Keegan'i "Esimene maailmasõda" ja "Teine Maailmasõda" (0)

Mart Linnas
Retsensioon
John Keegan ’i „Esimene maaimasõda“ ja „Teine maailmasõda“ põhjal
Maailmasõdade kohta on tänapäevaks ilmunud lugematul hulgal teoseid, teadustlikke kui ka fiktsionaalseid. Miskipärast peetakse briti autori John Keegani teoseid üheks objektiivsemateks ning tasakaalukamateks. Siinkohal üritan ma tema teoseid hinnata ning võrrelda mõne teise ajalookirjandusliku teosega .
„Teine maailmasõda“
Esmapilgul näib raamat huvitava lugemisvarana, mis võiks anda uusi perspektiive sõjasündmuste kohta. 1989. aastal valminud raamat annab üldpildi II Maailmasõja sündmuste ning protsesside kohta. Teos on kuude peatükki, suuremate rindejoonte ning pöördehetkede järgi. Samuti laskub Keegan veelgi detailsemaks käsitledes diplomaatiat või sõjale järgnenud tagajärgedele. Kui võrrelda „Teist maailmasõda“ näiteks nõukogude autori, ajaloodoktori Lev Bezõmenski teose „Kolmanda riigi lahendatud mõistatused“ või ükskõik millise NSVL -us ilmunud ajalookirjutisega, siis on näha kui palju on Bežõmenski teos mõjutatud nõukogude-patriootililisusest ning poliitpropagandast, samas jääb Keegani teos neutraalseks ning annab objektiivse ülevaate. Ma arvan, et raamat on väga hästi õnnestunud, mistõttu on ta üks populaarsemaid ingliskeelses maailmas.
„Esimene maailmasõda“
Teos annab ülevaatliku käsitluse konfliktist ajalises järjestuses, alates Euroopa sõjaajaloo arenemisest, mis justkui satuks 1914. aastal haripunkti . Teos on jagatud üldiste pealkirjadega kümnesse peatükki. Ma arvan, et teose jagamine peatükkidesse ei ole väga eriliselt õnnestunud, arvestades asjaolu, et tegevust on kajastatud ajalises järjekorras. „Esimese maailmasõjategi huvitavamaks asjaolu, et autor on käsitlenud ka revolutsiooni Venemaal ning kodusõda. Arvatavasti selle tõttu, et Vene kodusõtta sekkusid liitlasväed, tehes sellest ühe maailmasõja rinde. Raamatule annab juurde olukorra kujutamine mõlemat poolt rindejoont,mis justkui tunnistaks fakti, et ei toimunud kujundlikku hea võitlust kurjaga vaid inimene inimese vastu, kus ei ole võitjaid. Keegan tunnistab , et Esimine maailmasõda oli „traagiline ja tarbetu konflikt“. Ma nõustun väitega, et suurt sõda oleks saanud ära jätta relvakokkupõrkele eelnenud nädalate jooksul.
Peab tunnistama, et Keegan on tõesti andnud objektiivse ülevaate sõjasündmustest, laskudes samas sügavamale, sealhulgas diplomaatiasse, et selgitada lugejale konflikti tagamaid.
Kokkuvõtteks
Keegani käsitlused maailmasõdadest ei ole mõjutatud poliitilistest ega ideoloogilistest vaadetest. Ajalooteaduslikus perspektiivis on Keegani teosed piisavalt sisukad, samas vältides liigselt detailidesse laskumist. Üldiselt on mõlemad teosed kergesti mõistetavad. Teostele on lisatud ka bibliograafia, mis põhineb autori valikul . Autori sõnul on just neist pärit tema isiklikud vaated ajaloosündmustele. Ma arvan, et „Teine Maaimasõda“ on paremini kirjutatud kui „Esimene maailmasõda“. Isiklikult eelistan lugeda ajalookirjanduslikke teoseid, mis keskenduvad kitsamatele teemadele, kuid ma arvan, et Keegani teosed annavad tugeva aluspinna ehitamaks üles teadmisi maailmasõdada kohta.