klass Nissi, 2009 Sisukord: Sissejuhatus...................................................................3 Karjäär...........................................................................3 Lõppsõna.......................................................................4 Kasutatud kirjandus.......................................................5 2 Sissejuhatus: Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Ta on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskavanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Õde Katrin tegeleb samuti suusatamisega, kuigi noorteklassis on Katrinil paremaid tulemusi ette näidata, pole tema karjääris nii säravaid medaleid kui Kristinal
Isklik elu: mehele minek ja lapsed vs. Karjäär..................................7 6.Tunnustused.......................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................9 Kasutatud allikad.................................................................................10 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin Eesti endise suusasportlase, Kristina Smigun-Vähi, eluloo , kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Kristina Smigun-Vähi sündis Tartus 23.veebruril 1977. aastal ning veetis seal lapsepõlve ja noorusaastad sealt sai alguse ka tee tippu sportlsena . Kristina Smigun-Vähi: kindlameelne ja teotahteline isiksus , kuid samas nii suure tahtejõu ja võitleja hingega omadused , mis suusatajal vajalikud. Kristina on ennast spordiajalukku kirjutanud visa hinge ja raske tööga , kuid just
» hõiskavad ühed. «Asi on mäda, vananevate tippude taga haigutab tühjus,» leiavad teised. Paraku selgus, et enamikule Eesti sportlastele kujunes Vancouveri taliolümpia läbikukkumiseks. Negatiivsest nivoost kõrgemale pääses vaid 12 atleeti. 3 Kristiina hõbe Esmaspäeva hommik Whistleri suusastaadionil. Naiste 10 km vabatehnika sõidu stardini jääb kümmekond minutit. Ükshaaval tulevad naised hooldebokside juures stardialasse kes viskab nalja, kes lobiseb kaaslasega... Smigun-Vähi olekust peegeldub aga vaid ülimat keskendumist. Ei ühtegi pilku kõrvale, ei ühtegi emotsiooni. «Viimased kaks päeva oli ainult puhas keskendumine selleks võistluseks,» tunnistab Smigun-Vähi mänedzerist abikaasa Kristjan-Thor pisut hiljem. Start. Neli aastat vareStart. Neli aastat varem olümpialt kaks kulda võitnud Smigun- Vähi läheb rajale enne suuri konkurente. Aga ta teeb head tempot. Esimestes vaheajapunktides püsib ta esikolmiku kannul, teisel ringil hakkavad paljud
Sissejuhatus Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Kristina on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Lapsepõlv Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu ja hakkas treenima juba lapsepõlves. Seetõttu ei olnud tal palju vaba aega mängimiseks ja sõpradega jalutamiseks. Nagu kõik sportlased, ta pidas reziimi ja tal oli karm distsipliin. Kristina ja tema noorem õde Katrin palju aega veetsid trennimas. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel 1994 Lillehammeris: 27. koht 10 km vabastiilis 28. koht 15 km vabastiilis 30
Viks, Eveli Saue murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae,Priit Narusk, Anti Saarepuu, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Aivar Rehemaa, Kristina Smigun, Silja Suja, Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima iluuisutajad Diana Rennik, Aleksei Saks, Jelena Glebova kahevõistleja Tambet Pikkor suusahüppajadJens Salumäe, Jaan Jüris mäesuusatajad Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja Eesti olümpiamedalistid Kristina Smigun-Vähi KULDMEDAL suusatamises 10 km-s (klassikas) Kristina-Smigun-Vähi KULDMEDAL 10-km-s suusavahetusega sõidus Andrus Veerpalu KULDMEDAL 15 km-s (klassikas) Eesti esikümne sportlased Jaak Mae M 15 km klassikatehnikas 5.koht Anti Saarepuu M sprint vabatehnikas 8.koht Kristina-Smigun-Vähi N 30 km vabatehnikas ühisstardist 8.koht Olümpiamängude edukamad sportlased Cindy Klassen (Canj, kiiruisutamine) 5 medalit (1 kuld,1 hõbe ja 3 pronksi) N 1500 m, N
Salt Lake City olümpia lõputseremoonial kandis Kristina Eesti lippu. Nädal pärast olümpiat võitis ta maailmakarikavõistluste Lahti etapi 10 km vabatehnikasõidus, alistades olümpiavõitja Stefania Belmondo kuue sekundikümnendikuga. Tunnustused · Valgetähe I klassi teenetemärk · Aasta naine 2010 · Aasta naissportlane 1997, 1999, 2000, 2002, 2003, 2004, 2006, 2010 Kokkuvõtteks · Kristina Smigun-Vähi sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. · Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun-Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata. 2010. aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2
Eestlased Taliolümpiamängudel 2010: Vancouveris EESTLASED OSALESID JÄRGMISTES ALADES: Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht Jäätants: Irina Stork - Taavi Rand 23 koht Laskesuusatamine: MEHED 10 km sprint 31. Indrek Tobreluts 48. Kauri Kõiv 62. Roland Lessing 74. Martten Kaldvee
KRISTINA SMIGUN-VÄHI VÕITLEJA JA VÕITJA Uurimistöö Robert Rivik Juhendaja: õp Siim Palu 26.04.2010 Uurimistöö eesmärk Uurida kahekordse olümpiavõitja, Eesti edukaima naissuusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri ning leida vastus küsimusele: kuidas ta on suutnud vaatamata korduvale ebaõnnele tõusta maailma tippsuusatajate hulka. Uurimistöö annab ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumistest ja ebaõnnest. Allikad: raamatud, ajakirjad, ajalehed, internet ja televisioon. Uurimistöö ülesehitus 1. Elulugu 2. Saavutused 2.1. Torino olümpiamängud 2.1.1. Kristina konkurendid Torino olümpial 2.2. Vancouveri olümpiamängud 2.2.1
kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Rahvusvaheline Spordiarbitraazikohus mõistis Veerpalu 2013. a. 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu. Andrus Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver. Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Smigun. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks. Markko Märtin Markko Märtin on Eesti autorallisõitja. Markko on esimene eestlasest rallisõitja, kes on võitnud autoralli maailmameistrivõistluste etapi. Alates 2002
Olympic Sport Fact Sheet Name of sport-- Cross-country skiing Country of origin-- Norway Rules of the sport-- Racers use two basic techniques in cross-country skiing: classic technique, where the skis move parallel to each other through machine-groomed tracks in the snow, and free technique, where skiers propel themselves in a manner similar to speed skating, pushing off with the edge of their skis. Free technique uses shorter skis and is slightly faster than classic -- on average about eight per cent faster over an entire race distance. When did your sport enter the Olympics?-- In 1924 How do people participate in this sport at the Olympics (is it an individual, or a team sport)?-- It's an individual sport. What equipment is needed to participate in this sport?-- You need to have a pair of skates and ski poles. What is the competition format of your sport (tick the ...
.................................................................................................19 4.4.2. Sportlikud saavutused ............................................................................................20 4.4.3 Tunnustused ............................................................................................................20 4.4.4. Isiklikku..................................................................................................................20 4.5. Kristina Smigun-Vähi ...................................................................................................20 4.5.1. Sporlikud saavutused..............................................................................................21 4.5.2. Treenerid ................................................................................................................21 4.5.3. Tunnustused ...................................................................................................................21 4.5
4. Millised suusatamise liigid on olemas: a) Murdmaasuusatamine b) vigursuusatamine c) mäesuusatamine 5. Missuguseid sõidustiile eristatakse klassikalises suusatamises? a) diagonaal- või vahelduvsamm b) paaritõuked c) vabastiil 6. Missugust võtet kasutatakse uisu- ehk vabas stiilis? a) Paaristõukelist b) Käär- või mäkketõususammu c) Vahesammuga paaristõukeid 7. Mis aastal ja kus olümpial võitis Kristina Smigun-Vähi hõbemedali? a) 2014a. Sochi b)2010a. Vancouver c) 2006a. Torino Lisa ülesanne: kirjuta kolm Eesti tuntut laske- ja murdmaasuusatajat. Laskesuusatajad: Darja Jurlova, Kauri Kõiv, Daniil Stepsenko Murdmaasuusatajad: Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Kristina Smigun-Vähi
Jüri Gümnaasium KRISTINA SMIGUN-VÄHI VÕITLEJA JA VÕITJA Uurimistöö Robert Rivik 10.r klass Juhendaja: õp Siim Palu Jüri 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö käsitleb kahekordse olümpiavõitja, Eesti suusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri. Kristina tahtejõud ja sihikindlus on viinud ta vaatamata korduvatele ebaõnnestumistele murdmaasuusatamises maailma tippsportlaste hulka. Ta on esimene ja tänaseni ainuke eestlanna, kes on võitnud samalt olümpialt kaks kuldmedalit. Uurimistöö teema valikul lähtusin oma huvist spordi ja tippsportlase karjääri vastu ning lähenevate taliolümpiamängude aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat.
02 Torino 8 61 Kristina Smigun 30 km vabastiilis ühistardist 24.02 Torino 8 16 Eesti meeskond: 4 × 10 km teatesõit 19.02 Torino Aivar Rehemaa Andrus Veerpalu Jaak Mae Kaspar Kokk Murdmaasuusatamine 2010.a. Koht Osav. arv Sportlane/võiskond Võistlusala Millal? Kus? 2 78 Kristina Smigun-Vähi 10 km vabatehnikas 15.02 Vancouver 6 53 Andrus Veerpalu 50 km klassikat ühisstardist 28.02 Vancouver
22. Priit Narusk suusataja 23. Raul Olle suusataja 24. Juku Pent suusataja 25. Anti Saarepuu suusataja 26. Siim Sellis suusataja 27. Timo Simonlatser suusataja 28. Kaili Sirge suusataja 29. Jaanus Teppan suusataja 30. Vahur Teppana suusataja 31. Kaija Udras suusataja 32. Eeri Vahtra suusataja 33. Anatoli Smigun suusataja 34. Katrin Smigun suusataja 35. Rutt Smigun suusataja 36. Kristina Smigun-Vähi suusataja 37. Margus Ader laskesuusataja 38. Sirli Hanni laskesuusataja 39. Martten Kaldvee laskesuusataja 40. Kauri Kõiv laskesuusataja 41. Kadri Lehtla laskesuusataja 42. Kaija Parve laskesuusataja 43. Tõnu Pääsuke laskesuusataja 44. Eveli Saue laskesuusataja 45. Indrek Tobreluts laskesuusataja 46. Kristel Viigipuu laskesuusataja 47. Priit Viks laskesuusataja 48. Hillar Zahkna laskesuusataja 49
Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Maailmameistrivõistlused Kuld 2003 topeltjälitussõit Hõbe 1999 15 km vabatehnika Hõbe 2003 10 km klassikatehnika Hõbe 2003 15 km klassika ühisstart Pronks 1999 30 km klassikatehnika Pronks 2003 30 km vabatehnikas Kristina Smigun-Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun.
Veerpalu also became the oldest world champion in history with his victory at Liberec 2009. Jaak Mae (born February 25, 1972) is an Estonian cross-country skier who has competed since 1994. He won a bronze in the 15km event at the 2002 Winter Olympics in Salt Lake City. Mae won a silver medal in the 15km event at the 2003 FIS Nordic World Ski Championships in Val di Fiemme. He has also finished 5th at the 2006 Winter Olympics and 5th at the FIS Nordic World Ski Championships 2009. Kristina Smigun-Vähi (born February 23, 1977 in Tartu) is an Estonian cross- country skier. Her parents, Anatoli Smigun and Rutt Rehemaa were both prominent Nordic skiers. Kristina Smigun is coached by her father. On February 12, 2006, she won the Winter Olympics gold medal for the 7.5 km + 7.5 km double pursuit, becoming the first Estonian woman to win a medal at the Winter Olympics. Four days later, she won a second gold medal in the 10 km classical. Smigun-Vähi has also found success at
veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpia- võitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängu- del, olles võitnud 3 medalit. 23.veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetami- sest. 23.augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Otsus on edasi kaevatud Rahvusvahelisse Spordiarbitraazikohtusse. Kristina Smigun-Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naistemurdmaa- suusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006.aastal omistas Rahvusvaheline Olümpia- komitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorterisLausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Smigun.
Kilp, Kaspar Kokk, Kristiina Kresmer, Algo Kärp, Peeter Kümmel, Karin Laine, Krista Lepik, Jaak Mae, Tatjana Mannima, Priit Narusk, Piret Niglas, Tõnu Odamus, Triin Ojaste, Raul Olle, Aino Paal, Feliks Parre, Triin Peips, Juku Pent, Eveli Peterson, Piret Pormeister, Heidi Raju, Pavo Raudsepp, Aivar Rehemaa, Raido Ränkel, Anti Saarepuu, Siim Sellis, Edgar Siitan, Timo Simonlatser, Kaili Sirge, Silja Suija, Anatoli Smigun, Katrin Smigun, Kristina Smigun-Vähi, Rutt Smigun, Karel Tammjärv, Jaanus Teppan, Vahur Teppan, Cristel Vahtra, Eeri Vahtra, Kaija Vahtra, Andreas Veerpalu, Andrus Veerpalu, Anette Veerpalu ja Urmas Välbe.
Kuressaare Ametikool Ettevõtlus erialade osakond Kunstiline kujundamine Maria Pihl KKP11 Kristina Smigun-Vähi Referaat Õpetaja: Leida Jalakas Kuressaare 2009
TALLINNA 32. KESKKOOL KRISTINA SMIGUN Referaat Koostaja: Ella Käi 12b klass Tallinn 2009 SISUKORD Kes on Kristina Smigun? ..................................................................................... 2 Kristina ja suusatamine ........................................................................................ 3 Kristina saavutused .............................................................................................. 5 Torino olümpiakullad .......................................................................................... 7 Kristina tagasilöögid .......................................................................................... 10 Pilte .................................................................................................................... 12 Viited ............
Meeste teatesõit 8. koht 4 × 10 km teatesõidus. Vancouver 12.02. - 28.02 2010 Eestlased kes osalesid, iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand.Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima.Jäätantsijad Caitlin Mallory ja Kristjan Rand Eestlastest kõige edukam oli Kristiina Smigun-Vähi kes saavutas 10.km vabastiilis 2.koha. Kokkuvõte Eesti sportlased on esindanud Eestit väga edukalt tuues taliolümpiamängudelt häid kohti. Kõige edukam ala on olnud suusatamine
Sport in Estonia Ken Pähn Kärdla ÜG 11th grade Most popular sports Basketball Football Volleyball Tennis Cycling Wintersports Running Famous Sportmen/Women Basketball Named as Estonian national game Even more fans A lot of places to play Games every day Martin Müürsepp Estonian professional basketball player One of the most succesful and famous Has played in NBA and European clubs Skiing Otepää is a popular skiing resort Olympic medals: 2002,2006,2010 World Championship medals: 1999,2001,2003,2009 Andrus Veerpalu, Kristiina Smigun and Jaak Mae Kristiina-Smigun Vähi On february 12,2006-won the winter olympics gold medal On february 15, 2010 she won the third gold medal First woman to win the gold medal in Olympic games in Estonia Estonian Sports Association Jõud Foun...
Kristina Smigun Vähi Siis kui väljas külm on ilm läheb temal soojaks hing. Selga tõmbab dressi valge ja rõõmsalt hüppab lumehange. Alla paneb suusad pikkad ja kätte suusakepid võtab. Oskab tema mitut stiili nii klassikat kui uisustiili. Võistlustel on kõva käsi ei naljalt tema ära väsi. Medaleid tal mitut värvi ning tähesära lisab sarmi. Rahvas hüüab teda Krissuks ja elab kaasa iga võistlus. Kui võistlus lõppeb, tema kelgib ja kullast medal kaelas helgib.
bobisõit, curling, iluuisutamine, jäähoki, kahevõistlus, kelgutamine, kiiruisutamine, laskesuusatamine, lumelauasõit, lühirajauisutamine, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, skeleton, suusahüpped, vigursuusatamine. Võistlejaid oli 2622, kokku 92 riigist. Eestit esindas 30 sportlast. Enim medaleid võitnud riigid: 1. USA 37 2. Saksamaa 30 3. Kanada 26 Enim kuldmedaleid võitnud riik oli Kanada 14 Eesti parim sportlane olümpial: Kristina Smigun-Vähi võitis ainsana eestlastest medali hõbemedali 10 km vabatehnikasõidus Tänan tähelepanu eest!
Olympic Games · The first Winter Olympics was held in Chamonix, France, in 1924. · It was organized by the French Olympic Committee. · Winter Olympics medal table (1924): Winter Games · Alpine skiing · Cross-country skiing · Figure skating · Ice hockey · Ski jumping · Speed skating · Short track speed skating · Freestyle skiing Estonian's famous cross-country skiers Kristina Smigun-Vähi Torino 2006 Andrus Veerpalu Salt Lake City 2002 Torino 2006 Future Raido Ränkel Triin Ojaste Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Kein Einaste Sirli Hanni Kaspar Kokk Martten Kaldvee Algo Kärp Kauri Kõiv Peeter Kümmel Kadri Lehtla Jaak Mae Roland Lessing Tatjana Mannima Eveli Saue Triin Ojaste Indrek Tobreluts Aivar Rehemaa Kristel Viigipuu Anti Saarepuu Priit Viks Timo Simonlatser Iluuisutamine: Kristina Smigun-Vähi Ilja Glebov Kaarel Tammjärv Jelena Glebova Kaija Udras Taavi Rand Andrus Veerpalu Maria Sergejeva Mäesuusatamine: Irina Stork Tiiu Nurmberg Deyvid Oprja 6 Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine - Naiste 10 km vabastiilis 58. Tatjana Mannima (Eesti) +3.14,6
Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. Olümpiamäng ud Kuld 2002 15 km klassika Kuld 2006 15 km klassika Hõbe 2002 50 km klassika Maailmame is trivõ is tlus e d Kuld 2001 30 km klassika Kuld 2009 15 km klassika Hõbe 1999 50 km klassika Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi [krist'iina smig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun- Vähi 21
,,Murdmaasuusatamine" Referaat Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus Suusasport on aastakümnete jooksul kujunenud enam harrastatavaks spordialaks. Huvi selle haarava, tervistava ning kõigile kättesaadava spordiala vastu aina kasvab (1974: 5). Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala tervele kehale, treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. Ajalugu Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti põdranahk, mis libises pärikarva hästi edasi, aga vastukarva taga...
talle oluline on. Seejuures peab ta langetama tähtsaid otsuseid, mis võivad mõjutada kogu tema edasist elu. Seega peabki ta jõudma selgusele oma väärtustes ja võitlema nende eest. Kui inimesel on kindel eesmärk, milleni ta tahab jõuda, siis teeb ta selleks ka pingutusi. Ta pühendab ennast täielikult selle õnnestumisele. Mõnikord on nii, et inimesel on mitu tähtsat prioriteeti. Sel juhul peabki ta end jagama nende vahele ja kui väga midagi soovida, siis see ka õnnestub. Kristina Smigun-Vähi oli olnud suusatamist eemal tükk aega peale tütre Victoria-Kris sündi. Ta lubas, et suudab taas jõuda tagasi olümpiamängude tippude hulka. Naine hakkas jälle treenima olümpiaks. Pingutused kandsid vilja, sest Vancouveri olümpiamängudel saavutas ta teise koha 10 kilomeetri vabastiilis sõidus. Selleni viis ta pingutus , järjekindlus ja tahe. Kristina Smigun-Vähi võiks seada kõigile eeskujuks, sest ta näitas, et on võimalik kõike saavutada, kui väga tahta ja ka selle nimel
Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel Eestlaste olümpiamängude kuldmedalivõidud Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused 257,5 Alfred Kergekaal (67,5 1920 Antwerpen Tõstmine (72,5-75- Neuland kg) 110) Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg) Väli maadlus Osvald I kergekeskkaal 1928 Amsterdam Vabamaadlus Käpp (66 kg) ...
Eesti suusasport- suur edu või ilus unenägu Vancouveri taliolümpiamängudel sai Eesti kesise saagi: 1 hõbe naiste vabatehnika sõidust. Eesti suusasportlased Smigun-Vähi, Mae ja Veerpalu on oma viimased olümpiastardid teinud, aga uut põlvkonda, mis esindaks oma riiki esikümnes, ei ole kusagil näha. Eesti on murdmaasuusatamises üks Euroopa enim kuldmedaleid võitnud riike. Seda tänu meie veteranidele, eesotsas Veerpalu ja Smigun, kes mõlemad on tulnud kahel korral olümpiavõitjaks. Veerpalu on koguni rekordiomanik- ta on vanimana maailmas tulnud maailmameistriks(38) ja olümpiavõitjaks(36).
Poliitilisi ja kultuurisündmusi 2006-2011, Triin Rannak, 12.a Kümnen Poliitilised ja sotsiaalsed Kultuurisündmused Kultuurisündmused Teatrisündmused d sündmused maailmas Eestis Eestis 2004 Eesti astus Schengi viisaruumi, 2006 Rootsi raadio lõpetab 2006 suri Mikk Mikiver 2006 Nukuteater sai lisaks 2007 rakendati eestikeelsed saated 2006 Olev Ehala sai Aasta Noorsooteatri nime 2006 Presidendivalimised (T. H. 2006 Torino taliolümpiamängud Muusika auhinna 2007 ,,P...
OTEPÄÄ Symbols of Otepää Coat of arms Winter Capital logo Flag Location Otepää (formerly Nuustaku) is a town in Valga County, southern Estonia, it's the administrative centre of Otepää Parish. Town has a population of 2,000. Sightseeings Those who believe in supernatural power should pay a visit to the so-called "energy pillar" in Otepää. It is believed that when you touch it, it will give you a great shot of energy and good health. Sangaste castle Sangaste castle was once the home of Count Fredrich Georg Magnus von Berg (1845-1938), whose most notable achievement was the breeding of winter- rye. He became deaf ...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium X b klass Laura Kivistu ,,MURDMAASUUSATAMINE" Referaat Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus......................................................................................3 2. Murdmaasuusatamise ajalugu.................................................................4 3. Sõidustiilid.......................................................................................5 4. Varustus..........................................................................................6 5. Kristina Smigun Vähi........................................................................7 6. Jaak Mae.........................................................................................9 7. Andrus Veerplu...................................................
veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Rahvusvaheline Spordiarbitraazikohus mõistis Veerpalu 2013. a. 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu. Andrus Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver. Aasta : 2002,2006 Spordiala : suusatamine (15 km klassika) Tulemus : 37:07.4 ja 38:01.3 Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi [krist'iina smig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naistemurdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstariaunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal.
kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja.2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal.Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Smigun.Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun-Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata.[1] 2010. aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2. juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud.Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks.[2]
DOPING Ilmselt on kõigile vähegi avaliku elu ja spordiga kursis olevatele inimestele teada, mida kujutab endast doping ja miks seda üldse kasutatakse. Olenemata dopingu halvast mainest ja paljudest vahelejäämistest, kasutavad siiski mitmed sportlased aegajalt dopingut, lootes igal korral, et pääsevad kontrollist. Kuigi Rahvusvahelise Olümpiakomitee ekspresident Juan Antonio Samaranch on 1988. aastal öelnud: «Jah, doping võrdub surmaga. Füsioloogiline surm... Füüsiline surm... Hinge ja vaimu surm... Ja lõpuks moraalne surm...», jätkub dopingu kasutamine. Doping on levinud üle maailma ja muutunud mõndades riikides väga populaarseks. Arstid ja keemikud, kes dopingukasutamist kontrollivad peavad pidevalt välja mõtlema uusi meetoteid dopingu kasutamise kindlaks tegemiseks, tihti olema just nagu detektiivid. Dopingu jälile on üpriski raske saada - kasutaja ise teab, teised võivad vaid oletusi teha. Kasutam...
1932. a USA Lake Placid 1928. a Sveits Sankt Moritz 1924. a Prantsusmaa Chamonix 1.6. Milline piltidest kujutab Sotsi taliolümpiamängude maskotte? EESTI KUULSAMAD SUUSATAJAD 2. Millistel olümpiamängudel võitis Jaak Mae pronksmedali? Torino 2006 Salt Lake City 2002 Vancouver 2010 2.1. Mitmekordne olümpiavõitja on Andrus Veerpalu? Kolmekordne Pole kunagi võitnudki. Kahekordne. 2.2. Millise halva kogemuse osaliseks sai Kristina Smigun-Vähi aastal 2002? Ta murdis rangluu. Teda süüdistati dopingu kasutamises. Ta murdis jalaluu. 2.3. Mitmenda koha saavutas Aivar Rehemaa Sotsi suusavahetusega sõidus? 34. koht. 51. koht. 4. koht. 2.4. Mis aastal lõpetas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri? 2013 2010 2008 2.5. Kes on Eesti suusaliidu peasekretär? Jaak Mae Edgar Savisaar Aivar Rehemaa TEHNIKA, STIIL JA VARUSTUS 3
................................................................ 9 Anti Saarepuu......................................................................................................................9 Karel Tammjärv................................................................................................................10 Kein Einaste......................................................................................................................10 Kristina Smigun-Vähi....................................................................................................... 10 Kaija Udras....................................................................................................................... 10 Triin Ojaste....................................................................................................................... 11 Mäesuusatamine............................................................................................
Iga inimene on isemoodi ja kõikidel on erinev iseloom ja käitumine. Kuid siiski saame me rääkida enamikest inimestest. Minu arust on eestlased natuke igavad ja tuimad. Nad pole nii elurõõmsad ja temperamentsed nagu mõned rahvused. Tänavapildis näeb vaid halle masse. Keegi ei püüa erineda, eestlased kardavad olla teistsugused. Eestlased on väga töökas ja tubli rahvus. Eestis on palju häid sportlasi ja muusikuid. Näiteks Kristiina Smigun-Vähi ja Andrus Veerpalu on toonud Eestile palju medaleid. Samuti on hästi läinud ka Eurovisioonil, ühe korra on see lauluvõistlus isegi võidetud. Mõned Eesti muusikud on mitmel pool maailmas väga tuntud. Näiteks Kerli Kõiv vallutab Ameerikat. Kunagi oli Vanilla Ninja väga tuntud Saksamaal. Eestlased hoiavad rasketel aegadel kokku. Nad võitlesid oma vabaduse eest Eesti Vabadusõjas. Ühtse rahvuse nimel korraldatakse juba ammustest aegadest Laulu-ja tantsupidusid. Seal lauldakse
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Kuidas sport aitab tunnetada ennast Eesti kodanikuna ?Eesti sport on viimasel ajal üsnagi suuri edusamme teinud .Aina rohkem osaleb erinevates võistlustes nagu näiteks jalgpallis osales eesti võistkond maailmameistri võistluste kvalifikatsioonist ja euroopa meistrivõistluste kvalifikatsioonis. Või siis näiteks tennises, Eva Paalma jõudis Stockholmis paarismängu finaali ning Eesti meeste teine reket Vladimir Ivanov mängib praegu Kasahstanis. Ning see viib selleni ,et Eesti riik on aina kuulsamaks läinud ja paljud tunnevad huvi kus meie väike riik asub .Eesti kodanikud näevad ,et sellest väiksest riigist nagu Eestist on võimalik edasi liikuda ehk mingit karjääri teha ja mitte ainult spordis . Eestis on tuntuid nimesid nagu näiteks kaks olümpia võitjat Erki Nool ja naistest Kristiina Smigun Vähi .Ja on ka teisi olümpiavõitjaid. Iga Eesti olümpiamängu, või mõni teise ...
altkäemaksu. Seadusega on see keelatud, kuid see ei huvita neid inimesi. Nad ei taha kunagi oma süüd tunnistada, sest arvavad, et tegid õigesti, kuid tegelikult see nii ei ole. Ega Eesti ainult negatiivselt teisele riikidele silma paista. Eestis on väga palju häid sportlasi, kes on saavutanud väga head tulemused olümpial, kuid ka väiksematel võistlustel. Silmapaistvamad sportlased Eesti ajaloos on Andrus Veerpalu, Markko Märtin, Erki Nool, Kristina Smigun-Vähi. Ma arvan, et Eestis on palju häid sportlasi just sellepärast, et siin on neli aastaaega ja inimesed saavad valida, milline spordiala just neile meeldib ja millisel spordialal on tulemused parimad. Kevad, suvi, sügis ja talv võimaldavad tegeleda paljude spordialadega. Eestlased on kultuursed ja haritud rahvas, kes ei ole õppinud ainult ühte eriala, vaid mitut ja oskavad seega erinevaid töid teha, et elus toime tulla. Eestlased on alati olnud töökas rahvas.
Keskmaajooks- 800m 5) Sportlik käimine (kiirkõnd) Eesti olümpiavõitjad Gerd Kanter kettaheide Johannes Kotkas - Kreeka-Rooma maadlus Osvald Käpp- maadlus Viljar Loor- võrkpall Ants Antson- Kiiruisutamine Alfred Neuland- tõstmine Erki Nool- Kümnevõistlus Kristjan Palusalu- Kreeka-Rooma maadlus (2) Aavo Pikkuus- jalgrattasõit Eduard Pütsep- kärbeskaal maadlus Mart Riisman- veepallur Erika Salumäe- Trekisõit (2) Tiit Sokk- korvpall Ivar Stukolkin- ujumine Kristina smigun-Vähi- murdmaasuusatamine (2) Jaan Talts- tõstmine Jüri Tarmak- kõrgushüpe Svetlana Tsirkova-vehklemine (2) Jaak Uudmäe- kolmikhüpe Andrus Veerpalu- murdmaasuusatamine (2) Voldemar Väli- Kreeka-Rooma maadlus Võrkpall - väljak 9x18m - võrgukõrgus M(2,43m), N(2,24m) - mängitakse 25 punktini, peab olema 2 punkti vahe. Kui viik, siis otsustav mäng 15 punktini - eestlaste bumerangserv, 1919 Tallinnas esimene ametlik turniir - Viljar Loor,
Ilma et ma jääksin teistele inimestele jalgu ja teised kodanikud jääksid mulle teele ette. Või ma tahan saavutada midagi, millest lisaks minule saab ka keegi teine kasu? Kas ma tahan elada tähendusrikast elu, või mulle piisab selles, kui lähen vooluga kaasa? Vastus on meis endis. Presidendiks või olümpiavõitjaks ilma eesmärgita ei saa. Olgu selleks algselt riigikokku pääsemise soov või mõne võistluse medal. Et teha suuri tegusi, peab ka suurelt unistama. Kristina Smigun-Vähi ja Jaan Martinson on oma raamatus ,,Kristina" kirjutanud, kuidas Kristina sihikindlalt püüdles oma eesmärgi, olümpiamedali poole. Süües kasvab isu. Kui algselt on soov medal, siis hiljem rahuldab sind juba vaid kirkaim värv. Kuid kas see annab elule tähenduse? Ühele sihile järgneb teine. Inimene ei ole kunagi sada protsenti rahul. Peale ühte ampsu magusast õunast, tahame veel ühte ning kui õun on otsa saanud, siis jookseme poodi uue järele.
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Kodanikuks olemine tähendab omama teatud riigi kodakondsust. Kodanikul peaks olema põhjus tunda uhkust oma riigi üle mille kodanik ta on. Kodanik peaks ka austama oma kodumaad ja ka kaasa rääkima otsuste langetamisel. Kuidas peaks kodanik tundma, et ka tema on oma riigi kodanik? Selleks, et inimene tunneks ennast kodumaal kodanikuna, peab ta tundma ennast esmalt mugavalt- tähendab, tal on vabadus elada. Eesti ühiskonnas on juurdunud mõte, et välismaal on parem elu. Ei vaidle sellele vastu aga Eestil on näiteks sportlaseid kellest uhkust tunda, sest nad on saavutanud tulemusi, mida paljude teiste riikide sportlased ei ole. Eesti üks kuulsamaid sportlasi on arvatavasti suusataja Andrus Veerpalu, kes hiljutise dopinguskandaali tõttu on veelgi avalikkuse tähelepanu all. Dopingu süüdistuse tõttu on tal siiski edukas suusakarjäär olnud kolmel korral saanud olüpiamä...
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine ? ,,Eestlane olla on uhke ja hää", nii on seda laulnud Eesti rahvas. Paljud Eesti inimesed peaksid rohkem tähelepanu pöörama oma riigi tuleviku heaks, mitte mõtlema, kui halvas keskkonnas nad elavad ja arvama, et välismaal ootab neid helge tulevik. Iga inimene peaks andma endast piisavalt palju, et maa kus ta elab, oleks talle sobiv ning hea. Minu jaoks tähendab Eesti kodanikuks olemine uhkust. Carmen Kass, Kristina Smigun-Vähi, Andrus Veerpalu, jt tuntud inimesed on laias maailmas läbi löönud ning Eestile nime teinud. Minnes tagasi ajaloos, ei saa öelda, et Eesti on nõrk maa, kuna oleme väikesed. Eestil on oma kultuur, traditsioon ja tavad, millega erineme teistest. Võideldes välja iseseisvuse ja seda hoida, võites eurovisiooni lauluvõistluse, kuuluda Euroopa Liitu ning kasutada ühisraha EURO on juba suur samm näitamaks, et Eesti rahvas on keegi. Kuid leidub ka negatiivsed külgi meie rahvuses
Kuldmedalistid nimetatud 8. küsimuse vastuses. Hõbemedalistid: Martin Klein, Jüri Lossmann, Alfred Schmidt, Alfred Neuland, Arnold Luhaäär, Nikolai Stepulov, August Neo, Ilmar Kullam, Heino Kruus, Joann Lõssov, Edvin Vesterby, Hanno Selg, Aleksandet Tsutselov, Jaak Lipso, Rein Aun, Jaan Talts, Nikolai Poljakov, Toomas ja Tõnu Tõniste, Andrus Veerpalu, Jüri Jaanson, Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, Kristina Smigun-Vähi. Pronksmedalistid: Mart Kuusik, Jaan Kikkas, Harald Tammer, Aleksander Kolmpere, Roman Steinberg, Albert Kusnets, Andreas ja Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Veksin ja Eberhard Vogdt, Voldemar Väli, August Neo, Arnold Luhaäär, Bruno Junk (x2), Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priin Tomson, Georgi Zazitski, Raul Arnemann, Ivar Stukolkin, Jüri Tamm (x2), Allar Levandi, Toomas ja Tõnu Tõniste, Aleksei Budõlin, Indrek Pertelson (x2), Jaak Mae, Aleksander Tammert.
reserveeritud balletitantsijast Ninast, kelle kinnisideeks on tantsida täiuslikult. Nii nagu Nina, ohverdavad paljud oma sihti jahtides kõik muu ning keskenduvad ainult sellele. Selline elu aga ei saa olla terviklik, sest siis jäävad unarusse inimsuhted ning muu maailmaga kursisolek. Juhul kui eneseteostus ja eraelu ei ole seotud, tuleks need hoida tasakaalus. Naissuusatajate tippu kuulunud Kristina Smigun-Vähi keskendus pikalt oma karjäärile ning saavutas sportides palju, kuid tegi aja möödudes raske otsuse loobuda tippspordist, et keskenduda oma pereelule. Eneseteostuse viise on väga erinevaid ning iga inimese jaoks omalaadseid, kuid kindlasti on vaja selleks palju meelekindlust ja tahtejõudu, soovi midagi ära teha, isegi kui lõpptulemuseks tuleb teha ohverdusi. Läbi pingutuse ning tihti ka negatiivsete kogemuste õnneliku lõpuni
part of the Olympic Games until the country was annexed by the Soviet Union in 1940. The 1980 Summer Olympics Sailing regatta was held in the capital city Tallinn. After regaining independence in 1991, Estonia has participated in all Olympics. Estonia has won most of its medals in athletics, weightlifting, wrestling and cross-country skiing. The list of notable Estonian athletes include wrestlers Kristjan Palusalu, Voldemar Väli and Georg Lurich, skiers Andrus Veerpalu and Kristina Smigun-Vähi, decathlonist Erki Nool, tennis player Kaia Kanepi, cyclists Jaan Kirsipuu and Erika Salumäe and discus throwers Gerd Kanter and Aleksander Tammert. culture Traditionally, Estonia has been seen as an area of rivalry between western and eastern Europe on many levels.The Estonian Academy of Arts (Estonian: Eesti Kunstiakadeemia, EKA) is providing higher education in art, design, architecture, media, art history and conservation while Viljandi Culture Academy of University of Tartu
annaabi.ee 
