rolli ka õpilane. Tema aitab kaasa, püstitades õpetaja abiga endale eesmärgid, samas on õpilasest ka suur abi, kui ta oskab kirjeldada, milline on tema hetketase. Koos leitaksegi efektiivseim tee, kuidas jõuda püstitatud eesmärkideni. Õppija tunneb ennast vabamalt, kui saab kaasa rääkida oma õppe kavandamisel ning sihtide valimisel. Selline võte, et õpilane on kohe alguses rohkem kaasatud, tekitab ka temas suuremat vastutust selle ees, kuidas ja mida ta õpib. Kujundavat hindamist saab rakendada siis, kui õpetaja on nõus ka ise protsessi käigus järjest enam õppima ning uut informatsiooni leidma. Alati peab olema valmis muutusteks, sest õpilased ei ole ühesugused, isegi kui õpilaste eesmärgid võivad mingis osas kattuda, on teid sinna jõudmiseks sama palju ja rohkemgi veel, kui on õpilasi selle õpetaja klassis. (Jürimäe jt, 2014, 70-71.) Õppija peaks õppeprotsessis olema aktiivne, et ta saaks ise oma õppimise eest hoolt kanda.
need ka paremini meelde. Meediakasvatuse sisuks või pidada elukestvat õppimist meedia kasutamise kaudu, samuti ka vahetu meediakogemus. Oluline on ka õpetamine meedia abil. Lastele tuleb anda teadmisi meedia kohta, kujundada analüüsioskusi ning arendada ka oskusi kasutada meediat teabe leidmiseks ja ka oma eesmärkide saavutamiseks. (Vinter, s.a) 3. Millised on õpetaja peamised rollid meediakasvatajana: silmas pidades meediapädevuse kujundavat ja rakendavat aspekti? (2p) Õpetaja roll on lastele seletada, mis on meedia ning millised erinevad vormid on meedial ning olla ka üks meediat edastavaks inimeseks. See tähendab, et vanemate lasteaialastega on õpetajal võimalus rääkida suurtematest uudistest maailmas, tutvustada neile erinevaid vaatenurke. 4. Millised on uuenenud meedia peamised võimalused ja ohud lastele? Kuidas seostada neid ohtusid ja võimalusi meediategevuste läbiviimisega? (2p) Meedia peamised võimalused
teguriteks? Nimetage organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonna tegurid. Mikro- ja makrokeskkonna tegurid - faktorid, mis on väljaspool organisatsiooni ning mõjutavad tema tulemusi. Makrokeskkond: *Rahvusvahelised tegurid *Majanduslikud tegurid *Sotsiaal-kultuurilised tegurid *Poliitilised ja õiguslikud tegurid *Tehnoloogilised tegurid Mikrokeskkond: *Konkurendid *Kliendid *Tarnijad *Regulaatorid *Strateegilised liitlased 8. Millised on kolm peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit? *Juhi isiksus (kasvatus, väärtushinnangud, religioon); *Firma (poliitika, ülemuste käitumine, kaastöötajate käitumine); *Keskkond (seadustik, ühiskonna väärtushinnangud ja kõlblusnormid, tegevusharu eetiline kliima). 9. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? Organisatsiooni sotsiaalne vastutus tähendab seda, et organisatsioonid tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta
Üks jesuiit märkis õigesti: "Lutheri laulud on neelanud rohkem hingi kui tema raamatud ja jutlused". http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/reform/reform_exe/ 3. Vali üks lapsekeskse pedagoogika suund. Iseloomusta seda ning too välja selle plussid ja miinused. Montessori pedagoogiline süsteem põhineb bioloogilisel eeldusel - iga elu on vaba aktiivsuse avaldus. Iga arenev laps vajab oma arenguks vabadust ja spontaansust. Tavaliselt kujutab kasvatamine endast lapse kujundavat mõjutamist. Montessori nõudis, et lapsele tuleb anda võimalus omapead tegutseda, mitte takistada last tema valikutes, iseseisvas töös. Nimelt lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust. Oluline on, et laps saaks igal arenguastmel oma vajadusi rahuldada. Teadlane tõstatas probleemi keskkonnast, st kuidas luua lapse vajadustele kõige sobivamad tingimused".
1) tutvumine meediavahendite (televiisor, arvuti, ajaleht jne.) ja nende sisuga (telesaade, reklaam, uudis jms.) 2) vestlused ja arutelud meedia sisust; 3) enese väljendamine meediavahndite abil. Meediakasvatust on otstarbekas läbi viia valdkondadeülesandena, nagu seda on riiklikus õppekavas valdkond Mina ja Keskkond. (Vinter, 2010) 2.Milles näed Sina kui (tulevane ) õpetaja oma rolli meediakasvatajana, silmas pidades meediapädevuse kujundavat ja rakendavat aspekti? (2p) Õpetaja rolliks on lastele eri meedianähtuste tutvustamine, meediakasvatuse kavandamine ja korraldamine. Õpetaja kujundab lapse arenguseadusi silmas pidades eakohaselt lastele meediakirjaoskust. Meediakasvatuse käigus peaks õpetaja aitama lapsel: reflekteerida oma meedia kohta käivaid uskumusi ja hoiakuid koguda informatsiooni eri vaatenurki silmas pidades kontrollida kriitiliselt tõendeid
8. hea väljendusoskus ja selge diktsioon 9. kiirus, liigutuste hea koordinatsioon ja automaatsus 10. keskendumisvõime 11. iseseisvus ja otsustusvõime 12. algatusvõime ja loovus Esmamulje kordumatu võimalus On ainult üks võimalus esimese mulje saamiseks ja oluline on, et see oleks positiivne. Esimese muljega endast ja oma ettevõttest võib kliendi nii võita kui kaotada. Esmamuljet kujundavat väga mitmed tegurid: 1. hääletoon, kõne kiirus; 2. näoilme, silmside; 3. kuulamisharjumused (noogutamine, silmside); 4. zestid, poosid, liigutused, puudutused; 5. vahemaa suhtlevate poolte vahel; 6. riietus, soeng, ehted; 7. isiklik hügieen, lõhnad. Tüüpilised väljendusvead teeninduses 1. kliendi süüdistamine, ähvardamine ; 2. kliendi käsutamine, kamandamine, õpetamine; 3
kõiki jooni ja kujusid, lubab sõlmpunkte ebaühtlaselt paigutada, CAD süsteemides kasutatakse peamiselt vabapindade kirjeldamiseks. Paindlikkus ja täpsus lubab NURBS mudeleid kasutada paljude ,,downstream processide" juures Kõrgema infosisaldusega mudelid: Tolerantside mudel, Funktsionaalne mudel, Füüsikaline mudel Splaini kontrollpunktide ja järgu vaheline seos n järku kõveraid saab üldistada kontrollpunktide abil: mida suurem järk, seda rohkem kontrollpunkte Lusikat kujundavat pinda saab kirjeldada näiteks B-splinedega Tooli seljatoe toru saab modelleerida kasutades juhtjoont, mille pind on defineeritud ringjoone, ellipsi või muu sarnasega. CAD süsteemide puudused: Koostöötavate süsteemide/moodulite erinev kasutajaliides; Puudulik läbipaistvus ja süsteemi käitumise mõjutamine; Puudulik individuaalne süsteemi konfigureerimine (kujundamine); ebapiisav meeskonnatöö toetus; keeruline tundma õppida ja
·Lubab sõlmpunkte mitte-ühtlaselt paigutada ·CAD süsteemides kasutatakse NURBS'e peamiselt vabapindade kirjeldamiseks. ·Paindlikkus ja täpsus lubab NURBS mudeleid kasutada paljude "downstream process"de juures 20. Loetleda 3 kõrgema infosisaldusega mudelit. B-Rep; CSG; hübriidmudel 21. Splaini kontrollpunktide ja järgu vaheline seos. Kontrollpunktide ja järkude abil saab defineerida splaine. 22. Kuidas kirjeldada lusikat kujundavat pinda? Loodud on see kõverpindade abil? 23. Kuidas modelleerida tooli seljatoe toru? Nt flex käsuga 24. Tänapäevaste CAD süsteemide puudused. · Koostöötavate süsteemide / süsteemimoodulite erinev kasutajaliides · Puudulik läbipaistvus ja süsteemi käitumise mõjutamine · Puudulik individuaalne süsteemi konfigureerimine (kujundamine) · Ebapiisav meeskonnatöö toetus · Keeruline tundma õppida ja uuesti kasutamine pärast pikemat pausi
Geomeetria peamisteks uurimisobjektideks on kujundid. 6. 20.Tolerantside mudel, Funktsionaalne mudel, Füüsikaline Kasutaja graafiline sisend/väljundseade Liidesed teiste mudel 21. n järku kõveraid saab üldistada kontrollpunktide abil. programmidegaSisend/väljund protsessorid Mida suurem järk seda rohkem kontrollpunkte. 22. Lusikat Laiendatud/rakendus põhised kujundavat pinda saab kirjeldada näiteks B-splinedega 23. algoritmidBaasalgoritmidDigitaalne mudel, andmepank Tooli seljatoe toru saab modelleerida kasutades juhtkõverana 7. Top-down ja bottom-up on infotöötluse ja teadmiste spline'i ning mille pind on defineeritud ringjoone, ellipsi või muu korrastamise strateegiad, kus on enamasti tegemist tarkvaraga. sarnasega. 24.Puudulik läbipaistvus ja süsteemi käitumise
meid ümbritsevad ning kui palju neist on otseselt ohtlikud, palju on erinevaid tarnijaid, kui suurel määral sõltutakse ühest või kahest tarnijast. 17. Selgitage PEST analüüsi olemust ja kasutamise eesmärki "Political, Economical, Social and Technological analysis kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. 18. Selgitage kolme peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit. Juhi isikus, firma, keskkond 19. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? Organisatsiooni sotsiaalne vastutus tähendab seda, et organisatsioonid tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks oma igapäevases äritegevuses. 20. Miks ja kuidas peaksid organisatsioonid sotsiaalselt vastutustundlikult toimima?
1. Faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine. 2. Teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info eri viisidel esitamine, modelleerimine, rutiinsete ülesannete lahendamine. 3. Arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, mitterutiinsete ülesannete lahendamine. Hindamise vormidena kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist Kujundav hindamine annab infot ülesannete üldise lahendamisoskuse ja matemaatilise mõtlemise ning õpilase suhtumise kohta matemaatikasse. 1. Õppetunni või muu õppetegevuse ajal antakse õpilasele tagasisidet aine ja ainevaldkonna teadmistest ja oskustest ning õpilase hoiakutest ja väärtustest. 2. Koostöös kaaslaste ja õpetajaga saab õpilane seatud eesmärkide ja õpitulemuste põhjal
mälestussammas.(Madise 1992) Montessori meetod ,,Meetodi eesmärgiks on kergendada lapse vaimse arengu ning psüühilise kohandumise protsessi. Selle meetodi põhimõtted, tehnilised võtted ning praktiline teostamine on mõeldud alla kuue aastastele lastele. Montessori pedagoogiline süsteem põhineb bioloogilisel eeldusel - iga elu on vaba aktiivsuse avaldus. Iga arenev laps vajab oma arenguks vabadust ja spontaansust. Tavaliselt kujutab kasvatamine endast lapse kujundavat mõjutamist. Montessori nõudis, et lapsele tuleb anda võimalus omapead tegutseda, mitte takistada last tema valikutes, iseseisvas töös. Teadlane tõstatas probleemi keskkonnast, st kuidas luua lapse vajadustele kõige sobivamad tingimused" . Maria Montessori mõtles välja spetsiaalsed materjalid, mis on iseennast-parandavad nagu laste mäng ja töö laste endi tingimustel kunstis ja muusikas, keeltes, teaduses, geograafias ja praktilises elus ning ka meelte hariduse
Jätkusuutlikkust iseloomustavad on neli mõõdet: sotsiaalne, majanduslik, ökoloogiline ja institutsionaalne jätkusuutlikkus . Jätkusuutlikkuse mõistega tähistati algul ökoloogiliste koosluste võimalikult pikaajalist kestmisvõimet, nende säilitamist järgmistele põlvkondadele teadliku organiseeritud sihipärase ennetus- ja kaitsetegevuse abil. Ökoloogilised probleemid tingivad inimese ja looduse suhete ümberhindamisevajaduse, mille tulemusena kujundavat uut lähenemisviisi esitatakse jätkusuutlikkuse kontseptsioonina . Jätkusuutlikku arengu kontseptsiooni üheks iseloomustvaks jooneks on universaalsus multidistsiplinaarsus ja paljuhõlmavus. Rõhutatakse nii iga indiviidi kui ka globaalsete vajadustega arvestamise olulisust, eri dimensioonide (majanduslik, ökoloogiline, sotsiaalne, institutsionaalne jne) omavahelisi seoseid ning tulevaste põlvkondade õigust normaalsele elukeskkonnale ja arenguväljavaadetele
Spetsiifilisemalt on tuupilisemateks kasutusaladeks aritegevuse voi turunduse planeerimine, tootearendus ning muudatuste labiviimine organisatsioonistruktuuris. Analuusi eesmargiks on identifitseerida peamised nii positiivsed kui negatiivsed votmetegurid, mis organisatsiooni mojutavad, kuid ei ole reeglina oma olemuslikult organisatsiooni enda poolt mojutatavad. 17. Millised on kolm peamist juhtide eetilist kaitumist kujundavat tegurit? kuidas organisatsioon kohtleb oma tootajaid; kuidas tootajad suhtuvad organisatsiooni; kuidas koheldakse valjastpoolt sisenejaid. 18. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? Ettevotete sotsiaalne vastutus tahendab seda, et ettevotted tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmarkide saavutamiseks oma igapaevases aritegevuses
muutub väga sagedasti. 16. Selgitage PEST analüüsi olemust ja eesmärki. PEST-analüüs (ehk poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs) kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. Analüüsi eesmärk on näidata, kuidas väliskeskkond mõjutab organisatsiooni tegevust. 17. Millised on kolm peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit? Juhtide eetilise käitumise kujundavad tegurid on *Juhi isiksus (kasvatus, väärtushinnangud, religioon) *Firma (poliitika, ülemuste käitumine, kaastöötajate käitumine) *Keskkond (seadustik, ühiskonna väärtushinnangud ja kõlblusnormid, tegevusharu eetiline kliima). 18. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? Organisatsiooni sotsiaalne vastutus tähendab seda, et organisatsioonid tegutsevad vabatahtlikult
Keerukus: Kui palju on organisatsiooni jaoks olulisi mõjureid ja millised need on? 16. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr? Muutlikkus: Kirjeldab keskkonnamõjurite muutumist ja püsimist 17. Mis on PEST analüüsi olemus ja eesmärk „Political, Economical, Social, Technological analysis“ Kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevus keskkonna analüüsil. 18. Millised on kolm peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit? Isiksuseomadused, juhtimise meetodid ja situatsioon. 19. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? Ettevõtted tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadustest tulenevate kohustusteta sotsiaalsete ja keskkonna alaste eesmärkide saavutamiseks oma igapäevases äritegevuses Rõhk on tulemuste saavutamiste meetoditel ja vahenditel, mitte tulemustel. Oluline pole kasumi suurus, vaid millistel meetoditel kasum saavutati. 20
tegevuskonna analüüsil. Ta aitab mõista muutusi turul, hinnata ettevõtte positsiooni ja võimalusi ning selle abil on võimalik kavandada tegevusi. Rakendus sõltub sellest, mis tüüpi ettevõttega on tegu. Nt tarbijatele teenuseid pakkuvad ettevõtted on pigem huvitatud sotsiaalsetest teguritest, samas relvatööstus tahab pigem poliitilise analüüsi osa. 17. Millised on kolm peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit? Juhi isiksus- kasvatus, religioon, väärtushinnangud Firma-poliitika, ülemuste käitumine, kaastöötajate käitumine Keskkond-seaduslik, ühiskonna väärtushinnangud ja kõlbusnormid, tegevusharu eetiline kliima 18. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? Ettevõtted tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnalaste eesmärkide saavutamiseks oma igapäevases
1865. aastast hakati ära tooma Eesti ilmajaamade vaatlustulemused, kuid raamatud on varasemastki. Tsaari-Venemaa oli tegelikult Euroopa tasemel riik, ainus viga, et oli absoluutne monarhia ja ühiskondliku arengut polnud. Kaht tüüpi andmed: ilma-ehk meteoroloogilised andmed aastaraamatus, konkreetsed mõõtmed, kliimaandmed kokkuvõtted ja keskmistused. Nõukogude ajal ilmaandmete trükkimine ühe halvenes. Samas, parimad kliimateatmikud anti välja 1960ndatel aastatel. Eesti kliimat kujundavat tegurid jätk. Suur laius põhjustab kiirguse ebaühtlase jaotuse, pilvisuse aastane käik suvel vähem, talvel palju ja 3. tähtis tegur on tsüklonaalne tegevus. 1965 -1974 analüüsi põhjal. Põhjatsüklonid. Liiguvad Islandi juurest Barentsi merel, liiguvad läänest itta, edelast kirdesse. Mööduvad eestist kaugel põhja poolt, jääb tsükloni lõunaserva. Tuuled läänest, tuleb niisket õhku, jääb sooja sektorisse
16. Mida kirjeldab organisatsiooni keerukuse määr? Keskkonna keerukus organisatsiooni mõjutavate väliste keskkonnategurite arv, jagatakse lihtsateks ja keerukateks keskkondadeks. 17. Selgitage PEST analüüsi olemust ja kasutamise eesmärki. Kasulik vahend uurimaks organ.ni väliskeskkonda ning on üheks strateegilise planeerimise abivahendiks. Eesmärk: leida organ.ni peamised postitiivsed ja negatiivsed mõjutavad tegurid. 18. Selgitage kolme peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit. 1)Väärtushinnangud, kasvatus - Kuidas on inimest kodus õpetatud, millised on tema kombed, mida peab oluliseks, kui viisakas on juht. 2)Religioon- Ususut tulenevad käitumismaneerid 3)Isiksus-Erinevatest läbielamistest sõltub, kuidas nt juht reageerib teatud olukorrale? 19. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? Moraalne kohustus oma sihtrühmagruppide ees. 20. Miks ja kuidas peaksid organisatsioonid sotsiaalselt vastutustundlikult toimima?
keskkonna mojurite kohta, et ennustada keskkkonna vajadusi ja muutusi. 17. Selgitage PEST analüüsi olemust ja kasutamise eesmärki. PEST-analüüs (tuleneb inglise keelsetest mõistetest "Political, Economical, Social and Technological analysis" ehk poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs) kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. 18. Selgitage kolme peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit. kuidas organisatsioon kohtleb oma töötajaid; kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni; kuidas koheldakse valjastpoolt sisenejaid. 19. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? · Ettevotete sotsiaalne vastutus tahendab seda, et ettevotted tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmarkide saavutamiseks oma igapaevases aritegevuses. Ei ole tahtis kui suurt kasumit ettevote aktsionaridele teenis, vaid
Seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsimiseks. Ta aitab mõista muutusi turul, hinnata ettevõtte positsiooni ja võimalusi ning selle abil on võimalik kavandada tegevusi. Rakendus sõltub sellest, mis tüüpi ettevõttega on tegu. Nt tarbijatele teenuseid pakkuvad ettevõtted on pigem huvitatud sotsiaalsetest teguritest, samas relvatööstus tahab pigem poliitilise analüüsi osa. 18. Selgitage kolme peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit. Juhi isiksus (kasvatus, väärtushinnangud, religioon) Firma (poliitika, ülemuste ja kaastöötajate käitumine) Keskkond (seadustik, ühiskonna väärtushinnangud ja kõlblusnormid) Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? Organisatsiooni sotsiaalne vastutus tähendab seda, et organisatsioonid tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest
o Poliitiline analüüs o Majanduslik analüüs o Sotsiaalne analüüs o Tehnoloogiline analüüs PEST-analüüsi eesmärgiks on kindlaks teha peamised positiivsed ja negatiivsed võtmetegurid, mis organisatsiooni mõjutavad, kuid ei ole reeglina oma olemuselt organisatsiooni enda poolt mõjutatavad. NT seaduse muutus, sõda jne. 18. Millised on kolm peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit? Juhi isiksus (kasvatus, väärtushinnangud, religioon) Firma (poliitika, ülemuste käitumine, kaastöötajate käitumine) Keskkond (seadustik, ühiskonna väärtushinnangud ja kõlblusnormid, tegevusharu eetiline kliima). 19. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? Organisatsiooni sotsiaalne vastutus- ettevõtted tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest
17. Selgitage PEST analüüsi olemust ja kasutamise eesmärki. PEST analüüsi selgitus: PEST-analüüs (tuleneb inglise keelsetest mõistetest "Political, Economical, Social and Technological analysis" ehk poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs) kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. 18. Selgitage kolme peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit. 19. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? 20. Miks ja kuidas peaksid organisatsioonid sotsiaalselt vastutustundlikult toimima? 21. Mida nimetatakse organisatsioonikultuuriks? 22. Kirjeldage organisatsioonikultuuri tasandeid. Sõnastage eluline/praktiline näide. 23. Kirjeldage organisatsioonikultuuri kahte omadust: mõju määr ja sisu. Sõnastage eluline/praktiline näide. 24. Nimetage organisatsioonikultuuri tegureid. 25. Mida nimetatakse eestvedamiseks? 26
ohtlikud, palju on erinevaid tarnijaid, kui suurel määral sõltutakse ühest või kahest tarnijast. 17. Selgitage PEST analüüsi olemust ja kasutamise eesmärki. PEST analüüs (poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs) Kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. 18. Selgitage kolme peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit. Juhi isiksus Firma keskkond 19. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? Organisatsiooni sotsiaalne vastutus tähendab seda, et organisatsioonid tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks oma igapäevases äritegevuses. Rõhk org. tulemuste saavutamise meetoditel ja vahenditel, mitte tulemustel. 20. Miks ja kuidas peaksid organisatsioonid sotsiaalselt vastutustundlikult toimima?
Samamoodi on haigust raske defineerida. Tervis, erinevad kontseptsioonid * funktsionaalne organismi suutlikkus täita oma rolli. Sõltub palju ühiskonna väärtushinnangutest, mida loetakse normaalseks funktsioneerimiseks. * majanduspoliitiline rõhutab personaalset vastutust oma tervise eest. Alahindab sotsiaalseid, keskkondlkke ja teisi mõjusid. * sotsiaalpoliitiline peab olulisemaks sotsiaalset keskkonda ja seda kujundavat poliitilist konteksti. * meditsiiniline konkreetselt tervis kui haiguse puudumine. Ei puudutata mingeid muid tegureid, oluline on ainult haiguse olemasole või puudumine. * akadeemiline tervisega on seotud kaks suuremat valdkonda psühholoogia ja sotsioloogia. Nende teaduste puhul nähakse tervist kui biopsühhosotsiaalset konseptsiooni. Kõik on omavahale seotud. * statistiline kui biomeditsiinilised näitajad on normis, siis on inimene terve, muidu mitte.
tegevuskonna analüüsil. Ta aitab mõista muutusi turul, hinnata ettevõtte positsiooni ja võimalusi ning selle abil on võimalik kavandada tegevusi. Rakendus sõltub sellest, mis tüüpi ettevõttega on tegu. Nt tarbijatele teenuseid pakkuvad ettevõtted on pigem huvitatud sotsiaalsetest teguritest, samas relvatööstus tahab pigem poliitilise analüüsi osa. 18. Selgitage kolme peamist juhtide eetilist kaitumist kujundavat tegurit. Juhi isiksus- kasvatus, religioon, väärtushinnangud Firma-poliitika, ülemuste käitumine, kaastöötajate käitumine Keskkond-seaduslik, ühiskonna väärtushinnangud ja kõlbusnormid, tegevusharu eetiline kliima 19. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? Ettevõtted tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnalaste eesmärkide saavutamiseks
majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs) kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. PEST-analüüsi, mida on täiendatud seadusandluse analüüsi, aga ka keskkonnaanalüüsi lisamisega, on kui tuntud PESTEL või PESTLE analüüsina. 18. Selgitage kolme peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit. Juhi ja organisatsiooni eetika väljendub esmajoones selles: kuidas organisatsioon kohtleb oma töötajaid; kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni; kuidas koheldakse väljastpoolt sisenejaid. 19. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? Organisatsiooni sotsiaalne vastutus tähendab seda, et organisatsioonid tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta
erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskonna analüüsil. Ta aitab mõista muutusi turul, hinnata ettevõtte positsiooni ja võimalusi ning selle abil on võimalik kavandada tegevusi. Rakendus sõltub sellest, mis tüüpi ettevõttega on tegu. Nt tarbijatele teenuseid pakkuvad ettevõtted on pigem huvitatud sotsiaalsetest teguritest, samas relvatööstus tahab pigem poliitilise analüüsi osa. 18. Millised on kolm peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit? Juhi isiksus - kasvatus, religioon, väärtushinnangud Firma - poliitika, ülemuste käitumine, kaastöötajate käitumine Keskkond - seadustik, ühiskonna väärtushinnangud ja kõlblusnormid, tegevusharu eetiline kliima 19. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? Ettevõtted tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks oma igapäevases äritegevuses. Rõhk on
2) Töö laiendamine: · töötajate vastutuse suurendamine oma tööülesannete osas · välise kontrolli vähendamine tööülesannete täitmise osas · töötajate kaasamine eesmärkide püstitamisse · tööülesannete muutmine keerulisemaks · töötajate kaasamine projektidesse, rakendamine ekspertidena 3) Juhtimiskoolitus ja treening mitterahaliste motivaatorite kasutamiseks. Kasutamine sõltub juhtidest (püstitavad eesmärke, kujundavat töökohti, annavad töötajatele tagasisidet jne.) 4) Organisatsiooni kultuuri kujundamine. Organisatsioon peab töötajaid ja nende arengut väärtustama. · tippjuhtide toetus ("ringijalutav juht", juhtide osalemine projektides jne.) · inimeste juhtimisega seotud süsteemide arendamine · töötajate hindamine · kompetentsidel põhinevad koolitusprogrammid · palga sidumine tulemustega · karjääri arendamine 65
hindamine, motiveerimine ja karistamine jpm. See jälg on sügavam ja mõjutab edasist elukäiku rohkem kui pähe õpitud raamatutarkus. Lasteaia «jälg» ilmneb otseselt juba koolis, eelkõige suhtlemis- ja õppimispädevuse kaudu. Nii vägivaldsed käitumismustrid ja erinevuste halvustamine kui ka kehv õpimotivatsioon ja vähene koostöötahe on väärtushinnangud. Nende juured on aga koolieelses eas. Lasteaedades tunnistatakse minu meelest hariduse isiksust kujundavat jõudu teistest haridusastmetest enam. Samuti on lasteaiaõpetajad õhinaga vastavatest teadmistest huvitatud (vt www.eetika.ee/831558). Ja jumal tänatud, sest selles eas on laste suunamine märksa lihtsam ja eeskuju roll tohutult suurem. Aga kodu roll väärtuste kujunemisel? Jah, kodu mõju on tohutu. Aga olgem ausad kodune väärtuskasvatus on paljuski juhuslik. Kui ma näiteks enesevalitsuse kaotan ja raevunult oma mudilase peale karjun, siis jätab see oma jälje
6. Nimeta info hankimise võimalusi organisatsiooni jaoks? Müügiesindajate ja kauba sisseostjate kaudu, kes viibivad firmast palju väljas ja võivad koguda infot klientide ja konkurentide kohta. Infot saab ka ajakirjanduse ja statistiliste andmete vahendusel. 7. Mida võib mõista eetika all? Eetikaks nim üldtunnustatud kõlblusnormide süteemi. 8. Mis on kolm peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit? Juhi isiksus-kasvatus,isiklikud väärtuhinnangud ja religioon Firma- ülemuse ja kaastöötajate käituminne, poliitika Keskkond- seadustik, ühiskonnna väärtushinnangud, tegevusharu eetiline kliima 9. Mida mõista organisatsiooni kultuuri all? Seda nähakse enamasti, kui väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogumit, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. Elementideks on legendid, sümbolid
See on eriskummalised tegelased, kellel ei ole romaanis suurt korda saata, aga kes oma drastilise omapäraga erutavad lugejat, teevad loo põnevamaks, koguni salapärasemakski. Nad tunduvad tihtipeale kunstlikkude komponentidena teoses. ,,Tões ja õiguses" koguneb neid kenake salgake (näit. III-s osas Bõstrõi, Viljasoo, pr. Kuusiku koer jne.). Nad toovad romaani küll huvitava laigu, aga neil pole sedapuhku aktiivset kujundavat jõudu teose ehituse mõttes. Seepärast jätame nad vaatlusest välja. ,,Elus ja armastuses" (1934) aga on kummaline isik tõstetud romaani üheks peategelaseks. Tema nimegi alguses ei nimetata; siis tuleb ristinimi Rudolf ja lõpuks perekonnanimi Ikka. Juba sellest välisest küljest ta on kummaline ja salapärane. Tema rääkimised on keerutamised, tema sammud ootamatud (näit. Irma kosimine, lk. 143), tema teotsemispõhjused arusaamatud, tema majanduslik seisund küsimusi äratav.
Eksam Aine edukaks läbimiseks peab üliõpilane olema võimeline: - kirjeldama EL kriminaalõiguse kujunemislugu ja arengu olulisemaid etappe – kuidas EL kriminaalõigus tekkis ja miks? Piiride kaotamisel, kui tekkis EL ühisturg, siis tekkis ka piiriülene kuritegevus. Kurjategijad põgenesid teistesse riikidesse. Miks ei sobinud varasemad meetmed, kui tehti koostööd Euroopa Nõukogu raames. - mõistma EL kriminaalõiguse olemust – ei tule küsimust? - tundma EL kriminaalõigust kujundavat otsuste tegemise ja õigusloome protsessi – tuleb küsimus pädevuse kohta enne ja pärast Lissaboni lepet. - tundma põhjalikult EL kriminaalõiguse aluseks olevaid aluslepingute sätteid - mõistma EL kriminaalõiguse suhet siseriikliku õigusega – kõik tuleb direktiivide ja raamotsuste abil. Eraldi küsimusena ei tule, võib kuhugi mujale juurde rääkida? - kirjeldama EL karistusõiguslikku pädevust enne ja pärast Lissaboni leppe jõustumist – III
muidu oleks. Tõlgendaja võib siiski kasutada õigusteadust, näiteks valitsevat arvamust, ka teisiti. Valitsev arvamus toimib erilise valvemehhanismina. See näitab, et tõlgendaja arusaam ei ole ainult tema subjektiivsete mõtete tulemus. Valitsevat arvamust ei võeta siis kui autoriteeti. Kolmas võimalus on, et valitsev arvamus kui tõlgenduse alus sisaldub juristide poolt üldiselt heakskiidetud mõistmisviisis. Selle mõtte aluseks on teadmine, et õigusteadusel on arusaamisi kujundavat jõudu ühiskonnas. Õigusteadusel on tegelikus tõlgendamistegevuses ennekõike nõuandev väärtus. Õigusteaduse roll selles, et see toob põhjenduste abil arutelusse usutavust ja välistab (osalt) võimaluse, et tõlgendusettepanek on vaid tõlgendaja subjektiivne arusaam. Teleoloogiline argument (jur).Seadusesätetel, samuti kui haldusotsustel on alati vahendi väärtus. Need on meetmed, instrumendid mingite muude asjaolude teokstegemiseks
1. Vähendada majanduslikku ebavõrdsust riigi erinevate piirkondade vahel ja luua võrdsed võimalused majanduse arenguks. 2. Toetada kaugemaid piirkondi nende asendist tulenevate majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel ja teiste piirkondadega samaväärse tehnilise infrastruktuuri (teed, ühistransport, side, arvutivõrgud) ning hariduse (sh täiend- ja ümberõppe süsteem) võimaldamisel. 3. Tugevdada maakondliku juhtimistasandi koordineerivat ning arengustrateegiaid kujundavat rolli, tagamaks kohalike huvide ja üldriiklike huvide tasakaalustatumat realiseerimist. 4. Tööhõive tagamiseks peame eriti oluliseks keskmiste ja väikeettevõtete arengut. Keskendume kohaliku majanduselu arenguvõimaluste avamisele, kohalike eelduste ning eripärade ärakasutamisele ning avaliku ja majandussektori koostööle. Peame otstarbekaks ettevõtlusinkubaatorite loomist kõikidesse maakonnakeskustesse. 5
kopsutorude algusosaga, rinnaaort, süda koos sinna suubuvate ja väljuvate veresoontega. Kopsud on kuhiku kujulised. Üleval asub tipp, alla poole jääb alus. Ülevalt ulatuvad kopsutipud üle rangluu, altpoolt toetuvad kopsud vahelihasele. Roiete poole jääv kopsude osa on kumer, sissepoole jääv osa nõgus. Parem kops jaotub sügavate lõhede varal üla-, kesk- ja alasagaraks. Vasak kops jaguneb üla- ja alasagaraks. Kopsude sees etendavad kujundavat osa bronhide harud. Bronhid, kopsus hargnedes moodustavad bronhiaalpuu. Kõige peenemaid bronhiharusid nimetatakse bronhioolideks. Bronhioolid omakorda hargnevad ja lähevad üle sombusjuhadeks ehk alveolaarjuhadeks, mis lõpevad piklike umbsete alveoraalkotikestega. Alveolaarkotikeste seinad on kogu ulatuses alveoolideks jagunenud. Alveoolide ja neid tiheda võrgustikuna ümbritsevate kopsukapillaaride vahel
Viimastel aastatel on mitmed RMK metskonnad hakanud vähesel määral kasvavaid puid laasima. Puude laasimist tuleks teha järgnevatel põhjustel: 1. Täielikku või osalist laasimist tüve alaosas tehakse ligipääsetavuse parandamiseks puule. Samas suureneb ka puistu tulekindlus; 2. Lühendades kuivanud okste püsimist puul, parandatakse puidu kvaliteeti potentsiaalselt kõige väärtuslikuma esimese palgi osas; 3. Paljud kõvad lehtpuuliigid vajavad võra kujundavat laasimist, et vältida mitmeladvalisust. Laasimine on kulukas ja seda tehakse lähtudes kas igast puust eraldi või mitte ja laasimine sõltub järgmistest asjaoludest: 1) puude arvust pindalaühikul, 2) okste läbimõõdust ja arvust männases, 3) laasimise kõrgusest, 4) kasvukohast, 5) investeeringu tasuvusajast ja 6) raieperioodi pikkusest. 12. Langetatud puude mootorsaagidega laasimise meetodid (kang- ja
tekivad lähtuvalt inimese eesmärkidest. See asjaolu võimaldablki emotsioone jagada positiivseteks ja negatiivseteks. Positiivsed emotsioonid (näiteks, õnn, uhkus, armastus) kujunevad inimese taotluste seisukohalt soodates ning negatiivsed emotsioonid (näiteks, viha, kurbus, põlgus) ebasoodastes olukordades. Emotsioonid ärgitavad inimest olukoradele reageerima ning sest valmistavad nad kogu organismi tegevuseks ette Emotsioonid täidavad hinnangut kujundavat, ajendavat ning tähelepanu suunavat rolli. Emotsioonide omadusteks on 1) polaarsus ehk vastandlikkus tähendab, et tundmused esinevad vastandlike paaridena; 2) ambivalentsus ehk kaksipidisus seisneb selles, et ühel ja samal ajal on võimalik vastupidiseid tundeid läbi elada. Inimorganismi koormuse ümberjaotumine ja liikumisvaegus on viinud selleni, et emotsioonidega seotud organismisisesed muutused ei leia väljapääsu. Ka on tõusnud psüühiline pinge, mis tuleneb
maiusena ka jänestele, kitsedele ja hiirtele. Samuti tuleks noore iluõunapuu tüve kaitsta varakevadise kõrvetava päikese eest. Suuremad õunapuud kasvavad 5–6 (10) m kõrguseks ja võra läbimõõt täiskasvanud puul ulatub 3–4 meetrini. Konteineritaimi võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi vältel (Õierohked õunapuud). Nagu kõik õunapuud, vajab ka iluõunapuu, eriti esimestel eluaastatel, võra kujundavat lõikust. Tavapäraselt lõigatakse kevadetalvel alates nullilähedase õhutemperatuuri saabumisest kuni pungade puhkemiseni. Oks lõigatakse tagasi selles suunas asuva punga kohalt, kuhu oksa edaspidi tahetakse juhtida. Vähehargnevaid pikki oksi lõigatakse rohkem tagasi kui hästihargnevaid. Istutusele järgnevatel aastatel kärbitakse üheaastasi oksi enamasti nõrgalt või keskmiselt. Suuremate okste saelõigete kooreservad tuleks nende paranemise soodustamiseks siluda aianoaga
sioonis õigeks käituda ja mis otsustavad suhtumise töösse ja töökaaslastesse. Teisisõnu tähendab see põhimõtete kogumit, mis kujuneb välja omavahelises suhtlemises ettevõtte sees ja mida kujundatakse suhtlemiseks väliskeskkonnaga. Organisatsioonikultuur ja sisekommunikatsioon on vastastikku tihedalt seotud. Üldiselt heaks kiidetud ja hästitoimivad kommunikatsioonikanalid annavad võimaluse edastada töötajatele organisatsioonikultuuri kujundavat infot. Samas sõltub see, kuidas töötajad sõnumite sisu mõistavad ja milliseid infokanaleid eelistavad, väärtushinnangutest ja normidest, mida ettevõtte organisatsioonikultuur endas kannab. Sisekommunikatsioon on üks kõige olulisemaid organisatsioonikultuuri kujundamise vahendeid: ühtseid väärtusi ja tõekspidamisi kujundav info jõuab töötajateni küll nii sise- kui ka väliskommunikatsiooni kaudu, kuid just sisekommunikatsiooni kaudu peavad ettevõttes töötavad
tüve kaitsta varakevadise kõrvetava päikese eest. Hooldus Noor puu vajab pärast istutamist toestamist, et tugevad tuuled teda viltu ei painutaks. Pärast paariaastast kasvamist pole enam toestamine vajalik. Õunapuu istutamisel on tähtis jälgida, et pookekoht liiga sügavale pinnasesse ei satuks. Pärast istutamist ja kastmist pinnas istutusaugus vajub ja vajab hiljem uue mulla lisamist. Nagu kõik õunapuud, vajab ka iluõunapuu, eriti esimestel eluaastatel, võra kujundavat lõikust. Tavapäraselt lõigatakse kevadetalvel alates nullilähedase õhutemperatuuri saabumisest kuni pungade puhkemiseni. Oks lõigatakse tagasi selles suunas asuva punga kohalt, kuhu oksa edaspidi tahetakse juhtida. Vähehargnevaid pikki oksi lõigatakse rohkem tagasi kui hästihargnevaid. Istutusele järgnevatel aastatel kärbitakse üheaastasi oksi enamasti nõrgalt või keskmiselt. Suuremate okste saelõigete kooreservad tuleks nende paranemise soodustamiseks siluda aianoaga.
seadustele vastavuse üle. Sellesse loetellu kuulub samuti Eesti Pank, kes korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest ning kes annab põhiseaduse § 112 kohaselt aru ainult Riigikogule. Arvestades negatiivse määratluse puudusi, on haldust püütud defineerida positiivselt. Näiteks H.J. Wolff ja O. Bachof määratlevad haldust kui mitmekesist, konditsionaalset või üksnes eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidavat ja vastutavat, plaanilist, täidesaatvat ning kujundavat tegevust kogukonna asjade kasutamisel. Nagu nähtub definitsioonist, on see küllaltki kohmakas ja raskesti arusaadav. Paljud positiivsed halduse materiaalsed määratlused kannatavad nimetatud puuduste all. Peale selle ei ole nendes suudetud edasi 6 anda halduse sisu kõiki iseloomulikke aspekte, seetõttu on haldusõigusteaduses aktsepteeritud seisukoht, mille järgi ei ole haldust kui väga keerulist nähtust võimalik üheselt ning ammendavalt defineerida. Saksa õigusteadlase E
seadustele vastavuse üle. Sellesse loetellu kuulub samuti Eesti Pank, kes korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest ning kes annab põhiseaduse § 112 kohaselt aru ainult Riigikogule. Arvestades negatiivse määratluse puudusi, on haldust püütud defineerida positiivselt. Näiteks H.J. Wolff ja O. Bachof määratlevad haldust kui mitmekesist, konditsionaalset või üksnes eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidavat ja vastutavat, plaanilist, täidesaatvat ning kujundavat tegevust kogukonna asjade kasutamisel. Nagu nähtub definitsioonist, on see küllaltki kohmakas ja raskesti arusaadav. Paljud positiivsed halduse materiaalsed määratlused kannatavad nimetatud puuduste all. Peale selle ei ole nendes suudetud edasi 6 anda halduse sisu kõiki iseloomulikke aspekte, seetõttu on haldusõigusteaduses aktsepteeritud seisukoht, mille järgi ei ole haldust kui väga keerulist nähtust võimalik üheselt ning ammendavalt defineerida. Saksa õigusteadlase E
annaabi.ee 
