Kordamine ajaloo kontrolltööks! Mõisted! Külm sõda- vastasseis USA + Lääne ja NL + idariikide vahel, omavahel ei sõditud otse, vaid teiste riikide kaudu. Võidurelvastumine- NL ja USA vaheline võistlus, saavutamaks relvade arvu ja kvaliteediline ülekaal vastase omadest. Kuum sõda- riigid sõdivad otse, aktiivselt, vastand külmale sõjale. Pingelõdvendus- periood, mil toimus ida ja lääne suhete paranemine. Idablokk- Ida-Euroopa kommunistlikud riigid + NL (Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, Saksa DV). Lääneriigid- USA + Lääne-Euroopa (Norra, Taani, Ingl.maa, Saksa LV, Holland, Belgia, Luxemburg, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Portugal, Kreeka, Türgi). Sovietiseerimine- NL-i sarnaseks muutmine. Arengumaad- 3.nda maailma riigid ehk endised kolooniad Aafrikas, Aasias, Ladina- Ameerikas ja Araabias. Esimene maailm- kõrgelt arenenud majandusega kapitalistlikud riigid, USA, Lääne- Euroopa, Canada, Austraalia, Uus-Me...
Kommunistlik partei, mida toetati Moskvast. Kommunistliku erakonna lõhenemine 1980. aastal kaotas kommunistlik partei endise tähtsuse Soomes. 4.Paasikivi-kekkoneni joon Soome üritas kindlustada oma iseseisvust. 1946. aastal Soome presidendiks valitud J.K. Paaskivi juhtimisel töötati välja välispoliitiline joon, mida hiljem jätkas Urho Kaleva Kekkonen. 1948. aastal sõlmiti kahe maa vahel sõpruse ja koostöö leping. Paasikivi-Kekkoneni poliitika pahupooled. Finlandiseerumine ehk soomestumine. 5.Soome ja muu maailm Põhjamaadega, eelkõige Rootsiga koostöö tugevdamine. Soome liitus 1956. aastal Põhjamaade Nõukoguga. Soome on aktiivselt osalenud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) töös. 6. Soome 1990. aastail Soome juhtkond ei julgenud esialgu Baltimaade iseseisvustaotlus ametlikult toetada. Muutus Soome välispoliitika: tekkis vajadus kohaneda uute tingimustega. Soome hakkas arendama sidemeid lääneriikidega. 1995
1. Miks, millal ja kus kujunes heaoluühiskond? Mis see on? Heaoluühiskond ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamisel valitsus. See kujunes, sest toimus kiire majanduslik tõus, 1950-1960, lääneriikides. 2. Millised muudatused leidsid aset paljude Euroopa maade riiklikus korralduses pärast II maailmasõda? Milles need seisnesid? Riigid, mis olid muutunud diktatuuriliseks või olidki diktatuurilised, muutusid demokraatlikuks. Demokraatia kindlustati põhiseaduse vastuvõtmisega. Laiendati ka demokraatlike õigusi. Enamikes maades langes valijate vanuse alammäär 18 aastani. 3. Milliste poliitiliste ja ühiskondlike organisatsioonide populaarsus kasvas Euroopas peal II maailmasõda? Ametiühingud. 4. Selgita mõisted: Integratsioon e lõimumine. Riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö. Moderniseerimine uuendamine. Näiteks tehastes vabrikus tehnika ja seadmete k...
Soome Vabariik Suomen Tasavalta Republiken Finland Aleks Mark, Villu Kaljurand, Meriel Isok ja Henri Härm Üldinfo pealinn- Helsingi pindala- 338 430,53 km² riigikeeled- soome ja rootsi rahvaarv- 5 429 400 (2013) 65% linnas rahaühik- euro Ajalugu autonoomia- 29.03.1809 iseseisvus- 6.12.1917 riigihümn- Maamme (Vårt land) Rootsi Kuningriigi koosseisus (1154–1809) Soome Venemaa Keisririigi koosseisus (1809–1917) finlandiseerumine Riigikord parlamentaarne vabariik president- Sauli Niinistö peaminister- Alexander Stubb Sisepoliitika põhiseadus valitsuse koostamine koalitsioonid Välispoliitika president koos valitsusega vastutab välispoliitika eest kuulub Euroopa Liitu, aga ei ole NATO- s ainuke Venemaaga piirnev Euroopa Liidu liikmesriik, mis ei kuulu NATO- sse Seadusandlus põhineb Rootsi õigussüsteemil kuritegevuse tase on madal vähe korruptsiooni Majandus kõrgelt arenenud tööstusega segamajandus SKT elaniku kohta on kõrge pe...
SOOME ida ja lääne vahel Koostajad: Charlie, EvaMar ia, K ärol, Eliisa Sissejuhatus Raske olukord Iseseisvus, okupatsioonide ärahoid Majanduse taastamine Sõjahüvitis NSV Liidule Idanaabri surve Soome loovutas 1/10 aladest NSV Liidule NL sekkus Soome siseasjadesse Järelvalve Soome üle - liitlaskomisjon NL nõudis Soomelt sõjakurjategijate üle kohtumõistmist Uus president: Juho Kusti Paasikivi Ülesandeks riigi taastamine Põllumajandusmaast tööstusriigiks Majanduslike ja ühiskondlike muutuste aeg Metalli- ja metsatööstuse areng Ühinemine mitmete liitudega 1950.a. - infrastruktuuri rajamine 1960.a. - sotsiaalkindlustuse ja hariduse areng Üldine linnastumine ja industrialiseerumine Talupoeglikule maailmavaatele lisandus tugev linlik maailmavaade Sisepoliitika Palju erinevaid parteisid Kommunistid valituses kuni 1970.aastateni Paasikivi-Kekkose joon Soome üritas säilitada oma iseseisvust Proovis tegutseda ...
SOOME IDA JA LÄÄNE VAHEL 12. klass PÄRAST KAOTUST JÄTKUSÕJAS Raske olukord Iseseisvus on säilitanud Tuli taastada majandus Sõjahüvitisena NSV Liidule saadetava kauba rongile laadimine Helsingis. Üle 60% hüvitisest tuli maksta metallitoodetes, nagu nt vedurid, laevad ja mitmesugused masinad. IDANAABRI SURVE Teises maailmasõjas kaotajate poolel olnud Soome pidi loobuma kümnendikust oma territooriumist NSV Liidu kasuks President Paasikivi Soome valitsuse istungil PÕLLUMAJANDUSMAAST TÖÖSTUSRIIGIKS Muutuste aeg Metalli tööstus Metsatööstus Euroopa Vabakaubandusühendus (EFTA) Euroopa Majandusühendus „Enne oli soo, Kõlbas ja Juss. – Nüüd on põld, pakid ja buss…“ Kari Suomalaise karikatuur SISEPOLIITIKA Sotsiaaldemokraatlik Partei Rahvuslik Koonderako...
1. Leia sobivad paarid. 1. Vietnami sündroom .....3.. pealtkuulamisskandaal USAs 2. ``tähtede sõda`` .....1.. USA sõdurite hingeline kriis, mis jäi aastateks püsima 3. Watergate`i afäär ....4.. Majandusprogramm USAs, mille alusel väljuti 1980. kriisist 4. reaganoomika ....5... noorte protestiliikumine 1960.-1970.ndail 5. hipid ....... neegriliikumise juhtiv tegelane 6. Greenpeace ....... Rahvusvaheline Valuutafond ....6... rahvusvaheline keskkonnaorganisatsioon 2. Milline oli Soome majandus pärast II maailmasõda? see oli suhteliselt kehv, Soomel kulus palju aega enne kui saavutati sõjaeelne tööstus ja majandus tase. 3. Millised olid SLV peamised erakonnad? Konservatiivne Kristlik-Demokraatlik Liit, Kristlik-Sotsiaalne Liit, Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Vaba demokraatlik partei 4. Milline oli USA välispoliitik...
rahvusest inimesi (enamasti on eestlased Soomes heade töövõimaluste tõttu). Soome iseseisvus 6. jaanuaril 1917. Pärast seda toimus lühike kodusõda Soome punaste ja valgete vahel. II maailmasõjas pidi Soome võitlema Nõukogude Liidu vastu kahel korral: Talvesõjas ja Jätkusõjas. Selle käigus kaotas Soome mitmed alad nagu Karjala ja Petsamo. Et vältida NL pahameelt ja uusi konflikte, jäi Soome Nõukogude Liidule kuulekaks, toimus nn finlandiseerumine. Kuni 1950ndateni oli Soome valdavalt agrikultuuriline maa, kuid edaspidi toimus riigis hoogne majanduslik areng, saavutades heaoluriigi taseme. Soome liitus Euroopa Liiduga 1995. aastal, eurotsooniga liitus 1999. aastal. Soomes valmistatakse erinevaid veesõidukeid, autosid ja teisi masinaid. Seda on kergemaks teinud ka kohaliku tooraine olemasolu, nagu vask, nikkel ja kroom. Tähtsal kohal on puidutööstus, puit ja paber moodustab ekspordist veerandi. Eriti tuntud on aga
Markatism senaator McCarthy 1950.aastate algul algatatud kommunistide- ja juudivastane poliitika Hallstein'i doktriin liit, mille järgi Saksa LV oli ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja.- peale 1955 uus idapoliitika Seda ajasid sotsiaaldemokraadid 1960.aastate lõpul. Sõlmiti lepinguid suhete parandamiseks Poola, Tsehhoslovakkia,NSVL, Ida-Saksamaaga. ida ja lääne süntees Jaapan otsustas majanduse parendamiseks loobuda sõjameestest, jättes alles osad traditsioonid ning õppides arenenud riikidelt (USA ja Lääne-Euroopa) finlandiseerumine e. soomestumine. Soomlased kartsid Nõukogude liitu pahandada ning vaatasid, mida nad ütlesid. Sellist NSVL'i poole vaatamist nimetati finlandiseerumiseks. Ameerika Ühendriikide sise- ja välispoliitika põhijooned 50.-80. Sisepoliitika : Erinevalt teistest riikidest ei toonud 2MM erilisi muutusi. Riigipea oli endiselt president. Seadusandlik võim kuulus Kongressile. 40 lõpul algas vasak...
1970ndad – Pingelõdvendusperiood 1. Uus idapoliitika. 1966ndal loobutakse Hallsteini doktriinist. 2. Desarmeerimiskokkulepped 3. Helsingi nõupidamine – lõppakt 1975. OSCE (Euroopa Julgeolekuorgan). Suhted hakkasid soojenema. Kõigepealt sõlmiti Idalepingud: - Oder-Neisse joot tunnustatakse Ida-Saksamaa piirina. - Suhete aluste leping. - Transpordileping. - Vastastikune tunnustamine. VÕIDURELVASTUMINE Strateegiline relv – tuumapomm+selle kandur (külma sõja ajal oli kontinentaalrakett kujunenud). Desarmeerimise kokkulepped NSVL ja USA vahel. Võidurelvastumine, strateegiline relv. Seisnes selles, et vastasest ette rebida, aga 70nda algusesk olid mõlemad ühel maal. Enam ei saanud paremaks. Seepärast istuti ühe laua taha ja arutati, kuidas strateegilist relva piirata. 1972. a kirjutasid alla USAst R.Nixon ja NSVLst L.Brežnev...
AJALUGU MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMA SÕDA Trumani doktriin USA seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Ehk et takistada kommunismi levikut. Marshalli plaan - USA toetab majanduslikult Euroopa lagunenud riike, et Euroopa riikide majandust taastada. Berliini blokaad (1948 1949) Nõukogudeblokaad blokeeris maismaaühenduse Lääne- Berliiniga (õhusild tehti). Raudne eesriie - Ida-riigid üritasid Läänemõju nendes maades piirata e. nad nn eraldati muust maailmast. Külmsõda Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Nad üritasid üksteist üle trumbata relvade tootmises, majanduse arendamises, kultuuri- ja teaduselus jne. Võidurelvastumine - USA ja NSV hakkasid omavahel võitlema, kumb toodab paremaid ja rohkem relvasid. Lõpuks viis see selleni, et tummalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri ja n...
Jaapani majandusime 1950.-1960. aastail arenes majandus kakskolm korda kiiremini kui teistes riikides ja seda imetlusväärselt kiiret arengut nim. Jaapani majandusimeks. Ida ja lääne süntees Jaapan kes tahtis areneda EU-likkuks hakkas väliskogemusi, teadmisi ära kasutama ning oma kultuurilise pärandiga ühendamist. Seda nim. ida ja lääne sünteesiks. Findlandiseerumine Soome hakkas vaatamata NSV liidule ajama oma riigi asja, mis tegelikult NSV liidule ei meeldind. Finlandiseerumine e. Soomestumine. Aastaarvud 1979 Nõukogude väed tungisid Afganistani 1947 Trumani doktriin ja Marshalli plaan 1995 Soome liitus EU'ga 1960 uus idapoliitika 1990 Saksamaa taasühinemine 1949 Saksamaa lõhenemine 1950 algul Korea sõda 1950 lõpp Kuuba raketi kriis 1961 Berliini müüri ehitamine Isikud Konrad Adenauer Saksa Liitvabariigi esimene kantsler, hüüdnimega Vana. J.K
aastal, vallutati Äyräpää, Jääski ja Savo ja rajati viiburi linnus, Karjalas. Kõiki sõjaretki Soome ei nimetata siiski ristisõdadeks, näiteks taanlaste 1191. ja 1202. aasta sõjakäigud. 1209. aastal otsustas Rooma paavst anda taani kuningale ja peapiiskopile õiguse määrata Soome oma piiskop ja nimetada ametisse preestreid selle eest, et taanlased on pööranud kristlusse läänemere põhjakalda. 2.2. Lähiajalugu Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ja turumajanduse. Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha rikkamaks, stabiilsemaks ja arenenumaks. Riik omandas keeruka sotsiaalhoolekande süsteemi. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega lama. Siiski majandus paranes ja hakkas taas kiiresti arenema. 4 3. SOOME MAJANDUS
70ndatel c.ii. Põhiprobleem: RAF terrorirühmitus , sai raha Ida-Saksa kaudu NSVL st, tapmised in.röövid jms d. Itaalia d.i. Kiire majanduse areng d.i.1. Põhja osa rikas, lõuna osa vaene ja MAFFIA e. Põhjamaad heaoluühiskond e.i. Norra, Taani ja Island NATO liikmed e.ii. Rootsi erapooletu (Msdes ja Külmas sõjas) e.iii. Soome NSVL mõju all, finlandiseerumine (vormilt iseseisev) 5. ISIKUD a. Mao Zedong Hiina Rahvavabariigi juht (1957 ''Las õitseda sada lille'',1958- 1960 Suur hüpe (põlluhar. Üh. Metallurg-ga. Tagajärjed: näljahäda, MZ taandumine mõneks ajaks, varblaste hävitamine) 1966 Kultuuri revolutsioon, Punane raamat, Dazibao (loosung MZ lausega, kleebiti igale poole) b. L. Breznev NSVL juht 1964-1982 c. A.Dubcek Tsehhoslovakkia kom. Juht, ''Praha kevade'' läbiviija d. K
Pingelõdvenduseks nim 1960nd lõpp kuni 1970ndad. *Uus Idapoliitika- saab alguse, kui loobutakse Halsteini doktriinist. Idalepingud(SLV hakkas sõlmima nn. idalepinguid: 1970.a. leping Poola ja SLV vahel, millega lepingupooled lubasid loobuda vastastikku jõudu kasutamast ja tunnistati tingimusteta II maailmasõja järgseid piire Euroopas. 1970.a. sõlmiti samasugune leping SLV ja NSV Liidu vahel (NB! idalepingud ratifitseeriti SLV Riigipäeva poolt alles 1972.a. klausliga, et leping ei kehti ühinenud Saksamaa kohta). _ 1971.a. USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja NAV Liit leppisid kokku Lääne-Berliini staatuse osas- Lääne-Berliin on iseseisev poliitiline üksus, kuid SLV-l on õigus esindada linna rahvusvahelisel tasandil. Taastus maismaaühendus SLV ja Lääne- Berliini vahel.) L-Saksamaa tunnustab Oderneisse joont. 1970 idaleping. 1972L-S parlament ratifitseerib seda 1 klausliga, et kui Saksamaad peaks ühinema, vaadatakse piiriküsimus uuesti üle. Sõlm...
Otsused: Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse Lääs tunnistab II MS järgseid piire Kohustutakse oma riigis järgima inimõigusi Majandus ja kultuurialane koostöö × Benelux BelgiaHollandLuxemburg × Mitteühinemisliikumine (1950') kolmanda maailma riigid, kes ei soovinud valida kindlat poolt (olid tegelikkuses Lääne vastu) × Finlandiseerumine Soome välispoliitiline suund, millega üritati tagada häid läbisaamisi NLga. × Praha kevad (1968) A. Dubcek alustas reforme ,,inimnäolisema sotsialismi" kehtestamiseks (põhiliselt erinevad sõnavabadusvormid). NL ja VLO tungisid selle peale Tsehhoslovakkiasse ja lämmatasid reformiliikumise. × Inimnäoline sotsialism A. Dubcek alustas reforme kehtestamaks kultuuri, ajakirjandus ja isikuvabadusi.
iseseisvaks. Iseiseisvust tunnustas ka 24. detsember 1917. 18. jaanuar 1918 asutasid Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Ametiühingud ning Punane kaardivägi Soome Tööliste Täitevkomitee ja soovis haarata võimu Soomes. 1918.a. toimus lühike Soome kodusõda. Sõda toimus valgete, keda toetas Saksamaa Keisririik, ja punaste vahel, keda toetas Nõukogude Venemaa. Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn. finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ja turumajanduse. Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha enam rikkamaks ja stabiilsemaks. Riik muutus tehnoloogiliselt arenenuks ja omandas keeruka sotsiaalhoolekande süsteemi. Peale Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega tööpuudus. Siiski, majandus paranes ja hakkas taaskord kiiresti arenema. Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995.
USA, SLV, Jaapan, Soome lk 22-41 1. Mõisted 1) Makartism- USAs 1945 levima hakanud kommunismi vastane hüsteeria, mille käigus esitati palju alusetuid süüdistusi kommunismis. 2) Trumani doktriin- 1947. Aastal USA doktriin, mille eesmärk oli takistada ja hoida ära kommunismi levikut andes riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt, raha, tingimusel, etr loobutakse riigistamisest. 3) Marshalli plaan- 1947.aastal loodud USA plaan, kus pakuti sõjalist ja poliitilist abi riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt 4) Hipiliikumine- 1960.ndatel noorte seas levima hakanud protestiliikumine Vietnami sõjale. Hipide liikumise kõrgpunktiks sai 1969. Aastal toimunud Woodstocki muusikafestival. 5) Nixoni doktriin- USA presidendi Nixoni loodud seisukoht, mis oli tingitud ebaedust Afganistanis ja teatas, et USA toetab oma liitlaste võitlust kommunistlike liikumiste vastu edasi, kui...
1.Milline oli USA majandus peale II maailmasõda? Majandus hakkas minema ülesmäge.Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse.Dollarist sai tunnustatud valuuta.Muutused USA majanduses mõjutasid ka teiste riikide (eelkõige Euroopa) majandust.USA majandus arenes kriisideta. 2.Millise presidendi ajal võeti kasutusele/mida tähendab? Doominoteooria Eisenhower/teooria mille kohaselt kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teiste selle regioonide riikidest ilmajäämise. Reaganoomika Reagan/Reagani majanduskava, mis hõlmas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist jne. Marshalli plaan Truman/USA kava mis nägi ette Euroopa taastamist ja abi andmist sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Trumani doktriin Truman/Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu. Pidurduspoliitika -...
soomlased Põhja-Soomest välja sakslased. Nõukogude Liiduga sõlmitud lepingud aastatel 1947 ja 1948 sisaldasid Soomele mitmeid kohustusi, piiranguid ja reparatsioone, millega anti ära ka maa-alasid. Soome andis ära Karjala, Salla ja Petsamo. Ekvakueeriti 400 000 inimest. Kaubanduse teke Läänevõmudega, nagu Suurbritanniaga, ning Nõukogude Liidu poolt nõutud reparatsioonid tegid Soomest industrialiseeritud riigi. 6.6 LÄHIAJALUGU Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn. finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ning turumajanduse. Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha enam rikkamaks ning stabiilsemaks. Riik muutus tehnoloogiliselt arenenuks ning omandas keeruka sotsiaalhoolekande süsteemi. Peale Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega tööpuudus. Siiski, majandus paranes ning hakkas taaskord kiiresti arenema. Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995.
Nõukogude Liiduga sõlmitud lepingud aastatel 1947 ja 1948 sisaldasid Soomele mitmeid kohustusi, piiranguid ja reparatsioone, millega anti ära ka maa-alasid. Soome andis ära Karjala, Salla ja Petsamo. Ekvakueeriti 400 000 inimest. Kaubanduse teke Läänevõmudega, nagu Suurbritanniaga, ning Nõukogude Liidu poolt nõutud reparatsioonid tegid Soomest industrialiseeritud riigi. 10 Lähiajalugu Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn. finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ning turumajanduse. Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha enam rikkamaks ning stabiilsemaks. Riik muutus tehnoloogiliselt arenenuks ning omandas keeruka sotsiaalhoolekande süsteemi. Peale Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega tööpuudus. Siiski, majandus paranes ning hakkas taaskord kiiresti arenema. Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995.
VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid "saladuses", siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W...
1 II. KÜLM SÕDA: Külma sõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1945 Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks Potsdami konverentsi otsuste alusel. Kommunistliku Vietnami Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine Põhja-Vietnamis. 1946 Külma sõja osapooled deklareerivad avalikult vastastikuste pingete olemasolu. Hiina kodusõja algus. Indo-Hiina sõja algus Prantsusmaa ja Vietnami kommunistide vahel. 1947 Trumani doktriini rakendamine USA poolt Kreeka ja Türgi abistamiseks. 1948 Marshalli plaani hakkas USA andma Euroopa riikidele majanduslikku abi. Berliini blokaadi algus. Korea Vabariigi ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ...
KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad Albaania sai taasiseseisvaks Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde Island iseseisvus NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. R...
1940) ja Jätkusõjas (1941-1944), Operatsiooni Barbarossa käigus, kus Saksamaa väed sisenesid Nõukogude Liitu. Sellele järgnes Lapi sõda (1944-1945), mille käigus soomlased tõrjusid Põhja- Soomest välja sakslased. Nõukogude Liiduga 1947 ja 1948 sõlmitud lepingud sisaldasid Soomele kohustusi, piiranguid ja reparatsioone, millega anti ära ka maa-alasid. Soome andis ära Karjala, Salla ja Petsamo. Evakueeriti 400 000 inimest. Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn. finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ja turumajanduse. Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha rikkamaks, stabiilsemaks ja arenenumaks. Riik omandas keeruka sotsiaalhoolekande süsteemi. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega lama. Siiski majandus paranes ja hakkas taas kiiresti arenema. SOOME KULTUUR JUTUTRADITSIOONID & KIRJANDUS
Põhjamaade ajalugu 2.09.2016 Põhjamaade esiaeg Põhjamaade vanim asula Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega); 120-130 000 aastat vana; Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades; Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved; Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärv...
1930ndate aastate rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate alguses toimus desarmeerimiskonverents (relvastuse vähendamine kuni sellest loobumiseni). Juba Pariisi rahukonverentsil räägiti desarmeerimisest (Prantsusmaa ja Inglismaa andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiina...
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aas...
2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul: 1* 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid. 2* Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. 3* Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: 1* Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. 2* Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23) 4* KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): 5* Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. 6* 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping. 7* Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. 8* Saksama...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
