Eesmärgiks suurendada Ida- ja Lääne-Euroopa omavahelist suhtlemist. Otsusteks: lääs tunnistab II MS järgseid piire, ei sekkuta teiste riikide siseasjadesse, kohustutakse oma riigis järgima inimõiguseid, toimub majandus- ja kultuurialane koostöö. Benelux- Belgia, Hollandi ja Luxemburgi ühine nimetus. Mitteühinemisliikumine- 3.nda maailma riigid, kes ei soovinud endale pooli valida, algatasid selle liikumise, kuid rohkem olid nad meelestatud lääne vastu. Finlandiseerumine- Soome välispoliitiline suund, tahtis olla NL-iga heades suhetes, et kindlustada Soome iseseisvus. Hoiduti koostööst läänega, kehtis mõningane tsensuur riigis, et vältida NL-i pahameelt. Praha kevad- Tsehhoslovaki A.Dubceki liberaliseerimisprotsess, alustas reforme, et kehtestada kultuuri- ja isikuvabadusi. Selle peatasid lõpuks NL ja VLO. (1968). Inimnäoline sotsialism- Dubceki poliitika, mis soovis uusi reforme ja vabadusi.
Kommunistlik partei, mida toetati Moskvast. Kommunistliku erakonna lõhenemine 1980. aastal kaotas kommunistlik partei endise tähtsuse Soomes. 4.Paasikivi-kekkoneni joon Soome üritas kindlustada oma iseseisvust. 1946. aastal Soome presidendiks valitud J.K. Paaskivi juhtimisel töötati välja välispoliitiline joon, mida hiljem jätkas Urho Kaleva Kekkonen. 1948. aastal sõlmiti kahe maa vahel sõpruse ja koostöö leping. Paasikivi-Kekkoneni poliitika pahupooled. Finlandiseerumine ehk soomestumine. 5.Soome ja muu maailm Põhjamaadega, eelkõige Rootsiga koostöö tugevdamine. Soome liitus 1956. aastal Põhjamaade Nõukoguga. Soome on aktiivselt osalenud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) töös. 6. Soome 1990. aastail Soome juhtkond ei julgenud esialgu Baltimaade iseseisvustaotlus ametlikult toetada. Muutus Soome välispoliitika: tekkis vajadus kohaneda uute tingimustega. Soome hakkas arendama sidemeid lääneriikidega. 1995
Infrastruktuur tootmist teenindav võrgustik. Näiteks teedevõrk, elektriliinistik, elamurajoonid, lennuliiklus. Paasikivi-Kekkoneni joon välispoliitiline suund Paasikivi ning Kekkoneni ajal, mille eesmärgiks oli Soome iseseisvuse nimel teha kõik, et mitte kahjustada suhteid NSV Liiduga. Näiteks ei astutud NATOsse, ega ühinetud Lääne-Euroopa majandusorganisatsioonidega. Finlandiseerumine NSV Liidu sõbraliku välispoliitika ajamine. Näiteks ei astutud liitudesse, mis võiksid ärritada NSV Liitu. Nii käitus Soome ning seetõttu nimetatigi seda Finlandiseerumiseks. Põhjamaade Nõukogu Põhjamaade valitsuste ja parlamentide koostööorganisatsioon. Sinna kuulisid kõik põhjamaad v.a Soome, kes sellega hiljem liitus. 22. Kes olid ja millega on tuntuks saanud: G. Mannerheim Soome president Talvesõja ning Jätkusõja ajal
Soome Vabariik Suomen Tasavalta Republiken Finland Aleks Mark, Villu Kaljurand, Meriel Isok ja Henri Härm Üldinfo pealinn- Helsingi pindala- 338 430,53 km² riigikeeled- soome ja rootsi rahvaarv- 5 429 400 (2013) 65% linnas rahaühik- euro Ajalugu autonoomia- 29.03.1809 iseseisvus- 6.12.1917 riigihümn- Maamme (Vårt land) Rootsi Kuningriigi koosseisus (1154–1809) Soome Venemaa Keisririigi koosseisus (1809–1917) finlandiseerumine Riigikord parlamentaarne vabariik president- Sauli Niinistö peaminister- Alexander Stubb Sisepoliitika põhiseadus valitsuse koostamine koalitsioonid Välispoliitika president koos valitsusega vastutab välispoliitika eest kuulub Euroopa Liitu, aga ei ole NATO- s ainuke Venemaaga piirnev Euroopa Liidu liikmesriik, mis ei kuulu NATO- sse Seadusandlus põhineb Rootsi õigussüsteemil kuritegevuse tase on madal vähe korruptsiooni Majandus kõrgelt arenenud tööstusega segamajandus
1950.a. - infrastruktuuri rajamine 1960.a. - sotsiaalkindlustuse ja hariduse areng Üldine linnastumine ja industrialiseerumine Talupoeglikule maailmavaatele lisandus tugev linlik maailmavaade Sisepoliitika Palju erinevaid parteisid Kommunistid valituses kuni 1970.aastateni Paasikivi-Kekkose joon Soome üritas säilitada oma iseseisvust Proovis tegutseda NL-i meele järgi Tsensuur ajakirjanduses Paasikivi-Kekkose joon - välispoliitiline joon, mille eesmärgiks on head suhted idanaabriga Finlandiseerumine - Soome koostöö NL-iga iseseisvuse säilitamise nimel Soome 1990. aastatel Järsk muutus, vabaks saamine Hirm NSV Liidu ees Välispoliitika muutumine Sidemed lääneriikidega paranesid 1995. liitus Soome Euroopa Liiduga Euro vastu võtmine Urho Kaleva Kekkonen Soome ja muu maailm Koostöö tugevdamine teiste põhjamaadega 1956. aastal liitus Põhjamaade Nõukoguga ja ÜRO-ga Osales aktiivselt ÜRO töös
Alates 1944. a. kuni tänapäevani on Soomel olnud 7 presidenti: Mannerheim Paasikivi Kekkonen Koivisto Ahtisaari Halonen Niinistö PAASIKIVI-KEKKONENI JOON Paasikivi-Kekkoneni joon Soome iseseisvuse säilitamise nimel tehti kõik, et mitte kahjustada suhteid Nõukogude Liiduga 1948. aastal sõlmitakse Soome ja NSV Liidu vahel leping Paasikivi-Kekkoneni poliitika hea pool Paasikivi-Kekkoneni poliitika pahupooled Karikatuur „Finlandiseerumine“ SOOME JA MUU MAAILM Soomel tugevnes koostöö teiste Põhjamaadega Soome liitub 1956. aastal Põhjamaade Nõukoguga ja ÜRO-ga Soome rahuvalvajad Suessi kanali piirkonnas Aafrika ja Aasia piiril (1956) SOOME 1990. AASTAIL 1980. aastate lõpul hakkab olukord maailmas järsult muutuma Soome välispoliitika muutumine Soome hakkab arendama sidemeid lääneriikidega 1995.aastal liitub Soome EL-ga Nagu Eestis, nii tekitas ka Soomes
USA Väga tugev majandus, Võga suured kulutused nende toodangut relvastusele, moodsad eksporditi paljudesse relvad riikidesse, NSVL Toodeti enamasti relvi, Suured kulutused, hea vähe toodeti tarbekaupu relvastus 6. Selgita mõiste PaasikiviKekkose joon - Soome välispollitika, mis nägi ette heade suhete hoidmist NSVL-iga Finlandiseerumine nii kutsuti lääneriikides Soome vaateid NSVL-i suhtes Dzaibatsu suurettevõtete liit Jaapanis Talvesõda sõda Soome ja NSVL-i vahel 1939-1940 ``Uus idapoliitika`` - Saksa LV poliitika, mis kujutas endas suhete parandamist ida euroopa maadega 7. Miks on Jaapani ja Venemaa vahel rahuleping siiani sõlmimata? · Sest Jaapan soovib, et Venemaa tagastaks teise maailmasõja lõpul okupeeritud Kuriili saared, Venemaa ei ole nõustunud neid tagastama. 8
rahvusest inimesi (enamasti on eestlased Soomes heade töövõimaluste tõttu). Soome iseseisvus 6. jaanuaril 1917. Pärast seda toimus lühike kodusõda Soome punaste ja valgete vahel. II maailmasõjas pidi Soome võitlema Nõukogude Liidu vastu kahel korral: Talvesõjas ja Jätkusõjas. Selle käigus kaotas Soome mitmed alad nagu Karjala ja Petsamo. Et vältida NL pahameelt ja uusi konflikte, jäi Soome Nõukogude Liidule kuulekaks, toimus nn finlandiseerumine. Kuni 1950ndateni oli Soome valdavalt agrikultuuriline maa, kuid edaspidi toimus riigis hoogne majanduslik areng, saavutades heaoluriigi taseme. Soome liitus Euroopa Liiduga 1995. aastal, eurotsooniga liitus 1999. aastal. Soomes valmistatakse erinevaid veesõidukeid, autosid ja teisi masinaid. Seda on kergemaks teinud ka kohaliku tooraine olemasolu, nagu vask, nikkel ja kroom. Tähtsal kohal on puidutööstus, puit ja paber moodustab ekspordist veerandi. Eriti tuntud on aga
poliitika Hallstein'i doktriin liit, mille järgi Saksa LV oli ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja.- peale 1955 uus idapoliitika Seda ajasid sotsiaaldemokraadid 1960.aastate lõpul. Sõlmiti lepinguid suhete parandamiseks Poola, Tsehhoslovakkia,NSVL, Ida-Saksamaaga. ida ja lääne süntees Jaapan otsustas majanduse parendamiseks loobuda sõjameestest, jättes alles osad traditsioonid ning õppides arenenud riikidelt (USA ja Lääne-Euroopa) finlandiseerumine e. soomestumine. Soomlased kartsid Nõukogude liitu pahandada ning vaatasid, mida nad ütlesid. Sellist NSVL'i poole vaatamist nimetati finlandiseerumiseks. Ameerika Ühendriikide sise- ja välispoliitika põhijooned 50.-80. Sisepoliitika : Erinevalt teistest riikidest ei toonud 2MM erilisi muutusi. Riigipea oli endiselt president. Seadusandlik võim kuulus Kongressile. 40 lõpul algas vasakpoolsete vastu rünnak, mis mõne aja pärast lõpetati. See oli ohtlik ka riigile
Prantsusmaa pidas koloniaalsõdu Aafrikas, Marokos, Vietnamis. ISLAMI FUNDAMENTALISM Islami fundamentalism on seotud islami religiooniga. Islamimaad on Põhja- Aafrika, Araabia ja Lähis-Ida maad. Lääneriigid üritavad oma mõju nendes alades suurendada. Iraak ja Iraan olid väga tahetud. Iraanis said võimule vaimulikud, muutus täielikult islami riigiks. Kõik pidid alluma islami usu reeglitele ja see oligi islami fundamentalism. TÖÖS MÕISTED: Finlandiseerumine - oli poliitiline protsess Soomes, mille käigus pärast vaherahu sõlmimist Teises maailmasõjas Soome, iseseisvuse säilitamise nimel ja hiljem majandusliku kasu nimel tegi tihedat koostööd NSV Liiduga, hoidudes vastandumistest NSV Liidu ja sotsialismileeri riikidega, hoolimata oma ametlikust neutraliteedipoliitikast. Helsingi nõupidamine ja selle tulemused - vt ülevalt Strateegiline relv - tuumapomm+selle kandur (külma sõja ajal oli kontinentaalrakett kujunenud).
Selle järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja. Diplomaatilisi suhteid sõlmiti üksnes riikidega, kel ei olnud sidemeid Saksamaa Demokraatliku Vabariigiga (v.a NSV Liit). Uus idapoliitika 1960. Aastate lõpul hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid seda ajama. Sõlmiti leping suhete parandamiseks Poola, Tsehhoslovakkia, NSV Liidu ning Ida- Saksamaaga. Umbes 20 aastakümmet hiljem idablokk lagunes ning 1990. Alates on Euroopas taas ainult Saksamaa Liitvabariik. Finlandiseerumine oli poliitiline protsess Soomes, mille käigus Soome tegi koostööd NSV liiduga. Enda iseseisvuse säilitamiseks + majandusliku kasu saamise nimel. ÜRO maailmarahu hoidev organisatsioon (1945) NATO Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon (sõjaline ühendus) (1949) Berliini kriisid: 1) Berliini blokaad (1948-1949) - NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Kõik sidemed katkestati ja Saksamaa lõhenes lõplikult.
Jaapani majandusime 1950.-1960. aastail arenes majandus kakskolm korda kiiremini kui teistes riikides ja seda imetlusväärselt kiiret arengut nim. Jaapani majandusimeks. Ida ja lääne süntees Jaapan kes tahtis areneda EU-likkuks hakkas väliskogemusi, teadmisi ära kasutama ning oma kultuurilise pärandiga ühendamist. Seda nim. ida ja lääne sünteesiks. Findlandiseerumine Soome hakkas vaatamata NSV liidule ajama oma riigi asja, mis tegelikult NSV liidule ei meeldind. Finlandiseerumine e. Soomestumine. Aastaarvud 1979 Nõukogude väed tungisid Afganistani 1947 Trumani doktriin ja Marshalli plaan 1995 Soome liitus EU'ga 1960 uus idapoliitika 1990 Saksamaa taasühinemine 1949 Saksamaa lõhenemine 1950 algul Korea sõda 1950 lõpp Kuuba raketi kriis 1961 Berliini müüri ehitamine Isikud Konrad Adenauer Saksa Liitvabariigi esimene kantsler, hüüdnimega Vana. J.K
viiburi linnus, Karjalas. Kõiki sõjaretki Soome ei nimetata siiski ristisõdadeks, näiteks taanlaste 1191. ja 1202. aasta sõjakäigud. 1209. aastal otsustas Rooma paavst anda taani kuningale ja peapiiskopile õiguse määrata Soome oma piiskop ja nimetada ametisse preestreid selle eest, et taanlased on pööranud kristlusse läänemere põhjakalda. 2.2. Lähiajalugu Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ja turumajanduse. Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha rikkamaks, stabiilsemaks ja arenenumaks. Riik omandas keeruka sotsiaalhoolekande süsteemi. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega lama. Siiski majandus paranes ja hakkas taas kiiresti arenema. 4 3. SOOME MAJANDUS
c.ii. Põhiprobleem: RAF terrorirühmitus , sai raha Ida-Saksa kaudu NSVL st, tapmised in.röövid jms d. Itaalia d.i. Kiire majanduse areng d.i.1. Põhja osa rikas, lõuna osa vaene ja MAFFIA e. Põhjamaad heaoluühiskond e.i. Norra, Taani ja Island NATO liikmed e.ii. Rootsi erapooletu (Msdes ja Külmas sõjas) e.iii. Soome NSVL mõju all, finlandiseerumine (vormilt iseseisev) 5. ISIKUD a. Mao Zedong Hiina Rahvavabariigi juht (1957 ''Las õitseda sada lille'',1958- 1960 Suur hüpe (põlluhar. Üh. Metallurg-ga. Tagajärjed: näljahäda, MZ taandumine mõneks ajaks, varblaste hävitamine) 1966 Kultuuri revolutsioon, Punane raamat, Dazibao (loosung MZ lausega, kleebiti igale poole) b. L. Breznev NSVL juht 1964-1982 c. A.Dubcek Tsehhoslovakkia kom. Juht, ''Praha kevade'' läbiviija d. K
vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriinil oli ainult üks erand - NSV Liit. SALT-1 1972 Allkirjastatakse SALT 1 leping (kokkulepe strateegilise ründerelvastuse piiramisest, vt stendi "Pingelõdvendus") Strateegiline relv- koosneb tuumalõhkepeast ja kandurist. Kasutusel pärast II ms Helsingi lõppakt- 1973.a. Helsingi lõppakt sätestas II Maailmasõja järgse Euroopa piiride puutumatuse Finlandiseerumine- ehk soometumine oli poliitiline protsess Soomes, mille käigus pärast vaherahu sõlmimist Teises maailmasõjas Soome, iseseisvuse säilitamise nimel ja hiljemmajandusliku kasu nimel tegi tihedat koostööd NSV Liiduga, hoidudes vastandumistest NSV Liidu ja sotsialismileeri riikidega (SDV, Poola, Tsehhoslovakkia), hoolimata oma ametlikustneutraliteedipoliitikast. Soome ja NSV Liidu nn. eriliste suhete aluseks oli 1948. aastal sõlmitud nn. Sõpruse,
Otsused: Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse Lääs tunnistab II MS järgseid piire Kohustutakse oma riigis järgima inimõigusi Majandus ja kultuurialane koostöö × Benelux BelgiaHollandLuxemburg × Mitteühinemisliikumine (1950') kolmanda maailma riigid, kes ei soovinud valida kindlat poolt (olid tegelikkuses Lääne vastu) × Finlandiseerumine Soome välispoliitiline suund, millega üritati tagada häid läbisaamisi NLga. × Praha kevad (1968) A. Dubcek alustas reforme ,,inimnäolisema sotsialismi" kehtestamiseks (põhiliselt erinevad sõnavabadusvormid). NL ja VLO tungisid selle peale Tsehhoslovakkiasse ja lämmatasid reformiliikumise. × Inimnäoline sotsialism A. Dubcek alustas reforme kehtestamaks kultuuri, ajakirjandus ja isikuvabadusi.
iseseisvaks. Iseiseisvust tunnustas ka 24. detsember 1917. 18. jaanuar 1918 asutasid Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Ametiühingud ning Punane kaardivägi Soome Tööliste Täitevkomitee ja soovis haarata võimu Soomes. 1918.a. toimus lühike Soome kodusõda. Sõda toimus valgete, keda toetas Saksamaa Keisririik, ja punaste vahel, keda toetas Nõukogude Venemaa. Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn. finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ja turumajanduse. Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha enam rikkamaks ja stabiilsemaks. Riik muutus tehnoloogiliselt arenenuks ja omandas keeruka sotsiaalhoolekande süsteemi. Peale Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega tööpuudus. Siiski, majandus paranes ja hakkas taaskord kiiresti arenema. Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995.
· Tootmis-, kauplemis- ja konkurentsi vabadus · Sotsiaalsete olude parandamine 11) Saksa majandusime- Suur majandustõus SLVs, mis väljendus inimeste eluolude paranemises ja uuenduslikkuses, majandusime sümboliks kujunes Volkswagen põrnikas. 12) Jaapani majandusime- Jaapani majanduse suur ja kiire tõus, kus Jaapani areng oli kaks-kolm korda kiirem kui teistes arenenud riikides 13) Finlandiseerumine- Soome kohastumine NL poliitikaga peale II maailmasõda. 14) Paasikivi-Kekkoneni liin- Soome heade suheteliin NL-iga 15) Põhjamaade Nõukogu- 1950 aastal loodud ühing, kuhu kuulusid: Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Fäärisaared, Gröönimaa ja Ahvenamaa. 2. Isikud! 1) H. Truman- Ameerika president 1945-1953, tema ajal algas külm sõda, võttis vastu palju otsuseid, et hoida ära kommunismi levikut nt. Marshalli plaan ja Trumani doktriin.
57.Mannerheim oli Soome sõjavägede ülemjuhataja II MS ajal 58.Risto Ryti oli Soome II MS aegne president. 59.NSVLil ei olnud õigust Soome riigitegelaste üle kohut mõista sest tegelikkuses viisid nad ellu oma rahva tahet, sest olid saanud valimistel vastavad volitused. 60.Soome välispoliitiline kurss koostööks Venemaaga õigustas end.Hoia sõpra lähedal aga vaenlast veel lähedamal. 61.Paasikivi-Kekkose joon välispoliitiline joon, mille eesmärgiks on head suhted idanaabriga. 62.Finlandiseerumine Soome Nõukogude Liidu poole vaatamine, 63.1964 külastas Eesti Soome president Urho Kaleva Kekkonen 64.Hinnangud Kekkoneni Eesti visiidile Osad peavad tunnustuseks Nõukogude Liidu okupatsioonile, teised toetuseavaldusena Eestile 65.3 tunnust et Soome on tööstusriik 1.eriti kasvas metallitööstuse tähtsus, selle toodang jõudis ka välisturule 2.infrastruktuuri rajamine 3.ühineti EFTAga ja sõlmis leppe Euroopa majandusühendusega. 66.Soome juhtivad parteid
soomlased Põhja-Soomest välja sakslased. Nõukogude Liiduga sõlmitud lepingud aastatel 1947 ja 1948 sisaldasid Soomele mitmeid kohustusi, piiranguid ja reparatsioone, millega anti ära ka maa-alasid. Soome andis ära Karjala, Salla ja Petsamo. Ekvakueeriti 400 000 inimest. Kaubanduse teke Läänevõmudega, nagu Suurbritanniaga, ning Nõukogude Liidu poolt nõutud reparatsioonid tegid Soomest industrialiseeritud riigi. 6.6 LÄHIAJALUGU Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn. finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ning turumajanduse. Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha enam rikkamaks ning stabiilsemaks. Riik muutus tehnoloogiliselt arenenuks ning omandas keeruka sotsiaalhoolekande süsteemi. Peale Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega tööpuudus. Siiski, majandus paranes ning hakkas taaskord kiiresti arenema. Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995.
Nõukogude Liiduga sõlmitud lepingud aastatel 1947 ja 1948 sisaldasid Soomele mitmeid kohustusi, piiranguid ja reparatsioone, millega anti ära ka maa-alasid. Soome andis ära Karjala, Salla ja Petsamo. Ekvakueeriti 400 000 inimest. Kaubanduse teke Läänevõmudega, nagu Suurbritanniaga, ning Nõukogude Liidu poolt nõutud reparatsioonid tegid Soomest industrialiseeritud riigi. 10 Lähiajalugu Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn. finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ning turumajanduse. Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha enam rikkamaks ning stabiilsemaks. Riik muutus tehnoloogiliselt arenenuks ning omandas keeruka sotsiaalhoolekande süsteemi. Peale Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega tööpuudus. Siiski, majandus paranes ning hakkas taaskord kiiresti arenema. Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995.
1970-ndate algul algas Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine. Moskva lootis seal saavutada seda, et lääneriigid tunnustaksid Euroopas välja kujunenud jõuvahekordi ja piire; lääs omakorda lootis läbi sellise koostöö mahendada Ida-Euroopa diktatuurireziime. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975.a.(Soome oli tippkohtumiseks sobiv nii läänele (kapitalistlik riik), kui ka idale (finlandiseerumine). Helsingi lõppaktiga: · tunnustati olemasolevaid piire Euroopas · lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös 10 · humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis
koostöönõupidamisele. Moskva lootis seal saavutada, et lääneriigid tunnustaksid Euroopas välja kujunenud jõuvahekordi ja piire. Lääneriigid omakorda tahtsid läbi sellise koostöö mahendada Ida- Euroopa diktatuurireziime. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975, sest Soome oli tippkohtumiseks sobiv paik nii läänele (turumajandusele orienteeritud demokraatia), kui ka Moskvale (Soome finlandiseerumine). Helsingi lõppaktiga tunnustati olemasolevaid piire Euroopas ja lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös. Humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis. Alustati ka läbirääkimisi Euroopas tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid
Moskva lootis seal saavutada, et lääneriigid tunnustaksid Euroopas välja kujunenud jõuvahekordi ja piire. Lääneriigid omakorda tahtsid läbi sellise koostöö mahendada Ida-Euroopa diktatuurirežiime. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975, sest Soome oli tippkohtumiseks sobiv paik nii läänele (turumajandusele orienteeritud demokraatia), kui ka Moskvale (Soome finlandiseerumine). Helsingi lõppaktiga tunnustati olemasolevaid piire Euroopas ja lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös. Humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis. Alustati ka läbirääkimisi Euroopas tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid venima, sest NSV Liit ei tahtnud kaotada
1940) ja Jätkusõjas (1941-1944), Operatsiooni Barbarossa käigus, kus Saksamaa väed sisenesid Nõukogude Liitu. Sellele järgnes Lapi sõda (1944-1945), mille käigus soomlased tõrjusid Põhja- Soomest välja sakslased. Nõukogude Liiduga 1947 ja 1948 sõlmitud lepingud sisaldasid Soomele kohustusi, piiranguid ja reparatsioone, millega anti ära ka maa-alasid. Soome andis ära Karjala, Salla ja Petsamo. Evakueeriti 400 000 inimest. Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn. finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ja turumajanduse. Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha rikkamaks, stabiilsemaks ja arenenumaks. Riik omandas keeruka sotsiaalhoolekande süsteemi. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega lama. Siiski majandus paranes ja hakkas taas kiiresti arenema. SOOME KULTUUR JUTUTRADITSIOONID & KIRJANDUS
5.05.2017 Põhjamaade ajalugu 22 Soome pärast II maailmasõda Olukord sõja järel Reparatsiooninde maksmine (600-700 milj $) ,,Sõjakurjategijate'' karistamine Juho Kusti Paasikivi President 1946-1956 Paasikivi liin: eesmärk usalduslikud suhted Soome ja NSVL vahel Soome loobus Marshalli plaanist Sõpruseja koostööleping NSVL-ga Kaubadusleping NSVL-ga NSVL vähendas reparatsioonimakseid Finlandiseerumine ..ehk soomestumine Soome ja NSV Liidu erisuhted, arvestamine NSVL huvidega Soome Rahva Demokraatliku Liidu suur roll Soome poliitikas 1952 Lõppes sõjahüvitiste maksmine idanaabrile Helsingis toimusid olümpiamängud 1955 NSVL loobus Porkkala sõjaväebaasist Soome sai Põhjamaade Nõukogu liikmeks Soome sai ÜRO liikmeks Urho Kaleva Kekkonen President 1956-1982 (kõige pikemat aega)
Marshalli plaan ehk Euroopa taastamise programm oli Trumani doktriini konreetne ellurakendumine Marshalli plaan oli USA rahaline abi Euroopale. Kommunistid leidsid suurt toetust Itaalias ja Prantsusmaal. Et kommunismi suuremat levikut takistada, aitas USA Euroopa riigid kriisist välja. Marshalli plaani raames said abi Lääne-Euroopa riigid, NSVL ja temast sõltuvad riigid lükkasid abipakkumise tagasi, samuti lükkas abipakkumise tagasi Soome (soomestumine, finlandiseerumine Soome pidas oma poliitikas silmas eelkõige NSVLi ja NSVLi huve). Jugoslaavia (mis oli NSVLi mõjusfääris) otsustas USA abi vastu võtta ja see tingis, et tema majanduslik areng oli parem kui teistel. Ühtlasi läks Jugoslaavia tülli NSVLiga. USA pakkus oma abi euroopas 1947-1952. Öeldakse, et abi anti 13 miljardi dollari väärtuses, samas on välja toodud, et abi anti 17 miljardi dollari väärtuses. Trumani doktriiniga toimus Lääne- Euroopa ülesehitamine
a. seoses nõukogude vägede sissetungiga Afganistani. 1970-ndate algul algas Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine. Moskva lootis seal saavutada seda, et lääneriigid tunnustaksid Euroopas välja kujunenud jõuvahekordi ja piire; lääs omakorda lootis läbi sellise koostöö mahendada Ida-Euroopa diktatuurirežiime. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975.a.(Soome oli tippkohtumiseks sobiv nii läänele (kapitalistlik riik), kui ka idale (finlandiseerumine). Helsingi lõppaktiga: tunnustati olemasolevaid piire Euroopas lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis alustati ka läbirääkimisi Euroopas tavarelvastuse vähendamiseks,
1* 1970-ndate algul algas Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine. Moskva lootis seal saavutada seda, et lääneriigid tunnustaksid Euroopas välja kujunenud jõuvahekordi ja piire; lääs omakorda lootis läbi sellise koostöö mahendada Ida-Euroopa diktatuurireziime. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975.a.(Soome oli tippkohtumiseks sobiv nii läänele (kapitalistlik riik), kui ka idale (finlandiseerumine). Helsingi lõppaktiga: 59* tunnustati olemasolevaid piire Euroopas 60* lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös 61* humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis 62* alustati ka läbirääkimisi Euroopas tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid
annaabi.ee 
