Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kristina Šmigun". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kristin, smigun, klassikalises, vabatehnika, võistlus, parima, torino, distantsi, sekundiga, proov, sport, suusatamise, katerina, hooaja, olümpiamängud, otepää, 10km, meistrivõistlused, marit, boksi, tein, otepääl, treener, anatoli, etappidel, rangluu, 30km, kuldmedal, renner, suusatamine, kristjan, olümpiavõitja, thunder, julia, distantsilsõitudel. Samal aastal valiti ta esimest korda Eesti parimaks naissportlaseks. 1998. pidi Kristina peaaegu kogu hooaja rangluumurru tõttu vahele jätma, kuna oma esimestele Olümpiamängudele minemis tahe oli suur, võttiski neist osa suure riskiga,siiski saavutas ta 30km sõidus 46. koha. 98/99 oli stabiilne hooaeg, Kristina Smigun-Vähi oli maailmakarikaetappidel pidevalt 7 parema hulgas ning oma esimese maailmakarikaetapi võidu sai ta Nove Mestos 15km vabatehnika sõidus. Otepää maailmakarikaetapil saavutas ta 3. koha. 1999. aastal toimus Ramsau MM, kus Kristina võitis 2 medalit- 15km vabatehnika sõidus hõbe ning 30km klassikalises pronks. Hooaeg 1999/2000 saavutas Kristina Smigun-Vähi maailmakarikavõistlustel kokkuvõttes teise koha jäädes esimesest(Bente Skari'st)maha ainult 11 punkti. 1999 valiti ta teistkordselt Eesti parimaks naissportlaseks. 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid Kristina Smigunile suureks
Püüan välja selgitada ja anda ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumistest ja ebaõnnest. Loodan leida vastuse küsimusele: kuidas ta on suutnud sportlasekarjäärist loobumata üle elada hulgaliselt ebaõnne (näiteks alusetu dopingu- süüdistus) ja pärast paariaastast pausi (emaks saamist) taas tippspordiga jätkata. Töö kirjutamisel kasutan eelkõige raamatuid, mis on seotud Kristina sportlasekarjääriga ja puudutavad Torino olümpiamänge. Lisaks otsin usaldusväärset materjali nii ajalehtedest, ajakirjadest kui ka internetist. Võimalusel püüan ka sportlasega intervjuu läbi viia ja televiisorist jälgida saabuvaid taliolümpiamänge Vancouveris. 2 Uurimistöö on üles ehitatud kuues osas. Esimeses osa annan ülevaate Kristina eluloost. Teises osas kirjutan tema spordisaavutustest ja pikemalt Torino ning Vancouveri olümpiast, mis olid Kristinale väga edukad
Kristina lapsepõlv ja meenutused lapsepõlvest. Teises peatükis kajastuvad perekond ja suhted. Kolmandas peatükis käsitletakse Kristina esimesi saavutusi ning jõudmist suurte sekka. Neljandas peatükis on luubi all karjäär suusatajana. Viies peatükk kõneleb Kristina isiklikust elust: mehele minek ja lapsed vs.karjäär .Kuues peatükk võtab vaatluse alla Kristina tunnstused. 1.LAPSEPÕLV 1.1Meenutusi lapsepõlvest Kristina Smigun sündis 23.veebruaril 1977. aastal Tartu linnas perekonda , kus nii ema kui isa olid suusatajad. Sealt ka suusapisik Kristinale. Kristina ema Ruth Rehemaa-Smigun oli superandeks suusataja, korjas juunioride EMilt peotäie medaleid, kuid sattus liiga noorelt Nõukogude Liidu täiskasvanute koondisesse ning kustus ka isa Anatoli Smigun oli kõva suusamees, kuid jäi Nõukogude Liidu koondises hammasrataste vahele, peale seda sai temast omaenda tütarde treener .
- Ujumine, vettehüpped; - Jooksmine, kiiruse kogumine ja 200 vm meetrit spurti; - Rullsuuskadel sõitmine, - Kõikvõimalikel suusa- ja jooksuvõistlustel osalemine; - Suvel paadis sõudmine; - Hiljem isa käe all jõusaal ja trenazöörid; - Mäkkejooks liivakotid seljas; - Treeningu ajal säärte ja randmete ümber tinarihmad; - Jalgrattasõit. Pereliikmed ja olulised inimesed Kristiina elus · Isa Anatoli Smigun · Ema Ruth Smigun (endise nimega Rehemaa) · Õde Katrin Smigun · Abikaasa Kristjan Thor Vähi · Perekoer Loucky, kelle ülesandeks oli olla jututeema ja stressimaandaja. · Arst Margna · Suusa määrdemeeskond Perekond · Katrin smigun sündis 21.oktoober 1979 Tartus ja on Kristina smigunni õde.Katrin on ka hea suusataja ta on võitnud 1992-2001 3 kulda, 6 hõbedat ja 2 pronksi, lisaks teatevõistluses 6 kulda. Tal on tütar Kristin-Helen
Sissejuhatus Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Kristina on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Lapsepõlv Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu ja hakkas treenima juba lapsepõlves. Seetõttu ei olnud tal palju vaba aega
Uurida kahekordse olümpiavõitja, Eesti edukaima naissuusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri ning leida vastus küsimusele: kuidas ta on suutnud vaatamata korduvale ebaõnnele tõusta maailma tippsuusatajate hulka. Uurimistöö annab ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumistest ja ebaõnnest. Allikad: raamatud, ajakirjad, ajalehed, internet ja televisioon. Uurimistöö ülesehitus 1. Elulugu 2. Saavutused 2.1. Torino olümpiamängud 2.1.1. Kristina konkurendid Torino olümpial 2.2. Vancouveri olümpiamängud 2.2.1. Kristina konkurendid Vancouveri olümpial 3. Autasud, tunnustused ja tiitlid 4. Ebaõnnestumised 5. Kristina suusatiim 6. Kristina ja ajakirjandus 1. Elulugu ü Sündinud 23.02.1977 Tartus ü Ema Rutt, isa Anatoli ja õde Katrin ü Huvi suusatamise vastu tekkis 2. klassis ü Esimene suusatreener: Herbert Abel ü
Rahnul Roland Rahnu. Suurim saavutus on tal maailmameistrivõistlustel 6. koht, Helsingis 2005. aastal Eesti suusatajad Suusatamine on üks viis liikumiseks lume või muu libiseva kattega pinnal. Suusatades liikumise hõlbustamiseks ning tasakaalu püsimiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi aladest. Eesti kuulsaimateks meessuusatajateks on vaieldamatult Andrus Veerpalu ning Jaak Mae, naissuusatajatest on Eestis kuulsaim Kristina Smigun. Andrus Veerpalu on 8. veebruaril 1971. aastal, Pärnus sündinud Eesti tuntuim murdmaasuusataja. Ta on nii Eesti suusasportlane, olümpiavõitja, kui ka maailmameister. Spordiga hakkas A. Veerpalu tegelema 1990. aastal, kuid suusatamisega 12. eluaastal ehk siis aastal 1983, Johannes Toimi õpilasena. Hetkel kuulub ta Suusaklubi Jõulusse ja tema treeneriks on Mati Alaver. A. Veerpalu suurimateks saavutusteks on kaks olümpiakulda, üks neist 2002.
Naised: Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima, Mehed: Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Priit Narusk, Timo Simonlatser ning Aivar Rehemaa, enne Sapporot , aga haigestus Anti Saarepuu. Kahjuks jäi see kordsest põnevast võitlusest välja kahekordne Olümpia võitja Andrus Veerpalu raviva põlve pärast. Kuid Sapporosse sõitis ka Jens Salumäe, kelle sihiks oli hüpata tubli tulemus suure mäe võistluses. Võistlus toimus 11 päeva. Neil Maailmameistri võistlustel ei läinud eestlastel hiilgavalt nagu oodati või loodeti. Parima eestlasena oli Kristina Smigun 6.-s 30km klassikatehnikas, kaotus võitjale + 2,32,3. Veel sõitte: naiste teade, viimane vahetus, üld kaotus võitjale + 5,22,0. ; naiste 10km vabas tehnikas 9.-s , kaotus võitjale + 57,9 ; naiste suusavahetusega sõidus 7,5km Kl + 7,5km V 10.-s , kaotus võitjale + 39,5. Teisena Jaak Mae oma parima kohaga 8
karikasarja etappidel 111 korda, millest on poodiumile jõudnud 10 korral ja sellest 6 korda kõige kõrgemal astmel. Andrus on kodusel Tartu Maratonil 3-l aastal saavutanud teise koha (1996, 1999 ja 2001) kuid võitu veel ei ole. 6. koht (53 võistlejat) 50 km klassikastiilis ühistardist sõidus. Peeter Kümmel Sünniaeg: 11.04.1982 Pikkus:192 cm Treener: Björn Kristiansen Klubi: Tartu Suusaklubi Peeter on osalenud maailmakarikasarja etappidel 44 korda. Lisaks on ta käinud ka Torino olümpiamängudel ning kahtedel maailmameistrivõistlustel. 14. koht (62 võistlejat) 1,6 km klassikasprindis. 16. koht (22 meeskonda) 6 × 1,6 km vabatehnika sprinditeates. Timo Simonlatser Sünniaeg: 17.05.1986 Pikkus: 175 cm Treener: Björn Kristiansen Klubi: Tamsalu AO Suusaklubi Timo on osalenud maailmakarikasarja etappidel 32 korda. Lisaks on ta osalenud kahtedel maailmameistrivõistlustel. 27. koht (62 võistlejat) 1,6 km klassikasprindis. Jaak Mae Sünniaeg: 25.02.1972 Pikkus: 181 cm
Eesti olümpiavõitjad Merilin Jürine KK11-PE Alfred Karl Neuland · Oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümipiavõitja · Spordiala tõstmine (kergekaal) · Tulemus 257,5 (72,5-75-110) · Võitis kulla Antwerpenises 1920 · Võitis hõbemedali Pariisis 1924 · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit Eduard Pütsep · Oli Eesti maadleja, esimene olümpiavõitja maadluses · Spordiala kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal), võitis kulla 1924 · Võitis EM-hõbeda 1927 · 4-5 koht 1920 Anwerpenises Kreeka-Rooma maadlus · 6 koht 1928 Amsterdamis Kreeka-Rooma maadlus ja 9 koht vabamaadluses · Võitis hõbeda maailmameistrivõistlustel 1922 Stockholmis ja 1927 Budapestis, mõlemad Kreeka- Rooma maadlusega Voldemar Väli · Oli Eesti maadleja, esindas Eestit 34 korda · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1928 Amsterdamis · Pronksi 1936 Berliinis · Võitis kulla EM'il 1926 Riias, 1927
maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast. Kuni 1980. aastateni tunti ainult klassikalist sõiduviisi. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980. aastate alguses. Umbes samal ajal hakkas pooluisusammu kasutama ka soomlane Pauli Siitonen. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabatehnikas. Teatesuusatamises näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabatehnikas. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. [1936]aastal võtsid Eesti
1. Sissejuhatus......................................................................................3 2. Murdmaasuusatamise ajalugu.................................................................4 3. Sõidustiilid.......................................................................................5 4. Varustus..........................................................................................6 5. Kristina Smigun Vähi........................................................................7 6. Jaak Mae.........................................................................................9 7. Andrus Veerplu.................................................................................10 8. Kasutatud kirjandus...........................................................................11 2 SISSEJUHATUS
koht (Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt. Nagano 07.02. - 22.02.1998 Jaak Mae sai 30 km suusatamises 11. ja 10 km 6. koha. Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002 Talimängudelt võtsid osa : laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor, suusahüppaja Jaan Jüris. Eestlased olümpiamedalil: kuldmedal - Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km), pronksmedal - Jaak Mae (15 km). Torino 10.02. - 26.02.2006 Olümpia koondisesse kuulusid: laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno
....................................................................................................8 3.1. Barcelona suveolümpiamängud ......................................................................................8 3.2. Sydney suveolümpiamängud...........................................................................................9 3.3. Salt Lake City taliolümpiamängud................................................................................10 3.4. Torino taliolümpiamängd..............................................................................................11 3.5. Pekingi suveolümpiamängud ........................................................................................12 4. Eesti olümpiasangarid ..........................................................................................................13 4.1. Erika Salumäe ..........................................................................................................
02. - 23.02.1992...............................................................................................7 Lillehammer 12.02. - 27.02.1994............................................................................................8 Nagano 07.02. - 22.02.1998....................................................................................................8 Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002......................................................................................... 8 Torino 10.02. - 26.02.2006..................................................................................................... 8 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11
Sportstari aunimetuse. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun- Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata. 2010. aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2. juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks Olümpiamäng ud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Gerd Kanter Olümpiamäng ud 2004 Ateenas: 19. koht 60.05 (21. august) 2008 Pekingis: kuldmedal 68.82 (19. august) 2012 Londonis: pronksmedal 68.03 (7. august) Gerd Kanter Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja.Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja).
Kasutatud kirjandus 13 2 Sissejuhatus «Super! Olümpia läks korda, võitsime medali!» hõiskavad ühed. «Asi on mäda, vananevate tippude taga haigutab tühjus,» leiavad teised. Paraku selgus, et enamikule Eesti sportlastele kujunes Vancouveri taliolümpia läbikukkumiseks. Negatiivsest nivoost kõrgemale pääses vaid 12 atleeti. 3 Kristiina hõbe Esmaspäeva hommik Whistleri suusastaadionil. Naiste 10 km vabatehnika sõidu stardini jääb kümmekond minutit. Ükshaaval tulevad naised hooldebokside juures stardialasse kes viskab nalja, kes lobiseb kaaslasega... Smigun-Vähi olekust peegeldub aga vaid ülimat keskendumist. Ei ühtegi pilku kõrvale, ei ühtegi emotsiooni. «Viimased kaks päeva oli ainult puhas keskendumine selleks võistluseks,» tunnistab Smigun-Vähi mänedzerist abikaasa Kristjan-Thor pisut hiljem. Start. Neli aastat vareStart
1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-
Liidu rekordiga 53.88), 1946 hõbe, 1945 pronks , N. Liidu 1951 sambomaadluse meistrivõistlustel võitis hõbeda, kusjuures alistas kõik vastased, kuid kaotuspunktide arvuga jäi teiseks , N. Liidu meistrivõistlustel võitnud 12 kulda: 1946, 1948, 1950, 1951, 1952, 1953, 1955, 1956; absoluutstel võistlustel: 1940, 1943, 1944, 1945 ja 3 hõbedat: 1945, 1949, 1954 , N. Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses: kuld (1947), 2 hõbedat (1946, 1948), N.Liidu meeskondlikel karikavõistlustel klassikalises maadluses (kreeka-rooma) 2 kulda (1947, 1948), hõbe (1945), 2 pronksi (1951, 1953). Ants Antson Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. MM-võistlustel 1964 1500 ja 5000 meetris pronks. EM-võistlustel 1964 mitmevõistluses kuld; 1964, 1965 ja 1967 üksikaladel üks 1. koht, kaks 2. kohta ja kolm 3. Kohta. NSV Liidu meistrivõistlustel 19641968 mitmevõistluses üks kuld, kaks hõbedat ja üks pronks, üksikaladel kolm 1., kaks 2
Eesti päritolu sportlasi on ajalugu pillutanud üle maailma ning sundinud võistlema mitmete maade lipu all. Ka Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL koondises võistelnud ja toona Eesti NSVs elanud sportaste seotuses Eestiga on küsitavusi. Eestlased olümpiamängudel I suveolümpiamängud, Ateena 1896 - eestlastest võttis olümpiamängudest osa Hermann Lerchenbaum, kes pidi võistlema USA lipu all sõudmises madrustele, kahjuks jäi võistlus ära V suveolümpiamängud, Stockholm 1912. Eestlasi võttis osa 12 ja kõik nad võistlesid Venemaa lipu all. Edukaim oli Martin Klein,kes võistles kreeka-rooma maadluses. Tema ajalooline heitlus Stockholmi olümpial soomlase Alfred Asikaineni vastu kestis 11 tundi ja 40 minutit ning lõppes eestlase võiduga. Lõppkokkuvõttes sai ta 2. koha. Sõudmises ühepaadiga sai Hugo Maksimilian Kuusik 3-4 koha. VII suveolümpiamängud, Antverpen 1920. Eesti lipu all võistles 14 sportlast
meestele nimetati 1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938
Rivitantsude kõrval hakkas kasvama paaristantsude populaarsus. Rüütliturniirid. talupojakultuur Võistlemine tekkis vajadusest selgitada, milline on kellegi võimekus (kellele võib rünnaku ajal loota). Võistluste võitjad said lisaks tunnustusele ka materiaalseid ja sotsiaalseid hüvesid. Võisteldi maadluses, jooksus, tantsimises, kiviheitmises, vehklemises puust keppidega. Erinevate spordialade ja spordivõistluste teke: 1715. a. Thames'i jõel ühepaatide võistlus 1767. a. esimesed murdmaasuusatamise võistlused. 1811. a. Eatonis kahepaatide võistlus 1839. a. esimene Henley Kuninglik sõuderegatt 1853. a. esimene jäähokivõistlus Kanadas. 1877. a. esimene Wimbledoni tenniseturniir. 1891. a. Springfieldis mõeldi välja korvpall (James Naismith). Esimene võistlus järgmisel aastal. 1895. a Holyoke's mõeldi välja võrkpall (W.G. Morgan). Esimene võistlus järgmisel aastal.
Andrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit.Ta õppis Rääma põhikoolis ja Otepää spordiinternaatkoolis. Trennikaaslased imetlesid Veerpalu meelekindlust Umbes kakskümmend suve tagasi, kui Pärnu suusapoisid Jõulumäe spordibaasis pooleteisekilomeetrisel metsaringil suusatamise imitatsioonijooksu tegid, tabas keegi neli tiiru enne lõppu raja ääres herilasepesa. Herilased läksid maruvihaseks. Kõik poisid said nõelata. Mispeale kõik tegid treeningkorraga lõpparve. Peale ühe. Veerpalu hiilgas treeningusemude sõnul juba noorena tohutu tahtejõu ja töövõimega. «Kui teised jätsid vahel mõne ringi jooksmata, siis Andrusega ei juhtunud seda kunagi,» meenutab Eiko vend Eido Tasalain .Jõulumäe tervisekeskuse juhataja asetäitja spordi alal. «Tal ei jäänud kunagi ük
SAJANDI PARIM NAISLASKESUUSATAJA KAIJA PARVE Koostaja: 11.b Tallinn 2010 Laskesuusatamise üldine ajalugu Laskesuusatamise eelkäija on suuskadel jahipidamine Skandinaaviamaades. Selle ala esimesteks harrastajateks võib siiski pidada sõdureid ja piirivalvureid, kellel tuli suuskadel liikuda ja mõnikord ka lasta. Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba 1767. aastal, kui peeti esimene võistlus Norra ja Rootsi piiril. Esimesed maailmameistrivõistlused laskesuusatamises peeti 1958. aastal Austrias Saalenfeldis. Naised võistlesid oma MM-võistlustel esimest korda 1984. aastal Prantsusmaal Chamonix's. 1989. aastast korraldatakse meeste ja naiste MM-i koos. Olümpiadebüüdi tegi laskesuusatamine 1960. aastal Squaw Valley's, teatesõit lisandus Grenoble'is 1968 ning sprint Lake Placidis 1980. Jälitussõitu nähti talimängudel esmakordselt Salt Lake Citys 2002. aastal
Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning lapsed Andreas, Anette, Anlourdees ja Anders. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka
Ujumistreener võttis Veerpalu alavahetust umbusuga Eve Leppik, Andrus Veerpalu kunagine ujumistreener, tunnistab ausalt: ei olnud tal erilist usku, et koolipoisina ema utsitamisel ujumise asemel suusatamise valinud Veerpalu talialal kuigi kaugele jõuaks. Ega ta ujumiseski teab mis andekas olnud. Viienda-kuuenda klassi poisina kroolis 100 meetrit 1.13ga. Ehk kolme sekundi jagu aeglasemalt, kui ujus poolteist aastat noorem õde Anu sama vanalt. Selili läbis Andrus Veerpalu sama pika distantsi 1.21ga, pooleteise kilomeetri läbimiseks kulutas 24 minutit. «Ujumises ta ei oleks jõudnud kuhugi,» väidab Leppik, Pärnu spordikooli ujumistreener. «Võib-olla 1500 meetris vabariigi tasemele tänu oma töökusele.» Töökust jagus nii Veerpalul kui tema toonastel treeningukaaslastel enam kui küllaga. Treener võis neile ülesande kätte anda ja ise seejärel ujulast rahumeeli ära minna tagasi tulles võis ta kindel olla, et keegi pole viilinud. Veerpaluga samas pundis
Seepärast sündis kellegi peas ka väärkäsitlus, et see ala on arenenud sõjalis-patriootlikult põhjalt ja vastab sõjaväelikkele eesmärkidele. Laskesuusatamist on pidevalt üritatud muuta pealtvaatajale atraktiivsemaks. Eelkõige peetakse seda heaks televisioonialaks. Aja jooksul on muutunud ka laskmisdistantsi pikkus ja märklaua läbimõõt, samuti on moderniseeritud püssi. Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba keskajal, esimene võistlus peeti 1767. aastal Norra ja Rootsi piiril. Esimesed MM-võistlused laskesuusatamises peeti 1958 Austria Saalfeldenis. Sõjaväespordist pärinev laskesuusatamine oli 1924. aastal Chamonix's, 1928. ja 1948. aastal St. Moritzis ning 1936. aastal Garmisch-Partenkirchenis patrullsuusatamise nime all kavas näidisalana. Võistkonda, kes pidid suusatama ühises rühmas ja ka finisisse koos saabuma, kuulusid algselt ohvitser, allohvitser ja kaks sõdurit. Patrullsuusatamises domineerisid
Oda peab maanduma sektori piires ning loetuks arvestatakse ka katse sellisel juhul, kui sektorisse maandub vaid oda tipp, sealjuures peab oda tipp puudutama maad enne, kui mõni teine oda osa. Viske pikkust mõõdetakse oda maandumispunktist hoovõturaja lõppu tähistava jooneni ning tulemus ümardatakse allapoole, lähima sentimeetrini. 1.2.3. VÕISTLUSTE KORRALDUS Odaviskevõistluse reeglid on sarnased teistele heitealadele : viskevoorus sooritab iga võistleja ühe katse ning võistlus koosneb enamasti kolmest kuni kuuest voorust. Võitja on pikima mõõtmisele läinud katse sooritaja. Kui kahe parima sportlase tulemus on võrdne, siis võetakse võrdluse alla mõlema paremuselt teine katse. Suurema osavõtjate arvuga võistlustes kasutatakse tavaliselt eelringe ja finaali. Eelring koosneb esimesest kolmest voorust ning seal saavad heita kõik võistlejad. Finaali pääsevad esimese kolme vooru 8 parimat või mõningal
aastal Lake Placidis (USA). Seal otsustati, et edaspidi korraldatakse maailmameistrivõistlusi kord nelja aasta tagant. Naissuusatajate esmakordne etteaste maailmameistrivõistlustel toimus 1954. aastal Falunis (Rootsi), kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3×5 km teatesuusatamine. Samas toimus ka NSVLiidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3×5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NSV Liidu koondisesse. Meestest võitis suuusakuninga tiitli Vladimir Kuzmin, võites 30 ja 50 km distantsid. Maailmameistrivõistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel. Mõningase erandi moodustasid ehk venelane Alevtina Koltsina (7 kuldmedalit) ja norralane Gjermund Eggen (3 kuldmedalit 1966. aasta MM-ilt). Kuni 1980
1980. aasta märtsis valiti Pariisis korraldajaks Helsingi. Esimesed maailmameistrivõistlused kergejõustikus toimusid Helsingis 1983. aastal 7.14. augustil. Praegu peetakse neid iga kahe aasta tagant paaritutel aastatel. Seni toimunud ja kavas olevad maailmameistrivõistlused: 3.3 Maailma karikavõistlused Maailma karikavõistlused kergejõustikus on rahvusvahelise kergejõustikuliidu IAAF-i poolt korraldatav riikide ja maailmajagude vaheline võistlus. Võistlustest võtavad osa USA, Euroopa, Aafrika, Aasia, Okeaania ja Ameerika võistkonnad ning lisaks Euroopa karika superliiga kaks paremat oma võistkonnaga. Kui on kasutusel 9 jooksurada, saab korraldaja maa ka oma võistkonna välja panna. Võistlustel jagatakse sportlastele rahalisi preemiaid vastavalt saavutatud kohtadele. Maailma karikavõistlusi on korraldatud 10 korda, esimesed võistlused toimusid 1977. aastal ja viimati võisteldi 2006. aastal. 4
56,19 2. Caster Semenya RSA 1.57,23 3. Jekaterina Poistogova RUS 1.57,53 4. Pamela Jelimo KEN 1.57,59 5. Alysia Johnson Montano USA 1.57,93 6. Jelena Arzhakova RUS 1.59,21 Londoni olümpiamängude naiste 800m kulla võitis venelanna Maria Savinova, kes jooksis oma hooaja tippmargi 1.56,19 ning edestas konkurente enam kui sekundiga. Palju kõneainet pakkunud LõunaAafrika jooksja Caster Semenya sai 1.57,23ga hõbemedali. Venelanna Jekaterina Poistogova sai uue isikliku rekordiga 1.57,53ga pronksi. 2 .2 Rekordid (Maailma, Euroopa, Eesti) Maailma: Ala Tulemus Aeg-koht 800 m 1.53,43 27. juuli 1980 Moskva Nadezda Olizarenko (Musta). on endine Nõukogude Liitu esindanud tippkergejõustiklane (800 m ja 1500 m jooksja), 1980
2) kahe- kolme- või neljakordsed hüpped pöördega, mis kindlasti eeldavad ühendamist sammude või muude liikumistega 3) hüppekombinatsioonid, mis koosnevad kahe- ja kolmekordsest hüppest, või kahest kolmekordsest hüppest 4) lendav piruett, milles on vähemalt 8 pööret jääpinnal Tähtsaimad võistlused: Iluuisutamise maailmameistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises ja ISU GP-võistlus. Esimene iluuisutamise võistlus toimus XVIII sajandi 60.-ndal aastal. Asukoht, aeg ja iseloom on teadmata, aga arvatakse, et need toimusid Londonis. Kuni 1872. aastani kujutasid iluuisutamisvõistlused rohkem demonstratsiooniesinemisi. Kõige tähtsam oli kombinatsioonide keerukus, puhtus ei olnud üldse tähtis. Sellel ajal ütlesid kohtunikud ühele osalejale kukkumise tõttu ühe lause, mis on isegi siiani säilinud ja paika pidanud: ,,Määrastikus pole kukkumist ette nähtud. Edasi sõita! Kukkumine ei takista võitmast
osa võtmisega. 36% näitab seda, et rattasport on üks populaarseimaid ja rahvarohkemaid spordialasid Eestis, millega tavakodanik tegeleb. Samas tuleb tunnistada, et meeste seas on see ala veel tunduvalt levinum, kui naiste. Seda fakti tuleb samas aga tunnistada enamus spordialadel. Eesti populaarseim rattavõistlus on suvelõpu suur elamus- Tartu Rattamaraton. See on ühtlasi ka nüüdisaja rahvarohkeim võistlus, kus aastalt- aastasse osavõtjate arv kasvab. Üle 3000 võistleja stardikoridori mahutamine ei ole korraldajatele enam probleemiks. Alates 2006. aastast on pikem distants 87km ja lühem 40km mööda künklike Lõuna- Eesti kupleid. See on elamus omaette, sest olen ka ise 5 korda pikemal distantsil oma tulemusi parandamas käinud. Eesti tuntuim jalgrattur on vaieldamatult Jaan Kirsipuu. Teda nimetas 90% vastanutest.
annaabi.ee 
