Referaat - Eesti keele nõrk oskus noorte seas (0)

Eesti keele nõrk oskus noorte seas
Referaat
Timo Aas
KIRJANDUSE LUGEMINE NOORTE SEAS
„Kohati antakse koolides endiselt kohustusliku kirjandusena Moliere ’i, Oscar Wilde ’i või „Gilgameši“ lugeda. Originaali asemel loetakse läbi kas lühikoomiks või laaditakse Internetist alla lühikokkuvõte. Kui klassika on lugemata, ei teki kultuuri-, ajaloo- ega geograafiatunnetust, mis veel olulisem, ei teki sõnavara“ ( Arrak , 2012).
„Raamatute lugemine on samuti oluline, ent seda õiget ja head kirjandust on muu kireva seast võhikul raske üle leida. Laste keele mitmekülgsust aitab arendada vanem ja keerukama keelega raamat, mida ette lugedes võiks laps kogu aeg küsimusi esitada“ (Ots, 2012).
Viimaste aastate kirjanditeemad on loodud põhimõttel, et selle kohta oskab tänapäeva noor ikka paar seostatud lauset moodustada. Kuid teemad peaksid lähtuma mingil määral ka ilukirjandusest, väidab Arrak (Arrak, 2011).
INTERNETI MÕJU KEELEOSKUSELE
„Noor on suure osa ööpäevast keelekeskkonnas, kus kujundlik , õigekeelne väljendus pole üldse tähtis ega hinnatud, püüeldud ega taotletud,” tõdeb Järvela, kelle sõnul pole harv juhus , kui gümnasist alustab lauset väikese tähega“ (Järvela, 2012).
Loone Ots väidab artiklis, et noortel ei ole enam motivatsiooni lugeda pikki tekste ning tähemärkide arv peab olema võimalikult väike“ (Ots, 2012)
„Ma saan aru, noor inimene on harjunud   ekraanilt lugema vaid viierealisi lõigukesi. Ka need peavad tulema ja minema, plahvatama ja sähvatama ning värvi vahetama “ (Arrak, 2011).
Eesti keele dotsent Kersti Lepajõe leiab: „ Neti pidev kättesaadavus, lõputu suhtlusvõrgustikes olek, jututubades osalemine, kus kiiresti reageerida tuleb, on kokkuvõttes vähendanud noore inimese kontsentreerumise võimet, mis omakorda avaldab mõju õpitulemustele“ (Lepajõe, 2012).
VÄIKE SÕNAVARA
„Vähikäiku on teinud ka keele kujundlikkus, mis tuleneb vähesest ilukirjanduse lugemusest. Vanasõnad ja kõnekäänud, mis põlvkond varem olid iseenesestmõistetavalt arusaadavad, neid lapsed enam ei tea“ (Järvela, 2012).
„2010. aastal korraldatud uuringus näitasid tulemused, et sõnatundmise keskmine tase on testi piires hea, kuid on ootamatuid lünki ülioluliste sõnade tundmises ning samuti on silmatorkavalt nõrk harvema sõnavara tundmine “ (Leitmaa, 2012).
INGLISE KEELE MÕJU
Loone ots on märganud, et võõrkeelne maailm pressib interneti kaudu järjest jõulisemalt peale. Nii polegi imestada, et ingliskeelne väljend lipsab lausesse nii, et rääkija seda ise ei märkagi. Sama märkamatult hääbub eesti keele rikkus ja väheneb argisuhtluses kasutatavate sõnade arv. Inglise keele ees taanduvad juba paljud emakeelsed sõnad ja noored räägivad inglise-eesti segu, mis õnneks põhineb veel siiski eesti keele grammatikal (Talviste, 2012).
VANEMATE ROLL
„Nõrgaks lüliks selles õppeprotsessis on tööga hõivatud vanemad, kes delegeerivad oma kasvatusülesanded televiisorile ja arvutimängudele. „Kumbki neist ei paku aga kujundlikku sõnavara,” tõdeb Järvela.“ (Järvela, 2012)
Loone Ots arvab , et iga lapsevanem saab palju kaasa aidata. Tuleks lapsega koos aega veeta ning temaga suhelda, mitte igapäevaelust, ilmast ning inimestest niivõrd palju juttu teha.
„Laste keele mitmekülgsust aitab arendada vanem ja keerukama keelega raamat, mida ette lugedes võiks laps kogu aeg küsimusi esitada. Laps omandab metsikult lahedaid uusi sõnu“ (Ots, 2012).
ALLIKAD
Dannar Leitmaa [ 2012, oktoober 19 ]
http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus-noorte-aina-manduv-keeleoskus-kurvastab-oppejoude.d?id=65081504
Kaire Talviste [ 2012, märts 24 ]
http://www.epl.ee/news/eesti/sotsiaalvorgustikud-roovivad-lastelt-emakeelse-valjendusoskuse.d?id=64121601
Andres Arrak [ 2011, mai 05 ]
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12417:kle--mis-homseks-on-tupsununnu666gmailcom-&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3344