13.Millised linnusetüübid kujunesid välja keskmisel rauaajal ja viikingiajal? 14.Kuidas kujunes Teie arvates keskmisel rauaajal ja viikingiajal ühiskonna kihistumine? Põhjendage oma arvamust. 15.Andke hinnang eestlaste sõjalise taseme kohta viikingiajal. 16.Mil moel muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lõpus võrreldes varasemaga? Mis neid muutusi põhjustas? 17.Mis märgid viitavad muinasaja lõpuks kujunenud haldusjaotuses kujunevale riiklusele? 18.Kas eestlaste sõjaline tase oli muinasaja lõpul piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Tooge kinnituseks 2 näidet. Vastused: 1. Võis küll, kuid pole teada, kuna tuli Jääaeg. 2. Paljastas paepinnad; lihvisid kaljupanku, millest tekkisid rändrahnud; tekkisid järved ja sügavate orgudega jõed; kuppelmaastik (Vooremaa) 3. Kuna Jääaeg tuli peale. 4. Mesoliitikumi tööriistad: lihvitud on vaid serv; puudus silmaauk ja tera seoti puuvarrele.
Peamine tegevusala oli maaharimine, võeti kasutusele kolmeväljasüsteem ning juures oli veel ka metsamesindus. Tegeldi aktiivselt vahenduskaubandusega. 2. Kas sepad võisid teie arvates ära elada põllutööd tegemata? Põhjendage oma arvamust. See võis olla täiesti võimalik, kuna relvade ja ehete levik sel ajajärgul oli küllaltki suur. 3. Kirjeldage muinasaja lõpuks kujunenud haldusjaotust. Millised märgid viitasid kujunevale riiklusele ? Olid külad, mis moodustasid kihelkonnad(45) ning mis omakorda moodustasid maakonnad, mida oli kaheksa: Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala + kihelkonnad(moodustasid ühe maakonna) (Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga ja Jogentagana). 4. Milles lahknevad arheoloogide arvamused ühiskondlike suhete kohta muinasaja lõpul? Millest on need eriarvamused tingitud ?
toidu väärtusesse veelgi. Teatud muutuste periood eestlaste lipiidide tarbimisel on tekkinud viimase viie aasta jooksul. Meie kaubandusvõrgus on viimasel ajal rikkalikult erinevaid toiduõlisid, mida üha rohkem toiduvalmistamiseks kasutatakse. Ometi reastuvad eestlaste toidulipiidide eelistused järgmiselt: või (ja teised loomsed rasvained) > margariinid > taimeõlid. Järeldus sellest on ühene - taimeõlisid ei peeta meil siiski nii omasteks kui loomseid rasvu. Vaatamata meil kujunevale "õlivaimustusele" unustavad inimesed sageli toiduõlide kasutamise elementaarsed põhitõed. Alljärgnevalt kümme soovitust toiduõlide kasutamiseks. 1. Toiduõli tasub hoida õhukindlalt suletud taaras, jahedas (umbes +10 kraadi), valguse eest kaitstud kohas. 2. Rafineeritud ja desodoreeritud õlid säilivad naturaalsetega võrreldes tunduvalt kauem ning on ka vastupidavamad valguse, temperatuuri ja hapniku mõjutustele. 3. Praadimiseks tuleb õli võtta minimaalselt.
mõjutamise protsess, mille käigus võetakse sotsiaalse käitumise eeskujusid ja kohandatakse endale. See protsess kulgeb läbi terve elu. ( J. H. Fichter. Grundbegriffe der Soziologie, 1970, S. 23) Sotsialiseerumine on kahepoolne protsess. See on indiviidi aktiivne valiv kohanemine ühiskonnaga, milles ta elab ja tegutseb. Sotsialiseerumise agendid on need ühiskonna institutsioonid ja inimkooslused, kelle ülesandeks on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale või kujunevale isiksusele. Perekond - olulisim sotsialiseerumise agent. Perekonna roll sotsialiseerumisel · kasvatuslik · miljöö kaudu mõjutamine · ühiskonna vahendamine · vajaduste rahuldaja Eakaaslased ( isiksusel aktiivne roll, võimusuhted vabamad) Kool · akadeemiliselt teadmisi edastav, aga ka varjatud õppekava kaudu õpetaja · oluliste teistega lävimise koht · iseseisvalt tööl toime tulemiseks ettevalmistamise koht ,"stardiplats"
organismirühma levikuks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul. Eosed moodustavad paljude taimede, vetikate, seente ja mõnede protistide elutsükli tähtsa etapi. ( Hein: 2000) 5 Eose ja seemne kui põhimõtteliselt sama funktsionaalsusega struktuuride peamine erinevus on selles, et eoses on toitainete varu uuele sellest kujunevale organimisle hoopis väiksem kui seemnes. Eosed on enamasti üherakulised ja kaetud paksu rakukestaga. Nad võivad asuda eoslas ehk sporangiumis. Sõltuvalt eoste geneesikohast eristatakse eksospoore ja sporangiospoore. Eluvormist sõltuvalt saab eristada näiteks vetikate aplanospoore ja rändeoseid. Suurel osal kübarseentest paiknevad seenekübara all ribasid meenutavad lamellid ( joon. 1 ) ehk eoslehekesed. Nendel lehekestel paiknevadki seene eosed. Joonis 1. Seente lamellid
isiksused - nii ühiskonnas tervikuna kui ka iga konkreetse inimese elutee mõjustajatena. Ühiskonnas valitsevat väärtussüsteemi väljendab ilmekalt tema seadusandlus. Arutledes prostitutsiooni, alkoholitarbimist, narkomaaniat, sotsiaalkindlustust või ükskõik millist muud valdkonda reguleeriva seadustiku üle unustame me, et oma seadustega annab ühiskond tervikuna eelkõige oma suhtumisi väljendava kasvatusliku sõnumi ka oma kujunevale noorsoole. KOKKUVÕTE Postmodernismi ajastul on kultuurid ja inimeste maitsed niivõrd erinevad, et üldkehtivaid väärtused löövad kõikuma. Nüüd pole enam üldisi käitumisnorme, ainutõdesid, kollektiivseid identiteete, kõik muutub individualistlikuks, pihustub osakesteks. Postmodernne ühiskond kõrgeltarenenud nüüdisühiskond, mida iseloomustab klassistruktuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna
Snusi kohta loetud materjali põhjal võiks justkui teha järelduse, et huuletubakas ei ole kahjulik, või ei ole veel tema kahju tõestust leidnud. Siiski järeldan mina õpetajana, et snus ehk huuletubakas on põhikooli õpilasele, kelle vanus jääb vahemikku 13 16, kahjulik. Sest teadaolevalt on snus siiski nikotiinil põhinev toode ning nikotiin on tugevat sõltuvust tekitav aine. Kuigi on teada, et susis on poole vähem kemikaale kui tavalises sigaretis, on ta siiski alles välja kujunevale noorele inimesele väga kahjulik. Väita, et Eestis snusi kasutamine ei ole laialt levinud, on ilmselge probleemi poole selja keeramine. Snus on põhikooli õpilaste seas vägagi levinud ja kasutatud. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Harro, J. ,,Uimastite ajastu". Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006 Asplund, K. ,,Snuffing, smoking and the risk for heart disease and other vascular diseases" www.tubakas.ee/reading/snus.htm http://paber.ekspress
toimimisele tervikuna? rolli ühiskonnas. Konfliktiteooria baseerub suures osas Karl Marxi (1818-1883) ideedele, kelle Sotsialiseerimise agendid on inimesed ja institutsioonid, kelle ülesanne on edastada jaoks sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale ja kujunevale isiksusele. Nendeks on perekond sotsiaalne kord oli alati problemaatiline, kuna see rajanes ekspluateerimisel ja konfliktil. (vanemad, vanavanemad, lähisugulased, õed-vennad), sõbrad (eakaaslased, omataolised), Konfliktiteoreetikud näevad ühiskonda kui sotsiaalsete struktuuride ja suhete süsteemi, mis kool (õpetaja), massimeedia, sport (treener, treeningkaaslased). on vormitud lõpptulemusena majanduslike jõudude poolt
kunstiõpilase Okase loomupärane talent areneda õiget rada. Maalimise ja joonistamise kõrval süvenes tal huvi ka teiste kujutava kunsti liikide vastu. Ta tegeles aktiivselt skulptuuriga , arendades sellega oma vormitunnet. Evald Okast vaimustasid juba varakult itaalia renessansiaja meistrite tööd. Tema ideaaliks oli Itaalia suurmeister Tintoretto. Need Tintoretto tõekspidamised kunstiküsimustes, mis pole kaotanud oma väärtust ka tänapäeval , osutusid noorele kujunevale kunstnikule suurt abi. Tintoretto omistas esmajärgulist tähtsust joonistamisele, rõhutades, et joonistamisoskuse võib omandada ainult visa tööga. 1937. aasta kevadel lõpetas Evald Okas Riigi Kunsttööstuskooli dekoratiivmaali osakonna meistriklassi kiitusega, omandades rakenduskunstniku diplomi. 5 1938. a sügisel astus E. Okas äsjaasutatud Riigi Kõrgemasse Kunstikooli. Ta hakkas õppima maali osakonnas kunstnik professor A
saaks hiljem iseseisvalt hakkama. Ka Barrow kinnitas, et koolikohustus on lapse turvaline kasvuaeg, üldhariduslikule põhikoolile pole alternatiivi. Paraku ei loe modernistlikele mõttemallidele toetuv massikool situatsioone ning õpilaste kogemusi ja läbielamisi nii oluliseks, et keskendada neile kooli arendamisel tähelepanu (Miettinen 1990). Koolikriitilises kirjanduses on palju iseloomustatud koolitegelikkuse mõju kujunevale isiksusele, õppimine on suunatud õpisisude reprodutseerimisele, valitseb paindumatus, ebaisikulisus. Inimest käsitletakse koolis kui toorainet haridusmasinavärgi tarvis, keda tuleb programmeerida, selekteerida, kontrollida, mõõta. Koole võib nimetada ka haridustööstuse kogemusvaesteks jaamadeks (Ziehe 1996, Sahlberg 1998, Rinne & Salmi 1998, Groddeck&Garlichs 1978). Kooliõppimist võib võrrelda pika viibimisega kalmistul, kus loetakse nekrolooge suurmeeste saavutustest
Eriti tähtis oli Pariisi parlament. Maksukoormuste suurenemine. Rahvuslik gallikaani kirik, mis allus küll Rooma paavstile, kuid korraldas siseelu iseseisvamalt kui teiste maade kirikud. Pragmaatiline sanktsioon võttis paavstilt õiguse piiskoppe ametisse määrata. Puudusid vastuolud kiriku ja kuninga vahel. Ometigi olid sotsiaalsed pinged. Protestantism levis linnakodanluse, käsitöölaste seas. Katolliklasteks jäid talupojad. Poliitilised hugenotid tahtsid maavaldusi, seisid vastu kujunevale absolutismile. Hugenottide juhid L-Prantsusmaal: Antoine de Bourbon, Henri, Louis de Conde, Gaspard de Coligny. Nende vastu oli perekond Guise(Francois de, Charles de). Mõlemad olid vastuolus tugevneva kuningavõimuga, kuid veel enam olid nad üksteise vastu. Kõrgeim kiriklik võim kuulus sinodile. 1562. märtsis Francois de Guise tungis oma väega kallale hugenottidele küünis. Coligny alustas vastuvõitlust. 1570
- Sponsorid juhivad sportlasi (mis võistlusel osaleda jne) 6. Sotsialiseerimine spordis Sotsialiseerimise käigus toimub inimese kujundamine ja kujunemine ühiskonna liikmeks, mis tagab kokkuvõttes ühiskonna järjepidevuse ja säilimise. Selles eristatakse esmast ehk lapseea ja teisest ehk täiskasvanu sotsialiseerimist. Sotsialiseerimise agendid on inimesed ja institutsioonid, kelle ülesanne on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale ja kujunevale isiksusele. Nendeks on perekond (vanemad, vanavanemad, lähisugulased, õed-vennad), sõbrad (eakaaslased, omataolised), kool (õpetaja), massimeedia, sport (treener, treeningkaaslased). Sotsialiseerimise tegurid on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese hoiakuid, käitumist ja tegevust. Nendeks on valitsev kultuur ja vahetu elukeskkond. Siia kuulub ka sisenemine uue liikmena erinevatesse gruppidesse. Peamised tegurid, mis mõjutavad spordis osalemist ja loobumist:
1534. aasta lõpul aga tehti katset propageerida oma õpetust kuningalossis, mis lõppes palju karmima karistusega- 35 neist põletati ja umbes 300 pandi vangi. 11 Hugenotid Luterlusest suuremat poolehoidu leidis Prantsusmaal kalvinism ning kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Kõrvuti tõsiste usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid, kes esindasid feodaalseid ringkondi, keda liitis vastuseis kujunevale absolutismile. Calvini õpetust kasutasid nad vaid poliitilistel eesmärkidel. Absolutismile pürgiv kuningavõim asus Lõuna-Prantsusmaa aadli ja linnade vabadusi kärpima. Lõuna aadlit tõmbas kalvinismi poole väljavaade laiendada oma feodaalvaldusi pärast kirikumaade sekulariseerimist. Linnu aga häiris lisaks vabaduse kahanemisele ka Pariisi üha tugevam domineerimine. Kirde- ja Kesk- Prantsusmaa feodaalaristokraatia moodustas absolutismivastase
muutub võõraks, sa ei tea enam, kuidas käituda ja kõik, mida sa teed, näib olevat pilkemärklauaks nii oma perekonnas kui väljaspool seda. 28 Põlgamisel, mõnitamisel, võrdlemisel ja parematele tulemustele õhutamisel teiste ees võivad olla hävitavad tagajärjed, sest lapse enesehinnang võib langeda mõne sekundiga. Tunded ei allu loogikale ning kahjuks on sageli mõistusest märksa tugevamad. Selline negatiivse tähelepanu saamine on raske just kujunevale noorele inimesele, sest ta on sel hetkel haavatav ja kergesti mõjutatav.29 Teismeliste seas on üheks peamiseks mõõdupuuks ka populaarsus ning oluliseks on muutunud sõprade ja kaaslaste arvamus. Enamik valusaid probleeme tuleneb nendevahelistest suhetest ja sisaldab endas kas kadedust, süütunnet, viha või depressiooni.30 25 http://www.meestekeskus.ee/04raamatud/st/st_sisemised.htm 26 Grant 1998, lk. 51 27 Grant 1998, lk. 57 28 Grant 1998, lk. 22 29 Grant 1998, lk. 23
Inimese enesehinnangu kujundamisel on suurim roll vanematel. Soole omased käitumisjooned (soorollid) omandatakse sotsialiseerumise käigus suuresti läbi rolliõpetajate kiitmise ja laitmise. Hariduse funktsioon on sotsialiseerimisprotsessi lõpuleviimine. Sotsialiseerumine on eluaegne protsess. SOTSIALISEERIMISE AGENDID Sotsialiseerimise agendid on need inimesed ja institutsioonid, kelle ülesandeks on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale või kujunevale isiksusele. Sotsialiseerimise teguriteks on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese käitumist, hoiakuid ja tegevust. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased inimesed) või makrotasandil (valitsev kultuur). Esmane sotsialiseerimise agent on perekond. Perekonnal tervikuna on suur osa lapse sotsialiseerimisel ja tema vajaduste (emotsionaalsed, vaimsed, materiaalsed) rahuldamisel,
● Üldmulje ● Samastumine ● Reflektsioon ● Empaatia ● Projitseerimine - joonise v. eseme kujutist ekraanil esitama. (eki) ● Oreooli efekt - tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja -tegude tajumisele ja hindamisele. ● Esmamulje ● Järjestus-efekt - ebatäieliku ja vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saanud järjekorras esimesena. ● Stereotüübid ● Hoiakud Mõjustamine. Teise isiku mõjustamine kui enda elu/situatsiooni kontrollimine või kujundamine. Mõju avaldamine emotsioonidele,teadmistele ja käitumisele. Teadvustus mõjutamisel; mõjustatav,mõjustaja. Situatsiooni spetsiifika ja mõju avaldumine. Erinevaid mõju avaldamise viise. Hoiakud, veenmine.
sihtmotoorse tegevuse ilmnemisele, kindlustades vajaliku lihastoonuse ja kehaasendi · Lokomotoorsete reflekside, mille aluseks on põhiliselt seljaaju närvikeskuste vahelised seosed, hulka kuuluvad: - sammumisrefleks - roomamisrefleks - ujumisrefleks - ronimisrefleks · Need refleksid pidurduvad 3-5 kuu möödudes ja nende alusel kujunevad välja lapse põhiliigutustegevused SAMMUMISREFLEKS · Ilmneb 2.-3. elunädalal ja seisneb sammumisliigutustes püstiasendis · On aluseks hiljem kujunevale iseseisvale kõnnioskusele ROOMAMISREFLEKS · Ilmneb esimestel elunädalatel ja seisneb roomamisliigutuste sooritamises kõhuliasendis UJUMISREFLEKS · Seisneb ujumisliigutuste sooritamises imiku asetamisel vette või isegi hoides teda vee kohal RONIMISREFLEKS · Ilmneb 1. eluaasta lõpul ja seisneb käte ja jalgade retsiprookses liikumises redelil seistes RÜTMILISED STEREOTÜÜPSED LIIGUTUSED · Need on mittetahtelised liigutused (ringitamised, siplemine, vehkimine jt
Vaatamata kriitilisele suhtumisele jäi Aristoteles alati oma õpetaja suureks austajaks. Pärast õpetaja surma rändab ta mõnda aega koos oma õpingukaaslase Xenokratesega ringi, peatudes Müüsias ja hiljem lühemat aega Mükeenes. Aastal 343 e.m.a kutsutakse ta Makedoonia õukonda, tollal noorusikka jõudva troonipärija Aleksandri kasvatajaks. Võites oma kasvandiku sõpruse ja lugupidamise avaldab ta sügavat mõju kujunevale valitsejale, jäädes sellega südamilikku vahekorda pikaks ajaks. Aastal 335 e.m.a, varsti pärast Aleksandri kuningaks saamist pöördub Aristoteles tagasi Ateenasse ja avab siin Lykeioni gümnaasiumi juures õppeasutuse, mida hakati nimetana: peripateetiline kool. Selle nime sai ta arvatavasti seal harrastatava õppeviisi alusel: nimelt suvatses Aristoteles oma ettekandeid pidada peamiselt jalutades ("peripateo" tähendab "jalutan"), misjuures
· Lokomotoorsete reflekside, mille aluseks on põhiliselt seljaaju närvikeskuste vahelised seosed, hulka kuuluvad: - sammumisrefleks roomamisrefleks ujumisrefleks ronimisrefleks · Need refleksid pidurduvad 3-5 kuu möödudes ja nende alusel kujunevad välja lapse põhiliigutustegevused SAMMUMISREFLEKS · Ilmneb 2.-3. elunädalal ja seisneb sammumisliigutustes püstiasendis · On aluseks hiljem kujunevale iseseisvale kõnnioskusele ROOMAMISREFLEKS · Ilmneb esimestel elunädalatel ja seisneb roomamisliigutuste sooritamises kõhuliasendis UJUMISREFLEKS · Seisneb ujumisliigutuste sooritamises imiku asetamisel vette või isegi hoides teda vee kohal RONIMISREFLEKS · Ilmneb 1. eluaasta lõpul ja seisneb käte ja jalgade retsiprookses liikumises redelil seistes RÜTMILISED STEREOTÜÜPSED LIIGUTUSED · Need on mittetahtelised liigutused (ringitamised, siplemine, vehkimine jt
Mart Saar astus avalikkuse ette 1911, ammutas ideid rahvakultuurist. Ilmus esimene heliplaat lauluga "Paistab kevadel ka päikene". Viis oli ühe skulptori vilistatud, sisse laulis üks juudipoiss. Eesti eliitkultuuri arendamist taotlevad haritlasühendused: NOOR-EESTI Noor-Eesti oli ilmselt kõige mõjukam liikumine, mis muretses eestlaste võimaluste eest pääseda Euroopa kultuurirahvaste perre. Eesti tuli integreerida Euroopaga, kuid ei osatud näha seal peituvaid ohte eestlaste alles kujunevale identiteedile. Rühmituse juhtiv tegelane oli Gustav Suits, arvas, et eesti kirjandus on maha jäänud. Liikmeteks olid veel Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Anna Haava, Aino Kallas, Marie Under. Tegevus jaotatakse kahte perioodi: 1905-1909 kujuneti ideeliselt 1909-1915 tegeleti kunstilis-esteetilise küljega Noor-Eesti liikmed olid üsna enesekesksed ning rahva äratamisega eriti ei tegelenud. Olid arvamusel, et tuleks importida Prantsuse, Skandinaavia ja Itaalia kunsti mõjusid.
muutuvadki. Ja vastupidi. Eriti mõjutab see endas kõhklejaid. Pygmalioni efekti puhul rõhutatakse, et teeseldud positiivsed ootused mõju ei avalda. Kui tööandjal tuleb valida optimistliku ja vähekompetentse ning pessimistliku ja kompetentse töötaja vahel, soovitatakse eelistada esimest. Järjestuse efekt olemus on selles, et ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimestes kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saadud järjekorras esimesena. Nt: Esmamulje on mõjus. Tuttava inimese puhul kujundavad hinnangut viimased andmed. Haloefekt tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja -tegude tajumisele ja hindamisele. Jaguneb positiivseks ja negatiivseks. Positiivne Nähakse ainult positiivset külge, negatiivseid omadusi alahinnatakse ning alati leitakse enda õigustuseks
regionaalgeograafiate vahekorda. Schaeferi rünnaku vorm ja sõnastus liiga äge ja sisaldas isegi isiklikke solvanguid Hartshome'i aadressil ja sp ei saanud ta piisavalt tähelepanu. Ackerman (1911-1973). Hakkas mõtlema Schaeferi näidatud suunas. 1958 teos "Geograafia kui fundamentaalne uurimisvaldkond", kus kaitses Schaeferi väiteid ja tõi nende sisu selgemalt ja täpsemalt valja. Ackerman juhtis ka geograafide tähelepanu sel ajal kujunevale ja kiiresti pooldajaid võitvale süsteemse lähenemise metodoloogiale. Ackennani tööd hakati täiel määral mõistma ja hindama alles mõned aastad hiljem. Rahulolematus regiooniparadigmaga ärgitas otsima uusi suundi, uusi viise ja meetodeid geograafiaga tegelemiseks. Zipfi reegel. Saksa piiritolu USA statist pani tähele tähele. et riigi linnade elanike arvud on kuidagi omavahel seotud ja neid kõiki võib ligikaudselt arvutada võrdlemisi lihtsa matemaatilise valemi, nn.
Kirikuisand b. Jus novum – 9. saj c. Jus novissimum – 16. saj Koodeksist lähtudes jus vetus (enne koodeksit) jus novum (koodeksi õigus, jus codicis) 1. Varajane periood - kuni 324.a. 2. Kanooniline õigus Rooma õiguse ja kultuuri piirkonnas - 325 - 692 (Nikaia kirikukogust kuni Trullo kirikukoguni (Trullanum). Tugevnes rooma õiguse mõju kujunevale kanoonilise õigusele, sai alguse kiriku integreerimine keisririigi struktuuridesse, mille ulatus on Idas ja Läänes erinev. 3. Hommiku- ja õhtumaise mõtteviisi kujunemise periood - 692 – 1054. 692.a. toimunud Trullo kirikukogu järel jäi kiriku ühtsus, samuti kanoonilise õiguse ühtsus veel püsima, kuid arengutendentside erinevus Ida ja Lääne vahel järjest suurenes. Idas jäi
kujunemisega ning kristliku kiriku kasvava mõjuvõimuga. Samas oli rooma õiguses endas olemas dualistlik alge (ius civile ja ius gentium), millele lisandus provintsides (näit. Egiptus) toimiv õiguslik pluralism. 3.1. Juristid kiriku teenistuses Rooma piiskopi teenistusse asus järjest enam juriste, kes otsisid kindlat teenistus ja vaimset pelgupaika, kuid ühtlasi tõid nad kaasa oma (ilmaliku) õiguspraktika ja halduse kogemuse. Nad andsid hierarhiliseks ja territoriaalseks kujunevale kiriku teadmised ja oskused administreerimiseks. Juristid ei jäänud pelgalt ametnikeks, vaid tõusid tähtsatele kohtadele. Olgu nimetatud juristidest piiskopid-kirikuisad Tertullianus, Milaano Ambrosius, Augustinus. Prantsuse tähtsuselt teine pühak (Tours'i Martinuse) järel Püha Germanus oli jurist. Võib öelda, et nii Roomas kui provintsides kiriku teenistuses olnud juristid andsid (rooma- katoliku) kirikule arusaamise õiguskirikust. 3.2. Autonoomsus
HUGENOTID · Suurem poolehoid kalvinism. 1540 kiire levik. Kuningas lõi nende vastu Tulekoja, mis saatis ketsereid tuleriidale. 10 · Kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Usuliste kalvinistide kõrvale tekkisid poliitilised hugenotid esindasid feodaalseid ringkondi, keda liitis vastuseis kujunevale absolutismile. Tuumik: Lõuna-Prantsusmaa aadelkond, neil oli väljavaade laiendada oma feodaalvaldusi pärast kirikumaade sekulariseerimist. · Hugenottide juhid olid valitseva Valois' dünastia kõrvalliini esindajad Navarra kuningas Antoine de Bourbon, poeg henri, prints Louis de Condé, admiral Gaspard de Coligny. · Absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva moodustas Kirde- ja Kesk- Prantsusmaa
ühtesid asju,nähtusi, omadusi, väärtusi teistest olulisemateks, õpib neid eelistama ja vastavalt sellele tajuma ka teisi inimesi. See siis ongi see Projektsioon tähistab alateadlikku tendentsi tajuda iseenda ebasoovitavaid halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda, projitseerida teisele inimesele. Järjestuse efekt ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saadud järjekorras esimesena. Esmamulje on mõjus. Samas aga on tuttava inimese puhul hinnangut kujundavaiks just viimased andmed. Oreool (haloefekt) tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tavaliselt tekib see efekt informatsiooni defitsiidi olukorras. Emotsioonitaju Miimika- ja zestitaju
saj Konstantinoopoli patriarhilt Photiuselt • läänes Dionysius Exiguus (u. 600) – võttis kasutusele AD • Itaalias kirjutati üles ja tõlgiti kirikukogude otsuseid • Aafrikast tuli breviaare jne. Ükski ei saanud keskajal üldkehtivaks. 1. Varajane periood - kuni 324.a. 2. Kanooniline õigus Rooma õiguse ja kultuuri piirkonnas - 325 - 692 (Nikaia kirikukogust kuni Trullo kirikukoguni (Trullanum). Tugevnes rooma õiguse mõju kujunevale kanoonilise õigusele, sai alguse kiriku integreerimine keisririigi struktuuridesse, mille ulatus on Idas ja Läänes erinev. 3. Hommiku- ja õhtumaise mõtteviisi kujunemise periood - 692 – 1054. 692.a. toimunud Trullo kirikukogu järel jäi kiriku ühtsus, samuti kanoonilise õiguse ühtsus veel püsima, kuid arengutendentside erinevus Ida ja Lääne vahel järjest suurenes. Idas
peab olema mängitav, näitleja materjal sõnastatav ja peab saama luua füüsilist tegevust); kitsas käsitlus: draama- ja teatripoeetika suhestatud, kuidas peegelduvad draamas ajastu teatrikonventsioonid, tehnilised ja mängulised võimalused, teatrit mõjutavad normid. Näidendi suhe ajastu teatrikeelega näidend vastab kinnistunud teatriesteetilistele normidele. Orienteeritud domineerivale, kujunevale või alternatiivsele teatrikeelele või klassikalisele teatrikaanonile, mida jäljendatakse. Zanri funktsioon kirjandusprotsessi seisukohalt esindab kirjandustraditsiooni, hoiab ja säilitab kirjanduse järjepidevust. Vastuvõtu seisukohalt toimib lugeja orienteerimise ja eelhäälestamise vahendina, vahendades lugeja kirjanduskogemusi ja loetavat teost. Zanr ütleb ette kavatsetava lavastuse põhilaadi. Zanriteks jaotatakse
nad ebavõrdsed. · Kirjelda isikutajus ennasttäitvate ootuste efekti, järjestuse efekti, haloefekti. Mis on stereotüüp, projektsioon, kausaalne atributsioon? Too näide. Ennasttäitvate ootuste efekt Pygmalioni efekt, kus ootus teise inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks. Näiteks ootad aktsepteerimist, aktsepteeritakse; otsid halba, leiad seda. Järjestuse efekt ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avalduvad inimesest kujunevale arvamusele rohkem müju need andmed, mis on saadud järjekorras esimestena. Esmamulje on mõjus. Samas aga on tuttava inimese puhul hinnangut kujundavaks just viimased andmed. Oreooli efekt ehk haloefekt teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tavaliselt tekib see efekt informatisooni defitsiidi olukorras. · Positiivne haloefekt kui esmamulje või üldmulje on juba kujunenud soodne, hea, siis
Lapse isoleerimine eakaaslastest võib tuua kaasa kohanematust praktilises elus täiskasvanuna. Muidu ei avalduks tal ükski meie nn tänapäeva ühiskonnas tavapärane aspekt inimesele - nt rääkimine, suhtlemine jne. Tekiksid vaimsed arenguhäired jne. 58. Kes või mis on sotsialiseerimisagendid? Sotsialiseerimise agendid on need inimesed ja institutsioonid, kelle ülesandeks on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale või kujunevale isiksusele. 59. Mida tähendab sotsiaalne mina? Sotsiaalne mina - Inimese arusaam enda kohta. 60. Kuidas kujuneb mina-pilt? Mina kujunemine personaalne mina ehk spontaanselt kerkiv olemus ja sotsiaalne mina ehk mis sisaldab teiste omandatud suhtumisi Mina-pildi kujunemine: James Cooley ja sotsiaalne mina: imiku järk järguline eraldumine oma toitjast, enese kui eraldiseisva isiksuse tajumine
Projektsioon alateadlik tendents tajuda iseenda ebasoovitavaid, halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda, projitseerida teisele inimesele. (Nt teise inimese tagarääkimine, halvustamine, et iseenda silmis parem välja näha) Sotsiaalne stereotüüp Professor on hajameelne, tudeng elurõõmus, traktorist joodik jne. Järjestuse efekt ebatäieliku ja vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saanud järjekorras esimesena. Esmamulje on mõjus. Oreool (haloefekt) teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tekib informatsiooni defitsiidi olukorras. Positiivne oreool kui esma- või üldmulje on juba kujunenud hea, siis kaldutakse nägema peamiselt positiivset., tegusid ja omadusi kiputakse ülehindama,
Projektsioon alateadlik tendents tajuda iseenda ebasoovitavaid, halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda, projitseerida teisele inimesele. (Nt teise inimese tagarääkimine, halvustamine, et iseenda silmis parem välja näha) Sotsiaalne stereotüüp Professor on hajameelne, tudeng elurõõmus, traktorist joodik jne. Järjestuse efekt ebatäieliku ja vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saanud järjekorras esimesena. Esmamulje on mõjus. Oreool (haloefekt) teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tekib informatsiooni defitsiidi olukorras. Positiivne oreool kui esma- või üldmulje on juba kujunenud hea, siis kaldutakse nägema peamiselt positiivset., tegusid ja omadusi kiputakse ülehindama, negatiivseid omadusi
Uhtumine kraavi põhjas tekib siis, kui voolu kiirus (või põhja lang) ületab selle maksimaalset lubatavat suurust. Uhtumisoht on kõige suurem kevadise suurvee ajal. Sageli kaasneb kraavi põhja ja nõlvajalami uhtumisega nõlva ülemise osa varisemine. Uhtumise ärahoidmiseks tuleb voolusäng kindlustada või võimaluse korral vähendada kraavi langu. Selleks tuleb osa kraavilõike rajada väikese, osa suurema languga. Viimased tuleb kindlustada vastavalt seal kujunevale voolu kiirusele. Voolamine nõlva pinnal. see tekib kevaditi siis, kui nõlva pindmine kiht on küllastunud veega ning temperatuur kõigub pluss- ja miinuskraadide vahel. Sagedamini deformeeruvad vastu lõunapäikest olevad nõlvad. Nõlvapinna voolamise hoiab ära rohttaimestik, mis peab olema juurdunud. Voolamine nõlva jalamil on põhjustatud surveta või nõrgalt survelisest põhjaveest, mis kiildub välja nõlva jalamil. Erilist kindlustamist ei vaja. aitab nõlva jalami mätastamisest.
enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda teisele inimesele. · Sotsiaalse stereotüübi all mõistetakse skemaatilist, standardset argiteadvuslikku kujutlust inimesest kui teatava sotsiaalse grupi või rolli tüüpilisest esindajast. · Järjestuse efekti olemus on selles, et ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saadud järjekorras esimesena. Esmamulje on mõjus. · Oreooli( e halo) efekt tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja -tegude tajumisele ja hindamisele. (Positiivne oreool: soodsa esmamulje puhul on kalduvus märgata positiivselt vaid, negatiivne oreool: ,, must lammas" ) Millistele tunnustele toetub inimesetaju
sarnanevad tema enda omadega. Projektsioon- alateadlik tendents iseenda ebasoovitavaid, halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi tajuda teiste inimeste omadustena, neid üle kanda- tagarääkimine, halvustamine. Sotsiaalne stereotüüp- skemaatiline, standardne argiteadvuslik kujutlus inimesest kui teatava sotsiaalse grupi või rolli esindajast. Järjestuse efekt- ebatäieliku ja/või vastukäiva info puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju järjekorras esimestena saadud andmed. Esmamulje! Tuttava inimese puhul aga just viimased andmed. Oreooli(e halo) efekt- tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tekib info defitsiidi olukorras. Positiivne- hea esmamulje- kaldutakse edaspidistes tegemistes nägema ainult häid külgi- näo järgi hindamine. Negatiivne oreool-võimendub halb, hea jäetakse tahaplaanile.
enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda teisele inimesele. Sotsiaalse stereotüübi all mõistetakse skemaatilist, standardset argiteadvuslikku kujutlust inimesest kui teatava sotsiaalse grupi või rolli tüüpilisest esindajast. Järjestuse efekti olemus on selles, et ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saadud järjekorras esimesena. Esmamulje on mõjus. Oreooli( e halo) efekt tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja -tegude tajumisele ja hindamisele. (Positiivne oreool: soodsa esmamulje puhul on kalduvus märgata positiivselt vaid, negatiivne oreool: „ must lammas“ ) Millistele tunnustele toetub inimesetaju
Venemaad polnud varem olnud, ka Kiievi-Venemaa integreeritus oli keeruline küsimus ja elanikkonnal polnud rahvustunnet. Võim homogeniseeris elanikkonna, millest uusajal kujunes moodne rahvus. Ühtsus loodi pärast poliitilise võimu kehtestamist. Teine Ivaniga seotud teema Venemaa ja Lääne suhete teema. Ühelt poolt said alguse püsivad konfliktid läänenaabritega, eriti Poola ja Leeduga, mis kultiveerisid vastastikkuse vaenu kuvandit. Perspektiivis pandi alus kujunevale arusaamale, et Vm pole Euroopa. Samas kõigi aegade tihedam läbikäimine Vm ja Lääne-Euroopa vahel. Ivan suri 1505, ta surm tõi kaasa olulise pärimisprobleemi. Probleem oli kestnud juba ta viimasel elukümnendil. Pärimisprobleem kujundas hiljem tugevalt Ivan Julma valitsemisaega, see aitas kaasa ka Julma valitsusaja julmusele. Ivan III oli olnud 2x abielus, I kord Tveri vürstinna Mariaga, käisid jutud, et see mürgitati, II Zoe Palilogosega. Ivanil Mariaga poeg Ivan (sünd
oreooli- ehk haloefekt, ,,loogiline viga": Projektsioon alateadlik tendents tajuda iseenda ebasoovitavaid, halbu, ettekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda, projitseerida teisele inimesele. Sotsiaalne stereotüüp skemaatiline, standardne argiteadvuslik kujutlus inimesest kui teatava sotsiaalse grupi või rolli tüüpilisest esindajast. Järjestuse efekt ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saadud järjekorras esimesena. Esmamulje on mõjus, kuid tuttava inimese puhul on hinnangut kujundavaks just viimased andmed. Oreooliefekt (haloefekt) teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tavaliselt tekib see efekt info defitsiidi korral. Positiivne oreool kui esmamulje või üldmulje on juba kujunenud soodne, hea, siis kaldutakse
kohalt ei nua moderniseerimine L ne demokraatia mudeli jrgimist. Maailm jääbki lõhestatuks Tulevased kokkupõrked on kultuurilised ja, nagu Huntington postuleerib, hakkavad puhkema just tsivilisatsioonide piiridel. Tsetseenia, Bosnia-Hertsegovina, ka Ida-Timori ja eriti Kosovo kriisis ilmnenud usulised-kultuurilised elik tsivilisatsioonilised vastuolud pakuvad tugevat empiirilist tõestust. Sellest ka Huntingtoni raamatu sõnum kujunevale maailmale. Läänel ei tule mitte ainult üle saada oma upsakast universalistlikust hoiakust, et Lääne tsivilisatsioon ongi Tsivilisatsioon suure algustähega. Tuleb ka mõista, et tsivilisatsioonilised erinevused on fundamentaalsed ja nendega mittearvestamine viib parimal juhul frustratsioonini, halvimal aga sõtta. 3.2. Riikide sotsiaalmajandusliku ja poliitilise arengu erinevused. Riikidevaheline koostöö, vastuolude ületamise võimalused. õpik lk.185-187, 190-194. Vt
loeb heaks neid jooni, mis sarnanevad tema enda omadega. Projektsioon- alateadlik tendents iseenda ebasoovitavaid, halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi tajuda teiste inimeste omadustena, neid üle kanda- tagarääkimine, halvustamine. Sotsiaalne stereotüüp- skemaatiline, standardne argiteadvuslik kujutlus inimesest kui teatava sotsiaalse grupi või rolli esindajast. Järjestuse efekt- ebatäieliku ja/või vastukäiva info puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju järjekorras esimestena saadud andmed. Esmamulje! Tuttava inimese puhul aga just viimased andmed. Oreooli(e halo) efekt- tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tekib info defitsiidi olukorras. Positiivne- hea esmamulje- kaldutakse edaspidistes tegemistes nägema ainult häid külgi- näo järgi hindamine. Negatiivne oreool-võimendub halb, hea jäetakse tahaplaanile.
kindlad toimingud mõjutavad hingelist arengut. Inglismaal näiteks sisaldavad gentelmani maneerid aastasadade kestel kogutud sotsiaalse kultuuri fondi. Viisakus mõjutab lapse sisemise "mina" kujunemist ja tema suhteid kaaslastega. Viisakad kombed aitavad arendada taktitunnet kaasinimestega suhtlemisel. Hea kasvatuse saanud lapsed ei kaldu äärmustesse, sissejuurdunud viisakus teeb suhtlemise kergeks. Head kombed on kõhklevale ja kujunevale iseloomule abiks ja toeks. Hea lastetuba jääb inimest saatma läbi kogu elu. 10 --------------------------------------------------- MIS VÄGI ON MEMME MUSIL? Ühes lastejutus sai väike jänkupoiss kodust välja minnes alati kaasa memme musi, mis hoidis ja kaitses teda. Kas meie märkame oma lapsi sellisel moel kaitsta?
Nende gruppide raames võivad üksikud agendid üksteist asendada ilma, et see oluliselt mõjutaks sotsialiseerumisprotsessi. Kui agentide rühk on defektne, siis on defektne ka nende mõju resultaat. Isikuid, sotsiaalseid gruppe ja institutsioone, kes isiksuse arengut mõjutavad, kasvatavad ja suunavad, nimetatakse sotsialiseermisagentideks. Sotsialiseerimise agendid on need inimesed ja institutsioonid, kelle ülesandeks on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale või kujunevale isiksusele. Sotsialiseerimise teguriteks on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese käitumist, hoiakuid ja tegevust. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased inimesed) või makrotasandil (valitsev kultuur). Sotsialiseerimisagentide rühmad: 1) üksikisikud; 2) isikute grupid; 3) sotsiaalsed institutsioonid; 4) ühiskondliku teadvuse materialiseerunud väljendajad (nt raamatud, kunstiteosed jne)
see üldlevinuks. Valdavalt on tegemist kahekorruseliste elamutega. Ühel lühikesel perioodil lubati ehitada ka kolme täiskorrusega Tallinna maju, enamasti oli aga võimalik kaks korrust ja katusekorrus, viimasele püüti sageli aga anda kõrge mansardi kuju, mis võimaldas sinna ikkagi praktiliselt terve täiskorruse mahutada. Korterite suurus on kõikuv, enamalt jaolt on see hoonetüüp orienteeritud paremale järjele jõudnud töölisperedele ja kujunevale keskklassile, kuid esineb ka suurte esinduslike kodanlike korteritega maju. Erinevalt tsaariaegsetest elamutest, kus väikeste korteritega tööliselamud ja suurte esinduskorteritega puitkorterelamud hoiti enamasti selgelt lahus, võib nüüd ühest elamust sageli leida ka erineva suurusega kortereid. Ka väiksemad korterid on seda tüüpi elamutes tavaliselt lahendatud moodsamate ja mugavamatena, enamasti on käimla juba
annaabi.ee 
