Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eraisikutele antud laenude jääk ja käive (0)

1 Hindamata
Punktid
EESTI MAAÜLIKOOL
Metsandus- ja maaehitusinstituut
Maaehituse oskakond
Mart Rebane
Majandusteaduse alused
Eraisikutele antud laenude jääk ja käive
Silver Toompalu
Tartu 2010
Sisukord
Sissejuhatud..............................................................................................................................3
Eraisikutele antud laenude jääk aastatle 2000-2009.................................................................4
Eraisikutele antud laenude käive aastatle 2000-2009...............................................................6
Kasutatud kirjanus .....................................................................................................................8
Sissejuhatus
Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut . Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase. Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel otseselt ka seotud.
Mina valisin makromajanduslikuks uurimisobjektiks eraisikutele antud laenude käive ja jääki aastatel 2000-2009. Laen on võlgnevuse liik. Laenu andmiseks vormistatakse leping, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel.
Laenude võtmist mõjutavad põhiliselt intressimäärad. Intressimäär on oma olemuselt hind, mida makstakse raha laenuksvõtmise eest ja saadakse raha laenuandmise eest mingil perioodil, mida väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast. Euroopa Keskpank saab euroala intressitaset mõjutada muutes näiteks pankade refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi ja teisi keskseid intressimäärasid. Nimetatud intressimäärad panevad paika alumise ning ülemise intressitaseme mille alusel europangad võivad Keskpangast laenu võtta või oma raha hoiustada. Kui nüüd Euroopa Keskpank on otsustanud oma keskseid intressimäärasid tõsta, siis paratamatult kasvavad ka pankadevahelise rahaturu intressid ning vastupidi.
Laenude võtmise põhjused:
  • Maja ostmine / ehitamine/ renoveerminine
  • Õppelaenu maksimine
  • Tarbeesemete vajadus( auto, külmkapp, telekas)
  • Võlgade tasumine ( sms- ja kiirlaenud )

Eraisikutele antud laenude jääk aastatle 2000-2009
 
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
Eraisikutele
6 899,5
 9 237,3
12 997,9
 19 238,8
29 301,5
49 810,9
 81 266,9
108 865,9
120 677,8
117 258,1
Lühiajalised
131,2
159,4
213,8
244,9
617,0
888,1
1 474,8
1 352,4
 1 776,0
1 949,6
Pikaajalised
6 768,1
9 077,6
12 997,9
18 993,9
28 684,6
48 922,5
79 786,7
107 504,3
118 802,7
115 263,1
Tarbimislaenud
456,0
845,9
1 173,8
1 484,0
2 685,0
4 412,7
8 350,0
12 501,5
 13 392,8
11 966,1
Eluasemelaenud
4 478,9
6 061,8
9 282,1
14 924,6
23 472,7
40 964,4
66 933,6
88 024,8
 97 156,0
95 617,1
Antud tabel ja joonis kirjeldavad eraiskutele antud laenud jääki aastatel 2000-2009.
Aastal 2000 oli eraiskutele antud laenude jääk kokku 6 899,5 miljonit krooni ning pikaajaliste laenude 6 768,1 miljonit krooni. Kõige väiksema summa moodustas lühiajalised laenud ja eluasemelaenud, mis olid vastvalt 131,5 ja 456,0 miljonit krooni. 2001 aastal eraisikutele aintud laenude jääks kasvas  9 237,3 miljoni kroonini, ka pikaajaliste ja elusasemelaenude jääk kasvas 9 077,6 miljoni kroonini. Kõige vähem tõsis lühiajaliste ja tarbimislaenude jääk. 2002 aastal kasvas jällegi kõikide laenude jääk. Eraisikute-, pikaajaliste- ja eluasemelaenud tõusid kõige rohkem vastavalt 12 997,9 , 2 997,9 ja 9 282,1 miljonini. Kuid kasvasid ka lühiajalisedlaenud 213,8 miljonini ja ka tarbimislaenud ületasid tuhande miljoni piiri. 2003 aastal tõusis laenude jääk jällegi kõige rohkem eraisikutele- ja pikaajalistelaenude jääk. Ka tarbimislaenud ületasid tuhande miljoni piiri. 2004 aastal kasvasid kõige enam 10 tuhat miljonit eraisikute ja pikaajaliste laenud jääk, need tõusis 29 301,5 ja 28 684,6 kroonini. Ning ka tarbimislanud ja lühiajalised laenud topelt, vastvalt 2 685,0 ja 617,0. 2005 aastal oli kasv jällegi märgatav. Kõik laenud tõusid eraiskutelaenud 49 810,9, lühiajalisedlaenud 888,1, pikaajalisedlaenud 48 922,5, tarbimislaenud 4 412,7 ja elusasmelaenud 40 964,4 mijloni kroonini. Ka 2006 ja 2008 aastal tõusid laenude jäägid. Kõige suurem oli tõus eraisikutelaenude jääk oli 2007 aastal, kui see tõusis 81 266,9 kroonilt 108 865,9 miljoni kroonini. 2007 kasvasid kõik laenud peale lühiajalistelaenude jääk, see langes 1 474, 8 kuni 1 352, 4 miljoni kroonini. Kuid 2008 aastal lühialaised laenud tõusid 1 776,0 kroonini. 2009 aastal tõi majnaduskriis kaasa suur languse, kui eraiskutelaenud, pikaalajalisedlaenud, elusasemelaenud ning ka tarbimislaenudlaenude jääk langes, ainuke mis suutis tõusu jätkata olid lühiajalisedlaenud, mis tõusid 1776 1949,6 miljoni kroonini.
Eraisikutele antud laenude käive aastatel 2000-2009
 
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
Eraisikutele
2 968,8
4 085,8
5 866,7
9 334,7
14 567,8
27 181,1
45 572,2
44 417,6
30 668,6
11 077,9
Lühiajalised
212,3
254,4
280,2
379,1
499,4
667,7
1 216,6
1 264,9
946,1
630,0
Pikaajalised
2 747,3
3 820,0
5 563,7
8 950,2
13 067,4
26 444,8
1 214,0
1261.1
943,5
636,3
tarbimislaenud
884,0
890,7
647,0
768,7
1 158,9
2 735,0
5 762,0
6 849,0
4 370,5
2 014.6
eluasemelaenud
1 875,0
2 748,5
4 992,3
7 951,4
12 609,6
23 019,3
36 596,4
33 418,4
22 120,2
6 978,7
Tabel ja joonis kirjeldavad eraisikutele laenude käivet aastatel 2000-2009. Aastatel 2000-2005 kasvas iga aastaga eraisikutele antud laenude käive. Eraisikutelaenude käve tõusis kõige rohkem aastal 2006 kui 27 181,1 miljonilt kroonilt 45 572,2. Lühiajalisedlaenud, eluasemelaenud ja tarbimislaenud tõusid kõige enam ka 2006 aastal. Pikaajalised laenud kasvasid kõige enam 2004 aastal. 2005 aastal tuli esimene suur langus, see toimus pikajalistelaenude käibelt, kui 26 444,8 kroonilt laengesid laenud 1 214,0 miljoni kroonini. Alates 2006 aastas algas kõigi laenude käibe langus. Kõige enam langes eraisikutelaenude käive aastal 2009, kui see langes aastaga 19 580 miljonit krooni.
Kasutatud kirjandus
  • Eesti Pank , Eraiskutele aintud laenude käive, http://www.eestipank.info/dynamic/itp/itp_report.jsp?reference=36&className=EPSTAT&lang=et (10.12.2010)
  • Eesti Pank, Erasikutele antud laenude jääk, http://www.eestipank.info/dynamic/itp/itp_report.jsp?reference=37&className=EPSTAT&lang=et (10.12.2010)
  • Laenud, http://et.wikipedia.org/wiki/Laen ( 10.12.2010)
    7
  • Vasakule Paremale
    Eraisikutele antud laenude jääk ja käive #1 Eraisikutele antud laenude jääk ja käive #2 Eraisikutele antud laenude jääk ja käive #3 Eraisikutele antud laenude jääk ja käive #4 Eraisikutele antud laenude jääk ja käive #5 Eraisikutele antud laenude jääk ja käive #6 Eraisikutele antud laenude jääk ja käive #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor siki001 Õppematerjali autor
    lühike kospekt eksamiks loengumaterjali põhjal

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti majanduse areng 1990-2011
    11
    odt

    Eesti majanduse areng 1990-2011

    poolaastaga EESTI MAJANDUS 2007 AASTAL Euroopa Keskpank (EKP) jätkas suurenevat inflatsioonisurvet silmas pidades rahapoliitiliste intressimäärade tõstmist ka 2007. aasta esimesel poolel. Ameerika Ühendriikide pankadest väljastatud riskantsetest eluasemelaenudest alguse saanud ebakindlus levis augustis üle kogu maailma ning mõjutas ka EURIBORi tõusu suunas. Eestis kallinesid eluasemelaenud aastaga 1,8 ja äriühingutele antud pikaajalised laenud 1,2 protsendipunkti võrra. See koos majanduskasvu aeglustumise väljavaadetega vähendas laenunõudlust ja kiirendas juba 2006. aasta keskel alguse saanud laenumahu kasvutempo alanemist. 2008. aasta alguses oli reaalsektorile antud laenude maht eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud vaid ligikaudu 30%.Kokkuvõttes oli rahapoliitiline keskkond 2007. aastal märksa kitsendavam kui varasematel aastatel, kuigi kapitali sissevool jäi endiselt suureks

    Majandus
    Finantsjuhtimise praktikaaruanne
    62
    doc

    Finantsjuhtimise praktikaaruanne

    kontoplaani. Igal kontoplaanil on kaks poolt ­ deebet ja kreedit. Esimest kajastatakse aktivakontodes ja teist passivakontodes. 7 Kontoplaani kontonumbrid erinevad igas ettevõttes. Tuleb vaid jälgida, et peetakse kinni headest tavadest ja Raamatupidamisseadusest. Ettevõte saab valida, kas palkab omale kohapeale raamatupidaja või ostab antud teenust sisse raamatupidamisteenusi pakkuvalt ettevõttelt. AS Viljandi Aken ja Uks on valinud variandi, kus tegeleb raamatupidamisega ise. Kuigi Eesti Raamatupidamise seadus sätestab ettevõtete jaoks finantsraamatupidamise üleüldised piirid ja normid, peab ettevõtte siiski koostama ja kinnitama oma firmasisesed raamatupidamise sise-eeskirjad. Tuleb arvestada, et antud eeskirjad peavad olema vastavuses kehtiva seadusandlusega.

    Praktika aruanne
    EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010
    15
    odt

    EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010

    Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubanduse osakond Kaili Olgo ja Tiia Saarna EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 Uurimustöö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 Sisukord SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. EELARVE JA SELLE VAJADUS.......................................................................4 1. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 ­ 2001.................5 2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2002 ­ 2003.................6 3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2004 ­ 2005.................8

    Ühiskond
    KREEKA JA ISLANDI MAJANDUSKRIISIDE VÕRDLUS
    12
    odt

    KREEKA JA ISLANDI MAJANDUSKRIISIDE VÕRDLUS

    välisinvesteeringutega. Kolm kõige olulisemat muudatust toimus rahanduses. Esiteks muudeti Islandi keskpank (Central Bank of Iceland, CBI) riigist sõltumatuks. Teiseks Keskpank ja valitsus leppisid kokku inflatsiooni sihtmäärale suunatud reziimi ning kolmandaks muudeti fikseeritud krooni kurss kõikuvaks. Aastal 2007 koosnes Islandi pangandussüsteem kolmest suurest pangast, mis võtsid enda alla 85% kogu riigi pangandusest. Enne kriisi algust oli kolme panga laenude ja varade hulk kokku umbes 168 miljardit eurot. 4 Kreeka majandus Kreeka on lõuna Euroopas asuv ligikaudu 10,77 miljoni elanikuga 130 975 ruutkilomeetrine riik, mille pealinnaks on Ateena ning rahaühikuks euro. Riigis 2 Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2, lk 132 3 Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2, lk 132

    Majandus
    Kaska-Luiga Talu
    22
    doc

    Kaska-Luiga Talu

    detsembri seisuga. Jooniselt loeb välja, et 1999. ja 2001.aastal on loomade arv vähenenud, see on tingitud loomade prakeerimisest aasta lõpul kuna järgneval aastal riikliku toetuse väljamaksmiseni lehmade karjast väljaviimine oli keelatud. Alates 2003. aastast on toetuste väljamaksmise korda muudetud ning praaklehmi saab asendada poegivate mullikatega. Piimakarja suurendamisega suureneb ka proportsionaalselt noorkari. Käesolevaks ajaks on tekkinud olukord, kus loomade käive ei vasta enam loomakohtade arvule, seoses sellega on vajalik ehitada uus laut, kus peaksid olema sisse viidud uued tehnoloogilised muudatused, selleks on taotletud ka täiendavalt piimatootmise kvooti. 7 2.2 Tootmise suund ja mahud Kaska-Luiga talu põhitoodanguks on piim, liha ja teravili. Müügiks kasvatatakse ka rukist, nisu ja rapsi. Loomasööta varub talu ise, vajadusel ostetakse sööta ka juurde. 2001.a

    Majandus
    Rahanduse ülevaade
    82
    docx

    Rahanduse ülevaade

    muutumine ajas, kuna tänapäeva tehingute väärtused on oluliselt suurenenud, inflatsioon on muutlikum ja tehingud võivad olla pikaajalised. Raha loomise protsess Kommertspangad peavad keskpanka panema 10% oma kogurahast iga dekaadi järel, siis keskpank teab kui palju raha saab kommertspank laenata. Dekaad – 10 päeva. Aktiva Passiva ArveldusKonto: 100 Hoius:100 Arvelduskonto: 90 Hoius:100 Laen : 90 H:100 Kohustuslik Reserv : KohustuslikRes. : 10 H:90 10 ArveldusKonto:90 100 100 Laen : 90 H : 100 KohustuslikRes. : 10 Raha loomise protesessi mõjutavad(pidurdavad) tegurid 1

    Finantsanalüüs
    EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008
    18
    docx

    EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008

    kolmandates riikides, seega pärsib see otseselt nii meie väike- kui ka suurtootjaid. Eesti kaotaks olulise impordi- ja ekspordikanali. Samuti on probleemiks väheste kogemuste, spetsialistide ja ekspertide arv, kes suudaksid REACHiga kaasnevaid tegevusi ettevõtete juures läbi viia. (Priilinn, K. 2005) 9 3. Välisinvesteeringud keemiatööstuses Kuna investeeringute kohta pole keemiatööstuses täpseid numbreid leida, siis antud töös on väljatoodud töötleva tööstuse otseinvesteeringud, mille alla ka keemiatööstus kuulub. Tabel 3. Välisriikide otseinvesteeringud töötlevas tööstuses (tuhat krooni) 2004 2005 2006 2007 2008 Töötlev tööstus 2 776 553 2 973 784 4 003 976 2 607 080 693 422 Allikas: Eesti Pank [http://www.eestipank.info/dynamic/itp1/itp_report_1f.jsp?

    Majandus
    Majanduse artikleid
    31
    doc

    Majanduse artikleid

    Ärge lõpetage vana aastat uute laenudega, vaid kinkige oma perele laenuvaba aasta algus. Tõeline jõulurõõm ei tule poest ostetud asjadest, vaid lähedastega meeldivalt koosveedetud ajast,» seisis rahvaliidu ja sotsiaaldemokraatide noorte ühises avalduses. Täpsemalt hoiatavad nad SMS- ja kiirlaenude eest. Noorpoliitikud täheldasid, et sel aastal on jõulueelsete kulutust ja tarbimist õhutavate reklaamide sekka lisandunud ka laenude reklaamid, milles pakutakse võimalusi teha suuri ja kalleid kingitusi. «Jõuluhulluse keerises ei pruugi paljud märgata, et on end rahatuks poodelnud. Karm tõde saabub uuel aastal teadmisega, et tõeliselt vajalikeks kulutusteks, näiteks üüri või toidu eest maksmiseks enam raha ei jätku,» lõpetasid noored oma avalduse. Võrumaa valdades erineb vee hind kümnekordselt 18.12.2008 www.tarbija24.ee

    Majandus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun