Põhjavee reostus (0)

2.slaid
Põhjavesi on maakoore ülemises osas alus- ja pealiskorrakivimites ning pinnakattes olev vesi. Üldiselt on Eestis alates viiest kuni kümnest meetrist kõik kivid ja poorid täitunud veega, kuid mitte ühtlaselt. On nii veevaesemaid, kui veerikkamaid kivimikihte, mis sõltuvad kivimikihtide vee läbilaskvusest. Selle järgi jaotatakse need vettpidavateks ja vett läbilaskvateks kihtideks. Vett läbilaskvateks kihtideks on liivad , kruusad ja lõheline lubjakivi ning vettpidavateks on savikad kivimid, kuhu tekib ka põhjavesi. Lõuna-Eestis on seetõttu rohkem põhjaveekihte kui Põhja-Eestis. Põhjavesi toitub sademetest, soodest, järvedest , jõgedest ning lumesulamisveest, mis aegamööda pinnasesse imbub .
3.slaid
Põhjavee tase on viimaste aastate jooksul oluliselt kahanenud, kuna veekasutamise hulk ületab veevarude taastumise hulga. Seda on põhjustanud näiteks inimeste hoolimatu veetarvitamine, Eestis tarvitatakse peaaegu 1 miljon m3 põhjavett ööpäevas. Lisaks kasutatakse seda põllumajanduses, tööstustes ning kaevandustes ja karjäärides pumbatakse põhjavett kaevandamise eesmärgil välja, kuid seda vett ei tarvitata ära. Näiteks Eesti põlevkivimaardla kaevandamisel pumbatakse välja (keskmiselt 300 000 m³) vett ööpäevas, millest praegu kasutatakse ära vaid väike osa, kuid mida tegelikult annaks kasutada nii põllumajanduses, tööstustes, kui ka mujal.
4.slaid
Põhjavett reostavad näiteks prügilad, mille pinnas on vett läbilaskev ning tänu millele jõuavad sealsed ohtlikud ained maapinda ning edasi põhjavette. Põllumajandusehitised, milleks on näiteks siloladustamiskohad, sõnniku- ja väetisehoidlad, mis reostavad veekogu fosfori, lämmastiku ning orgaaniliste ühenditega. Põllumajandustootmises maaharimises valel ajal väetamine ja üleväetamine ning loomapidamine veekogu valgalal põhjustab põhjavee reostust. Lisaks veel tööstused, naftahoiuehitised, kanalisatsiooniehitised, transpordivahendid ja palju muud, mille õnnetuste või lekkimiste korral võib veekogudesse sattuda palju ohtlikke aineid ning selle tagajärjel hävida mõni ökosüsteem, veekogu elustik või siis põhjavesi muutuda kasutuskõlbmatuks.
5.slaid
Põhjavee reostust saab vähendada, kui kaitsta reostuse eest veekogude valgalasid, ehk maa-alasid kust veekogud oma vee saavad, kui prügilad rajada vettpidava põhjakihiga pinnasele , mida praegusel ajal ka tehakse, kui põllumajanduses õigel ajal ja õiges koguses väetada ning üleüldisel proovida ära hoida kõikvõimalikke lekkeid ja reostusi. Kuigi seda kõike proovitakse teha, toimub põhjavee reostus tahes tahtmata mingil määral.
6.slaid
Reostunud põhjavesi puhastub reostunud ja puhta vee segunemisel, reoaine lagunemisel või sidumisel mulla või pinnaosakeste külge, veel võib ta ise puhastuda reoainete lagunemisel teiste ainete kaasmõjul või bakterite abil, kuid põhjavee isepuhastusele saab loota vaid väikeste ja maapinnalähedaste reostuskollete puhul. Seetõttu on puhastusse sekkunud ka inimene ning on püüdnud seda puhastada täna puhastusjaamadele ja –väljakutele, kuid põhjavett saab puhastada vaid väikses mahus ning seal on ilmselt alati mõni keemiline ühend, mis vett mingil määral reostab.
7.slaid
Põhjavesi on meil üks peamisi joogiveeallikaid ning oluline loodusvara , mille kasutamine jätkub ilmselt ka tulevikus, kuna see on kättesaadav üle kogu Eesti. Kuna jätkub põhjavee reostumine, siis tuleb rõhku pöörata maapinnalähedase, kiiresti taastuva põhjavee kasutamisele. Põhjavee kvaliteedi säilitamiseks on oluline veekasutajate ja põllumajandustootjate koostöö veekogu toitealade kasutamisel . Oluline on karstialade ja looduslike allikate säilitamine tulevaste põlvkondade jaoks ning tulevikus on otstarbekas kasutada põhjavett joogivee vajaduste rahuldamiseks.