtt seoses osalemisega tööalases tegevuses, poliitikas jm); 3) abielu kaudu toimuv perekondlik assimilatsioon „lõpetab“ kultuuri
et ei iga inimene on paratamatult ideoloogiline, ise need kellel see on nõrk. Need, kes mõistavad enda ideoloogilisust ja oma tegudes ja arvamustes seda tähele panevad neil on võimalus, sellest üle olla ning mitte lasta sel oma elu ja toimimist takistada. Seega, kultuuri kriitikal on oluline roll: ta suurendab meie kognitiivset adekvaatsus, sest aitab vabaneda eelarvamustest, ja aitab kujundada paremat elu keskkonda. Kultuuri kriitika: aidata inimesel vabalt areneda, ja kultuurikeskkonda paremaks muuta. Kaks koolkonda Frankfurt koolkond 1920ndatel aastatel, 1960 aastatest peale Birminghami koolkond Frankfurdi koolkond Fr. Koolkond on oma mõtteliste juurtega saksa traditsioonides olev kulkriitiline koolkond, kes on seotud Frankfurdis aastal 1923 asutatud sotsiaaluuringute instituudi tegevusega. 1930 aastast alates direktoriks sai üks juhtfiguure maks Horkheimer. Traditsiooniliselt peetakse seda koolkonda kaasaegse vasakpoolse mõtte tugisambaks.
Lapse mesosüsteem koosneb kodu, lasteiaia/kooli ja vaba aja veetmise vahelistest seostest. Mesosüsteem tekib siis, kui indiviid liigub esimest korda ühest mikrosüsteemist teise. Ökoloogilise ülemineku ajal on lapsed ja noored kergelt haavatavad. Vahetatakse nii oma rolli kui keskonda, üleminekufaasis muututakse marginaalseks. Ülemineku sujuvuse otsustavad tunded, kaasosalised ja ülemineku kulgemine. Kui üleminek toimub teise kultuurikeskkonda, on see inimese jaoks raskem. Tasakaalustatud mesosüsteem koosneb mitmest mikrokoosseisust ning sisaldab vähe mõjutavaid konflikte (Klefbeck &Ogden 2001). 2.1.3 Eksosüsteem Avardub lapse maailm veelgi kui mesosüsteemis. Lapse arengut mõjutavad oluliselt vanemate suhted väljaspool kodu, aga ka vanemate töö ja tööga rahulolu. Tugevat mõju lapse arengule avaldab meedia (Tulva jt. 2002). 22
Mis võiks eesmärgi aktiveerida - Semantilised assotsiatsioonid - Spetsiifilised isikud nt ema, isa, sõber - Aaron – kui need isikud on mingi eesmärgi enesele püstitanud siis võib eesmärk nakatada Idiosünkraasia Inimesele endale iseloomulik käitumisviis. Üldiselt peaaegu iga tegevus mis on inimese endaga seotud võib aktiveerida eesmärgi poole püüdlemise. Uurimisel on probleem et kui enamasti jagame ühte ja sama kultuurikeskkonda siis mõnedel on nn varasemate seoste tekkimise ajalugu/elulugu erinev. Kui hakkame vaatama siis üldiselt on sarnane aga mõnel väga erinev - Chen – kahte tüüpi võimu ihalemine, võib viia täiesti erinevatele seotud käitumistele, individuaalne ja kommunaalne, Kokkuvõtvalt erinevatest uuringutest: - Eesmärgid võivad tegutseda sõltumatult sellest kas inimene on teadlik ennde allikate olemasolust või mitte
endasse imedes, ärkab kunstiarmastus. Vägivaldne õpetus võib selle kasvu lämmatada siinjuures ei pea ma silmas õpetaja möödaminnes väljendatud imetlust, vaid märkusi ja küsitlusi, mille tulemusel muutub isegi selle elusa allika vesi sogaseks." Ellen Key oli käivitavaks jõuks ka uute pedagoogiliste voolude sissetoomisel Euroopast möödunud sajandi algul. Uute ideede hulgas kõlas lootus, et kultuur valgustaks ka vaeseid kodusid. Põhiseisukoht oli, et iga Rootsi laps satuks kultuurikeskkonda vähemalt alates sellest päevast, kui ta kooliväravast sisse astub. Selles vaimus asutigi uuendama ja kaunimaks muutma õppematerjale, samuti koolide seni üpris süngeid interjööre. Sel eesmärgil võeti ühendust oma aja tuntumate kirjanike ja kunstnikega. 1906 ilmus Selma Lagerlöfi "Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi" ning imestusega tõdesid nii lapsed kui nende õpetajad, et huviga loetu jääb märksa paremini meelde kui see, mida kohustuslikus korras tuubid
20. Kultuuripingete esinemine viiel erineval kujul Kultuuripinged võivad põhimõtteliselt esineda viiel kujul. Geto. Liikumisel teise ühiskonda ja kultuuri võib inimestel või tervel inimgrupil (etnilisel grupil) mitmetel põhjustel (keeleoskuse, religiooni jms tõttu) tekkida või mitte tekkida (kaduda) side oma kultuurikeskkonnaga. Samal ajal luuakse enda ümber uut kultuurikeskkonda, mis aitaks end isoleerida kohalikust kultuurist. Assimilatsioon. Selle all mõistetakse teise kultuuri omaksvõttu ja sellel on kolm tasandit: 1) keele ülevõtmine; 2) institutsionaalne sulandumine (välise käitumise omaksvõtt seoses osalemisega tööalases tegevuses, poliitikas jm); 3) abielu kaudu toimuv perekondlik assimilatsioon "lõpetab" kultuuri omaksvõtu ja inimene hakkab sarnanema ühiskonna tavaliikmega. Osaline assimileerumine
Tegevuskeskuse korraldamisel tuleb võimaldada parajalt ruumi nii individuaalseks kui paaristööks, mille käigus saab tunnis õpitut edasi uurida. Ruumi peab jätkuma sellekski, et õpilased saaksid vaikselt ja mugavalt istudes omaette lugeda. Trükisõnarohked väljapanekud Uut keelt õpitakse põhiliselt keelekümblusklassis. Seepärast tuleb klassis välja panna palju mitmesuguseid tekste ja tekstiga varustatud esemeid, mis kõik õpilastele midagi tähendavad, on eakohased, sobivad kultuurikeskkonda ja millele õpilased juurde pääsevad. Järgmised näitlikud eksponaadid aitavad kaasa keeleõppele: - selgete siltidega varustatud suuremad esemed ja piirkonnad klassis; - tähestiku tähekaardid koos tuntud sõnadega; - numbrikaardid koos vastava sõnaga; - kalender ja ilmateatekaart; - illustratsioonidega ja nimetustega näitlikud kaardid; - väljapanekute tutvustamiseks koostatud sildid ja pealkirjad; - teadetetahvlid kooli- ja klassiuudiste ja tegevuste jaoks;
ja teooriate aeg on läbi see on ebareaalne, et proovime leida üldist viisi, mis käib kõikide maailma rahvaste kohta. Ilmselt hakkame edaspidi uurima mingeid juppe, osasid mingist kultuurist. See viib erandite juurde, selle juurde mida varem peeti perifeerseks, varem püüti uurida pigem keskseid nähtusi ja olulisi. Tännu sellele, et uuritakse keskseid nähtusi ei uurita perifeerseid nähtusi, avardab uurimisvälja. Leiab, kui jälgime vahetult mingit kultuurikeskkonda on kirevus lõputu ja seda ei saa sellisena mingisesse uurimusse kopeerida. See on ulatuslik kuid seal on ka palju vastuolusid, isegi antropoloogid teevad mingist kultuurist lihtsustatud nägemuse. Samas see mudel ei pruugi olla vale, võib samuti olla adekvaatne, samas on see alati ka lihtsustatud, see mida teadlased kirjutavad mingist rahvast on tema poolt tehtud valikud. Geertz kasutab metafoori: võrdsustab kultuuri tekstiga ja
tarbijaid ettevõtte ebaausa tegutsemise eest. Valitsus on aktiivne poliitiline jõud, mis mõjutab toodet, hinda, müügikohta ja reklaami. Toetab ja kontrollib ning suunab turundust. · Kultuuriline tegurid on elulaad, tarbija aktiivsus, naisliikumine, noorsugu. Perioodiliselt muutub inimeste käitumismudel, ilmnevad uued soovid ja vajadused. See mõjutab toodete oodatavat ostjate arvu, uue toodangu reklaamikulusid jne. Turundusjuht peab jälgima kultuurikeskkonda, saamaks selgemat ettekujutust tulevikust, et teha paremaid turu- ja tootmisotsuseid. Suurte inimgruppide käitumise uurimine aitab välja tuua uusi trende, tarbijanõudmisi, ostjate pretensioone ja tarbimise kasvu või kahanemist. 10. Mikrokeskkond: tarnijad, nende valikukriteeriumid Tarnijateks on kõik organistatsioonid ja isikud, kes müüvad ettevõttele vajalikke ressursse ja tooret (energiat, matrejale, detaile, poolfabrikaate, teenuseid jms)
poeg Hans Voldemar (suri väga vara), tütar HedwigHedda, tütar Anna Emilie. 1882 halvenes tema tervis, viimastel aastatel põdes ta vähki. Koidula suri 11. augustil 1886. Ta maeti Kroonlinna saksa surnuaiale oma poja kõrvale. 1946 toodi tema põrm Tallinna Metsakalmistule. On avaldatud arvamust, kas oli ikka õige ta oma mehe ja laste kõrvalt ära tuua. Pärnus on Koidula mälestussammas. Noore Koidula vaimset arngut mõjutasid kaks erinevat kultuurikeskkonda. Hariduse sai ta saksa keeles ja nii sai talle saksa kultuur ja kirjandus omaseks. Ka luuletamist alustas Koidula saksa keeles. Ent samal ajal puutus Ta kokku eesti talupojakultuuriga, omandas isalt ja isapoolselt vanaemalt rahvapärase eesti keele, tutvus rahvajuttudega ja talupoegade eluoluga. Tartus puutus ta kokku selle aja oluliste kultuuritegelastega, tutvus Kreutzwaldi ja Jakobsoniga, oli nendega kirjavahetuses
annaabi.ee 
