Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eraisikutele antud laenude jääk ja käive (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Eraisikutele antud laenude jääk ja käive #1 Eraisikutele antud laenude jääk ja käive #2 Eraisikutele antud laenude jääk ja käive #3 Eraisikutele antud laenude jääk ja käive #4 Eraisikutele antud laenude jääk ja käive #5 Eraisikutele antud laenude jääk ja käive #6 Eraisikutele antud laenude jääk ja käive #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siki001 Õppematerjali autor
lühike kospekt eksamiks loengumaterjali põhjal

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
odt

Eesti majanduse areng 1990-2011

poolaastaga EESTI MAJANDUS 2007 AASTAL Euroopa Keskpank (EKP) jätkas suurenevat inflatsioonisurvet silmas pidades rahapoliitiliste intressimäärade tõstmist ka 2007. aasta esimesel poolel. Ameerika Ühendriikide pankadest väljastatud riskantsetest eluasemelaenudest alguse saanud ebakindlus levis augustis üle kogu maailma ning mõjutas ka EURIBORi tõusu suunas. Eestis kallinesid eluasemelaenud aastaga 1,8 ja äriühingutele antud pikaajalised laenud 1,2 protsendipunkti võrra. See koos majanduskasvu aeglustumise väljavaadetega vähendas laenunõudlust ja kiirendas juba 2006. aasta keskel alguse saanud laenumahu kasvutempo alanemist. 2008. aasta alguses oli reaalsektorile antud laenude maht eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud vaid ligikaudu 30%.Kokkuvõttes oli rahapoliitiline keskkond 2007. aastal märksa kitsendavam kui varasematel aastatel, kuigi kapitali sissevool jäi endiselt suureks

Majandus
thumbnail
62
doc

Finantsjuhtimise praktikaaruanne

kontoplaani. Igal kontoplaanil on kaks poolt ­ deebet ja kreedit. Esimest kajastatakse aktivakontodes ja teist passivakontodes. 7 Kontoplaani kontonumbrid erinevad igas ettevõttes. Tuleb vaid jälgida, et peetakse kinni headest tavadest ja Raamatupidamisseadusest. Ettevõte saab valida, kas palkab omale kohapeale raamatupidaja või ostab antud teenust sisse raamatupidamisteenusi pakkuvalt ettevõttelt. AS Viljandi Aken ja Uks on valinud variandi, kus tegeleb raamatupidamisega ise. Kuigi Eesti Raamatupidamise seadus sätestab ettevõtete jaoks finantsraamatupidamise üleüldised piirid ja normid, peab ettevõtte siiski koostama ja kinnitama oma firmasisesed raamatupidamise sise-eeskirjad. Tuleb arvestada, et antud eeskirjad peavad olema vastavuses kehtiva seadusandlusega.

Praktika aruanne
thumbnail
15
odt

EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010

Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubanduse osakond Kaili Olgo ja Tiia Saarna EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 Uurimustöö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 Sisukord SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. EELARVE JA SELLE VAJADUS.......................................................................4 1. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 ­ 2001.................5 2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2002 ­ 2003.................6 3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2004 ­ 2005.................8

Ühiskond
thumbnail
12
odt

KREEKA JA ISLANDI MAJANDUSKRIISIDE VÕRDLUS

välisinvesteeringutega. Kolm kõige olulisemat muudatust toimus rahanduses. Esiteks muudeti Islandi keskpank (Central Bank of Iceland, CBI) riigist sõltumatuks. Teiseks Keskpank ja valitsus leppisid kokku inflatsiooni sihtmäärale suunatud reziimi ning kolmandaks muudeti fikseeritud krooni kurss kõikuvaks. Aastal 2007 koosnes Islandi pangandussüsteem kolmest suurest pangast, mis võtsid enda alla 85% kogu riigi pangandusest. Enne kriisi algust oli kolme panga laenude ja varade hulk kokku umbes 168 miljardit eurot. 4 Kreeka majandus Kreeka on lõuna Euroopas asuv ligikaudu 10,77 miljoni elanikuga 130 975 ruutkilomeetrine riik, mille pealinnaks on Ateena ning rahaühikuks euro. Riigis 2 Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2, lk 132 3 Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2, lk 132

Majandus
thumbnail
22
doc

Kaska-Luiga Talu

detsembri seisuga. Jooniselt loeb välja, et 1999. ja 2001.aastal on loomade arv vähenenud, see on tingitud loomade prakeerimisest aasta lõpul kuna järgneval aastal riikliku toetuse väljamaksmiseni lehmade karjast väljaviimine oli keelatud. Alates 2003. aastast on toetuste väljamaksmise korda muudetud ning praaklehmi saab asendada poegivate mullikatega. Piimakarja suurendamisega suureneb ka proportsionaalselt noorkari. Käesolevaks ajaks on tekkinud olukord, kus loomade käive ei vasta enam loomakohtade arvule, seoses sellega on vajalik ehitada uus laut, kus peaksid olema sisse viidud uued tehnoloogilised muudatused, selleks on taotletud ka täiendavalt piimatootmise kvooti. 7 2.2 Tootmise suund ja mahud Kaska-Luiga talu põhitoodanguks on piim, liha ja teravili. Müügiks kasvatatakse ka rukist, nisu ja rapsi. Loomasööta varub talu ise, vajadusel ostetakse sööta ka juurde. 2001.a

Majandus
thumbnail
82
docx

Rahanduse ülevaade

muutumine ajas, kuna tänapäeva tehingute väärtused on oluliselt suurenenud, inflatsioon on muutlikum ja tehingud võivad olla pikaajalised. Raha loomise protsess Kommertspangad peavad keskpanka panema 10% oma kogurahast iga dekaadi järel, siis keskpank teab kui palju raha saab kommertspank laenata. Dekaad – 10 päeva. Aktiva Passiva ArveldusKonto: 100 Hoius:100 Arvelduskonto: 90 Hoius:100 Laen : 90 H:100 Kohustuslik Reserv : KohustuslikRes. : 10 H:90 10 ArveldusKonto:90 100 100 Laen : 90 H : 100 KohustuslikRes. : 10 Raha loomise protesessi mõjutavad(pidurdavad) tegurid 1

Finantsanalüüs
thumbnail
18
docx

EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008

kolmandates riikides, seega pärsib see otseselt nii meie väike- kui ka suurtootjaid. Eesti kaotaks olulise impordi- ja ekspordikanali. Samuti on probleemiks väheste kogemuste, spetsialistide ja ekspertide arv, kes suudaksid REACHiga kaasnevaid tegevusi ettevõtete juures läbi viia. (Priilinn, K. 2005) 9 3. Välisinvesteeringud keemiatööstuses Kuna investeeringute kohta pole keemiatööstuses täpseid numbreid leida, siis antud töös on väljatoodud töötleva tööstuse otseinvesteeringud, mille alla ka keemiatööstus kuulub. Tabel 3. Välisriikide otseinvesteeringud töötlevas tööstuses (tuhat krooni) 2004 2005 2006 2007 2008 Töötlev tööstus 2 776 553 2 973 784 4 003 976 2 607 080 693 422 Allikas: Eesti Pank [http://www.eestipank.info/dynamic/itp1/itp_report_1f.jsp?

Majandus
thumbnail
31
doc

Majanduse artikleid

Ärge lõpetage vana aastat uute laenudega, vaid kinkige oma perele laenuvaba aasta algus. Tõeline jõulurõõm ei tule poest ostetud asjadest, vaid lähedastega meeldivalt koosveedetud ajast,» seisis rahvaliidu ja sotsiaaldemokraatide noorte ühises avalduses. Täpsemalt hoiatavad nad SMS- ja kiirlaenude eest. Noorpoliitikud täheldasid, et sel aastal on jõulueelsete kulutust ja tarbimist õhutavate reklaamide sekka lisandunud ka laenude reklaamid, milles pakutakse võimalusi teha suuri ja kalleid kingitusi. «Jõuluhulluse keerises ei pruugi paljud märgata, et on end rahatuks poodelnud. Karm tõde saabub uuel aastal teadmisega, et tõeliselt vajalikeks kulutusteks, näiteks üüri või toidu eest maksmiseks enam raha ei jätku,» lõpetasid noored oma avalduse. Võrumaa valdades erineb vee hind kümnekordselt 18.12.2008 www.tarbija24.ee

Majandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun