Moodne arhitektuur (0)

Moodne arhitektuur
Elamu Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23 Tallinnas - Chielehaus
Arhitekt : Robert Natuse, valmis: 1936
Hoone tellija oli “Eestimaa liikumata varade ekspluateerimise seltsi Koch ja Ko”.
Viiekorruseline raudbetoonist ja telliskivist elamuhoone, väljapoolt on vooderdatud klinkerkiviga.
Hoone on ehitatud väikesele alale , kahe tänava vahele. Hoone sees on aga peidus aed.
Ehitises olevad ruumid on kompaksed ja omavad kõike hädavajalikku.
Hoone arhitektuur lähtub Põhja- Saksa tellisekspressionismist (Saksa ekspressionismi haru traditsioonilise tellisarhitektuuri alal)
Majale pakub otsest eeskuju üks saksa ekspressionistliku arhitektuuri kuulsamaid näiteid - arhitekt Fritz Högeri kavandatud Chilehaus (1923), selle järgi on Tallinna hoone oma nime ka saanud.
Maja on ekspressionistlikus stiilis, seda on näha hoone sümeertilisest kompositsioonist ja mustrilisest müüritisest. Hoone pole ühes tükis vaid koosneb kahest erinevas astmes olevast konstruktsioonist.
Kasutatud allikad:
http://www.hirvesoo.ee/el/roosik/ylevaade.ht m
http://www.hirvesoo.ee/el/roosik/ylevaade.ht m
Kawe Plaza , Pärnu mnt 14
Arhitekt: Henno Sillaste, valmis: 1998
Tegemist on büroo hoonega. Hoone aetseb vaivundamendil ja koosneb monoliitsest raudbetoonist mida kaunistab klaasfassaad. Klaasid on tumedad ja peegeldavad ümbritsevat keskkonda.
Kujult meenutab ehitis laeva tänu oma kumerate klaas seinte, teravatipulise otsa ja katusel asetseva korruse lahendusega.
Kasutatud allikad:
http://kawe.ee/est/objektid/buroohooned/kawe-plaza/
Chielehaus ja Kawe Plaza võrdlus:
Sarnasused: Mõlemad ehitised koosnevad raudbetoonist ja kitsale alale ehitatud kolmnurgse kujundina. Nii Chielehaus ja Kawe Plaza on äriga seotud.
Erinevused: Kawe Plaza on modernsem, lisaks kumeratest klaas seintest pääseb hoone sisse rohkem valgust.
Chielehaus on keerulisema konstruktsiooniga ja detailirohkem. Maja ehitamisel on arvesse võetud teda ümbritsevat keskkonda ja on suudetud mahutada kitsale alale lisaks muule ka aed. Chielehaus ei ole vaid äri hoone vaid ka elamu. (ehk ei oma ainult ühte eesmärki)
Elfriede Lenderi eragümnaasium Tallinnas, Kreutzwaldi 25
Arhitekt: Herbert Johanson (projekt), valmis: 1935
Tegu on funktsionalistlike koolimajade tippnäitega.
Maja koosneb mitmest erineva suuruse ja kujuga osast. Üks silmapaistvamaid aspekte tema arhitektuuris on ultramoodsa lahendusega klaastorn (evakuatsiooni trepp )
Hoone on ehitatud tellistest, viimistlemiseks on kasutatud paekivi ja seintel krohvi.
Kasutatud allikad:
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=847
http://ajalugu.tik.edu.ee/wiki/Kooli_rajamine
http://www.ohtuleht.ee/18764/lenderi-kool-kas-oleme-unustanud
Endine Kodumajanduse instituudi hoone, Hariduse 8
Arhitekt: Arthur Jürvetson. Valmis: 1939
Hoones toimub praegu Tallinna Prantsuse Lütseumi 1.-5. Klassi õppetöö.
Maja koosneb miitmest erineva suuruse ja kujuga osast. Üks pool majast on nurgeline ja meenutab tavalist korter elamut, teine aga on kaarjate seintega.
Lenderi eragümnaasioumi ja Prantsuse Lütseumi põhikooli võrdlus:
Sarnasused: Mõlemad hooned koosnevad mitmest osast, mis on einevat moodi kujundatud. Lenderil on torn, torni pikkune hoone ja kaks madalama kõrgusega hoone osa. Prantsuse Lütseumil on aga kaks erineva kujuga hoonet ühes, hoone osad on aga erinevat värvi. Kumerate seintega olev osa on pruunika tooniga ja siledamate seintega. Kandiline hoone osa on tellistest laotud ja meenutab tavapärast korter ehitist.
Erinevused: Lenderi eragümnaasium on puhta valge, torn muudab hoone meeldejäävaks ja oma ehituselt meenutab ta rohkem õppeasutust võrreldes hoonega tänaval Hariduse 8
Kino „ Gloria Palace “ (praegu Vene Teater)
Arhitekt: Frīdrihs Skujiņš (lätlane), vamlis: 1926
Gloria Palace oli varem tuntud kinona. Hoone ehitati a/s "Royal Films " tellimusel.
Tegu oli esimese suure ehitisega Vabaduse väljaku (endine Heinaturg) lõunaserval.
Katust kaunistavad baroksed katusetornid ja sisustuselt on hoone art deco stiilis.
Maja keskele (kahe sissepääsu vahele) on pandud kaunistuseks seinte sisse sambad.
Lisaks ilustavad maja seinu erineva kuju ja suurusega aknad.
Hoone on tumedates tuhmides toonides: katus punane ja seinad sinised, aga aknaid ja kaunistavaid elemente raamivad valge värv.
Kasutatud allikad:
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2202
kino „Sõprus“, Vana-Posti 8
Arhitekt: Friedrich Wendach (projekti autor). Tema tööd jätkas: Ilmar Laas , Peeter Tarvas ning August Volberg. Ehitati märtsipommitamisel hävinud hoone asemel (1953-1955)
Tegu on Tallinna vanima repertuaarkinoga. Hoone fassaad on lahendatud Klassitsistliku ja rahvusliku arhitektuuri vormidega. Kino on kahe korruselline ja tema sissepääsu kaunistavad poolsambad . Hoone ees otsas on kolm ornamenti, millele on kraveeritud erinevad sümbolid peale. Uksi , sambaid ja katuse äärt ilustavad mustrid või kujutised. Hoone on sümeertiline ja meenutab vanu rooma ehitisi .
Kasutatud allikad: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2202
Vene Teater ja kino „Sõprus“ võrdlus:
Sarnasus: Mõlemat ehitist kaunistavad väljaspool, sissepääsu küljel uhked sambad ja ilustused, mis on märgatavad kui süveneda hoone konstruktsiooni. Ehitised on tuhmides toonides.
Erinevus: Kino “Sõprus” on sümeetrilisem ja seinu kaunistab suurem pind ning detailidele on oluliselt rohkem tähelepanu pööratud.Vene teater on võrreldes kino “Sõprusega” minimalistlikum. Lisaks on Kino “Sõprus” avaramal maapinnal, seega hoone on mitmest küljest vaadeldav.
Praegune Õnnepalee, Pärnu mnt. 67
Arhitekt: Aleksei Bubõr ja Nikolai Vassiljev ( Peterburi arhitektid ), valmis: 1910
Hoone on üks stiilsemaid juugend stiili ehitisi Eestis.
Ehitatud suvevillaks ärimees Carl Lutheri jaoks, kes oli Lutheri vabriku omanik (vineeri- ja mööblivabrikant). Praegu on hoone tuntud Õnnepalee nime all.
Väikeste mõõtudega, juugendstiilis kivimaja.Kumerate katuste ja ülatorniga, millel on kellukese kujuga kuppel .
Õnnepalee sarnandeb välimuselt Draamateatri hoonega, sest mõlemat ehitist projekteerisid samad arhitektid.
Kasutatud allikad:
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3119
eramu Toompuiestee 6, Tallinn
Arhitekt: Herbert Johanson, valmis: 1929
Hoonet peetakse esimeseks lamekatusega funktsionalistlikuks elamuks Eestis.
Modernlislik hoone on kahekorruseline ja tema valmimistamisel on kasutatud silmapaistvat arhitektuuri lahendust : vaatamata sellele, et ehitis asub suure liiklustee ääres on seal endiselt säilunud privaatsus, tänu müüridele.
Eramut ei tohtinud sellele alale ehitada, sest piirkonnas asus rootsiaegne bastionite vööndi kindlus nimega Wismari raveliin.
Hoone kuulub valgete villade perioodi alla.
Kasutatud allikad: http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8228
Õnnepalee ja Toompuiestee eramu võrdlus:
Sarnasus: Mõlemad hooned on mõeldud elamuhooneteks ja on lahendatud kompaktselt kuid effektiivselt.
Erinevus: Õnnepalee on kumeram ja värvikirevam, rohkete kaunistus elementidega.
Toompuiestee eramu on stiilipuhas ja ilma lisa illustreerivate lisadega. Kuid kuna ta on nii puhtalt kujutatud, mõjub tema vorm effektsemalt.
Rotermanni Laudsepatöökoda, Roseni 7
Arhitekt: Rudolf Otto von Knüpffer
Hoonet on korduvalt renoveeritud või täiendatud.
Ehitis on tüüpiline tsaatiaegne tööstushoone. Tegu on kahekorruselise, käsitööndusliku paemüüritisest hoonega, mille akna ja ukseavad on laotud punastest tellistest. Hiljem lisandus kolmas korrus.
Hoone katust illustreerivad kolm klaasist nurgelised kujundid . (lisati 2009 aastal)
Kasutatud allikad:
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=24243
Solarise keskus
Arhitekt: Raivo Puusepp, valmis: 2009
Hoone ehitati vana Sakala keskuse asemele, mis lammutati pea täielikult (alles jääti vaid vana torn)
Hoone ehituslikult ei sobi teda ümbritsevasse keskkonda, seevastu aga kaupluse eesmärgil täidab ta oma rolli hästi. Modernse lahendusega.
Vanast ehitisest allesjäätud torn, ei sobi kokku uue maja välimusega ja tundub pigem võõrkehana.
Kasutatud allikad: http://www.arhliit.ee/uudised/artiklid/565/
Rotermanni Laudsepatöökoda ja Solarise keskuse võrdlus:
Sarnasus: Mõlemad hooned on kasutanud vana ehitise osa ja lisandanud sinna midagi modernset. Rotermani Laudsepatöökoda lahendus tundub parem, sest vana hoone on täiestükkis alles, teda illustreerivad aga klaas kujutised. Solarise keskuse Sakala torn aga mõjub võõrkehana. Mõlemad hooned on kasutusele võtnud klassi, Solarise keskus selleks, et hoonesse pääseks võimalikult palju valgust ja ehtitis tunduks avaram, Rotermani hoone aga pigem illustreerival eesmärgil.
Erinevus: Solarise keskus välimuse poolest, sobib kaubanduskeskuseks ja hoone asetseb heal kaubanduskohal (palju rahvast käib seal), kuid Estonia teatri ja teiste vanade ehitiste keskel ei ole hoone sinna kuuluv.
Rorermanni Laudsepatöökoda on aga lahendanud kekkonda sobivuse probleemi paremini, klaas ornamendid katusel ei ole häirivad vaid pigem täiendavad suurepäraselt vanat ehitist.
Karutatud kirjandus:
“ 100 sammu läbi 20. Sajandi Eesti arhitektuuri”
“ Eesti 20.sajandi arhitektuur” Mart Kalm