Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

22

pptx

Eesti geoloogiline ehitus

Eesti geoloogiline ehitus Diana Petšnikovski, 9 “C“  Eesti geoloogiline ehitus  Geoloogiliselt kuulub Eesti ala Ida-Euroopa platvormi loodeossa. Ida-Euroopa platvorm piirneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soome ala hõlmava Fennoskandia kilbiga.  Esimesed geoloogilised vaatlused  Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti 18.sajandil. Professor Friedrich Schmidt avaldas esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor Hendrik Bekker, kes avaldas „Ajaloolise geoloogia õpperaamatu“. Friedrich Schmidt Hendrik Bekker  Struktuur  Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks.  Ehituse kompleksid Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi:

Bioloogia

8

pptx

Eesti geoloogiline ehitus

Eesti geoloogiline ehitus Richard-Sven Rivik  Geoloogiline asend • Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni ) loodeossa • Külgneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga  Geoloogiline ehitus Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi: • Kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord • Settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord • Enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate  Aluskord • Eesti alal on maakoor 44-51 kilomeetrit paks ja kahekorruseline: all kristalsetest kivimites koosnev aluskord ja peal

Geograafia

16

doc

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks

taimkatte jt) mõjul kujunenud pinnavormistiku (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt). Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokomplekse (e -susteeme). 1. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannarajoon ja meresaarte rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus (ühteaegu nii siluri lubjakivide ja devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui ka lubjavaeste muldade olemasolu), paljude liikide areaalipiiride ulatumine E aladele. 2

Eesti loodusgeograafia

2

docx

Geograafia küsimused ja ülesanded

Kirjelda Eesti asendit (manner, maailmajagu, poolkerad, naabrid, suurus). Maismaapiir- Idas venemaa 339km, Lõunas Läti 343 km Merepiir- Lõunas Läti 312km, Läänes Rootsi68km, Põhjas soome272km, Idas Venemaa117km; Manner-Euraasia mandri loodeose; Maailmajagu-Europa 2.Võrdle Eesti pindala ja rahvaarvu teiste Euroopa riikidega 1 294 236, 30in m2km; Pindala 45 227km2. Rahvaarv väiksem-Montenegro, Luksemburg, Malta, Island, Andorra,Liechtenstein,Monaco,San Marino, Vatikan. Rahvaarv suurem.-Läti, Leedu, Sloven. Maked.Pindala väiksem- Taani, Sveits, Holland, Moldova, Belgia, Alb, Maked, Slov, Monteneg, Lukse. 6. Milliseid töid tehakse Eesti põhikaardi valmistamise käigus? Keskonnaministeeriumile alluv Maa-amet

Geograafia

5

docx

Geoloogia ajaloo põhietapid. Wegener, Helmersen

Tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Tuntuim saavutus on mandrite triivi ( mandrite liikumine üksteise suhtes) hüpoteesi püstitamine. Töötas Tartu ülikoolis, võttis osa mitmest ekspeditsioonidest Gröönimaal. Uuris Kaali meteoriitkraatrit. Gregor von Helmersen oli baltisaksa geoloog. Oli Peterburi Teadlaste Akadeemia liige ja Vene Geoloogiakomitee esimene direktor. Ta koostas Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi. Ta on uurinud Eesti kvaternaari setteid, Peipsi järve liustikusetteid ja rändrähne. 2. Geoloogiliste distsipliinide klassifitseerimine. Stratigraafia- on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud südnmuste ajalist järgnevust. Stratigraafia põhiprotseduurid on liigestamine ja korrelatsioon. Enamasti on stratigraafia seotud settekivimite ja settee uurimisega, kuid mooned- ja tardkivimid kuuluvad kah.

Geoloogia

25

doc

Konspekt 2009 geoloogia

Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja

Geoloogia

4

odt

Geograafia - pinnavormid

Põhimõisted: Aluspõhi pinnakatte alla mattunud kivimid, moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Mõnikord avanevad aluspõhja kivimid ka maapinnal (näiteks Soomes graniit). Eesti põhikaart Maaameti poolt koordineerimisel loodav geograafiline infosüsteem, mille uuendamine toimub pidevalt. Põhikaart on täpseim kaart kogu Eesti kohta. Koosneb kaardi lehtedest mõõtkavaga 1: 20 000 (digiversioonis 1:10 000). Ühe trükilehe katvus on 10x10 km. Kogu eesti katab ära u. 500 kaardilehte. Geokronoloogiline skaala Kilp on tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasased alad, kus mäetekkeprotsesse enam ei toimu. Erinevalt platvormist puuduvad kilbil setenditest pealiskord, mistõttu maastikus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid. Soomes paljandub graniit maapinnal, sest see on Fennoskandia kilbi osa. Kurdmäestik on tekkinud kivimikihtide kurdumisel, kui Maa sisejõudude toimel surutakse kivimikihid kokku

Geograafia

15

docx

Keskkonna analüüs- Jõgeva vald

kahkjad mullad, idaosa moreenitasandikel ja Ugandi lavamaal leetjad ja kahkjad mullad [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%B5gevamaa3]. Jõgeva maakonna veevarustus põhineb põhjaveel. Ühisveevärgiga varustatus jääb Jõgevamaal vahemikku 50-95% . (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 23) Metsamaa pindala moodustab Jõgevamaa pindalast statistilise metsade investeerimise hinnangul 136 900 ha (Aastaraamat ,,Mets 2006"). Eesti 15 maakonnast on Jõgevamaa metsamaa pindala poolest kaheksandal kohal, metsasuse protsendiga 52,6. Jõgeva riigimetsi haldab viis metskonda, mis kuuluvad Riigimetsa Majandamis Keskuse (RMK) Kagu regiooni. Maakonna metsamaa jaguneb metsakategooriatesse järgnevalt: tulundusmetsad 97 700 ha (71,4%), kaitsemetsad 29 600 ha (21,6%) ja hoiumetsad 9700 ha (7,1%). Metsakategooria määrab metsa majandamise eesmärgi ja viisi: kui tulundusmetsas

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Kommentaarid (2)