Sinu keha räägib sinuga. Mõtete ja tunnete mõju tervisele (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Hooldustöötaja õppekava
Sinu keha räägib sinuga. Mõtete ja tunnete mõju tervisele
Referaat
Juhendaja :, lektor
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tartu 2010
Rahulolematus on muutumas inimese elustiiliks. Üsna loomulikult lubame end tema poolt meid valitseda , otsustada ja elada meie elu meie endi eest. Ometi on inimesele antud võime teha valikuid . Me võime valida hoolivuse, märkamise, tunnustamise, tänu, rõõmu, armastuse ja tervise. Meie võimuses on lahti lasta rusuvast minevikust ja seda põhjustanud valikutest. See on hinge, vaimu ja keha kasvamise uus võimalus, mis on tihedalt seotud meie mõtete ja tunnetega.
Vabastava hingamise terapeut Binnie A. Dansby on öelnud, et valmidus tunda kõiki oma tundeid ei saabu, kui me end tagasi hoiame ja kui meie kehad on „ei“ seisundis. Äratundmine saabub siis, kui me oleme kõikide oma tunnetega ja suudame neile „jah“ öelda. Täiesti hullumeelne on lahkuda siit ilmast enne, kui me ei ole oma keharakke nimepidi tundma õppinud ja oskust vaikuses kuulata oma sisemist häält. Mida ma vajan selleks, et olla rahul ja õnnelik?
Rõõm on selles, et inimese usk positiivsesse mõttejõudu on aina kasvamas. Imelised ja uskumatud lood võitlusest surmahaigustega ja tervenemistest, sunnivad ka kõige uskmatu mõtlema - miks mõned inimesed haigestuvad viirushaigustesse ja teised nende kõrval mitte? Mis on tervetes inimestes teistmoodi? Mispärast meie keha hakkab meile vastu töötama ja pahaloomulisi rakke tootma? Terapeut Jure Biechonski on veendunud, et meel ja keha on seotud ja keha ei valeta kunagi. Meie mõtted ja tunded mõjutavad vererõhku, kehatemperatuuri, seedimist ning väga olulisel määral hingamist.
„Sinu keha räägib sinuga“ raamatu autor on edasi andnud sõnumi – inimese mõistmisvõime takerdub ühise arusaamise ees - kuidas toimib meie keha. Me oleme võimelised märkama kuidas erinevad reaktsioonid peegeldavad meie mõtteid ja tundeid. Me punastame, hingeldame, meie vererõhk tõuseb välise ärritaja toel. Seosed tunnete ja hiiliva haiguse vahel meie kehas on jäänud aga märkamata. Üks osa sellisel mõjutusel on läänemaailma teadusel ja ravimitööstustel, kes suure kasumi taha varjudes püüavad sügavat tõde eirata. Autor võrdleb tänapäeva meditsiiniabi inimesele kui masina parandamist, mis katki minemisel parandusse viiakse. Teine roll on mängida inimesel endal, püüdes eneselt vastutust võtta hea tervise tagamise eest, on lihtne varjuda keskkonna ja pärilike mõjude taha. Idamaade meditsiinis nähakse ennekõike haiguses tasakaalustamatust või energiavoolu blokeeringut, mida põhjustavad halvad harjumused, stress ja negatiivsed emotsioonid . Tasakaalu püütakse saavutada energiavoolu reguleerimise kaudu. Raamatut läbivaks teemaks ongi meele ja keha vastastikune mõju.
Raamatu esimene osa käsitleb arusaamist kehameelest, nendevahelistest seostest ja selle tähtsusest. Kui sa lood kujutluspilte oma meeles ja vallandad reaktsioonid oma kehas laastab see meie keha hormoone ja keemilist tasakaalu samavõrd, kui tegelikku ohtu sattudes . Sinu mahasurutud rahulolematus suurendab blokeeringuid ja sinu kehas ringlevatel kemikaalidel ei ole kuhugi minna. Nad hakkavad kuhjuma. Emotsioonide mõjul tõmbuvad kokku meie lihased ja veresooned , mis omakorda vallandab rohkem hormoone, mõjutab seedimist ja hingamist ning nõrgendab immuunsussüsteemi, tehes meid vastuvõtlikuks haigustele ja närvivapustustele. Oluline on oma tundeid mitte kinni hoida, alla suruda, vaid teadvustades tunnistada ja lahti lasta. Iseendale piirangute tegemise eest ei ole võimalik põgeneda.
Selles, et stress avaldab mõjub otseselt immuunsussüsteemile, vähendades võimet hävitada ründavaid viiruseid ja baktereid, ei kahtle vist enam keegi. Stress päästab valla erinevaid hormoone, et tekitada lisaenergiat. Kahe hormooni, adrenaliini ja kortisooni, üleliigsus mõjutavad aga immuunsussüsteemi pärssivalt. Meie psüühilis-emotsionaalne seisund mõjutab ka endokriinsüsteemi. Hormoonid liiguvad edasi-tagasi nagu voolavad kemikaalid , mõjutades meie kehalist aktiivsust, käitumist, tundeid ja emotsioone. Sisesekretsiooninäärmed, mis moodustavad terve omaette süsteemi, mõjutavad vastastikku üksteist ja sõltuvad üheskoos ajuripatsist. Aju, immuunsussüsteemi ja närvirakkude poolt eristatud neuropeptiidid kannavad meie hirmud , mured, unistused ja lootused igasse keha nurka, olles ühenduslüliks meie taju ja mõtte, aju ja hormoonierituse, elundite ja rakutegevuse vahel.
Kindlasti ei saa kõrvale jätta keskkonda haiguste põhjustajana. Mida rohkem püüab inimene loodust muuta, seda suuremat hinda tuleb tal tasuda. Maailm tunneb ka rahvuslikke haigusi, mida põhjustavad sotsiaalsed ja kultuurilised mõjutused. Riigis, kus inimene on elanud aastaid allasurutuna, võib täheldada teatud kehapiirkondade haiguste sagedust. Pärilikud ehk geneetilised tegurid on samuti haiguste põhjustajad, kuid hinnanguliselt moodustavad vaid 15% elustiilist põhjustatud haigustest .
Haigestudes saadab keha meile sõnumi, et miski on korrast ära. Sõnumit kuuldes on meil võimalus hakata oma tervisega tegelema, võtta koos oma kehaga osa tervikliku seisundi ja tasakaalu taastamisest. Sageli tundub meile, et füüsiline probleem kutsub esile psüühilis-emotsionaalse reaktsiooni, mitte ei tulene ise sellest. Sümptom on seotud minevikuga, sest on tekkinud eelnenud sündmustest ja olukordadest. Ta on seotud ka olevikuga, sest mõjutab meid hetkel ja tal on prognoosi kaudu konkreetne mõju tulevikule. Kontakti saavutamine tunnetega avab ukse tervenemise juurde.
Raamatu teises osas on juttu sellest, kuidas me saame, eelnevat teades, tervenemise protsessis kasutada positiivseid meeleseisundeid, visualiseerimist, mediteerimist, kunstiteraapiat, tantsu või väljenduslikku liikumist. Luues endas eesmärgi olla tõeliselt kohal, vaadata, kuidas sa funktsioneerid, millised on sinu tugevad ja nõrgad kohad, kuidas liigub sinus energia, kus esineb tõkkeid ja piiranguid ja kuidas nendest takistustest üle saada.
Hingamine tähistab sinu tulekut sellesse maailma. Teadlik hingamine loob võimalused lõdvestumiseks, rahunemiseks, lõõgastades meie närvisüsteemi ja avaldades füsioloogilist vastureaktsiooni stressile. Afirmatsioonid ehk jaatused on kui redelipulgad, mida mööda saad ülespoole ronida. Visualiseerimise abil suudame luua kujutluspildid mõjutamaks meie keha erinevaid piirkondi. Oluline on uskuda kujutluspilti ja selle toimimisse kogu südamest. Meditatsioon on meele vaigistamise ja rahustamise vahend. Eesmärk on lihtsalt näha ja olla iseenda tunnistajaks. Kunstiteraapia kaudu võime avastada eneses miskit, mida ei ole võimalik sõnadega väljendada. Lubades oma loovusel vabalt paberile voolata, kujutamata mingit kindlat objekti võid avastada eneses seni varjul olnud tundeid ja jõuda põhjuse juurteni. Muusikateraapia tasakaalustab su keha, tekitades kooskõlastuse tunde, annab energiat ja jõudu. Pühade rituaalide lubamisega oma ellu saad sa luua tähistuse ühe eluetapi lõppemisse ja teise algamisse. Oma tunnete ja mõtete, ideede, mõttevälgatuste ja kogemuste kirjapanek on võimas viis ennast tervendada. Väljenduslik liikumine kannab sõnumit – kui vabastame pingest keha, siis vabastame ka meele.
Raamatus on antud lühikokkuvõte maailmas tuntud erinevatest keha tasakaalustamise meetoditest . (Taimeravi, homöopaatia, aroomiteraapia, lilleessentsid, ajurveeda, kinesioloogia , Aleksandritehnika, metamorfne tehnika, kiropraktika , refloksoloogia jt). Võttes vastutuse enese tervise ees, on oluline leida sobivam viis olla kohal, tunda oma tundeid ja armastada ning hoolida.
Raamatu kolmandat osa käsitleb autor, kui tervendamise käsiraamatut. Ükski meie kehaosa ei ole eraldi seisev. Keha toimib kui tervik, iga osa on ühenduses teistega , toimub infovahetus. Oma kehas veedame me kogu elu – see on meie kodu - , seega on tähtis enese füüsilist kuju tundma õppida ja sellega sõbraks saada. Järgnevatel lehekülgedel annab autor, enda vaatenurgast, ülevaate keha ehitusest pealaest jalatallani, seostest meie meele ja tunnetega. Tähele pannes keha iga osa funktsiooni ja olemust, võime heita pilgu kehameele seostele ja iga kehaosa probleemide varjatud põhjustele.
Hingata tähendab olla elus. Hingamine on andmise ja võtmise protsess, seega võivad hingamisprobleemid olla seotud meie piiridega, selgusetusega, kust me alustame ja kus lõpetame. Hingamiselundkond on seotud verega, sest hapnik liigub kopsudest vereringesse, süsihappegaas aga verest kopsudesse, kust ta välja hingatakse. Veresoonkonna keskuseks on süda. Südame tuksumine paneb vere liikuma, transportides meie organismi eluks vajalikke toitained ja hapnikku. Probleemid südamega viitavad armastuse väljenduse ja enese aktsepteerimise nõrkusele. Armastus on elu kõige olulisem ja toitvam osa. Armastuse puudumise korral otsime sageli aseainet toidust, alkoholist, rahuldades vajadust olla hellitatud ja hoitud. Suhe toiduga peegeldab meie suhet iseendaga . Neelamine sümboliseerib tegelikkuse omaksvõtmist, tundeid, kogemusi ja tajusid, millest meie maailm koosneb. Immuunsussüsteemi põhifunktsioon on ära tunda võõrkehad ja hoida neid meile kahju tekitamast. See sümboliseerib võimet kaitsta end sissetungijate ees - mis kuulub mulle ja mis mitte. Eristamisprotsess on meie identiteeditunde oluline komponent – me võime määratleda oma mõtteid ja tundeid ning mitte lasta end teistel kergesti mõjutada. Kui immuunsussüsteem hakkab end ründama samamoodi, nagu ründab võõrkehi, tekib mõni autoimmuunne haigus. Seega on oluline eneselt küsida, mida tunnen iseenda suhtes. Kas kannad endas minevikust pärit süütunnet, kas sügaval endas oled enda vastu vaenulik, kas kulutad liialt aega teiste aitamisele, tõrkumas aitamast iseennast? Mida oleks vaja muuta? Närvisüsteem on kui kommunikatsioonivõrk, mis seob kõiki meie olemuse erinevaid osi, selle süsteemi kahjustused viitavad kommunikatsiooni katkemisele aju ja mingi kehaosa vahel.
Valu on keha viis meie tähelepanu köita. See on viis kuidas meile öelda, et midagi on valesti, tuleb peatuda ja vaadata millega ma õieti tegelen, leida millised muutuse on vajalikud. Kui me lihtsalt valu vaigistame, siis ei kuule me meile määratud sõnumeid ja probleemid võivad suureneda . Valu päästab valla tavaliselt õnnetus, vigastus või koormus, kuid alati on kahjustatud piirkond juba enne nõrk. Lihtne on valu tekkes süüdistada õnnetust, sest silmitsi seismine oma sisemise valuga nõuab hoopis enamat . Füüsiline valu on märguanne, mis ütleb meile millises valdkonnas peame oma psüühilis-emotsionaalse valuga kontakti otsima .
Jääkainete eristamise süsteem säilitab kehas olulist tasakaalu. Neeru ja põieprobleemid tekivad siis, kui meil on raskusi oma negatiivsete emotsioonide vabakslaskmisega ja tunnetega, mis jäävad meisse kinni. Vanurid , kes asuvad elama vandekodusse, võivad tunda end majajäetuna, eraldatuna. Need tunded on seotud inkotentsusega, kuna lihaste nõrgenemine viitab vaimsele jõuetusele või suutmatusele energiat suunata. Sage urineerimine viitab aga võimetusele uue olukorraga kohaneda või võtta vastu uusi kogemusi. Samuti võib see olla viis vältida suhtlemist, sest alati on ettekääne lahkumiseks.
Silmad ja kõrvad võimaldavad nägemise ja kuulmise kaudu maailma tajuda. Sellised sündmused nagu mõrv, sõda, tõsised õnnetused, vanemate omavaheliste tülide pealtkuulamine, sõnaline eemaletõukamine või väärkohtlemine – kõik see võib mõjuda nii, et me ei taha enam näha ega kuulda, vaid meile on soov oma meeled välja lülitada ja luua oma sisemine fantaasiamaailm. Nägemis- ja kuulmishäired on sageli seotud seetõttu allasurutud tunnete või hirmudega, välismaailma äratõukamisega ja sellele oma sisemaailma eelistamisega.
Kehameelest lähtudes on igal haigusel seos psüühika ja emotsioonidega. Pole selget vahet mis toimub meeles, mis kehas. Nii füüsilisi probleeme kui ka sisemisi heitlusi võivad põhjustada eneseaustuse puudumine või eraldatus oma tõelisest olemusest. Lahenduse leidmine nendele probleemidele tähendab iseendaga sõbraks saamist ja oma nähtavatest piiridest kaugemale nägemist. Antidepressandid ei ravi üksnes depressiooni, vaid tuimestavad meie tunded. Ravimite eesmärk on muuta meid normaalseks ühiskonnas kehtivale kujutlusele normaalsusest. Holistlik tervenemissüsteem käsitleb inimest tervikuna , tunnistades, et igaüks meist on ainulaadne ja eriliste vajadustega.
Kehas on seitse peamist energiakeskust, mis asetsevad kindlates kohtades lülisambal. Neid tuntakse tšakratena. Need on teadvustasandid, mis mõjutavad meie reaalsustaju . Iga tšakra mõjutab oma piirkonna elundite ja jäsemete ja tervislikku seisundit . Tšakrate vahel voolav energia võib olla blokeeritud meie saamaimu, hirmu ja vähese enesearmastuse tõttu.
Raamat ”Sinu keha räägib sinuga” on tunnetuslikkusel ja loogilistele seostele ülesehitatud väljaanne. Lugeja võib võtta seda kui uskumust, programmeerides oma mõtted positiivseteks, leida seoseid oma meele ja keha vahel, tunda eneses enam elurõõmu ja –jõudu. Püüda enam teadvustada oma alateadvuse sõnumeid ja saada temaga sinasõbraks. Raamatut lugedes tundsin ära olukordi, mis kinnitavad autori poolt täheldatut. Näiteks see, kuidas muutused minu elus mõjutavad erituselundite tegevust. Või siis see, kuidas eneses kindel olles, läbisin jalgrattaga kilomeetreid mööda soo kitsast luadteed. Samas, nädalaid hiljem ma seda teha enam teha ei suutnud. Seda, et minu mõte mõjutab minu keha, olen tunnetanud ja kogenud teadlikult juba mõnda aega. Oskust aga, kuidas enese alateadvuse käest küsida – mida ma tegelikult vajan ja millised uskumused mind piiravad, ei ole ma suutnud omandada.
Mina ei julge autori poolt kirjapandu vastu vaielda ega kahelda. Kvantfüüsika ning inimese keha, vaimu ja hinge seoseteadus tundub olema veel lapsekingades. Seda, mida meie meeled ei hooma on ju kergem lihtsalt eirata. Autor räägib kehast ja selle toitemehhanismidest kui tervikust. Kas see, kui inimene õnnetuses oma jala kaotab, tähendab, et piirkond kehas kannatas tema omaniku meelemürkide käes juba mõnda aega? Aga miks ka mitte?
Pingete maandamiseks kasutame teadlikult mitmeid vahendeid: spordime, reisime, käime teatris, tarvitame alkoholi ja narkootikume jne arvates, et see maandab pingeid. Kui vaadata tõele näkku ja endalt ausalt küsida – palju ja kui kauaks see on aidanud? Kas me ei ärritu enam? Ei lange masendusse, ega tunne hirmu? Enamuses ei tee me vahet, kas me toimime kompleksi või ratsionaalse mõistuse ajel . Kompleksi ajel tegutsedes oleme me reflektoorsed, tegutseb alateadvus. Püüdes tegutseda teadlikult, mõistuslikult püüame alla suruda pealetungivaid reflekse. Olles niimoodi harjutanud, tekib tunne, et komplekse polegi enam. Aga võta näpust – miski ei kao ignoreerimise tulemusena. Kompleksid tegutsevad edasi, kuid nähtava väljundita. Nähtamatud kompleksid tegutsevad edukalt edasi alateadvuse sfääris, püüeldes igal juhul mõjutada teie käitumist vastavalt välisele või sisemisele informatsioonile.
Käesolev raamat on minu jaoks kinnituseks juba omaksvõetud tõdede kohta. Minu elu on täis minu tunnete jälgi - seal leidub tühjuse ängistust, kurbuse valu, viha jõudu ja kibeduse ülemvõimu. Ainuüksi vaikus minu sees teab, et teadvuse tugevus suudab tunnete tähendust mõista. Ta teab, et kuulates mineviku vaikust, kuulen ma iseennast. Ma olen veendunud, et armastav suhe iseendaga muudab minu keha tugevaks . Ma tean, et minu üle võimu võtvad negatiivsed tunded hävitavad minu keha ja et ainult minu otsusest ja valikust sõltub, kuidas ma reageerin end ümbritsevale. Raamatu sõnum aitab muuta maailma - muutes ennast, muudad ka end ümbritsevat.
Kasutatud kirjandus
1. D. Shapiro (1996) Sinu keha räägib sinuga. Mõtete ja tunnete mõju tervisele. 2005 Rebellis