Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu (2)

1 HALB
Punktid
Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rass999 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Eesti geoloogiline ehitus

Eesti geoloogiline ehitus Geoloogiline kuuluvus ­ Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorrast. Aluskorra kivimid on väga vanad kivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Aluskorra kivimid ei paljandu Eestis mitte kusagil (lähimad Suursaarel). Tallinnas on aluskorra kivimid 118-130 m sügavusel, Võrus 600 m sügavusel. Kivimiliselt moondekivimid: gneisid, amfiboliidid, kvartsiidid, kildad, rabakivid, kvartsporfüürid jne. moodustunud 1900-2600 milj. a. tagasi. Jõhvi kandis sisaldavad magnetiiti ja hematiiti, mis põhjustavad seal tugeva magnetilise anomaalia. Asuvad 500 m sügavusel ­ tööstuslikku tähtsust pole. Aluskorra kivimid on täis lõhesid, lõhed täitunud soonkivimitega. Mõnes kohas säilinud tektooniline aktiivsus. Pealiskord ­ settekivimite kompleks, mis katab aluskorda. Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki. VENDI ladestu ­ vanim 600-570 milj.aastat tagasi. Sel a

Eesti loodus ja geograafia
thumbnail
8
pptx

Eesti geoloogiline ehitus

Eesti geoloogiline ehitus Richard-Sven Rivik Geoloogiline asend • Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni ) loodeossa • Külgneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga Geoloogiline ehitus Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi: • Kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord • Settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord • Enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate Aluskord • Eesti alal on maakoor 44-51 kilomeetrit paks ja kahekorruseline: all kristalsetest kivimites koosnev aluskord ja peal settekivimeid pealiskord • Mandriline maakoor kujunes Eesti alal ligi 2 miljardit aastat tagasi Proterosoikumis ja sellest ajast on pärit meie alal kristalse aluskorra tard-

Geograafia
thumbnail
30
pptx

Eesti geoloogiline ehitus

Eesti geoloogilene ehitus Ajalugu  Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat uurimist alustas TÜ professor Otto Moritz Ludwig von Engelhardt (1779–1842) XIX sajandi algul. Hendrik Bekker  Esimene eesti soost geoloogiaprofessor Geoloogilne ajaarvamine  Nii nagu ajaloolased on jaotanud inimkonna ajaloo etappoideks, nii pn ka geoologid toiminud Maa geoloogilised ajalooga.  Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. ALUSKORD  Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (2 mld a.t.) tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Esineb ka tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid.  Aluskord Eesti alal ei paljandu. Põhja-Eestis lasub ta ligi 100 m sügavusel, Lõuna-Eestis aga veelgi sügavamal. Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem. Pealiskord  Pealiskord on setendeist koosnev m

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
2
docx

Eesti geoloogiline ehitus

Eestis leidub paljandeid eriti veekogude ääres, kus pinnakatte alt tulevad nähtavale aluskorra või Eesti aladel oli palju rändrahne, kuna Eesti oli Asub Ida-Euroopa platvormi loode osas Pealiskorra moodustavad settekivimid Pinnakatte paksus on näiteks Devoni liivakivi ja setted, keskmiselt 5-10m näiteks lubjakivi Aluskord koosneb eelkambruni Eesti geoloogiline ehitus kivimitest näiteks graniit Põhja-Eesti pankrannikul paljanduvad lu

Geograafia
thumbnail
3
docx

Eesti geoloogiline ehitus

Tööleht: Eesti geoloogiline ehitus nimi.......................................... klass........ KOPEERI TÖÖLEHT arvutisse, täida ära ja saada õpetaja mailile ivi@saksa.tln.edu.ee Faili nimi peab olema: Teie nimed + tööleht Kirjuta töölehele punktiiri asemele oma nimi ja klass. Salvesta aeg-ajalt oma tööd! · Täida tabel: märgi eoonide, aegkondade ja ajastute nimetused. Kasuta selleks geokronoloogilist tabelit http://kodu.ut.ee/~mi/ · Kopeeri ja kleebi vähemalt 5 erinevasse lahtrisse enamlevinud fossiili pilt ja kirjuta juurde nimetus (näide trilobiit) http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kivististe_maaraja.html Pildi kopeerimiseks ava pilt, parem hiireklahv kopeeri pilt ­ leia tabelis õige lahter, kleebi, vähenda pilti! · Kirjelda lühidalt, milline oli Maa kliima erinevates ajastutes http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/ · Kirjuta vähemalt 5 erinevasse lahtrisse Eesti geoloogilise vaatamisvä

Geograafia
thumbnail
2
odt

Eesti geoloogiline asend

MAA JA MAAKOOR Maa tekke tähtsamad hüpoteesid. Maa siseehitus: maakoor; settekivimid, graniit- ja basaltkest; vahevöö, tuum GEOLOOGILISED PROTSESSID JA NENDE OSA MINERAALIDE, KIVIMITE NING MAAVARADE TEKKIMISEL Endogeensete protsesside seos Maa siseenergiaga. Maakoore kurrutusliikumised, murrangud, maavärinad, vulkanism. Maakera seismiliselt aktiivsed piirkonnad minevikus ja tänapäeval. Neotektoonilised liikumised. Tardkivimite (süva- ja purskekivimite) teke. Eksogeensed protsessid (välisjõudude põhjustatud): murenemine, põhjavete, tuule, liustike, mere, laguuni, järvede ja soode tegevus. Murenemise tüübid: rabenemine, porsumine ja biokeemiline murenemine. Koopad. Speleoloogia -- koobaste uurimisega tegelev teadusharu. Välisjõudude osa pindmiste maardlate tekkes. Murenemiskooriku maavarad (rauamaak, boksiit, kaoliin). Puistmaardlad (kuld, plaatina, titaan). Kivimite moone e metamorfism. Mineraaliteke metamorfsed protsessid. Asbesti, korundi, grafiidi, marmori jt maardla

Geograafia
thumbnail
5
doc

GEOLOOGILINE EHITUS

GEOLOOGILINE EHITUS Eesti asub Ida ­Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudetatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Maa geoloogiline ajalugu ulatub tagasi u 4,5 miljardi aasta tagusesse aega. Suurimaid geoloogilisi perioode nimetatakse eoonideks ( arhaikum, protersoikum ja fanerosoikum). Fanerosoikum jaguneb vana-,kesk-ja uusaegkonnaks. Aegkonnad jagunevad ajastuteks. 3.1 aluspõhi Aluspõhjaks nimetatakse kõiki pinnakatte all lamavaid kivimeid. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Aluskord Aluskorra tugevamad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti asub Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb peamiselt kristalsetest

Geograafia
thumbnail
2
docx

Eesti Geoloogiline Ehitus - Kordamisküsimused

EESTI GEOLOOGILINE EHITUS Kordamisküsimused 1. Millisel platvormil asub Eesti? Selgita platvormi ehitust. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormil. Platvormi iseloomustab kahekorruseline ehitus, allpool ehk aluskorras on kristalsed kivimid ja ülevalpool ehk pealiskorras settekivimid. Aluskord ei ulatu Eesti alal kordagi maapinnale. 2. Mis kilbiga piirneval alal asub Eesti? Selgita kilbi ehitust. Eesti piirneb loodes Fennoskandia kilbiga. Kilbi ehitus on sarnane Eesti aluskorra kivimitega. Seal on levinud on mitmesugused moondekivimid. 3. Kuidas liigitatakse kivimeid tekke järgi? Too näiteid. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tardkivimid, moondekivimid ja settekivimid. Tardkivimid on tekkinud magma jahtumisel ja kristalliseerumisel. Settekivimid tekivad murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel ja kivistumisel. Tekivad liivakivi, lubjakivi, savikilt,

Geograafia



Märksõnad


Kommentaarid (2)

kollupollu profiilipilt
kollupollu: ei ole hea, igalt poolt saab sellist infot ja veel ilma punktideta
18:01 22-09-2010
ssAr profiilipilt
Siim Kommussar: ei ole hea
17:51 17-11-2009





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun