Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti keskmine brutokuupalk (0)

1 Hindamata
Punktid

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Eesti keskmine brutokuupalk
Iseseisev töö aines „Majandusteaduste alused“
Eesti keskmine brutopalk
Tabel 1. Eesti keskmine brutopalk (eurodes) aastatel 2007, 2009, 2011, 2013, 2015 kuude järgi.
 
2007
2009
2011
2013
2015
Jaanuar
631,128
780,17
749,26
876
992
Veebruar
658,737
759,526
785,07
882
984
Märts
691,396
790,779
843,47
940
1 053
Aprill
684,494
788,414
801,11
957
1 054
Mai
728,401
775,057
859,56
954
1 058
Juuni
806,565
875,142
912,93
1 014
1 135
Juuli
687,881
766,62
784,61
944
1 051
August
691,716
719,773
817,32
904
1 023
September
710,825
769,88
825,53
942
1 063
Oktoober
739,074
781,384
812,73
962
1 066
November
774,609
759,973
867,76
968
1 093
Detsember
841,972
809,249
918,02
1 028
1 160
Allikas: Eesti Statistika andmebaas
Aastal 2007 oli Eesti keskmine brutopalk kõrgeim detsembris, milleks oli 841,972 eurot. Sellele järgnes juuni, kus oli keskmiseks brutopalgaks 806,565 eurot. Madalaim Eesti keskmine brutopalk oli jaanuaris, milleks oli 631,128 eurot.
Aastal 2009 oli Eesti keskmine brutopalk võrreldes 2007 aastaga tõusnud igakuiselt, vaid novembris ning detsembris oli keskmine brutopalk mõnevõrra langenud. 2009 aastal oli brutopalk kõrgeim juunis, milleks oli 875,142 eurot. Madalaim keskmine brutopalk oli augustis, milleks oli 719,773 eurot.
Aastal 2011 oli Eesti keskmine brutopalk võrreldes 2009 aastaga madalam vaid jaanuaris, ülejäänud kuudel oli keskmine brutopalk tõusnud. Kõrgeim brutopalk oli detsembris, milleks oli 918,02 eurot. Madalaim keskmine brutopalk oli jaanuar, milleks oli 749,26 eurot.
Aastal 2013 oli Eesti keskmine brutopalk võrreldes 2011 aastaga tõusnud kohati lausa märgatavalt ning palgatõusu on näha iga kuu kohta. Kõrgeim brutopalk oli detsembris, milleks oli 1028 eurot ning madalaim jaanuaris, 876 eurot.
Edasi brutopalga langust tabeli järgi järeldada ei saa, keskmine brutopalk liigub edasi vaid tõusvas joones. Aastal 2015 oli Eesti keskmine brutopalk kõrgeim detsembris, milleks oli lausa 1160 eurot ning madalaim veebruaris, milleks oli 984 eurot.
Tabelist on näha, et aastate vältel on kõrgeim brutopalk valdavalt olnud detsembris, väljatoodud viie aasta andmete põhjal on neljal aastal kõrgeimaks brutopalgaks olnud kuude lõikes detsember ning vaid ühel aastal juunis. Eesti keskmine brutopalk oli väljatoodud aastatel kolmel aastal väikseim jaanuaris (2007, 2011, 2013), 2009 aastal augustis ning 2015 aastal veebruari. Võrreldes 2007 aasta jaanuari ning 2015 aasta jaanuari on brutopalga tõus olnud lausa 360,872 eurot. Tabelist on näha, et antud aastate lõikes on Eesti keskmine brutopalk järjest tõusnud, mille põhjuseks võib olla kroonilt üleminek eurole, mis tõstis küll hindu, kuid ka palkasid. Tänu keskmise brutopalga tõusule kaasnes ka majanduse kasv, tänu millele tõuseb ka meie inimeste elatustase. See aitab ka kaasa majanduse arengule.
Tartu maakonna aasta keskmine brutopalk aastate lõikes
Joonis 1. Tartu maakonna aasta keskmine brutopalk aastatel 2007, 2009, 2011, 2013, 2015.
Antud aastatel oli Tartu maakonna brutopalk madalaim 2007 aastal ning suurim 2015 aastal.
Harju maakonna madalaim brutopalk oli aastal 2007 ning kõrgeim 2015 aastal.
Võrreldes aastate kaupa keskmise brutopalga erinevust Tartu maakonnas ning Harju maakonnas võib öelda, et mõlemas maakonnas oli madalaim brutopalk aasta vältel 2007 aastal ning kõrgeim samuti mõlemas maakonnas aastal 2015. Jällegi on näha iga-aastast keskmist brutopalga tõusu.
Kasutatud kirjandus
Statistika andmebaas. [e-andmebaas] http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=PA51&path=../Database/MAJANDUS/12PALK_JA_TOOJEUKULU/01PALK/04LUHIAJASTATISTIKA/&lang=2 (16.11. 2016 )
Statistika andmebaas. [e-andmebaas] http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=Pa5321&ti=KESKMINE+BRUTO-+JA+NETOKUUPALK+MAAKONNA+J%C4RGI&path=../Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/&lang=2 (16.11.2016)
Eesti keskmine brutokuupalk #1 Eesti keskmine brutokuupalk #2 Eesti keskmine brutokuupalk #3 Eesti keskmine brutokuupalk #4 Eesti keskmine brutokuupalk #5 Eesti keskmine brutokuupalk #6
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor abcde . Õppematerjali autor
Iseseisev töö aines „Majandusteaduste alused“

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Viljandi linna kinnisvaraturul korteromanditega tehtud tehingud majandustõusu ja -languse perioodil
14
docx

Viljandi linna kinnisvaraturul korteromanditega tehtud tehingud majandustõusu ja -languse perioodil

majandustõusu ning –languse perioodil. Koostatud töö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada seoseid tehtud tehingute ning kinnisvaraturgu iseloomustavate parameetrite vahel. Uuritavaks perioodiks on valitud 2003 – 2014. aasta, mis iseloomustavad kõige paremini turul toimunud muutusi. Makromajanduslikeks indikaatoriteks on valitud korteromandi tehingud Viljandi linnas, sisemajanduse koguprodukt (SKP), töötuse määr, keskmine brutopalk ning keskmine ruutmeetri hind. Majandustõusu perioodi alguses tundus inimestele, et kõik läheb paremaks, kui kunagi varem. Inimestel oli tööd, vaba raha mida investeerida, palgad tõusid jõudsalt, võeti laenu teadmisega, et kinnisvara hind tõuseb enam veel. Majanduskriis sai alguse laenudest, mida anti küllaltki kerge käeliselt, samal ajal kui intressid tõusid laenasid inimesed veel enam. Aastatel 2003 – 2008 olid

Majandusteooria alused
Makromajanduslike tegurite side kinnisvaraturu näitajatega-Põlva maakonna makromajanduslike tegurite side kinnisvaraturuga
16
docx

Makromajanduslike tegurite side kinnisvaraturu näitajatega: Põlva maakonna makromajanduslike tegurite side kinnisvaraturuga

õpitud, et pakkumiste arv on väga kõikuv ning ei lähe alati elanike arvuga kokku. Pärast aastat 2015 on pakkumiste arv küll vähenenud koos elanikkonna arvuga, kuid ometi ei saa neid kõiki ühte patta panna, nad mõjutavad teineteist mingil määral, kuid mitte oluliselt. 5 Joonis 2 Piirkonna elanikkonna side pakkumiste arvuga (2, 7 lk 14) 1.2. Keskmine brutokuupalk ning selle side tehingute arvu ja koguväärtusega Teine uuritud makromajanduslik tegur näitab käesolevas ülevaates, majandusaasta lõikes ja kvartalite kaupa, keskmist Põlva maakonna elaniku brutokuupalka. Kõrgeima kuupalga tipuks sai 2020. aasta neljas kvartal 1324-euroga (vt joonis 3 lk 7). Andmetest saab järeldada, et üldjuhul on siiski keskmine brutopalk Põlva maakonnas vaid tõusnud. Kvartalite lõikes on aastas olnud väikseid

kinnisvara alused
PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖD
12
doc

PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖD

Tartu SISUKORD 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK...............................................................................3 1.1. LORENZ'I KÕVERAD LEIBKONDADE NETOSISSETULEKUTE PÕHJAL 1998 JA 2007 AASTA KOHTA................................................................................................................ 3 1.2. TÖÖTUSE TASEME MUUTUMINE HARJU, TARTU JA VÕRU MAAKONNAS PERIOODIL 1997-2007 VÕRRELDES EESTI KESKMISEGA..................................................................4 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBIMINE JA VÄLISKAUBANDUS............7 2.1. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE JAGUNEMINE MAJANDUSLIKU SUURUSE ALUSEL 2001. JA 2007. AASTAL.....................................................................................7 3.1. LAMBA- JA KITSEKASVATUS EESTIS AASTATEL 2001-2005................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS..............................

Ökoloogia
Viljandi turismisihtkoha analüüs ja turismipuu
20
docx

Viljandi turismisihtkoha analüüs ja turismipuu

Viljandisse meelitaks. Turismivaldkonnaga tegeledes on oluline ka teadmine, milliste riikide seas on Eestisse ja Viljandisse reisimine eriti populaarne. Külastajaid liigub Viljandisse väga paljudest erinevatest riikidest. Alljärgnevas tabelis on toodud 2011 aastal Viljandis reisinud turistid kodukoha riigi järgi. Tabel. 2 Viljandimaal ööbinud turistid elukohariigi alusel 2011. aastal. Allikas: Statistikaamet 2012 Elukohariik Osakaal, % Eesti 81,4 Soome 10,0 Rootsi 1,3 Saksamaa 1,2 Läti 1,0 Muud Euroopa riigid 4,6 Muud maailma riigid 0,5

Turismimajanduse alused
VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS
26
odt

VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS

Minule teadaolevalt pole vastaval teemal uurimistööd Karula rahvupargi elanike kohta läbi viidud. Karula rahvuspargi kohta on olemas kaks vähesel määral teemat sisaldavat, kuid teise eesmärgiga valminut tööd. Need on: · Leetma, Kadri. 1999. Kombed, keel, identiteet, traditsiooniline elulaad ja suhtumine looduskaitsesse Karula rahvuspargis (Aruanne). Võru Instituut. · Tomson, Pille. 2005. Karula rahvuspargi ala asustuse kujunemine (Referaat). Tartu: Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. 4 1. KARULA RAHVUSPARK 1.1 Ajalugu ja asukoht Karula rahvuspark on Eesti kõige väiksem rahvuspark, mis asub Kagu-Eestis Karula kõrgustikul, keeruka pinnamoega ja maastikuliselt liigendatud alal. Rahvuspargi pindala on 12300 hektarit ning see laiub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu vallas. Karula rahvuspark asutati algselt 1979

Demograafia
EESTI VABARIIK
62
pdf

EESTI VABARIIK

.....................26 KOKKUVÕTE ...................................................................................................................................28 VIIDATUD ALLIKAD......................................................................................................................29 3 SISSEJUHATUS Käesolev töö1 annab ülevaate Eesti Vabariigist käsitledes tema nime, loodust, riigikorda, haldusjaotust, sümboleid ja tähiseid, rahvastikku, riigikaitset, majandust, ajalugu ja kultuuri. Lisaks on ära toodud teiste poolt väljatoodud fakte Eesti kohta. 1 Kasutame vormistamiseks Wikipeedia artiklit. Taoline referaadi koostamise viis on keelatud, kuna sellisel juhul on tegemist plagiaadiga! 4 1. NIMI

Andme-ja tekstitöötlus
Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis
46
docx

Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis

perspektiivid Eestis“ uuritakse puhkemajandusliku sektori osatähtsust Eestis ja väljapool Eestit. Puhkemajanduse olulisus seisneb selle järjepidevas arengus ning üha suurenevas nõudluses. Puhkajate arvu kasvuga tuleb pakkuda midagi igale vanusegrupile. Kusjuures puhkajate vanuski on kasvamas. Oluline on uurida ka erinevate piirkondade omapära. See tagab õigete ettevõtete arendustegevuse vastavates piirkondades. Ainetöös keskendutakse puhkemajanduse arengule Eestis ja väljapool Eesti riigi piire. Eeskätt just Euroopa sisesele puhkemajanduslikule turismile. Välismaa puhul tuuakse välja ka mõned teised põhjused puhkamiseks, kui vaid puhkamine. Eesti siseselt keskendutakse erinevate piirkondade omapärale. Statistika on esitatud aastate 2009–2013. See periood jääb majanduskriisi lõppu, mil Eestisisene puhkemajandus aktiviseerus. Aasta 2014 kohta ei olnud Statistikaametis veel andmeid välja toodud. Ainetöö on jaotatud kahte peatükki

Turism
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

lepiti kokku 1944. aastal Bretton Woods'is toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. 24 Rahvusvaheline Valuutafond peakorter Washingtonis Ameerika Ühendriikides Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast. Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi: IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut. Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun