Referaat Kristjan Rauast (3)

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Kristjan Raud
Referaat
Koostaja :Neidy Saar
Tartu 2009
Sisukord
Sisukord...............................................................................................................2
Sissejuhatus.........................................................................................................3
Elulugu..............................................................................................................4-6
Loomingust........................................................................................................7-8
Lisad.................................................................................................................9-10
Kokkuvõte...........................................................................................................11
Kasutatud kirjandus.............................................................................................12
Sissejuhatus
Eestis on vast vähe inimesi, kes ei oleks kuulnud nime Kristjan Raud.Teda tuntakse põhiliselt kui eesti kujutava kunsti edendajat ning tolle aja kunstielu koraldajat.Ta sündis lihtsasse talupoja perekonda, kuid mis ometi teda ei heidutanud oma eesmärgi poole liikumast ja saavutamast midagi suurt.Ta osales mitmete seltside tegevuses ning tal on suuri teeneid eesti rahvakunsti ja ainelise vanavara kogumise organiseerijana.
Pole kahtlustki, et ta on olnud Eesti jaoks väga oluline persoon , kuid mis on siiski see, mis jäädvustas ta igaveseks meie ajalukku ning miks on ta eeskujuks kunstnikele üle maailma?
Elulugu
Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865. aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-1878 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-1881 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida.
1883. a. jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari . Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut – kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Seetõttu otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse.
1892- 1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. 
Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897- 1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud.
1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid.Eriti selgesti avaldub juugendlikkus tema ekslibrisest ja sajandi alguskümne raamatukunstis. 1903. a. lõppesid ta rahalised võimalused ja ta läks ema juurde Rakverre.
1904 kolis Kristjan Tartusse . Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. Osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Tema algatusel loodi Põllumeeste Seltsi juurde rahvariiete ornamentide kogu, “Käsitööleht” ning ta korraldas ka vanavara kogumist.Oli Eesti Muuseumi Ühingu rajajaid ja esimehi.
1906 – Tartu Tütarlastegümnaasiumi joonistusõpetaja.
1907 – avas oma stuudiokooli Tartus.
1914 – kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama  muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel .
1919 – avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan Raud valiti juhatuse liikmeks. Samal aastal kutsuti ta haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusasjade osakonna juhatajaks, kust lahkus mais, 1924. a.
1920.a. osales ülemaaliste eesti muinasvara päästepäevade korraldamises.
1924. aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga (1 tütar, 2 poega ). Töötas edasi joonistusõpetajana.
1925 – sai Kultuurkapitali tellimuse ja 1926 Kultuurkapitali tööstipendiumi.
1928 – sai Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali poolt korraldatud võistlusel I auhinna “Eesti vanem kosjas”. Asus elama Nõmmele.
1935 – sai tellimuse “Kalevipoja” illustreerimiseks. 70. a. juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja “Pallases”.
1937- sai Pariisis maailmanäitusel „Kalevipoja“ illustratsioonide eest grand prix.
Aunimetused:
1922 – Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige
1934 – Eesti Rahvamuuseumi auliige
1935 – Tartu Ülikooli filosoofia audoktor
1935 – Tarbekunstide Ühingu auliige
1939 – Õpetatud Eesti Seltsi auliige
1940 – nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks.
Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni.1943. aastal ta suri.
Aastast 1973. antakse ka Kristjan Raua nimelist aastaauhinda.Tema mälestussammas asub Tallinnas (K. Reitel, 1969), samuti majamuuseum (1984).
Loomingust
Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas! Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema.
Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev.
Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tušši, guašši või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks.
Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus.
Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli „Kalevipoeg“ (Lisa1). Esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega illustreeriti „Kalevipoja“ 1935. aasta juubeliväljaanne.
Omaette rühma moodustavad aastaist 1940-1942 pärinevad, seal hulgas inimest ja tema eluavaldusi jälgivad lehed.Nagu kogu Raua looming, on ka need mõtisklevad.19. sajandi lõpust alates on Raud avaldanud rohkesti mõtteid kultuuri, rahva ja kujutava kunsti kohta.Peale omalaadsuse ja rahvuslikkuse nõudis ta kunstilt irratsionaalsust.
Kristjan Raud tõestas oma loominguga, et realism ei olegi ainult tegelikkuse mahajoonistamine, vaid seda saab kujutada palju huvitavamalt ja mitmekülgsemalt. Kui kõik tema eelkäijad Eestist olid tegelikkust kujutanud nii, nagu see paistis väljastpoolt, siis Kristjan Raud kujutas seda seestpoolt, andes edasi ka selle sügava olemuse. Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest.
Ajaga muutuvad Kristjan Raua pildid lihtsamaks. Ta ei joonista enam nii palju täpseid pisiasju, kui oma realistliku loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmas.
Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks.
Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved , puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks.
Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943.a.
Lisad:
Kalevipoja surm.(Lisa 1)
 
Pesu.(Lisa 2)
 
Laotus . Tsüklist "Inimene ja öö".(Lisa 3)
Kokkuvõte
Kristjan Raud on üks tähtsamaid inimesi Eesti kunsti ajaloos.Tema missiooniks oli kujutada meie rahva elu ja saatust, loodust ning tundeilma.Lisaks sellele tegi ta seda põnevalt ja mitmekülgselt, näiteks Raua joonistatud ja kujundatud Juhan Liivi „Luuletused“ on tolle aja raamatukunsti silmapaistvamaid saavutusi.Kuid tema suurejoonilisim looming on kahtlemata illustratsioonid meie rahvuslikule eeposele „Kalevipojale“, mis tõi talle ka tuntuse väljaspool Eestit, ent mis peamine, olles üks väheseid, kellel tõesti õnnestus anda edasi eesti rahva sügav olemus, kinnistas ta end meie rahva südametesse ja mõtetesse.
Kasutatud kirjandus
1. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.ht m
2. http://www.scribd.com/doc/2554887/elulood-kristjan-raud