Ooperilavastuse ''Boheem'' kirjeldus (3)

Ooper ’’Boheem’’
*kuupäev* toimus Estonia Rahvusooperis Giacomo Puccini ooper neljas vaatuses , mille puhul on tegu on igati mõnusa lavastusega, milles on nii klassikalisele ooperilavastusele omaseid elemente kui modernsust. Ooper on koostatud Luigi Illica ja Giuseppe Giacosa libreto Henri Murgeri romaani „Scènes de la vie de bohème“ ainetel . Maailma esietendus toimus sel ooperil 1. veebruaril 1896 Teatro Regios, Torinos, esietendus Eestis toimus aga 29. oktoobril, 2010.
Muusikaline juht ja dirigent on Arvo Volmer , lavakujunduse on teinud Ran Arthur Braun ja Riccardo Gallino Itaaliast . Noor lavastaja Ran Arthur Braun on otsinud võimalusi jutustada lugu oma vaatenurgast - näiteks on ta traditsioonilise materjali uudsel ja põneval viisil esitamiseks kasutanud kaasaegseid multimeedia vahendeid, seal on traditsiooniline ooperikäsitlus koos moodsa videokunsti abil tekitatud ruumilahendusega, seetõttu peaks etendus sobima nii noortele kui ka vanadele. Selline lavakujundus oli kindlasti traditsioonilisele vastupidiselt uudne ning ootamatu . Kasutati videoprojektoreid läbi terve ooperietenduse koos maast laeni sujuvalt jooksvate hiigeltahvlitega. Looduse ja üldiselt väliskeskkonna suutis videokunst hästi esile tuua, kuid arhitektuuri koha pealt, kui üksikuid maju üritati rahvale videokunsti abil manada, kiskus asi vahel vägagi ebareaalseks ja etendusse oli raskem sisse elada. Efektseid sümbolistlikke lavapilte oli siiski päris mitu, eriti meeldejääv on Mimi ja Rudolfo finaaliduett, milles on välja valgustatud vaid foon ja teineteise embuses lauljad ise näha vaid siluettidena – selline võte on intiimse kujundina omal kohal, või siis linnapilt, kus lisaks videoprojektsioonidele oli valgustusega loodud tõeliselt realistlik illusioon rahvarohketest linnatänavatest. Ooper räägib muretute ja kirglike boheemlaste elust, mida vürtsitavad armastus, lootus, meeleheide ja Pariisi pöörane elurütm. 20. sajandi ühe suurema meloodiameistrina on Puccini loonud oma tegelastele värvikad ja haaravad muusikalised portreed ning maalinud Pariisist kauni ja romantilise pildi. Selles peaks kõigile midagi südamelähedast leiduma," ütles Braun.
Musikaalse koha pealt peab tõdema, et meesvokaalid jäid naisvokaalidele tublisti alla. Kuna algul ainult mehed laulsidki siis jäi mulje, et sellega etenduse vokaalsus piirdubki, kuid naiste lavale ilmudes muutis see koheselt arvamust. Elamuse pakkunud Heli Veskus Mimina teeb Estonias oma tänavuse suurrolli – lauljana on ta siin erakordselt veenev, olles justkui sündinud Mimi rolli esitamiseks. Hingestatud ja täpne laul tegi tema rollist just selle “iseseisvalt mõtleva poeedihinge”, polnud kahtlustki, et laval on õrnahingeline noor neiu , kuigi mõnda väliselt karakteerset joont oleks võinud osa spetsiifilisemal kujundamisel rohkem kasutada. Kindlasti tuleb seekord kiita tasemel koori, mis koosnes enamjaolt väikestest poistest, kes olustiku üsnagi lõbusaks muutsid. Orkester oli läbi ooperietenduse väga sujuv ja erilisi püändilisi helisid ei esinenud , võib-olla ehk paar korda, kuid 2,5 tunnise ooperi vältel on seda päris vähe.