Väike Illimar - kirjandusliku kirjandi kava (1)

Sarnased õppematerjalid

60

pdf

Eesti keel ja kirjandus

 3) kirjutamist, s.o kirjatehnikat, õigekirja ja kirjalikku tekstiloomet. II ja III kooliastmes hinnatakse õpilase: 1) suulist ja kirjalikku suhtlust, 2) tekstide vastuvõttu, 3) tekstiloomet, 4) tekstide õigekeelsust. Kirjanduse õppimise tulemusi hinnatakse eesti keele õppest eraldi alates 5. klassist. II kooliastmes hinnatakse: 1) teoste lugemist ning tutvustamist, 2) jutustamist, 3) tekstide tõlgendamist ja analüüsi, kirjandusliku kujundi mõistmist, 4) teksti esitust ja omaloomingut. III kooliastmes hinnatakse õpilase: 1) iseseisvat lugemist ja eri viisidel jutustamist, 2) teksti tõlgendamist, analüüsi ja mõistmist, 3) teksti esitust ja omaloomingulisi töid. Kirjalikes kirjandusülesannetes parandab õpetaja ka keelevead, kuid hinnates arvestab valdavalt töö sisu. Omaloominguliste tööde puhul võib lisahindega tunnustada esteetilist aspekti. 1.9. Füüsiline õppekeskkond

Kirjandus

17

doc

Romantism

........................................................................  2) ........................................................................................................ 3) .......................................................................................................... Romantismi rajajaks Venemaal oli ....................................................... Romantismi ideid viisid edasi ....................................................... Nende kirjandusliku programmi põhiseisukohad olid 1) .......................................................................................................... 2) .......................................................................................................... 3) ........................................................................................................... 4) ...........................................................................

Kirjandus

42

pdf

Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“

meelemärkuse kaotanud, pime ja valust pöörane, vastane lasi maha enne, kui keegi jõudis juurde roomata, et ta ära tuua (lk11- 12) Kantorek klassijuhataja, hallis saterkuues range, karihiirenäoga väike mehike, pidas võimlemistundides ülipikki loenguid, seni kuni kogu klass tema juhtimisel nagu üks mees piirkonna komandatuuri marssis ja oma nimed vabatahtlikena kirja pani (lk 11-12) Franz Kemmerich Jalg amputeeriti, Müller sai endale tema

Kirjandus

45

doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

2 Teksti ehituskiviks on sõna. Õigesti mõistmise eelduseks on õige väljendamine. Kodu koos kooliga on need, kes inimest sõna õigesti kasutama õpetavad. Kuniks sõna on kasutatud õiges tähenduses, tal on jõud ja tähtsus, kestab ja areneb kultuur. Tekstid õpetavad oma mõjujõuga. Oluline on üsna ruttu selgeks saada teksti ülesehitus ja end selles osas pidevalt täiendada. Luua, luua, luua, kuni tekib vaimustus tehtust. Hea on 2 M. Hennoste, Tekstide ülesehitus. - Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita, 1998, lk 31-36. 6 lugeda sisutihedat, õigesti koostatud teksti, mis kutsub kaasa mõtlema, parem veel, kui sulgegi haarama. ... Sõber, äkki sa avastad raamatu, nimelt selle, mida eluaja

Eesti keel

54

doc

Kirjandussemiootika

1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse diskursus ku

Kirjandus

34

docx

Anton Hansen Tammsaare „Juudit“

Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3. Milline roll on teoses r

Kirjandus

64

doc

Uurimistööde korraldamine

õpilased oleksid ühes rühmas. Kollokviumid toimuvad peale korralist õppepäeva. Õpilane informeerib uurimistöö koostamise alustamisest: valitud uurimistöö teema, uurimistöö eesmärk (võimalusel toob välja hüpoteesi), uurimistöö koostamisel kasutatavad meetodid, uurimistöö teoreetiline osa allikad (probleemi varasem käsitlus teaduslikus kirjanduses), uurimistöö koostamise kava ja kontakt juhendajaga. Kollokviumil hinnati esinemist, hinnanguleht oli õpilastele kättesaadav eelnevaks tutvumiseks Moodle`i õpikeskkonnas ja toimunud kollokviumi kohta koostatakse koondprotokoll. Juhendajatel oli võimalik anda lisaks individuaalsetele soovitustele ka üldiseid soovitusi. Hindamine: väärtus 3,0 punkti. Nimetatud töövorm võimaldab konsulteerida ja juhendada ühe valdkonna uurimistöö teemasid korraga

Uurimistöö

55

doc

Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes

Teema valimisel on soovitav arvesse võtta nii uurimuse jaoks vajaliku jõukohase teoreetilise materjali olemasolu kui ka soovitava lähenemisviisi otstarbekust. Et töö ei valguks laiali, tuleb arutleda ka selle üle, mida töö ei käsitle, mis töö mahust välja jääb. See aitab õppijal hiljem teema piirides püsida. Kava koostamine. Kui huvipakkuv teema on leitud, selle tarvis vajaliku materjali olemasolus veendutud ning materjaliga tutvutud, tuleb koostada uurimuse kava ­ õpetaja ja 55 õpilase koostöös sõnastatakse töö eesmärk ja hüpotees, lepitakse kokku, missugustest osadest peaks töö koosnema ja kui mahukad need osad peaksid olema, mõtestatakse lahti töö kirjutamise etapid ning kooskõlastatakse nende järjekord. Uurimuse koostajale on toeks, kui lepitakse kokku täpne ajakava ning konsultatsioonide intervallid. Kohane on

Eesti keel

Kommentaarid (1)