Vepslased (0)

Vepslased
Kus elavad, naabrid?
Vepslased elavad Äänisjärve (Oneega) edelarannikul
(põhja- ehk äänisvepslased) ning järvest lõunasse
jääva Vepsa kõrgustiku piirkonnas (kesk- ja
lõunavepslased).
Vepslaste asuala on administratiivselt killustatud.
Karjala Vabariigis elavatel põhjavepslastel on oma
autonoomne territoorium (Soutar´ve ehk Seltozero
rahvusvald). Leningradi oblasti ida- ning Vologda
oblasti loodepoolsetel ääremaadel elavatel kesk- ja
lõunavepslastel pole mingisugust autonoomiat.
Vepslaste lähimad soome-ugri naabrid on karjalased
ja ingerisoomlased.
Rahvaarv, väljasuremisoht
2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku
8240 vepslast.
1989. aasta andmeil oli neid tollase Vene NFSV territooriumil
12 142. Seega on vepslaste arvukus oluliselt langenud.
Põhjuseid on mitmeid, nii kogu postsotsialistlikku Venemaad
vaevav demograafiline kriis kui ka jätkuv venestumine.
Oht täielikult välja surra on reaalselt olemas, iga aastaga on
langenud vepslaste arv massiliselt ja oht et 10 aasta pärast
neid enam pole on täiesti olemas.
Vepsa lipp
Ajalugu - kronoloogia
10. s. - algab slaavi invasioon vepsa aladele
1478 - vepsa alad liidetakse Moskva suurvürstiriigiga. Vene
asustuse pidev tungimine põhja poole muudab vepslaste
asustuse nende ajaloolistel elualadel saareliseks
1930-ndad - NL-s käivitatud vägivald väikerahvaste kallal tabab
täies mahus ka vepslasi. Algab vepslaste assimileerimine nö.
kiirendatud tempos. Lõpetatakse igasugune rahvuslik
kultuuritöö: koolid suletakse, õpikud põletatakse, õpetajad
vangistatakse, paljud rahvusintelligentsi esindajad maksavad
rahvuskuuluvuse eest eluga
Ajalugu - kronoloogia
II maailmasõda - soomlased okupeerivad äänisvepslaste elualad,
vepslasi liitub vabatahtlikult Soome armeega hõimupataljoni
koosseisus. Hiljem karistavad tagasitulnud Nõukogude võimud
neid karmilt koostöö eest soomlastega.
1945 - vepsa noored hakkavad massiliselt rändma linnadesse,
vene keele- ja kultuurikeskkonda. Vepsa külade vanuseline
koostis muutub ebaühtlaseks, neisse jääb vähe noort rahvast.
Suurem osa Leningradi ja Vologda oblasti vepsa keele kõnelejaid
on üle 40-aastased. Äänisvepslaste aladele on juba alates 1930-
ndatest organiseeritult suunatud ümberasujaid mujalt Venemaalt,
seetõttu on vepslaste osatähtsus vähenenud keskeltläbi 50%-ni;
Soutjärve rajooni 2 külanõukogus on vepslased juba vähemuses.
Haridus
Enne II maailmasõda jagati vepsa lastele soomekeelset
haridust, osa vepslasi ühines nn Hõimupataljoniga ning sõdis
Soome poolel. Pärast sõja lõppu tabas "vaenlasega koostööd
teinud" vepslasi muidugi karistustelaine.
1994 ilmus esimene vepsakeelne luulekogu, Nikolai Abramovi
"Koumekümnekoum". Samal aastal taastati Seltozero (Soutarv
´) rahvusvald. Vallas on 14 küla ja 1569 elanikku, neist 42%
vepslased.8 Tasapisi arendatakse vepsakeelset kooliharidust,
rahvusvalla koolide algklassides õpetatakse vepsa keelt
valikainena.
Kiri & Keel
Vepsa keel kuulub koos soome, karjala ja isuri keelega
läänemeresoome keelte põhjarühma.
1989. aasta andmeil oli Venemaa vepslaste emakeelsus 51,3%
Vepsa keel jaotub kolmeks murdeks:
*põhja- ehk äänisvepsa Karjala Vabariigi lõunaservas.
*keskvepsa Leningradi oblasti kirde- ja Vologda oblasti
loodeosas.
*lõunavepsa Leningradi oblasti idaosas.
Murdeerinevused pole kuigi suured. Vene laene on kõikides
murretes palju.
Kiri & Keel
Kirjakeel loodi 1932. aastal Leningradi oblasti täitevkomitee
vähemusrahvaste osakonna juures tegutsenud Uue Tähestiku
Komitee poolt peamiselt keskmurde põhjal. Kasutati ladina
tähestikku.
1937 vepsa kirjakeele edendamisest loobuti ning see lõpetas
oma eksistentsi.
Vepsa keel on jäänud enamasti vanemasse põlvkonda
kuuluvate külainimeste omavahelise suhtlemise keeleks.
Peaaegu kõik vepslased valdavad vene keelt ning igas vähegi
ametlikumas suhtlussituatsioonis, näiteks poes, arsti juures või
bussis, eelistatakse rääkida vene keelt.
Allikad
http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Vepslased
http://www.suri.ee/ohuur/vepsa.html
Vikipeedia
Youtube