Kuld (0)

Kuld .
 Levimuselt on kuld  haruldane   metall . Ajalooliselt on väljakujunenud 
peamiselt kaks kulla funktsiooni: raha ja  ehete  valmistamise 
materjal. Alates ürgajast on kuld olnud ehtemetall ja kuna seda 
leidublooduses harva, siis sümboliseerib kuld rikkust ja selle kaudu 
ka võimu. Umbes kaks ja pool  tuhat  aastat tagasi hakkas kuld 
kandma raha funktsiooni. Ajalooliselt oli Lüüdia kuningasKroisos 
6. sajandil eKr esimene valitseja, kes hakkas vermima kuldmünte[4]. 
Need  mündid  olid kõrge kullasisaldusega (98%).
  Kullastandard  on olnud monetaarpoliitika aluseks läbi ajaloo. 
Viimasena loobusid kullastandardist 1932. aastal pärast 
Suurt depressiooni Ameerika  Ühendriigid . Enamik riike Euroopas
heitis kullastandardi kõrvale pärast Esimest  maailmasõda  1914. 
aastal, kuna suuri sõjast tingitud võlgu ei suudetud kullana 
tagastada.[5][6]
 Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu millele säilib kulla 
kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 
11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d-bloki element. Normaaltingimustes
 on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti 
puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või 
jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga.

Kollaka värvusega haruldane metall

tihe,  plastne , läikiv ja pehme väärismetall

elemendi sümbol on Au

aatomnumber  79

ladinakeelne nimetus aurum

Sulama hakkab kuld 1064.18 °C juures.

kulda esineb tihti puhtal kujul kamakatena, teradena 
kivides, kulla veenides või jõesettes.

Harvem leidub kulda ka ühendites, nt:telluuriga.

Arvatakse et enamus Maa  kullast  on tema tuumas, 
kuna metalli suure tiheduse tõttu vajus ta sinna 
planeedi nooruses.
