m), Harimägi (211 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m, Väike Munamägi 208 m). Pinnamood • Otepää kõrgustiku pinnamood koosneb paksust settelasundist, mis on tekkinud mitme mandrijäätumise tulemusena. • Kõrgustikule on iseloomulik mitmete erinevate pinnavormide kooseksisteerimine, mille osi võivad moodustada kivised liivsavid, liivad, veeriselised kruusad või savid. • Kõige suurema osa Otepää kõrgustikust hõlmavad moreenkõrgendikud ja moreenkattega mõhnad (nn künklik moreenreljeef, üle 60% kogu künkliku reljeefi alast), järgnevad mõhnastikud (24%) ja keeruka reljeefiga suurvormid (12%). Otepää kõrgustiku kuppelmaastik Kliima • Kliimatiliselt toimib 100-150m kõrguse kühmulise mäena, millele on iseloomulik püsivam lumekate(novembri lõpust aprilli teise nädalani).
Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni ) loodeossa • Külgneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga Geoloogiline ehitus Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi: • Kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord • Settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord • Enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate Aluskord • Eesti alal on maakoor 44-51 kilomeetrit paks ja kahekorruseline: all kristalsetest kivimites koosnev aluskord ja peal settekivimeid pealiskord • Mandriline maakoor kujunes Eesti alal ligi 2 miljardit aastat tagasi Proterosoikumis ja sellest ajast on pärit meie alal kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid Aluskorra moodustavad Eesti Kambriumieelsed, 1,9-1,8 miljardit aastat tagasi
kulutusperioodi järel kattus ala Kvaternaarsete jääaegsete ja jääajajärgsete setetega, mis moodustavad pinnakatte. Kulutatud setete üldmahtu pole võimalik määratleda. Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi: · kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord · settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord · enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate Need kompleksid on kujunenud kolmel meie ala geoloogilise arengu etapil: esimene Proterosoikumis, teine Paleosoikumis ja kolmas Kainosoikumis, s. o. Kvaternaari ajastul. Nimetatud etappe eraldavad üksteisest küllaltki pikad ajavahemikud (Devoni lõpust Kvaternaari alguseni möödus umbes 350 miljonit aastat), millal Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille
annavad ligikaudu 3,2 km3 vett aastas. Kogu põhjaveevaru on hinnanguliselt 2000 km3. Põhjavee kasu ja sellest tulevnevad kahjud Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas Suure tarbimise tõttu on osades linnades põhjavee tase langenud, näiteks Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Kivimikihid jaotatakse kaheks: Vettkandvateks kihtideks, milleks on liivad, kruusad, moreen, liivakivid ja lõhelised lubjakivid, kus vesi saab liikuda vabamalt nii vertikaal kui horisontaalsuunas; Vettpidavateks kihtideks, milleks on savikad lubja ja liivakivid, mis lasevad vett halvasti läbi ja takistavad selle imbumist sügavamale maa sisse. Mida teha, et saada vett kätte ? Allikate teel. Ehitades salv- või puurkaev. Ministeeriumi mõiste Põhjaveest
Geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia kilbiga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti 3 kivimite kompleksi: *kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord ; *settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord ; *enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate 14. Millise platvormi alal asub Eesti? Ida-Euroopa platvormil 15. Millistest osadest platvorm koosneb? Ida-Euroopa platvorm koosneb siin moondumata, tihti horisontaalselt lasuvatest pehmetest settekivimitest. 16. Mis kilbi lõunanõlval asub Eesti? Balti kilbi lõunanõlval. 17. Mille poolest erineb maakoor Eestis ja Soomes? Soomes katkendlikum, õhem ja koosneb valdavalt kividerohkest moreenist, harvem liivast ja viirsavist. 1
Friedrich Schmidt Hendrik Bekker Struktuur Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. Ehituse kompleksid Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi: Kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss) koosnev aluskord. Settekivimiline (lubjakivid, liivakivid) pealiskord. Peamiselt kobedatest kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate. Kompleksid Need kompleksid on kujunenud kolmel meie ala geoloogilise arengu etapil: esimene Proterosoikumis, teine Paleosoikumis , kolmas Kainosoikumis. Nimetatud etappe eraldavad üksteisest küllaltki pikad ajavahemikud (Devoni lõpust Kvaternaari alguseni möödus umbes 350 miljonit aastat), millal Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille
· Väike tõmbetugevus · Väike veeimavus · Hästi poleeritav · Dekoratiivne Graniidist valmistatakse peamiselt: · Killustiku · Sillutuskive · Äärekive · Välistrepiastmeid · Skulptuursed detailid : SETTEKIVIMID · Tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted (Tekkinud tardkivimite murenemine ilmastiku toimel - liivad, kruusad, savid), tsementeerunud setted (kokkukleepunud sõmerad setted - liivast liivakivi), keemilised setted (tekkinud mineraalidest ja sooladest), orgaanilised setted (erinevate elusorganismide jäänuste sade veekogu põhjas - lubakivi) PAEKIVID · Lubjakivi - kõige levinum ja kasutatavam looduslik kivim Eestis. Kasutatakse killustiku tootmiseks, lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, metallurgias räbustina jne. · Dolomiit - saraneb lubjakivile
setted ja pinnavormid -- sandurid, oosid. Jääjärvede setted ja tasandikud, mõhnastikud. Liustikujõgede setted, ürgorud. b) Läänemere setted ja pinnavormid -- Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere kõrgeimad piirid ja setted, paekallas. c) Maismaasetted ja -pinnavormid -- jõesetted, joaastangud, järvesetted ja -tasandikud, tuulesetted (luited), sood, karstivormid, meteoriidikraatrid. Loopealsed.Pinnakattes esinevad maavarad: savi, liivad, kruusad, ränikivid, soo- ja järvesetted (turvas, järvemuda, tervismuda, järvelubi), allikalubi, sooraud, ooker, diatomiit, maagaas. Maavarade kaevandamisega ja nende töötlemisega seotud keskkonnaprobleemid. EESTI PEAMISED GEOLOOGILISED VAATAMISVÄÄRSUSED Pankrannik, joad, karstialad, paljandid, meteoriidikraatrid, rändkivid, silmapaistvamad kaitsealused pinnavormid (ürgorud, oosid, voored, rannavallid). Geoloogiliste objektide kaitse. "Eesti ürglooduse raamat". PRAKTILISED TÖÖD MAASTIKUL
2.slaid Põhjavesi on maakoore ülemises osas alus- ja pealiskorrakivimites ning pinnakattes olev vesi. Üldiselt on Eestis alates viiest kuni kümnest meetrist kõik kivid ja poorid täitunud veega, kuid mitte ühtlaselt. On nii veevaesemaid, kui veerikkamaid kivimikihte, mis sõltuvad kivimikihtide vee läbilaskvusest. Selle järgi jaotatakse need vettpidavateks ja vett läbilaskvateks kihtideks. Vett läbilaskvateks kihtideks on liivad, kruusad ja lõheline lubjakivi ning vettpidavateks on savikad kivimid, kuhu tekib ka põhjavesi. Lõuna-Eestis on seetõttu rohkem põhjaveekihte kui Põhja-Eestis. Põhjavesi toitub sademetest, soodest, järvedest, jõgedest ning lumesulamisveest, mis aegamööda pinnasesse imbub. 3.slaid Põhjavee tase on viimaste aastate jooksul oluliselt kahanenud, kuna veekasutamise hulk ületab veevarude taastumise hulga. Seda on põhjustanud näiteks inimeste hoolimatu veetarvitamine, Eestis tarvitatakse
6. Kus Eestis avanevad maismaal aluskorra kivimid? Eestis aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval Suursaarel. Põhja-Eestis on aluskorra sügavus maapinnast pisut üle 100 meetri. Lõuna suunas see suureneb aeglaselt, ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini. 7. Maavarad Eesti pinnakattes Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus ja liiv on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 8. Kuidas liigitatakse sood Eestis? Liigitatakse kolmeks: Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu
ehitusega, teisisõnu kivimite vastupidavusega. Tugevamate kivimite avanemisel kujuneb murrutusjärsak enam-vähem püstloodse seinana - pangana. Vastavat rannalõiku võiks nimetada ka pankrannaks. Kuid mitte alati ei kujune kõvadesse kivimitesse olulisi järsakuid väiksema kallakuse puhul võib kujuneda ka nõlvaline murrutusrand. Seega esialgsel v. vanal reljeefil on suur osa ka ranna morfoloogia kujundamisel. Kui murrutusele alluvad kobedad setted (liivad, kruusad, moreen), siis nendesse kujunenud murrutusjärsakut nimetatakse astanguks vastavat rannalõiku aga astangrannaks. * Neutraalsed -kus avanevad rõhtsalt lasuvad kivimid. Nende mõju rannikute morfoloogia kujunemisele on N suhteliselt väike. Tavaliselt on tegu suhteliselt sirge rannajoonega ning rannikuala ilme on ühetaoline väga pikkadel lõikudel. Nimetus neutraalne on tinglik, sest selge, et mingit môju geoloogiline struktuur igal juhul avaldab kasvõi lõhelisuse kaudu.
Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootud. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. 40. Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, rändrahnud, veerised. Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 41. Mis on vettkandev kiht ja veepide? 42. *Vettkandev (juhtiv) kiht e. põhjaveekiht üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjavesi saaks seal märkimisväärses ulatuses voolata või sealt saaks
Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa.Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootud. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik.Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. *(7) Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. *(6) Mis on vettkandev kiht ja veepide? Vettkandev (juhtiv) kiht-põhjaveekiht üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjavesi saaks seal
3. Pinnase liigitus, selgitused. Mullatööde masinate tööprotsess on seotud pinnaste töötlemisega. Ehituslikust seisukohast lähtudes jaotatakse pinnased: a) kaljupinnased, mida iseloomustab suur tihedus ja osakeste vaheliste seoste tugevus, väike elastsus ja veel läbilaskvus (lubjakivi, liivakivi, basalt jne) b) liiv-savi pinnased, mis on väiksema tihedusega puistematerjalid, mille peamiseks iseloomulikuks näitajaks on nende terastikuline koostis (kruusad, liivad, liiv-savid, savi-liivad) c) mullad on mineraal-orgaanilistest ainetest koosnev maakoore pealiskiht, mis tekkinud mikroorganismide elutegevuse ja lagunemise ning klimaatiliste tingimuste koosmõju tagajärjel. Kõiki pinnaseid tuleb vaadelda kui kolmefaasilisi aineid, milles eksisteerivad üheaegselt kõik aine kolm olekut a) tahke faas, mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti b) vedel faas, mille
-sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); -äärekivid (väga vastupidavad); -välistrepiastmed; -plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; -skulptuursed detailid jne. 2.SETTEKIVIMID Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi. Tsementeerunud setted on tekkinud sõmeratest setetest nende kokkukleepumise toimel. On tekkinud uuesti massiivne kivim (nt. liivast on saanud liivakivi). Keemilised setted on tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud. Orgaanilised setted on tekkinud mitmesuguste elusorganismide jäänuste (skeletid ja kestad) sadestumisel veekogude põhja
tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Kruusa terad on killustiku omadest siledamad ja tsement nakkub nendega halvemini. Seetõttu on kruusbetoon veidi nõrgem. Ümmargustest teradest veel halvemad on lestjad ja nõeljad terad, s.o terad, millede max mõõt on min. Mõõdust üle 3 korra suurem. Selliseid teri ei tohi olla üle 15%. Eestis kasutatakse kruus betooni valmistamisel vähe, kuna meie kruusad ei ole selleks kuigi sobivad, need sisaldavad vähe keskmise jämedusega teri. Kruusa purustamine parandab tunduvalt tema omadusi. Betooni vesi peab olema puhas. Kahjulikeks lisandideks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kavluteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%
6. Hööveldamine 7. Lihvimine 8. Poleerimine LOODUSKIVIMATERJALIDEST TOOTED 1. Looduskivist toorplokid 2. Vundamendiplokid 3. Sise- ja välisseinamaterjalid 4. Plaadid 1. Voodriplaadid 2. Põrandaplaadid 3. Trepiastmed 5. Teematerjalid SÕMERAD LOODUSKIVIMATERJALDI Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Mäeliivad Uhtliivad Lendliivad Kruusad Mäekruusad Uhtkruusad Moreenkruusad Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. TEHISKIVIMATERJALID KERAAMILISED MATERJALDI Keraamika all mõistetakse savist või savisisaldavatest segudest põletatud tooteid. Ehituskeraamika valmistamist ja toodete laia kasutamist läbi ajaloo on soodustanud savileiukohtade rohkus ja keraamiliste materjalide suur tugevus, ilmastikukindlus ning püsivus ka agressiivsetes ja kõrgete temperatuuride keskkonnas.
ja tardkivimite kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerumise tulemusel tekkinud kivimid.Rändkivid on Eestis seotud liustike toimega.Graniidid,gneisid, lubjakivid ja dolomiidid. 9. Eesti geoloogilise ehituse põhijooned. Eesti ala aluspõhi jaguneb struktuurselt kaheks, alus- ja pealiskorraks. Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi: kristallilistest kivimitest koosnev aluskord, settekivimiline pealiskord,pinnakate(kruusad,liivad,savid). Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 3070 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maismaale kujunes Paleogeeni lõpus jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja tänapäeva maastikul välja paistvad ürgorud
! Ja muud asjad, sõltub kvaliteet! Rohumaade rajamine Maa-ala valik Vasikate ja lindude karjamaad lauda juurde. Mullikatel ja lammastel võib olla kaugemal. Arvestada jootmisvõimalustega. Ühes massiivis asuvad karjamaad. Universaalse kasutusega rohumaad lauda lähedal. Niitelised rohumaad võivad olla farmist kaugemal. Kasvukoha vastavus heintaimde nõuetele. Niiskemad mullad. Muude asjade kasvatamiseks vähesobivad kohad. Mineraalmullad head, välja arvatud liivad ja kruusad. Lüpsilehmadele viljakamad alad kui noorloomadele. Vasikad hästi viljakale. Aasnurmikas ja valge ristik väga väärtuslikud, aga nõuavad ka viljakat mulda. Lammaste karjamaa kuivemal kasvukohal, muidu levivad lammaste haigused, nt maksakaan. Rohumaa rajamise viisid: 1. Looduslike rohumaade pealtparandamine 2. Uuskülviga Rohumaade väetamine N – väetised: Saak suureneb kuni 5 korda. P, K – väetised: Saak suureneb 10-30%
• sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena) • äärekivid (väga vastupidavad) • välistrepi-astmed • plaadid põrandateks või seinte vooderduseks • skulptuursed detailid 14. Settekivimid- eriliigid, kasutuskohad Eriliigid: Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi. Tsementeerunud setted on tekkinud sõmeratest setetest nende kokkukleepumise toimel. On tekkinud uuesti massiivne kivim (nt. liivast on saanud liivakivi). Keemilised setted on tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud. Orgaanilised setted on tekkinud mitmesuguste elusorganismide jäänuste (skeletid ja kestad) sadenemisel veekogude põhja
Aluskorra pealispind tõuseb siin järsult mitusada meetrit. Pealiskorra moodustavad piirkonnas valdai ja balti settetsüklid, keskkambriumi, ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid ning devoni liiva- ja lubjakivid. Pinnakatte moodustavad Haanja kõrgustikul moreenid ja mandrijää sulamisvee setted. Puurimiste käigus on leitud nelja erineva jääaja moreene ja mandrijää sulamisvete setteid. Mandrijää sulamisvee setetest on olulisemad fluvioglatsiaalsed (liustikujõe) liivad ja kruusad ning limnoglatsiaalsed (jääjärvelised) liivad ja savid. Moreenidest ülemine on punakaspruun rähksavi, ülalt teine hall rähksavi, kolmas pruun rähksavi. Mattunud orgude põhjas on neljaski moreenikiht – hall savirähk. Moreenikihtide paksus ulatub mõnest meetrist kuni 20-40 meetrini ja enamgi – Munamäe kohal on halli moreeni paksus ligi 80 m. Uuringute käigus ei ole teadaolevalt jäävaheaegade setteid leitud. Kvaternaari setete paksus kõrgustikul ületab kohati 150 m.
Pihtla vald asub Lääne-Eesti saarestiku maastikurajoonis. Valla territoorium asub pikkamisi lõunast põhja poole kerkival paelaval, millel levib võrdlemisi ebaühtlase kattena rühksavi ja selle peal liivakuhjatisi, kruusakünniseid ja seljandikke. Rannajoon on suhteliselt vähe liigestatud, suuremad lahed on Sutu, Kase ja Kasti lahed, suurim poolsaar on Vätta poolsaar. Laide ja saarekesi leidub Laidevahe looduskaitseala piirides valla idapiiril. Pinnakatteks on rannaalal moreen ja kruusad-liivad. Põhjavesi on rannaalal valdavalt keskmiselt või nõrgalt kaitstud. Vallas on kasutusel turbaraba ja mitu liivakarjääri. (Arengukava, 2011) 7 4. LOODUSKAITSE Pihtla vallas on kokku 26 looduskaitsealust objekti või elupaika. Nendest suurimad on Laidevahe ja Liiva-Putla looduskaitseala, Võrsna, Sutu lahe ja Tahula-Reo hoiualad ning Kaali maastikukaitseala, mis hõlmab endas Kaali meteoriidikraatrite välja, kus on lisaks
jääaegsete ja jääajajärgsete setetega, mis moodustavad pinnakatte. Kulutatud setete üldmahtu pole võimalik määratleda. Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi: kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord; settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord; enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate. Need kompleksid on kujunenud kolmel meie ala geoloogilise arengu etapil: esimene Proterosoikumis, teine Paleosoikumis ja kolmas Kainosoikumis, s. o. Kvaternaari ajastul. Nimetatud etappe eraldavad üksteisest küllaltki pikad ajavahemikud (Devoni lõpust Kvaternaari alguseni möödus umbes 350 miljonit aastat), millal Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille tulemusena hävitati suur osa varem tekkinud setetest.
Kesk-Eestis ja Saaremaal 24. Maavarad ordoviitsiumis, siluris, kvaternaaris, Ordoviitsiumis lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, liivakivi, fosforiit Siluris lubjakivi, dolomiit, mergel, domeriit, savi Kvaternaar liiv, kruus, aleuriit 25. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, lubjakivi, dolomiit, liivakivi, savi 26. Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 27. Mis on karst? Karsti all mõistetakse nähtusi ja protsesse, mis tulenevad kivimite lahustumisest pinna- ja põhjavee toimel. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid
....................................................................12 3.1.2.1.1 Lubjakivi...................................................................................................... 12 3.1.2.1.2 Dolomiiti...................................................................................................... 12 3.1.2.2 Liiv......................................................................................................................13 3.1.2.3 Kruusad............................................................................................................... 13 3.1.2.4 Savi......................................................................................................................13 3.1.3 MOONDEKIVIMID.................................................................................................. 13 3.1.3.1 Marmor ...............................................................................................
kanda seda kõrvarõngana, eriti mobiiltelefoni kiirguse vastu. Ajalugu Teemant on oma nime saanud Diamanthia leiukoha järgi (Brasiilias). Ta on kõige kõvem teadaolev mineraal. Ta on kuulus oma kestva ,,tulise" sära poolest. Teemanti kvaliteeti hinnatakse tema värvuse, puhtuse, lihvimiskvaliteedi ja massi(karaatides) järgi. Aarded kruusas: enne 1870. a. Leiti teemandikirstalle või tükikesi jõekruusast põhiliselt Brasiilias. 19. saj. lõpul avastati esmalt teemane sisaldavad kruusad ja seejärel kimberliidid Lõuna- Aafrikas. Tänapäeval on juhtivaks teemanditootjaks Austraalia. Teemandid kivimis: Kimberliit on suurema osa teemantide allikas. See on nimetatud Kimberley teemandivälja järgi Lõuna- Aafrikas. Kivim leiti vulkaanilõõrist, mis saab alguse 100-200 miili sügavuselt maakoores. 7 Teemandi struktuur
hüdrodünaamilisemalt vaiksemaid ja (normaalsoolsusega) tingimusi (b)nõlvasetted (foreset beds) - kallak-põimjaskihiline liivad ja jäme aleuriidi setted, mis moodustuvad subakvaalse delta basseini poolsel nõlval. Nõlvasetted moodustavad põhilise osa delta settekehast. (c)pinnasetted (topset beds) - õhuke, valdavalt horisontaalkihiline settekiht nõlvasetete peal, mis moodustuvad subaeraalse delta osas. Pinnasetted moodustuvad kas delta pinnal hargnevates jõeharudes (kruusad-liivad, analoogia sängisetetega) või (peamiselt) suurvee/üleujutuste perioodidel üle kogu delta ala (peeneteralised setted) 10. Peamised liustikulise tekkega kulutuslikud, kulutuslikud-kuhjelised ning kuhjelised pinnavormid ning vastavad setted. Kulutuslikud: (1)kaarid ehk orvandid (2)tsirkusorud (3)troogid ehk ruhiorud (fjordid) (4)rippuvad orud (5)jääkriimud (6)silekaljud, nunatakid, kaljuvoored (7)jäänuksambad ehk karlingud ja Arete' (8)kulutusnõod ja vagumused. Setted:
kus asub Baltimaade vanim tuletorn Kõpu tuletorn.( foto.4 )( 3) . Foto 8. Kõpu tuletorn Hiiumaal 9 4. Maavarad 4.1. Saaremaal leiduvad maavarad. Saaremaal leidub järgmisi maavarasid: lubjakivi, dolomiit, liiv, kruus, savi, ravimuda, turvas ja mineraalvesi. Põhilisteks ehitusmaterjalideks on karbonaatkivimid ning liivad ja kruusad. Suurimate varudega on lubjakivi ja dolomiit. Kuigi maakonnas on küllalt suured uuritud liiva ja kruusa varud, on ometi tekkinud vajadus kvaliteetse loodusliku materjali järele. See on seletatav asjaoluga, et reeglina ei vasta kruus ja liiv looduslikul kujul ehitussegudes kasutatavatele materjalidele esitatud nõuetele. Saaremaal on küll ulatuslikult levinud viirsavid, kuid nende kasuliku kihi paksus on väike. (2) 4.2. Hiiumaal leiduvad maavarad.
liigitatakse Sõmerateks(liiv), tsementeerunud(liivakivi), keemilised(Vees lahustunud soolad uuesti kristalliseerunud), orgaanilised(loomsed jäänused). Kasutatakse täitematerjalina ja segude(mõrtite) valmistamisel, lubi, savi 29. Mis on sõmerad looduskivi materjalid (loetle) Sõmerad materjalid esinevad looduses nö valmiskujul. Nad vajavad ainult kaevandamist ja transportimist, mõnikord ka vähest töötlemist (nt sõelumist). Pmst siis puruks olev kivi Sõmerad loodukivid on : liiv, kruusad, savi 30. Mis on murtud kivimaterjal (loetle) Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. Killustik, Tehisliiv, Müürikivid 31. Keraamika puudused ja eelised võrreldes teiste materjalidega Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on
Vanemaid pinnakattesetteid on moreen-sortimata materjal, mis sisaldab peamiselt liiva ja kruusa. Teistest katetest esineb liiva ja savi. Devoni kiht algab 8-28 m sügavusel allpool maapinda. Kuna devoni liivakivi pealispind ei ole uuristatud jääliikumisel, siis esineb see kiht peaaegu horisontaalsena väikese langusega edela suunas. Kvartäärmoodustistel ei esine suurema ulatusega väljakujunenud horisonte. Esinevad mitmesugused liivad ja kruusad, sageli segatud munakattega. Paiguti esineb pealispinnal õhukese kihina turvast. Devonist allpool 100-120 m sügavusel asub siluri paekivi ( Viljandi linna üldplaneering, kaust II). Maakonna territooriumi praegune vahelduv reljeef on kujunenud rohkem kui 300 miljoni aasta jooksul, see on keskdevonist kuni tänapäevani. Sakala kõrgustikul on ülekaalus orud, mis on tekkinud enne viimast jäätumist, ning viimase jääaja jooksul moodustunud kõrgemad pinnavormid (Rein, 1993).
d) Klindiesisel alal sinakas-hall moreen, mis koosneb: kambriumi ajastu settekivimitest ja raudkivimaterjalist. Muld kiviselt leetunud. e) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud karbonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Liustiku sulamisveesetted: a) Liustikujõesetted, mis koosnevad: Oosisetted - munakatest, veeristest, kruusast või liivast. Sanduristted põimjad kihilised peeneteralised kruusad ja liivad. Mõhnasetted põimjaskihilised liivad. b) Liustikujärvesetted on jääpaisjärve põhja settinud rööpkihilised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärvetekkelised mõhnasetted. c) Veeristel ja kruusal on kujunenud valdavalt rähk- ja veerimullad d) Karbonaadivabadel liivadel leetunud ja leedemullad e) Savidel mitmesugused gleimullad. Meresetted: Merepõhjasetted liiv, sügavamal savi.
d) Klindiesisel alal sinakas-hall moreen, mis koosneb: kambriumi ajastu settekivimitest ja raudkivima- terjalist. Muld kiviselt leetunud. e) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud kar- bonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Liustiku sulamisveesetted: a) Liustikujõesetted, mis koosnevad: Oosisetted - munakatest, veeristest, kruusast või liivast. Sanduristted – põimjad kihilised peeneteralised kruusad ja liivad. Mõhnasetted – põimjaskihilised liivad. b) Liustikujärvesetted on jääpaisjärve põhja settinud rööpkihilised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärvetekkelised mõhnasetted. c) Veeristel ja kruusal on kujunenud valdavalt rähk- ja veerimullad d) Karbonaadivabadel liivadel leetunud ja leedemullad e) Savidel mitmesugused gleimullad. Meresetted: Merepõhjasetted – liiv, sügavamal savi.
2.1 Geoloogiline aluspõhi Geoloogiliselt kuulub Eesti ala Ida-Euroopa platvormi loodeossa. Ida-Euroopa platvorm piirneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soome ala hõlmava Fennoskandia kilbiga. Eesti ala aluspõhi jaguneb struktuurselt kaheks, alus- ja pealiskorraks. Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi: kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord, settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord ja peamiselt kobedatest kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate. Kristalne aluskord kujunes Proterosoikumis, settekivimiline pealiskord Paleosoikumis ja pinnakate Kainosoikumis Kvaternaari ajastul. Komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, millal Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille tulemusena hävitati suur osa varem tekkinud setetest. [http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_geoloogiline_ehitus]
A – R, A – C – R. - Rähkmullad (veeriselised, klibu) K ( Kr/Kk) Tunnused: keemine pinnale lähemal kui 30 cm. Tekib: tekkinud tugevasti karbonaatsel rähkmoreenil, rannaklibul. Füüsik/keemilised omadused: suur kivisus (korese rikkad), neutraalne või kergelt leeliseline, toitaineterikas. Veehoiuvõime on väike, kui on Kr, kui on Kk, siis on keskmine. Harimiskindel, huumusesisaldus 5-10%. rls või rsl või veeriselised kruusad ja liivad. Tompjas struktuur. Ph 6,5-7-5. Bioloogiline aktiivsus: bioloogiliselt aktiivne Kasvukohatüübid: sinilille kasvukohatüüp Sobivus põllu-metsamaana: põllkumaa boniteet 25, tüsedamatel 50 hp. Metsamaaks ja rohumaadena sobivad. Produktiivsus: saagikrikkad Haritavus: raskesti haritav Kr, Kk keskmiselt haritav. Jaotakse korrese sisalduse järgi. Kr- korreserikas rähkmuld, Kk – klibumuld, tüüpprofiil : A – C, A – Bn - C
liivsavi b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen c) Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene moreen. Karbonaatsus väheneb liikudes lõuna suunas LÕIMISELT MITMEKIHILISED LÄHTEKIVIMID- Põlvas, Valgas, Tartus. MOREEN KAETUD HILISEMA SETTEGA( NT LIIV/SAVILIIV) FLUVIOGLATSIAALSED LÄHTEKIVIMID- jääjõgede tekkelised lähtekivimid, hästi sorteeritud setted( liivad, kruusad) JÄÄ PAISJÄRVEDE SETTED- liivad, savid( Peipsi ürgorg, Tori) TURVAS- soomuldade lähtekivim TUULESETTELISED, ALLUVIAALSED SETTED 9. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. Osakeste läbimõõt 0,1-1 mm LIIV Alla 0,01mm SAVI 0,01-0,1mm ALEURIIT 10. Mulla lõimis, selle klassifikatsioon, sõrmeproov. Lõimis- mulla mehaaniline koostis. Näitab kui kerge v raske on muld. Saab määrata käe vahel
seguna. Lammutustööde ning ehitusjäätmete käitlemine- lammutustöödest tuleb toormaterjal, mida on vaja purustiga purustada. Toormaterjali sorteerimine on tootmise tähtsaim tegevus! Sorteerimisest sõltub materjali väärtused ja omadused. looduskivimaterjalid (klassifitseerimine, graniidid sh müürikivid ja sillutuskivid, lubjakivid ja killustik sh paetuhk, dolomiidid, põlevkivi tuhk ja killustik, tootmise eripära ja täitematerjalide pesemine, liivad, kruusad, milliste põhimõtete järgi valitakse, täitematerjalide vedu); Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist. Kivimid jagunevad massiivseteks ja sõmerateks (teralisteks). Kivimid klassifitseeritakse geoloogilise päritolu järgi: tard-, sette- ja moondekivimiteks. Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. On levinud kivimitüüp mandrilise maakoore ülaosas
ladestumisest mulda seoses karbonaatsete kivimite murenemise ja karbonaatide leostumisega. Selle horisondi pruunika värvuse tõttu on laialdaselt kasutusel ka nimetus pruunmullad. Bw- või Bwthorisont on tavaliselt järgnevast C-horisondist (lähtekivim) raskema lõimisega. BC-horisont on vähem savistunud. Lähtekivimiks on erineva värvuse ja rähasusega moreenid (valkjashall, kollakashall, kollakaspruun, punakaspruun), vähemal määral ka liustikujõesetted (liivad, kruusad). Mullareaktsioon on 6,5-7, suurenedes profiili alumistes horisontides. Leostunud muldade aktiivveemahutavus on sõltuvalt mulla lõimisest keskmine või üle keskmise (2000- 2500 tonni vett hektari kohta). Levik: Leostunud mullad hõlmavad ~4% kogu maafondist ja ~10% põllumaast. Levinud on peamiselt Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Kõige suurema osa põllumuldadest moodustavad leostunud mullad Rakke ja Järva-Jaani piirkonnas.
Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootud. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. 32. Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus ja liiv on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 33. Mis on vettkandev kiht ja vettpidav kiht ehk veepide? Vettkandev (juhtiv) kiht – on maapõues paiknev kivimikiht (liivakivi), mis sisaldab vett ja laseb seda ka läbi. Vettpidav kiht ehk veepide on maapõues paiknev kivimikiht (savi), mis vett ei sisalda ega ka lase läbi. 34
hästi lagunenud puu- ja pillirooturvas, kaasnevateks maavaradeks on järvelubi ja järvemuda. Sapropeeli tüüpi põhjamuda on Võrtsjärves 200 milj m3, järvelupja 160 milj m3 (Haberman, 1995). Territooriumil esineb maavaradest, ka suurel hulgal liiva ja kruusa. Põhja ja pinnavesi Põhjavesi esineb pinnakattes ja aluspõhjakivimeis. Devoni põhjaveeladestu vesi paikneb 100...200 m sügavusel. Pinnakattes on veerikkad moreeni peal ja vahekihtidena paiknevad liustikujõe tekkega kruusad ja liivad. Nõlvadel ja orgudes avaneb põhjavesi allikatena ja nendesse kohtadesse on moodustunud liigirikka taimestikuga allikasood (madalsood). Võrtsjärve valgalasse kuulub kokku 154 vooluveekogu. Olulisemateks sissevooludeks Võrtsjärve on Väike-Emajõgi, Õhne ja Tänassilma jõed. Järve läänekaldalt on veel olulisemad vooluveekogud Tarvastu, Väluste ja Leie jõed, idakaldalt aga Rannu, Rõngu ja Purtsi jõed. Välja voolab Suur-Emajõgi, mis "ülearuse" vee Peipsisse viib
lähtekivimd Eestis on: )1 Moreenid e. jääsetted, jäid maha jääajast a) Põhja Eestis valkjashall rähnmoreen b) Kesk- Eestis pruunikas hall või kollakas pruun karbonaatne saviliiv kuni liivsavi moreen c) Lõuna Eestis punaks pruun saviliiv liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb 2) Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal) moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3) Fluvioplatsiaarsed liivad, kruusad 4) Pärast jääaegsete veekogude setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori) 5) Turvas soomuldade lähtekivim 6) Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 2 III Moondekivimid on tekkinud tard- või settekivimitest kui need on sattunud uutesse termodünaamilistesse tingimustesse. (rõhk, tuul ja temp.) (Marmor Eestis ei ole) Kvartsiit MURENEMINE
c) Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini. d) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen 2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. Liiv või saviliiv. 3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4. Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori). 5. Turvas soomuldade lähtekivim. 6. Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 7. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. Lihtsustatud mulla mehaanilise koostise jaotus: osakeste läbimõõt alla 0,01 mm füüsikaline savi osakesed läbimõõduga 0,01...1 mm füüsikaline liiv osakesed alla 1 mm mulla peenes
regionaalmoonde tingimustes läbi teinud osalise ülessulamise, mille käigus moodustusid tard- ja moondekivimite segakivimid migmatiidid. (1) 7. Kokkuvõte Kivim on kõvastunud mineraaliterade segu. Maakoores olevad kivimid jagunevad kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Tardkivimid moodustuvad sulaainese jahtumisel ja kristalliseerumisel. Settekivimid moodustuvad setete, nagu liivad, savid, kruusad ning kivimtükid, litifitseerumisel. Moondekivimid moodustuvad sügaval maakoores eelnevalt eksisteerinud kivimitest. 8. Kasutatud kirjandus 1. Volli Kalm, Juho Kirs, Kalle Kirsimäe, Tiia Kurvits. 1999. ,,Mineraalid ja kivimid: maakoore mineraalne ja kivimiline koostis, mineraalide ja kivimite omadused ja tüübid, tekkeprotsessid ja levik". Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu. 2. dr. R.F. Symes ja Londoni Loodusajaloo Muuseumi töötajad. 1996. ,,Kivimid & mineraalid". Koolibri, Tallinn. 3
mandrijäätumise tulemusena, ning mida tõendavad viis erinevat moreenikihti. Nendest viimane Devoni liivakivi on valdavalt punakaspruun. Paljudes kohtades esineb karbonaatset kollakaspruuni moreeni. Mõhnad koosnevad enamasti paeveerelisest kruusast (Arold 2005: 191). Kõrgustikule on iseloomulik mitmete erinevate pinnavormide kooseksisteerimine, mille osi võivad moodustada kivised liivsavid, liivad, veeriselised kruusad või savid, mis on settinud jääalustes tühimikes, jääpankadevahelistes järvedes või jõgedes (Arold 2005: 191). Kõige suurema osa Otepää kõrgustikust hõlmavad moreenkõrgendikud ja moreenkattega mõhnad (nn künklik moreenreljeef, üle 60% kogu künkliku reljeefi alast), järgnevad mõhnastikud (24%) ja keeruka reljeefiga suurvormid (12%). Muldade lähtekivimiks on üle 80% alast moreen (Arold 2005:191). 5
7. Mõhnastike maastik: Jääjärvetekkelised pinnavormid, esinevad valdavalt PõhjaEesti Kurtna piirkonnas. Mõhnade vahel palju järvi, valdavaks mullaks kamarleetmullad, nõgudes ka soomullad. Taimkattest dom. nõmmemetsad, niidud. 8. Sandurimaastik: Eestis suhteliselt vähe esinev, vaid pika ribana Võrtsjärvest lõunas, LõunaEesti kõrgustike vahel ja Kõrvemaal. Pinnakattes dom. liivad ja kruusad. Markantsemad näited sanduritest on Männikul ja Elvas. Taimkattest valitsevad nõmme ja palumännikud. 9. Viirsavitasandike maastik: Esinevad kunagiste jääjärvede levikualal, peamiselt LääneEestis. Reljeef madal ning alad on liigniisked. Jõgedevõrk tihe ning tänu madalale reljeefile esineb tihti üleujutusi. Muldadest dom. soostunud kamar ja lammimullad. Põllumaad tugevasti kraavitatud. Metsadest
äärekivide valmistamiseks, välistrepiastmed, plaadid seinte ja põrandate vooderdamiseks, skulptuuride valmistamiseks. 17. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad. Settekivimid on tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi. Paljud settekivimid on kihilise ehitusega, mis on tingitud sadestumise ebaühtlusest. Tsementeerunud setted on tekkinud sõmeratest setetest nende kokkukleepumise toimel. On tekkinud uuesti massiivne kivim (nt liivast on saanud liivakivi). Keemilised setted on tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud
> Vundameniplokid > Sise ja välisseinamaterjalid > Plaadid voodriplaadid põramdaplaadid trepiastmed > Teematerjalid Looduskivimaterjalide töötlemine > Murdmine ( müürikivid ) > Purustamine ( killustik ) > Klompimine ( kivi suuremad nukid lüüakse maha ja kivi servad muudeakse sirgemaks ) > Tahumine Looduskivimaterjalidest tooted Sõmerad looduskivimaterjalid: > Liiv on tekkinud massiivsete kivimie murenemisel > Mäeliivad > Uhtliivad > Lendliivad > Kruusad > Mäekruusad > Uhtkruusad > Moreenkruusad > Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul Tehiskivimaterjalid Keraamilised materjalid > Keraamika all mõistetakse savist või savisisaaldavatest segudest põletatud tooteid. > Ehituskeraamika valmistamist ja toodete laia kasutamist läbi ajaloo on soodustanud savileiukohtade rohkus ja keraamiliste materjalide suur tugevus, ilmastikukindlus ning püsivus ka agressiivsetes ja kõrgete temperatuuride keskkonnas.
sisestruktuur, kasutamine, levimus Eestis jne). Eestis levinumad pinnakatte setted on: moreen, jääjärve ja jääjõe setted, turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne. Balti jääjärve setted: Kujunesid Balti mere nõos (savi, viirsavi, aleuriit, liiv). Jõelised setted: Kujunesid Lõuna-Eesti ürgorgude (Piusa, Väike-Emajõgi) terrassidel viimase jäätumise sulavete äravoolul. Liivad ja kruusad. Jõesetted: Eristatakse: sängifaatsies -- kruusa ja veeristega liivad Lammifaatsies -- peenkihitatud aleuriidid ja saviliivad Soodifaatsies -- mudajad liivakad-savikad setted ja turvas Järvesetted: -Peipsi, Võrtsjärve nõgudes ja kallastel. Põhjasetted: Järvemuda (Värska), järvelubi (Kulina järves), aleuriit ja liiv. Merelised setted: Läänemere vanad setted. Kõige laiem kasutusala on ehitus, ka teedeehitus. Turvast kasutatakse kütteks ja ka põllumajanduses.
kokkukleepumise tagajärjel. Kasutuskohad: ehitusmaterjalid killustik, sillutuskivid, äärekivid, välistrepiastmed, plaadid põrandateks või seinte vooderduseks, skulptuursed detailid jne. 14. Settekivimid eriliigid, kasutuskohad Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Tsementeerunud setted on tekkinud sõmeratest setetest nende kokkukleepumise toimel. On tekkinud uuesti massiivne kivim (nt. liivast on saanud liivakivi). Keemilised setted on tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud. Orgaanilised setted on tekkinud mitmesuguste elusorganismide jäänuste (skeletid ja kestad) sadenemisel veekogude põhja. Nii on tekkinud meie lubjakivid.
koreseline liivsavi. keskeestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. lõunaeestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. kagueestis pruun karbonaatne moreen 2) lõimimiselt mitmekihilised lähtekivimid (põlvas, valgamaal, ka tartumal) oreen on kaetud hilisema settega nt liiv v saviliiv 3)fluvioglatsiaalsed lähtsekivimid e jääjõgede tekkelised lähtekvimid-hästi sprteeritud setted liivad kruusad 4) jääpaisjärvede setted 5) turvas-soomuldade lähtekivim 6)tuulesetted, alluviaalsed 8. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. mulla mehhanilise koostise jaotus: oskased alla 2mm- mullapeenes osakesed üle 2mm-mulla kores 9. Mulla lõimis, selle klassifikatsioon, sõrmeproov. liivmullad-toitainevaesed, väikese veemahutuvusega, suure veeläbilaskvusega, soojenevad kiiresti, ei
väga tugevad, kulumiskindlad, ilmastikukindlad, vastupidavad. Peamised ehitusmaterjalid, mille tegemisel on kasutataud graniiti: killustik, sillutuskivid, äärekivid, välistrepi-astmed, plaadid põrandateks või seinte vooderduseks, skulptuursed detailid jne. 5.3. Settekivimid Settekivimid on tekkinud mineraalainete settimise teel. Näiteks: tardkivimid on murenenud ilmastiku toimel. Nii on tekkinud liivad, kruusad, savid; elusorganismide jäänused (skeletid, kestad) on sadestunud veekogude põhja. Need on orgaanilised kivimid. Nii on tekkinud lubjakivi; jne. 5.4. Paekivid 58 Paekivi on Eesti rahvuskivi. Üle poole Eesti territooriumist asub pae peal. Kui kujutada ette joont Pärnust Mustveeni, siis sellest põhjapoolne osa asub paepinnasel. Paekivi on kahte liiki: lubjakivid,
annaabi.ee 
