Mina ja kultuur (0)

Mina ja kultuur
Kõik inimesed on igat pidi kultuuriga seotud. Igas riigis, linnas, kodus tähendab kultuur ise asja. Riikide vaates on see vahe suurem, kahel naabril ehk on tähendus sarnasem. Tänapäeval on eri kultuuride traditsioonid, kombed, oskused, teadmised jm. väga palju segunenud. See on põhjustatud reisimisvõimaluste suurenemisest, inimeste uudishimust, ka Internet on eri kultuuride laialdasemat levimist palju mõjutanud.
Kultuur on tegevus, mis käib meie ümber. Kui ema keedab mulle hommikul mannaputru, on see osa meie pere kultuurist, mitte eriti mainimisväärt asi, kuid siiski. Koolis käimine ja hariduse omandamine on tähtis kultuuri osa. Suvistel muusikafestivalidel käies osalen suurel kultuurisündmusel. Välismaal käies tunnen , näen ja kuulen täiesti uuest kultuurist.
Tundmatusse kultuurikeskkonda sattumine ilma väikese ettevalmistuseta võib olla sama jahmatav, kui selg ees jääkülma vette kukkumine. Reisides nt. Prantsusmaale võiks olla valmis massilisteks põsemusideks ja kummaliseks toiduks, sest mitte teades võõra kultuuri eripärasid, võib võõras riigis viibides paljugi ebameeldivat ja piinlikku juhtuda. Muidugi ei eeldata, et reisi sihtmärgiks oleva riigi kõiki kombeid ja tavasid peab teadma, kuid ebasündsa olukorra vältimiseks tuleks olla avatud meelega ja arvestada, et kohalikud näevad asju võibolla hoopis teisest perspektiivist.
Väga põnev kultuuri osa on pärandkultuur. See hõlmab kõike, mis on siiani säilinud meie esivanematest ja vanadest rahvastest. Nemad ongi tegelikult pannud aluse praegusele kultuurile . Ei oleks õige mõelda, et vanaaja ja praegune kultuur on erinevad. Need on omavahel tihedalt seotud, ilma esimeseta poleks teist ja teine eksisteerib ainult tänu esimesele. Kui poleks (olnud) inimesi, poleks ka kultuuri.
Võib juhtuda, et ühesuguse kultuurilise taustaga inimgrupile ei sümpatiseeri teine kohe üldse - tekib kultuuride konflikt. See aga ongi normaalne kuid tegelikult on need inimesed siiski ka sarnase kultuurilise taustaga ühendatud. Eesti riigis elavad inimesed oma huvide pooles eri kultuurigruppidesse kuuluda (näiteks balletitantsu kultuur ja tänavatantsukultuur) ja seetõttu mitte üksteist sallida, kuid samas on nende juured samast kohast pärit ja nende rahvuskultuur on sarnane, mistõttu peaks ikkagi ka ühtekokku hoidma.
Teistesse kultuuridesse ja rahvastesse peaks enne lähema tutvuse tegemist eelarvamusteta suhtuma. Samamoodi nagu üksikut inimest ei tohiks ainult välimuse ning raamatut kaane järgi hinnata. Kui olla kõige uue vastu avatud ning mitte tundmatuid kombeid põlata, muutub silmaring palju laiemaks, ning võib leida ja saada palju uusi teadmisi. Nii toimubki kultuuride segunemine ja põnevate teadmiste, uskumuste, tavade levimine.