Snus - levik ja kahjulikkus (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Psühholoogia Instituut
Maiki Lauri
SNUS – LEVIK JA KAHJULIKKUS
Essee
Juhendaja : H.Saat
Tallinn 2009
SISSEJUHATUS
Käesoleva essee ülesandeks on kirjeldada, mis on snus, tema levikut ja kahjulikkust. Leviku kirjeldamisel võtan aluseks vaid Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi õpilased, kus ise õpetajana töötan ja paratamatult igapäevaselt snusi kasutamisega kokku puutun. Kahjulikkuse hindamiseks võtan aluseks läbi loetud artiklid.
Põhjus miks selle teema valisin on lihtne, kuna igapäeva töös puutun kokku noortega , kes enda arvates teavad snusist kõike, siis oli ka endal soov sellest imelisest tootest rohkem teada saada. Et oskaksin ka sõna sekka öelda, kui nad sellel teemal omavahel arutlevad.
Keskseks küsimuseks olekski teada saada, milliseid toimeid omab snus ja millist kahju võib see tuua põhikooli õpilasele? Samas teada saada paljud meie kooli põhikooli õpilased snusiga igapäevaselt kokku puutuvad. Ja mis peamine, kust nad seda saavad?
Käesolev essee koosneb kolmest osast, millest esimeses kirjeldan, mis on snus, millal seda kasutama hakati, teises osas kirjeldan snusi kahjulikkust inimesele, eelkõige keskendun põhikooli õpilastele ja kolmandas osas, kust saavad snusi meie kooli õpilased ja kui paljud õpilased seda kasutavad.
Essee kirjutamiseks kogusin materjale Eesti snusi teemalistelt veebilehtedelt, lisaks kasutasin Kjell Asplundi artiklit snusi kasutamise riskidest südameveresoonkonnahaiguste tekkeks ja parema ülevaate saamiseks nikotiini mõjudest organismile ka Jaanus Harro raamatut „Uimastite ajastu“.
Mis on snus ja millal seda kasutama hakati
Kõigepealt siis, mis on snus? Snus on niiske jahvatatud tubakas , mida on eelnevalt fermentiseeritud. Kõige levinum viis snusi tarbimiseks on see panna suhu ülemise huule alla, kus seda hoitakse mõnest minutist kuni mõne tunnini sõltuvalt harjumusest.
Tavaliselt tarbitakse kahte sorti snusi. Esimeseks oleks nii nimetatud original snus, mis on lahtine ja niiske pulber , mida rullitakse näppude vahel sobiva suurusega rulliks, tavaliselt on see pakendatud 50 grammi kaupa kas papist või plastikust karpi . Teiseks oleks portionsnus, mis on eelnevalt pakendatud pulber. Pakendamise materjal on sarnane teekotikeste valmistamisel kasutatavale materjalile. See pakendamisviis lihtsustab oluliselt snusi tarbimist, pakendi suuruseks on tavaliselt 24 grammi.
Koolis, kus mina töötan, levib viimane snusi sort, ehk siis pakendatud snus. Põhjus lihtne, seda on mugavam koolis kasutada.
Meil kasutatav snus on pärit üldjuhul Rootsist. Rootsis valmistatakse snusi õhu käes kuivatatud tubakalehtedest, millele lisatakse vett, soola, naatriumkarbonaati ja aroomiaineid. Niiske snus sisaldab üle 50% vett. Siinkohal peaks mainima, et Eestis on huuletubaka ehk snusi müük keelatud. Vaatama sellele on õpilaste hulgas huuletubaka kasutamine suur.
Huuletubaka tootmisel on kolm põhietappi: purustamine, ettevalmistus ja pakendamine. Pärast pakendamist hoiatakse snusi mitu päeva külmas, et huuletubakas saavutaks õige maitse ja niiskustaseme.
Kui rääkida huuletubaka ajaloost, siis ei ole teada kes ja millal esimestena tubakat kasutama hakkasid. Teada on, et eurooplastele tõi tubaka Christopher Columbus , kui ta avastas „Uue Maailma“ 1492. Aastal.
Rootsi jõudis tubakas 16. sajandil ja 17. sajandil oli populaarne hingata snuffi ninna. 17. sajandil lõpul hakkasid rootslased snuffi huule alla panema ja kutsusid seda snusiks. 1822. aastal hakkas Jakob Ljunglöf tootma snusi juba suuremates kogustes ja pani sellele nimeks Ettan, see on maailmas tuntud kui esimene snusi bränd.
Aga miks sai algsest snuffi kasutamisest ajaga snus? Alguses oli suff kallis ja seda said kasutada vaid jõukamad. Vaesematel ei olnud nii palju raha, et snuffi koguaeg ninna tõmmata, siis avastasid nad, et seda saab ka mõjusalt moka alla asetada.
Eestis hakkas snus levima peale taasiseseisvumist, kuna elavnes kontakt Eesti ja Rootsi vahel. Peamised tarbijad Eestis olid tavakodanikud, kes said tänu oma Rootsis elavate tuttavatele kontakti huuletubakaga. Tänu oma ohutumale mõjule hakkas snus ka noorte seas levima.
Snusi kahjulikkus
Kuna snus ei ole sissehingamiseks, siis kopse ta ei kahjusta. Küll aga võib olla huuletubakas põhjuseks suuõõnevähiks. Samas on teada, et huuletubaka kasutamine põhjustab suuremat sõltuvust kui tavaline sigarettide suitsetamine . Põhjus on selles, et nikotiini sisaldus on huuletubaka puhul kõrgem kui sigarettides ja nikotiini tase on organismis ühtlasem kui sigari suitsetamise puhul.
Viimase kolmes uuringus , mis viidi läbi koos Maailma Tervise Organisatsiooniga (MONICA), leiti et snus ei suurenda riski saada südamerabandust. Teadlased on jõudnud ka arusaamale, et snus ei mõjuta kuidagi vere vedelsust. Teada on snus mõjub otseselt vererõhule ja südamerütmile, selge ei ole veel fakt, kas huuletubakas põhjustab kroonilist kõrge – vererõhulisust. Rootsis läbi viidud uuring näitas aga, et eelistades snusi tubakale väheneb risk surra tubaka läbi ligi 90%. Kui harilik sigaret jõuab kopsu ja kahjustab neid, siis snusi tarbimisel saavad kahjustatud igemed .
Mõeldes selle peale, et paljudes interneti foorumites ja portaalides räägitakse vaid sellest, et huuletubakas on palju kordi ohutum kui tavaline sigaret, siis sellega ma nõustuda ei taha. Seda kipuvad lugema just kooliõpilased ja kui nii juba kirjutatakse , miks siis nemad ei võiks seda kasutada. Ma ei ole nõus, et põhikooli õpilane, kelle vanus jääb vahemikku 13 – 16 võiks huuletubakat pidevalt tarvitada. On teada, et nikotiin on tugevalt sõltuvust tekitav. Pikaajalise kasutamise tulemusena võib nikotiin põhjustada hingamisteede haigusi, samuti südame – ja veresoonkonna haigusi.
Noor inimene kelle organism ja närvisüsteem alles välja kujunemas on, ei tohiks sõltuvust tekitavaid aineid kasutada ja veel enam seda regulaarselt teha. Kahjuks aga kuulub see meie õpilaste igapäeva tegevuste hulka.
Olgugi et paljudes selle essee jaoks loetud artiklites oli välja toodud, et snus ei ole nii kahjulik kui tavaline sigaret jään ma arvamuse juurde, et puberteedi eas noorukile, ei ole mõistlik huuletubakat kasutada. Kahjuks aga seda neile selgeks teha on võimatu.
Perearst L. Vallikivi on öelnud, et noortele sama kahjulik kui tavaline sigaret. Kui tavalises sigaretis on 4700 keemilist ühendit, siis mokatubakas on 2500. Kuid see suurusvahe ei tohiks panna meid arvama , et mokatubakas on kahjutum, sest räägime siin ikkagi ju tuhandetest kemikaalidest.
Kust saavad õpilased snusi ja kui levinud see on?
Järgneva informatsiooni sain ma vesteldes oma kooli põhikooli õpilastega, enne pidin muidugi lubama , et kellegi nime ei avalda ja edasi seda ei räägi. Selgitasin neile, et vajan infot oma essee kirjutamiseks. Pean tõdema, et saadud informatsioon oli pisut ehmatav, kas tõesti siis on snus nii laialdaselt levinud. Vestluses osalenud 7 klassist oli igas klassis umbes 8 – 10 regulaarset kasutajat (klassis valdavalt 20- 25 õpilast).
Vestlesin õpilastega bioloogia tundide raames, vestluses osalesid 7 – 9 klassi õpilased. Suures osas on kasutajateks just poisid, tüdrukute kasutamine on väiksem. Tüdrukud tõid välja, et snusi on nii ebameeldiv huule alla toppida ja kole on ka. Poiste meelest aga väga mõnus, ei riku ju kopse. Kuna meie koolis õpilasi välja ei lasta vahetundide ajal, siis tuli neil leida muu võimalus kuidas oma igapäevane nikotiini vajadus kätte saada. Siin siis snusi pluss, seda saab kasutada ka siseruumides, see tähendab nii vahetundide kui ka tundide ajal. Ja kasutamisega ei riku ka kellegi kõrval seisja tervist. Väidetavalt vanemate õpetajate tundides on snusi lihtsam kasutada, sest nemad ei oska seda ka avastada.
Järgnevalt küsisin neilt , et kust nad seda saavad, sest teadaolevalt on müük Eestis ju keelatud. Ühe võimalusena mainisid nad, et ostavad läbi interneti. Paljud kes Rootsis käivad, ostavad seda kaasa ja siis panevad internetti kuulutuse üles. Teise variandina mainiti, et kui on teada, et keegi koolist või tuttavatest Rootsi läheb, siis antakse talle nii öelda tellimus sisse. Põhilisteks müüjateks meie koolis olevat keskkooli õpilased, kuid vahetevahel müüvad ka 9-ndikud, ostjad jäävad seega vahemikku 13 – 16. Ühe karbi hinnaks pidi olema orienteeruvalt 50 – 80 krooni.
Minu jaoks olid õpilaste väited, et nad ei suuda sellest enam loobuda , ehmatavad. Nad on alles 14 ja juba nikotiinisõltlased. Nad tarvitavad seda valdavalt ikka igapäevaselt. Ainus positiivne asi on see, et selle kätte saamine ei ole väga kerge. Samas on teada, et kui koolis müük toimub, siis ostetakse ikka tagavaraks ka. Kust õpilased nii palju raha saavad, väidetavalt hoiavad kokku taskuraha . Kas siis tõesti on taskuraha selleks, et endale huuletubakat osta? Selle eest peaksid nad endale pigem kommi ostma.
Noored tahavad käituda nagu täiskasvanud ja tarbida tooteid, mis ei ole tegelikult neile mõeldud. Aga nende otsustusvõime ja ka vastutusvõime, ei ole välja kujunenud. Miks tahavad noored nii kiiresti suureks saada? Sellele küsimusele ma vastust ei saanud.
KOKKUVÕTE
Käesoleva essee teemaks oli kajastada huuletubaka ehk snusi kahjulikkust, kasutamise ajalugu ja levikut. Leviku kirjeldamist lähtusin Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi põhikooli õpilastest.
Vastusele mis on snus – see on niiske jahvatatud tubakas, mis on eelnevalt fermentiseeritud. Levib nii pakendatult kui ka lahtise pulbrina. Eestisse jõuab valdavalt Rootsist. Rootsis hakati snusi kasutama juba 17.sajandil, Eestis muutus populaarseks peale taasiseseisvumist.
Snusi kohta loetud materjali põhjal võiks justkui teha järelduse, et huuletubakas ei ole kahjulik, või ei ole veel tema kahju tõestust leidnud. Siiski järeldan mina õpetajana, et snus ehk huuletubakas on põhikooli õpilasele, kelle vanus jääb vahemikku 13 – 16, kahjulik. Sest teadaolevalt on snus siiski nikotiinil põhinev toode ning nikotiin on tugevat sõltuvust tekitav aine. Kuigi on teada, et susis on poole vähem kemikaale kui tavalises sigaretis, on ta siiski alles välja kujunevale noorele inimesele väga kahjulik.
Väita, et Eestis snusi kasutamine ei ole laialt levinud, on ilmselge probleemi poole selja keeramine . Snus on põhikooli õpilaste seas vägagi levinud ja kasutatud.
KASUTATUD KIRJANDUS
Harro, J. „Uimastite ajastu“. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006
Asplund, K. „Snuffing, smoking and the risk for heart disease and other vascular diseases “
www.tubakas.ee/ reading /snus.htm
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/76F6576176062168C22573920041ECC3
http://www.mokatubakas.net/
8