Hegel: 1770 – 1831 AJALUGU — vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole. Vaimu enesetunnetuse ajalugu on fundamentaalne Selle peegeldused Selle tööriistad religioon sõjad filosoofia üksikisikud jne. MAAILMAAJALUGU Mõistuse Odüsseia, teadvuse dialektiline areng tees antitees süntees konservatiivne — õigustab kõike, kuid ka revolutsiooniline — miski ei jää, ei püsi Teadvus on mõisteline, saavutab oma igal astmel täpsema tõsikindlama teadmise. VAIMU ENESETUNNETUSE VORMID: 1. Kunst Antiik Kaemuslik 2. Religioon Keskaeg Kujutluslik 3. Filosoofia Uusaeg Puhas mõtlem...
Tegu on müstilise, religioosse ja matemaatilise muusikastiiliga, milles helilooja kasutab vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Teoseid kantakse ette klassikaliste pillidega ning tempo on aeglane ja meditatiivne. Arvo Pärdi teosed on väga tuntud ning toonud heliloojale maailmakuulsuse. Tema loodu on lihtne, kirgas, puhas, sügavalt puudutav ning jätab inimese kujutlusele palju ruumi. Selles on selgelt tajutav spirituaalsus ning kohati jääb seda muusikat kuulates tunne, et helilooja vahendab informatsiooni teadvuse teistelt tasanditelt. Heliteosed on kõlaliselt lihtsad, kuid suudavad ometi viia inimese meeled vaimsele rännakule. Tänu oma erilisele kiirgusele ja kontsentratsioonile on stiil jõudnud ka teistesse kultuurivaldkondadesse.
kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega. Filosoofid kipuvad olema eri arvamustel selles, kes just on filosoof, nagu selleski, mis on üldse filosoofia. Ajalugu Sõna "filosoof" võttis väidetavalt esimesena kasutusele Pythagoras. Filosoofi kui elukutse olemuse kirjeldamise ja selle eristamise poolest muudest ligidalseisvatest elukutsetest nt sofistide ja retoorikute elukutsetest on tuntud Platon. Seesama kirjeldus on pannud aluse ka levinud kujutlusele filosoofist kui eluvõõrast ja askeetlikust mõttetargast, kes tegeleb ranges eraldatuses suurte mõtete mõtlemisega. Oma dialoogis "Phaidon" kirjeldab Platon filosoofi kui isikut, kes tegeleb suremise või surnud olemisega. Ka üldsus olevat arvamusel, et filosoofid on vähemalt kahel põhjusel surma ära teeninud: kuna nad ise suretavad ennast ega hooli tavalistest maistest asjadest nagu head road, hea riietus ja armurõõmud ning nad tekitavad
Viieaastase lapse mõtlemine on kaemuslik-kujundiline. Seoses lapse kogemuste kasvuga algab kaemuslik mudelite üldistamine, nende muutumine iseseisvateks mõttelisteks mudeliteks. Hakkab kujunema terviklik kujundiline arusaam ümbritsevast, mis võimaldab lapsel aru saada küllalt keerulistest sõltuvussuhetest ning mõistatustest, vanasõnadest. Lapsed hakkavad ise koostama mõistatusi ja lihtsaid ülesandeid. Esemete ja nähtuste võrdlemine toimub juba mõtteliselt tuginedes kujutlusele ja mälule. Tekivad püsivad sõprussuhted, mis tuginevad ühistele mänguoskustele ja huvidele, vastastikusele sümpaatiale. Sotsiaalne areng kuuendal eluaastal on soodne üksnes eakaaslaste keskkonnas. Hakkab avalduma sügav ja püsiv huvi sooliste erinevuste vastu. Lapsed hakkavad taotlema, et nende arvamuste ja seisukohtadega arvestataks. Ta tahab ise valida ja otsustada, kuidas probleemi lahendada, kuidas oma tegevust või mängu organiseerida (Sarapuu 1987).
Suhtumises loodusesse avaldub esivanemate ürgdemokraatlik mõtteviis, mis peab inimest samaväärseks loodusega. Soomeugrilik loodushingedeusk andis maad germaanlastelt laenatud kaitsevaimudeusule. Ivar Paulson leiab, et haldjauskumuste alus on hingeusk- kujutlus loodusobjektide ja inimkäte poolt loodud asjade hingestatusest. Hingele omistati teatud iseseisvus kehast, osad hinged (irdhinged) võivad looma või inimese kehast irduda. Lisaks kujutlusele irdhingest on haldjauskumuste aluseks üldine animistlik suhtumine loodusesse, eelkõige aga metsa.2 1 Aino Laagus. Metshaldjauskumus uurimisobjektina. Sator. Artikleid usundi- ja kombeloost 6 2007. Arvutivõrgus: http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator6/5ainolaagus.pdf 2 Aino Laagus. Kõik kolm teooriat käsitlevad inimese ja looduse vahelist austussuhet ning seetõttu leian, et neis kõigis on tõetera sees
Lugemisoskus- tänapäeval üks populaarsemaid teemasid lapsevanemate seas. See ei ole ainult tähtede ja häälikute kokkupanek. Lugemise erinevad astmed: 1. Mehaaniline lugemine- lugemisoskuse madalaim tase. Mõte suunatud lugemistehnikale. 2. Lugemine subjektiivse mõtlemise astmel- lisandub arusaamine. 3. Lugemine objektiivse käsitluse tasemel- lugemine suunatud lugeja teadvusele, loetava kujutlusele. Loosse sisse elamine. Loo sisu analüüsimine ja mõtestamine. 4. Produktiivne lugemine- iseenda õpetamine. Loetu analüüsimine ja järelduste tegemine. Keeleline suhtlemine- eelkoolieas tähtsal kohal kõne areng. Laps vajab keelelist suhtlemist täiskasvanuga. Lugemaõppimise puhul on oluline lapsega vestelda, arutleda ja küsimusi esitada kirjanduspala kohta. Sellist meetodit on oluline kasutada ka rühmas, keele ja kõne valdkonnas.
-, . , . 2. (2 ):2.1 . , ( . , . ).2.2 , . ( ) . . , , . 14. Mida kujutab endast John Rawlsi õiglusteooria erisuse printsiip? Mida võrdsete võimaluste printsiip? , . , . , , 15.Milline peaks Robert Nozicki meelest olema ideaalne riik ja ideaalne maksusüsteem? . . , , ( , ) , , 16.Kumb maksusüsteem vastab rohkem R.Nozicki kujutlusele ideaalsest maksusüsteemist, kas Rootsi või Ameerika Ühendriikide? . . 50% . . , , , . , , . .. , , . , (, , ..) . . , , « » , , . , , , . . , (, ), . « ». 17. Mis vahet on Rawlsi ja Nozicki nägemusel vabadusest? . , . , , . , . . , - . , . . , . . . , , . 4. KAPITALIZM 1
kehamaalinguid. Kõik ikka selleks, et endale ja teistele müstikat pakkuda. Õhus oli tunda armastust, mis külalised kaasa tõid, millega üritus korraldatud oli ja seda, kuidas need kohtusid ja teineteist armastama hakkasid. Me olime üks pere.Viimasel päeval saatsid kõik külalised üksteist uskumatult soojalt ja ilusate soovidega kodudesse. Need emotsioonid, mis see reiv mulle tekitas, vastanduvad täielikult minu algsele kujutlusele narkootikumidest. Maast madalast on meile antud mõista, et kõik uimastid on meie vaenlased ja nüüd selgub, et vähemalt üks osa neist on tõeliselt siirad ja südamlikud noored, kelle väärtushinnangud on minu maitse järgi üle keskmise. Tekib tunne, et midagi on valesti. Narkootikumide tarvitamine on kuritegu, aga nemad seal metsas olid kõike muud kui kurjad. Netikommentaariumides on inimestel olnud võimalus viimasel ajal arvamust avaldada narkomaanide
kultuuriantropoloogias? A.) Rahvaste geneetilist koodi võrdlev uurimine B.) Rassiliste tunnuste ja intellektuaalsete võimete seose uurimine C.) Pärimusliku materjali salvestamine ja süstematiseerimine D.) Suguluse arvestamise süsteemide uurimine E.) Inimese kui liigi arengu uurimine 1p. Milline neist uurimisvaldkondadest on kõige tavapärasem sotsioloogias? A.) Alateadvuse roll inimese sotsiaalse käitumise kujundamisel B.) Biopraktilise kreatiivsuse mõju sotsiaalsele kujutlusele C.) Sotsiaalsete muutuste mõju sotsioloogilisele kujutlusele D.) Sotsiaalse keskkonna mõju inimkäitumisele E.) Koljuehituse iseärasuste mõju hälbekäitumisele 2p. Millisest haridussotsioloogilisest kontseptsioonist on jutt? A.) Varjatud õppekava – antakse edasi koolis kehtivate reeglite, väärtuste ja suhetega. Selle abil saavutatakse muuhulgas ka toimiva sotsiaalse korra kriitikavaba tunnustamine. 2p
Teisisõnu võib biotsönoosiks nimetada vaid ennast alalhoidvat, troofiliselt suletud ja funktsionaalselt iseseisvat kooslust, mis sisaldab produtsente, konsumente ja redutsente (täiskoosseisuline kooslus). Sellest seisukohast polegi K.Möbiuse biotsönoos polegi biotsönoos, vaid mittetäiskoosseisuline sõltuv kooslus, kuna austripanga asurkonnas peaaegu puuduvad produtsendid ja ta eksisteerib ainult teistest biotsönoosidest saadavate ainete arvel. Statistiline kontseptsioon rajaneb kujutlusele biotsönoosist kui kontiinumist (pidev, katkematu). See kontseptsioon sai alguse C.G.J.Petersoni (1911-1918) töödest hüdrobioloogias, kes mõistis kooslusi kui reeglipäraselt korduvaid koosesinevate liikide rühmi. Liigid on eraldi ja seoseid nende vahel pole, kuid nad esinevad koos, kuna suhtuvad ühtmoodi keskkonnatingimustesse. Iga liigi ökoloogiliste iseärasuste tõttu eri liikide esinemispiirid ei kattu ning rühmitused lähevad sujuvalt üksteisest üle.
elunautimine. Näitena läinud kevad etendunud Viljandi Kultuuriakadeemia etendus ,,Narkissos", mis põhineb Kreeka mütoloogiast tuntud lool. Kirjandus ja filosoofia Sõna "filosoof" võttis väidetavalt esimesena kasutusele Antiikkreekas Pythagoras. Filosoofi kui elukutse olemuse kirjeldamise ja selle eristamise poolest muudest ligidalseisvatest elukutsetest nt sofistide ja retoorikute elukutsetest on tuntud Platon. Seesama kirjeldus on pannud aluse ka levinud kujutlusele filosoofist kui eluvõõrast ja askeetlikust mõttetargast, kes tegeleb ranges eraldatuses suurte mõtete mõtlemisega. Tänapäeval on filosoofid enamasti seotud teadusasutustega ja nende edukust mõõdetakse sarnaselt muu teadustegevuse edukusega nt eelretsenseeritud teadusajakirjades avaldatud artiklite arvu järgi või monograafia avaldanud kirjastuse või lõpetatud haridusasutuse prestiizikuse järgi. Samas on olemas ka populaarfilosoofe, kes võtavad sõna üldhuvitavatel ja paljusid
perioodiks. - Enamus kirjutisi käsitleb loodusteaduslikke probleeme. - Vaadete aluseks on Newtoni füüsika. See on talle täisteaduse musternäidiseks. - "Üldine taeva teooria ja looduslugu" - Taevakehade tiirlemine on külgetõmbejõu ja tangensiaalselt toimiva jõu tulemus. - Kui Newton arvas, et Looja ise on taevakehadele sellise liikumise andnud, siis I.Kant püüdis seda põhjendada. - Nii sündis Kant - Laplace (1749-1827) nebulaarhüpotees. Laplace tuli samale kujutlusele mõned aastakümned hiljem. - "Füüsiline monadoloogia" - Kant kasutab siin Leibnitzi monaadi mõistet. Ta defineerib monaadi "ruumitäitva jõuna". Niisiis moodustab mateeria olemuse jõud. - Ei ole olemas mingit ainet, on vaid jõud (energia)! - Me leiame siit kaasaegse tuumafüüsika eelkäija. Mateeria on vaid energia ilmumise vorm. - "Rassidest" - Ta vastandab siin puht klassifitseerivale kirjeldusele loodusloolise arengu idee. - "Looduslugu ..
föderatiivseks võimuks. John Locke viis lõpuni ka Kopernikust alguse saanud heliotsentrilise maailmakontseptsiooni. Inimese subjektiivne maailm on selle järgi loodusväline olemine, füüsikalises maailmas aga valitsevad matemaatiline seaduspärasus ja kvantitatiivsed suhted. J. Locke'i empirism Empirism on tunnetusteooria suund, mis peab tõsikindlate teadmiste allikaks kogemust. Locke kuulutab kõigi ideede ainsaks allikaks kogemuse. Vastandina väga levinud kujutlusele kaasasündinud ideedest rõhutas ta seda, et ideed tekivad kas välismaailma esemete poolt meeleorganitele avaldatava mõju tulemusena (aisting) või hinge enese olekutele ja tegevusele suunatud tähelepanu tulemusena (reflektsioon). Sisemist ja välist taju kujutab ta kahe aknana, kust mõistuse pimekambrisse pääseb kujutluste valgus. Primaarne on välistaju e. sensatsioon ja nende taustal kujunevad reflektsioonid. Nii ühed kui teised annavad inimese teadvuses selle
Pole selget vahet mis toimub meeles, mis kehas. Nii füüsilisi probleeme kui ka sisemisi heitlusi võivad põhjustada eneseaustuse puudumine või eraldatus oma tõelisest olemusest. Lahenduse leidmine nendele probleemidele tähendab iseendaga sõbraks saamist ja oma nähtavatest piiridest kaugemale nägemist. Antidepressandid ei ravi üksnes depressiooni, vaid tuimestavad meie tunded. Ravimite eesmärk on muuta meid normaalseks ühiskonnas kehtivale kujutlusele normaalsusest. Holistlik tervenemissüsteem käsitleb inimest tervikuna, tunnistades, et igaüks meist on ainulaadne ja eriliste vajadustega. Kehas on seitse peamist energiakeskust, mis asetsevad kindlates kohtades lülisambal. Neid tuntakse tsakratena. Need on teadvustasandid, mis mõjutavad meie reaalsustaju. Iga tsakra mõjutab oma piirkonna elundite ja jäsemete ja tervislikku seisundit. Tsakrate vahel voolav
rõhutas tahtmatute tagajärgede tähtsust sotsiaalteadustes. Popper on ilmselt vandenõuteooria päritolu ja tähenduse korralikuks mõistmiseks andnud liiga kitsa konteksti. Ükskõik kui taiplikud ja õigeaegsed tema kriitilised märkused ka poleks, need ei võtnud arvesse vandenõuteooria spetsiifiliselt kristlikke ja manihheistlikke juuri ning jäid seega pealiskaudseks. Popper käsitles vandenõulises teadvuses maailmavaates kohastumisi mitte kui Lääne ajaloolisele ja moraalsele kujutlusele eriomast nähtust vaid pigem kaasaegses ideoloogilises teadvuses ning selle poliitilist tähendust. Ühes suhtes on Karl Popper olnud väga tähelepanelik. 20. sajandil ilmneb vandenõuteooria ja sellekohane arusaam universumist usus, et kõigis olulistes asjades kujundavad ja liigutavad maailma ning inimest kontrollimatud bioloogilised ja sotsiaalsed jõud. Popper rõhutas nn "historitsismi viletsust", määratledes, kui tihedalt on omavahel seotud ühelt poolt filosoofilised ja
"Maailma suurim filosoof seisab laual, mis on ülearugi lai, aga kui all on kuristik, siis võib mõistus talle ta ohutust kinnitada nii veenvalt kui tahes, ikkagi paneb kujutlus end maksma. Paljud ei suuda sellele mõeldagi ilma, et nad kahvatuksid ja higiga kattuksid. Kuigi kujutlus ei suuda inimesi targaks teha, nagu teeb mõistus, võib ta teha nad õnnelikuks. Aga tark, puhas ja õilis mõistus allub kõikidele mõjudele ega oska vastu seista kujutlusele, mis enamasti saab temast võitu. Kujutlus suurendab selle ilma vägevat teenekust, kui nad kannavad uhkeid rõivaid, kujutlus sisendab jõudu kohtunike õiglusesse, kui nad esinevad punastes talaarides. Pascali sõnade kohaselt peab olema väga selge mõistus, et suures isandas, kelle uhket seraili ümbritseb nelikümmend tuhat janitsari, näha, "lihtsat inimest". Kujutlus valitseb inimesi sedavõrd, et hulluna tunduks isegi kõige targem inimene, kui ta üksnes mõistust tahaks järgida.
õigupoolest kahest põhisündmusest: info andmisest ja selle vastuvõtmisest. Suhtlus sünnib siis, kui kommunikaator (saatja) edastab retsipiendile (vastuvõtjale) sõnumi. Selleks on aga vaja transporditeed (kanalit) ja transpordivahendit (meediumi). Kanaliks on inimese meelded: silm on vaate-, kõrv kuulde-, keel maitse-, nina haiste- ja keha kompekanal. Kommunikatsioon võib kulgeda mööda kõiki neid kanaleid, mööda mõnda või ainult ühte kanalit. Sellise suhtluse lihtsustatud kujutlusele vastab Harold D. Laswelli kuulus küsimus: ,,Kes ütleb kellele mida, mis kanali kaudu ja millise mõjuga?". Sama küsimuse võib esitada ka retsiependikeskselt: kes otsib mis teavet, mis kanalist ja millise tulemusega? Laswelli lihtne mudel on piisavalt abstraktne ja kehtib suhtluse laias spektris. Kommunikatsioon selle mudeli mõttes ei ole piiratud ainult kõne ja kirjaga, vaid hõlmab ka söömist, riietust, miimikat, armastust, mängu, sporti jne, seega inimese kogu
1.6 Straton (u 335-269 eKr) Straton kuulub peripateetikute koolkonda. Straton eitab igasuguse hinge ning vaimsuse olemasolu. Ta väidab, et hing „peab elu lõpul üha enam nõrgenema ja lõpuks hävinema“ (Salumaa, 1991, lk 144). 1.7 Stoikude koolkond Hinge surematuse küsimuses esineb stoikude koolkonnas erinevaid seisukohti. Õpetus perioodilisest maailma hävinemisest ja taastekkimisest ei saa olla kaugeltki soodsaks taustaks surematu hinge kujutlusele. Sellele vaatamata kõnelevad stoikud hinge surmajärgsest edasipüsimisest, siis on see mõeldav üksnes kuni vastava maailmaperioodi lõpuni – mitte aga lõpuni (Toomla, s.a). 5 1.7.1 Zenon (u 336-264 eKr) Vastavalt oma eetilisele elukäsitlusele, mille ideaaliks on, et inimene peab isandaks olema nii oma elu kui surma üles. Seetõttu pidas Zenon enesetappu kõige mõistlikumaks elust lahkumise mooduseks (Toomla, s.a). 1
utilitaarsest seisukohast eetiline või mitte? Võrreldes kaupu odavast kaubamajast jne, kuid see tarbijaskond ei Kohlberg?1.Prekonventsionaalse arengu tasandil on Kumb maksusüsteem vastab rohkem R. Nozicki spekulandi tegevusega? Võrreldes investori tegevusega? määra valdava osa tootjate sissetulekuid. Valdav osa tarbijaist inimesel väga piiratud arusaamine sotsiaalse käitumise ja kujutlusele ideaalsest maksusüsteemist, kas Rootsi või Investori tegevuses pole eetilist konflikti. Spekuleerimine eelistab kaupa, mis ligikaudu sama kvaliteedi juures on moraali reeglitest, ta järgib neid vaid omakasu ajendil. Kõige Ameerika Ühendriikide? USA ilmselt. kahjustab turgu, kuna suurendab selle ebastabiilsust. odavam. algsemal astmel olev isik peab õigeks neid tegusid, mis ei Milles seisneb Pareto optimum
16. Milline peaks R. Nozick'i meelest olema ideaalne riik ja ideaalne maksusüsteem? Minimaalriik - riik võib sekkuda vaid julgeoleku tagamiseks ja indiviidi omandu kaitsmiseks. Riik ei tohiks tegeleda resursside ümberjaotusega. Kõik muu peale julgeoleku, peaks olema tagatud eraettevõtluse poolt. Tulu- ja sotsiaalmaksu ei tohiks olla. 17. Kumb maksusüsteem vastab rohkem R.Nozicki kujutlusele ideaalsest maksusüsteemist, kas Rootsi või Ameerika Ühendriikide? USA 18. Mis vahet on Rawlsi ja Nozicki nägemusel vabadusest? Rawls'i arvates võib vabadust piirata, kuid ainult erakorralikkes situatsioonides või juhul kui väiksema vabadusega isikud on ise sellega nõus. Nozick'i arvates on vabadus suurim hüve ning selle piiramist ei ole võimalik õigustada, selle puudumist ei kaalu üles ei võrdsus ega heaolu. Nozick'i arvates on vabadust ja võrdsust võimatu ühendada. 4
16. Milline peaks R. Nozick'i meelest olema ideaalne riik ja ideaalne maksusüsteem? Minimaalriik - riik võib sekkuda vaid julgeoleku tagamiseks ja indiviidi omandu kaitsmiseks. Riik ei tohiks tegeleda resursside ümberjaotusega. Kõik muu peale julgeoleku, peaks olema tagatud eraettevõtluse poolt. Tulu- ja sotsiaalmaksu ei tohiks olla. 17. Kumb maksusüsteem vastab rohkem R.Nozicki kujutlusele ideaalsest maksusüsteemist, kas Rootsi või Ameerika Ühendriikide? USA 18. Mis vahet on Rawlsi ja Nozicki nägemusel vabadusest? Rawls'i arvates võib vabadust piirata, kuid ainult erakorralikkes situatsioonides või juhul kui väiksema vabadusega isikud on ise sellega nõus. Nozick'i arvates on vabadus suurim hüve ning selle piiramist ei ole võimalik õigustada, selle puudumist ei kaalu üles ei võrdsus ega heaolu. Nozick'i arvates on vabadust ja võrdsust võimatu ühendada. 4
16. Milline peaks R. Nozick'i meelest olema ideaalne riik ja ideaalne maksusüsteem? Minimaalriik - riik võib sekkuda vaid julgeoleku tagamiseks ja indiviidi omandu kaitsmiseks. Riik ei tohiks tegeleda resursside ümberjaotusega. Kõik muu peale julgeoleku, peaks olema tagatud eraettevõtluse poolt. Tulu- ja sotsiaalmaksu ei tohiks olla. 17. Kumb maksusüsteem vastab rohkem R.Nozicki kujutlusele ideaalsest maksusüsteemist, kas Rootsi või Ameerika Ühendriikide? USA 18. Mis vahet on Rawlsi ja Nozicki nägemusel vabadusest? Rawls'i arvates võib vabadust piirata, kuid ainult erakorralikkes situatsioonides või juhul kui väiksema vabadusega isikud on ise sellega nõus. Nozick'i arvates on vabadus suurim hüve ning selle piiramist ei ole võimalik õigustada, selle puudumist ei kaalu üles ei võrdsus ega heaolu. Nozick'i arvates on vabadust ja võrdsust võimatu ühendada. 4
Nozicki järgi on ideaalne riik (minimaalriik) selline, mis ei sega end oma kodamike ellu muuks, kui vaid selleks, et tagada kõigile julgeolek (kaitse vägivalla eest). Riik peab kaitsma indiviidide õigust sellele, mida nad juba omavad. Kõik muu haridus, tervishoid võib olla eraettevõtlus Maksud Nozicki järgi on kurjast - kui tõstakse maksud, siis see sunnib kapitali riigist ära voolama; peavad olema võrdsed 17. Kumb maksusüsteem vastab rohkem R.Nozicki kujutlusele ideaalsest maksusüsteemist, kas Rootsi või Ameerika Ühendriikide? Ameerika Ühendriikide, sest sealne süsteem on üles ehitatud nii, et igaks peab ise tegelema oma tervisekindlustusega, sealsed maksud on madalamad kui Rootsis ning ka ebavõrdsust on rohkem. Rootsi on korralik heaoluriik, kus väga suur osa rahvast on üpris võrdsel tasemel, aga neil on maksud ka väga kõrged, millega tagatakse neile see "heaolu". 18. Mis vahet on Rawlsi ja Nozicki nägemusel vabadusest?
Nozicki järgi on ideaalne riik (minimaalriik) selline, mis ei sega end oma kodanike ellu muuks, kui vaid selleks, et tagada kõigile julgeolek (kaitse vägivalla eest). Riik peab kaitsma indiviidide õigust sellele, mida nad juba omavad. Kõik muu haridus, tervishoid võib olla eraettevõtlus Maksud Nozicki järgi on kurjast - kui tõstakse maksud, siis see sunnib kapitali riigist ära voolama; peavad olema võrdsed 17. Kumb maksusüsteem vastab rohkem R.Nozicki kujutlusele ideaalsest maksusüsteemist, kas Rootsi või Ameerika Ühendriikide? Ameerika Ühendriikide, sest sealne süsteem on üles ehitatud nii, et igaüks peab ise tegelema oma tervisekindlustusega, sealsed maksud on madalamad kui Rootsis ning ka ebavõrdsust on rohkem. Rootsi on heaoluriik, kus väga suur osa rahvast on üpris võrdsel tasemel, aga neil on maksud ka väga kõrged, millega tagatakse neile see "heaolu". 18. Mis vahet on Rawlsi ja Nozicki nägemusel vabadusest?
tugev. Eesmärgid kindlustavad suuna meie tegutsemiseks. In iseloom pole kaasasündinud. Iseloomujooned kujunevad vastavuses eluorientatsiooniga, Kui in püüdleb võimu poole, arenevad kadedus, egoism, auahnus jt. Elustiil eesmärkide saavutamiseks. Elustiili ühe osana loob in alati kujutluse iseendast ja maailmast. Tähtis, sest kujutlus määrab milline in on, kuidas ta tõlgendab maailma. Kui in kujutleb, et lõngakera on madu siis in reag ja käitub vastavalt kujutlusele ehk reag maole. Psühhoteraapia aitab vabaneda ettekujutustest. Loovjõud, loomus in ei ole passiivne ettur, vastab loovalt ja aktiivselt elule, olukordadele.Ühtesid elamusi otsime, teisi väldime. Loomingulised faktid. In ise loob oma isiksuse. Ütleb, et in on ühteaegu nii kunstnik kui ka pilt. Adler tegeles ühikondlike probleemidega, sellest sellised mõisted. Sotsiaalne huvi. Ühiskondlikkuse tunne. Solidaarsus, inimeste vaheline tunne. Inimkäitumine on sotsiaalne, toimub ühiskonnas
Iseloomujooned kujunevad 6 vastavuses eluorientatsiooniga, Kui in püüdleb võimu poole, arenevad kadedus, egoism, auahnus jt. Elustiil eesmärkide saavutamiseks. Elustiili ühe osana loob in alati kujutluse iseendast ja maailmast. Tähtis, sest kujutlus määrab milline in on, kuidas ta tõlgendab maailma. Kui in kujutleb, et lõngakera on madu siis in reag ja käitub vastavalt kujutlusele ehk reag maole. Psühhoteraapia aitab vabaneda ettekujutustest. Loovjõud, loomus in ei ole passiivne ettur, vastab loovalt ja aktiivselt elule, olukordadele.Ühtesid elamusi otsime, teisi väldime. Loomingulised faktid. In ise loob oma isiksuse. Ütleb, et in on ühteaegu nii kunstnik kui ka pilt. Adler tegeles ühikondlike probleemidega, sellest sellised mõisted. Sotsiaalne huvi. Ühiskondlikkuse tunne. Solidaarsus, inimeste vaheline tunne. Inimkäitumine on sotsiaalne, toimub ühiskonnas
sellise liikumise andnud, siis I.Kant püüdis seda · See on maailmakirjanduse raskemaid ja põhjendada. sisukamaid teoseid. · Nii sündis Kant - Laplace (1749-1827) · PUHTA MÕISTUSE KRIITIKA nebulaarhüpotees. Laplace tuli samale kujutlusele Jaotus mõned aastakümned hiljem. · Transtsendentaalne elementaarõpetus · Loodusteaduslikud teosed · Transtsendentaalne aisteetika meelelisuse · "Füüsiline monadoloogia" võimalused.
teistsugused kobarad. Sepp Ilmarine võib taguda taevakaare mõningates lugudes, seega on ta ürgolend. Seekord palutakse tal reha sepistada, millega rehitsetakse kõik tükid mere pealt kokku vist. Tüüpiline virumaa laul Haljalast, kus kõik algab õunapuuga, mis kasvab mingisuguse ürgse mäe peal. Sellel on üks oks, üks õieke, millest tuleb üks õun. Pole viidet ürgmerele, ürgolenditele. Ilmapuu. Mägi vastab Eliade kujutlusele maailmaruumist, kus maailma keskel asub mägi, kõrgem koht, kui selle peale panna vertikaal, nagu nt. puu, siis saamegi Eliade maailmatelje (axis mundi). Kohe tekivad paralleelid Lönnrotiga. Tuul, sajune ilm, õun kukub allikasse. Ei saa aru kas allikas kogu aeg olnud või tekib see selle sajuga. Veeuputuse motiiv. Sinine linnuke tuleb meie keskele, meie koplisse, aavikusse, männikusse... Loomiseelne paik. Kolm põõsast, sinine, punane, kuldne. Sama ingeri
jõuame. Kriitiline uurimus aga näitab, et see ei ole nii, juba selle kujutluse tekkel on mängus 7 kahesugused asjaolud: Meil on erinevad meeled. Lõhnameel vahendab meile antud näite puhul teatud lõhna, nägemis ja kompimismeel teatud vormi ja värvi sellest objektist. Meeled vahendavad meile vaid tajusid, mis sellistena moodustavad vaid tooraine, mateeria kujutlusele "roos". Meis on veel midagi, mis meie tajud esmalt korrastab ja nimelt teatud kindlal viisil korrastab: ruumilisse ja ajalisse ühtsusse asetab. Üksikkujutlus ei ole lihtsalt paljas aine, vaid kindlalt vormitud aine. See, mis selle korra määrab, ei pärine ise meie tajudest. a) RUUM Kõigest empiirilisest võin ma, kui ma tahan, üle vaadata (abstraheerida). Ma võin roosist, ta lõhna, värvi ja muud tunnused eraldada. Ühest ei saa ma aga mööda vaadata, ilma
seisusekohase eluviis ka pärast surma. Lisaks kuulusid hauakambrisse kindlasti ka maagilise tähendusega tekstid, mis varustasid lahkunu surmajärgsuses kasulike teadmiste ja loitsudega. Varaseimad neist, Vana riigi valitsejate hauakambrite seintele raiutud püramiiditekstid puudutavad ainult vaarao surmajärgset saatust, hilisemad papüürusele kirjutatud ja koos lahkunuga sarkofaagi suletud surnute raamatud heidavad aga valgust ka kujutlusele tema alamate surmajärgsusest. Osirise kohus. Egiptlastel kujunes järkjärgult uskumus, et kõik inimesed peale vaarao peavad läbi käima Osirise kohtu eest. Seal kaalus saakalikujuline Anubis surnu südant ja maailmakorraldust Maati. Kui süda oli Maatist kergem, siis ei lasunud tal pahategusid ja surnule sai osaks igavene elu. Kaalus aga patune süda Maati üles, siis langes surnu saagiks "õgijale", kes ühendas endas jõehobu ja krokodilli kõige hirmuäratavamaid omadusi.
TASAPINNALISUS (flatness). Maal ei tohi luua 3-mõõtmelise ruumi illusiooni, ta peab tegelema oma spetsiifikaga, tasapinnaga VÄRV on “optiline” ja kuulub tasapinnalise maali juurde. Aga skulptuur, mis on värviline, pole tähtis samm kunsti progressi teel DEKORATIIVSUS, st värvi-pinna-vormi porbleemid kui spetsiifilised maalikunsti probleemid. Põhineb Euroopa 20. saj alguse modernismil. Suhe kunstnikusse: kui kunstniku jutt ei vastanud Greenbergi kujutlusele (kunstnik ütles, et ta pole formalist, ta ei maali ainult värvi, joone, pinna jne pärast), siis “ärge kuulake kunstnikke, nad on rumalad. Minul on õigus.” Modernistlik arhitektuur Funktsionalistlik arhitektuur: - lamekatus - valge värv - lintaknad - ornamentide ja kaunistuste vaba GEOMEETRIA! Le Corbusier (1887-1965) Villa Savoye, 1928-29 Modernistlik pilvelõhkuja /
seostamatut, kujutleda olukordi ja situatsioone lõppastmes ka siis, kui loogilisel teel seda teha on võimatu või raske. See on fantaasia esmane ja kõige olulisem funktsioon Kujutluse omadused 1. Fantaasia ja kujutlus on tegelikkuse ennetava tunnetamise vormid, nad on teisesed ja üldistavad. 2. Fantaasia kui teatud üldistus on vaheaste aistingult/tajult mõttele, konkreetselt tunnetuselt abstraktsele liikumise etapp. Uu e loomisel ei ole loovale kujutlusele võrdtähtsat tunnetusprotsessi, kuna sünteesiva vaimse tegevuse vallas ei suuda loogiline mõtlemine , sihipärane mäluotsing ega tähelepanek taju kujutlust/fantaasiat asendada. 3. Kujutlus on tegelikkuse keelelise tunnetuse sisuline komponent. (sõna seostatakse konkrteetse eseme või nähtusega) 4. Kujutluse oluliseks tunnuseks on rajanemine varasemale isiklikule kogemusele. 35
olukorra, kus organisatsioonis muudetakse tavapäraseid käitumismudeleid, kuid iga - 39 - organisatsiooni kõige tähtsam ressurss on tema personali üksikliikmed. Nt. kliendiga vahetus kontaktis olev personal on ka kvaliteediparenduse protsessi jaoks esmaseks infoallikaks. Seega peab juhtkond looma efektiivse liidese klientide ja organisatsiooni vahel. See on otsustava tähtsusega kliendi kujutlusele teeninduse kvaliteedist. Juhtkond saab mõjutada kliendi kujutlust, luues sobiva maine, mis põhineb kliendi vajaduste rahuldamiseks ettevõetud reaalsel tegevusel. Kliendi rahuldatust võib tagada ainult siis, kui on olemas kooskõla juhtkonna vastutuse, materiaalsete ning personaliressursside ja kvaliteedistruktuuride vahel, millele lisandub omakorda juhtkonnapoolne ülevaatus (joonis 13). Juhtkonna vastutus
seostamatut, kujutleda olukordi ja situatsioone lõppastmes ka siis, kui loogilisel teel seda teha on võimatu või raske. See on fantaasia esmane ja kõige olulisem funktsioon Kujutluse omadused 1. Fantaasia ja kujutlus on tegelikkuse ennetava tunnetamise vormid, nad on teisesed ja üldistavad. 2. Fantaasia kui teatud üldistus on vaheaste aistingult/tajult mõttele, konkreetselt tunnetuselt abstraktsele liikumise etapp. Uu e loomisel ei ole loovale kujutlusele võrdtähtsat tunnetusprotsessi, kuna sünteesiva vaimse tegevuse vallas ei suuda loogiline mõtlemine , sihipärane mäluotsing ega tähelepanek taju kujutlust/fantaasiat asendada. 3. Kujutlus on tegelikkuse keelelise tunnetuse sisuline komponent. (sõna seostatakse konkrteetse eseme või nähtusega) 4. Kujutluse oluliseks tunnuseks on rajanemine varasemale isiklikule kogemusele. 30
· EZRA POUND, THOMAS ELIOT, SERGEI JESSENIN, PAUL EERIK RUMMO AKMEISM kr.keeles kõrgem aste, õitseng Tekkis 1910.aastail Venemaal. · Kuulutati tagasipöördumist maise realiteedi poole · Vastandatakse end sümbolismile · Ülistasid looduslikku inimeses · Ülistati argipäeva rõõme · ANNA AHMATOVA, NIKOLAI GUMILJOV SÜRREALISM. Tekkis 1919.aastal Prantsusmaal futurismi ja dadaismi aluspõhjal. · Kasutasid automaatkirjutamist · Andsid vaba voli kujutlusele · Suhtuti lugupidavalt kõigesse maagilisse · Huvitusid nn. alateadvuse ürgsest instinktist PILET NR.12 1.JAAN KROSS ,,KEISRI HULL" Romaan keskendub Võisiku mõisnikule Timotheus von Bockile, kes tegi sõjaväelist karjääri, kuulus Aleksander I lähikonda ning abiellus Eevaga, lihtsa maatüdrukuga. 1818.aastal läkitas ta keisrile põhiseaduse projekti, mille tõttu ta vahistati ning ta veetis üheksa aastat vanglas.
Vanemate mõjul – should be... Sa peaksid olema selline. Luuakse egosse ideaalmina. Mida kaugemal on reaalne mina, seda suurem on neuroos. Terve isiksus: reaalmina ja idealiseeritud mina langevad kokku. Tunnetada ja arendada saab vaid seda isiksuses, mis on kokkulangevad mina-des. Neuroos: reaalse mina asendamine idealiseeritud minaga. V IDEALISEERITUD MINA KAITSMISE VIISID: Idealiseeritud kujutlusele mittevastava ignoreerimine. Reaalmina surutakse alateadvusse. Käitutakse nii nagu ollakse ideaalminana. Kahekordne standard, olude erinevuse argument. Mina võin, teine ei või. Iseloomustab nartsisstliku elukäsitluse häiret. „Ma eksisin, kuna teine segas. Teine eksib samas olukorras, siis on loll.“ Ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine. Range enesekontroll.
Kanti lähtepunkt: kuidas on puhas matemaatika võimalik? Transendentaalne aiesteetika. Meelelise tunnetusvõime transtsendentne uurimus. Meelelisus on meis arenev võime millestki, mis väljaspoolt meid mõjutab (afitseerima). Meeled vahendavad aistinguid, vahetud kaemused üksikutest objektidest (N: roosist, svammist). Üksik kaemus pole edasi analüüsitav. Kujutluse tekkel on kahesugused asjaolud: erinevad meeled. Meeled vahendavad vaid tajusid, mis moodustavad tooraine kujutlusele. Meis on veel midagi, mis taju teatud viisil korrastab, see ei pärine meie tajudest. Määravad on: 1)ruum - ulatuvusest ruumis ei saa mööda vaadata, ruumikujutlus on a priori. Ruum on kui vorm, milles on antud välised meelte ilmingud, pole seotud objektiga. Me ise kanname ruumilise kujutluse objektidele. Meeled vahendavad aistinguid, järelikult peab väljaspool midagi olemas olema. Võtame aistinguid vastu teatud piirini (asub meis endis), mida pole võimalik ületada
Eestlaste muistseteks matusepaikadeks olid kivikangrud ja hiied. Haudadele kivide kuhjamine või puude istutamine arvatakse olevat seotud uskumusega, et surnu võib hauast välja tulla. Selle takistamiseks oli haud vaja koormata raskusega. Kollektiivsetest matmispaikadest said ajapikku kivikangrud ja hiied. Vanim säilinud matusepaik Eesti aladel asub Tamulas ja pärineb nooremast kiviajast. Selles leiduvad hauapanused viitavad samuti kujutlusele hauatagusest elust. Esimesel aastatuhandel eKr hakkasid tolleaegsed eestlased oma surnuid matma maapinnale kuhjatud kivivaredesse -- kivikalmetesse. Sinna maeti laipu nii põletatult kui ka põletamata. Rooma rauaajal kujunes Kirde-Eestis välja nn tarandkalme -- mitmeosaline nelinurkne kivikonstruktsioon. Tarandkalmesse maeti põletatult. Kivikalmetesse matmine püsis Eestis ligikaudu neljateistkümne sajandi jooksul ja selliseid kalmeid on leitud umbes 280. Selle kõrval
kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega. Filosoofid kipuvad olema eri arvamustel selles, kes just on filosoof, nagu selleski, mis on üldse filosoofia. Sõna "filosoof" (vanakreeka keeles philósophos) võttis väidetavalt esimesena kasutusele Pythagoras. Filosoofi kui elukutse olemuse kirjeldamise ja selle eristamise poolest muudest ligidalseisvatest elukutsetest nt sofistide ja retoorikute elukutsetest on tuntud Platon. Seesama kirjeldus on pannud aluse ka levinud kujutlusele filosoofist kui eluvõõrast ja askeetlikust mõttetargast, kes tegeleb ranges eraldatuses suurte mõtete mõtlemisega. http://et.wikipedia.org/wiki/Filosoof foorum- Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus. Linnaväljakud teede ristumiskohtades. Väljakut ümbritsesid raamatukogud, templid, monumendid jm. Rooma kõige varasem foorum on Forum Romanum. Peaaegu igale keisrile ehitati foorum. (allikas:
Fantaasia võimaldab üle hüpata faktiaukudest, seostada senise kogemuse põhjal seostamatut, kujutleda olukordi ja situatsioone lõppastmes ka siis, kui loogilisel teel seda teha on võimatu või raske. Fantaasia ja kujutlus on tegelikkuse ennetava tunnetamise vormid, nad on teisesed ja üldistatud. Fantaasia kui teatud üldistus on vaheaste aistingult/tajult mõttele, konkreetselt tunnetuselt abstraktsele liikumise etapp. Uue loomisel ei ole loovale kujutlusele võrdtähtsat tunnetusprotsessi, kuna sünteesiva vaimse tegevuse vallas ei suuda loogiline mõtlemine, sihipärane mäluotsing ega tähelepanelik taju kujutlust/fantaasiat asendada. Kujutlus on tegelikkuse keelelise tunnetuse sisuline komponent. Kujutlus rajaneb varasemale isiklikule kogemusele. Fantaasia on tihedalt põimunud abstraktse mõtlemisega. Intuitsioon on loova fantaasia, taju ja mõtlemise moment, mis avaldub lahenduse, sh
Kunstiline tunnetus küll meeleline ja seega võõrandunud vorm, kuid vaim suuteline teda mõisteliseks tagasi tooma. GIAMBATHISTA VICO:1668 1744 Ajaloofilosoof, kelle jaoks ajalugu on tõusude ja langustega ringkäik. Tõusuetapp kunst Z langus mõistus, filosoofia Homeros Platon Dante Descartes Ajalugu Vicol: Hegelil:tsirkulaarne lineaarne Vico historistlik mõtleja ajalugu liigub vastavalt kindlatele, paratamatutele seaduspärasustele.Vico hindas kujutluse jõudu. Andis kujutlusele tõeväärtuse. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. Saarinen: Kant töötas välja vastuse Hume`i kriitikale, argumentidele metafüüsika vastu, ning sellest sündis koperniklik revolutsioon filosoofias. Kanti kopernikliku revolutsiooni järgi tõuseb meele enda aktiivsus ennenägematul moel esile ja vallutab endale koha tunnetusteooria esireas. Meel ei ole enam lihtsalt vastuvõtja, vaid tunnetuse ja aru toimiv osapool. Teadev
mentaar, milles rõhutatakse tehnika olulisi tunnuseid. Alguses võimaldab vaatlus fikseerida objekti tervikuna, õpilane ei erista detaile. Hiljem, korduva vaatluse käigus fikseeritakse tähelepanu tegevuse fragmentidele, edasi veelgi väiksematele detailidele. Parim moodus oleks ettenäitamise seostamine videoga. Võiks järgida reeglit: liigutusliku tegevuse väliselt kujutluselt tema dünaamika kujutlusele. Olu- line on, et treeneri selgitused oleksid kujundlikud. OMANDAMISE KINDLUS Omandamise kindlus tähendab seda, et õppematerjali õpitakse põhjalikult ja õpilane on alati võimeline seda taastama mälus ning kasutama seda nii õppe- kui ka praktilistel eesmärkidel. Meeldejätmise efektiivsus määratakse esmajoones ma- 80 SPORDI ÜLDAINED I TASE terjali aktuaalsusega
lopsakus, alaline liikumine. Neis ehitustes ollakse juba küllalt vabanenud usundist, et mõelda ka ilule, selle eest hoolt kanda ja pidevalt parandada nende kujudest ja arabeskidest kaunistusi. Need ehitused kannavad oma aja vaimu pitserit. Neis on midagi inimlikku, mis pidevalt lisandub jumalikule sümbolile, mille nimel neid ikka veel püstitatakse. Seepärast ongi need ehitused arusaadavad igale hingele, igale vaimule, igale kujutlusele. Nad on küll ikka veel sümboolsed, aga juba niisama kerged mõista kui loodus ise. Teokraatliku ja rahvaliku arhitektuuri vahel on sama vahe, mis preestrite keele ja rahvakeele vahel, hieroglüüfi ja kunsti, Saalomoni ja Feidiase * vahel. Kõrvale jättes tuhanded tõendid ja tuhanded väheolulised vastuväited ja kokku võttes selle, mida oleme seni seletanud, tuleme järgmisele otsusele: arhitektuur oli kuni
annaabi.ee 
