International Organizations RIR6005 Rahvusvaheline Kriminaalkohus Tekstianalüüs Kirjatöö eesmärk on analüüsida Ian Hurd’i raamatu Rahvusvahelised Organisatsioonid üheksandat peatükki “Rahvusvaheline Kriminaalkohus”. Analüüsi käigus toon välja raamatu autori põhiseisukohad antud organisatsioonist ning annan enda hinnangud ja kommentaari. Rahvusvaheline Kriminaalkohus Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) tegeleb selliste juhtumitega nagu genotsiid, sõja- ja inimvastased kuriteod, mida riigi siseselt menetleda ei saa. Selleks hoolitseb ICC selle eest, et kõik tema liikmed omaksid standartseid seadusi nende kuritegude suhtes. Kui riik ise kuriteo eest isikut karistada ei suuda, omab ICC legaalset võimu seda ise teha. ICC on suurimat võimu omav rahvusvaheline organisatsioon, kuna tal on õigus viia läbi juhtumid, alates asja uurimisest kuni karistuse määramiseni
keskjooksul. Kuni Lõuna-Sudaani iseseisvumiseni 9. juulil 2011 oli Sudaan pindalalt Aafrika suurim riik. SUUREMAD LINNAD KHARTOUM: 1 974 647 OMDURMAN: 1 200 000 PORT SUDAN: 489 725 KASSALA: 401 477 POLIITILINE OLUKORD SISEPOLIITIKA Sudaani valitseb autoritaarne valitsus, mida juhib president Umar Hasan Ahmad al-Bashir. (Valitsenud alates 30. Juunil 1989 toimunud sõjalisest riigipöördest.) 12. Juulil 2010 andis Haagi Rahvusvaheline Kriminaalkohus välja uue al-Bashiri vahistamiskäsu. Teda süüdistatakse genotsiidis, eriti furide, masalittide ja zaghavade hävitamise kavades, neid tappa ja haavata lastes ning eluohtlikkesse tingimustesse jättes. SISEPOLIITIKA Alates 1997. Aastast on Sudaan jaotatud 26 provintsiks. Kümme lõunapoolsemat provintsi moodustavad ulatusliku autonoomiaga Lõuna-Sudaani. 9.-15. jaanuaril 2011 peetud Lõuna-Sudaani iseseisvusreferendumil otsustas rahvas Lõuna-
Miks? Mida see tähendas juudi rahvusele? Holokaust oli juutide massiline hävitamine Natsi-Saksamaa võimude poolt. Võeti vastu juutide vastased seadused ja juutidelt võeti Saksa kodakondsus. Hakati looma koonduslaagreid juutidele. Hiljem moodustati surmalaagrid. 8. Kas ka tänapäeval või lähiajaloos on toimunud genotsiidi? Näide? Jah, küüditamine vene võimude poolt. 9. Milline kohus tegeleb sõjakurjategude ja inimsusevastaste kuritegude menetlemisega? Rahvusvaheline Kriminaalkohus. 10. Kas tänapäeval on oht inimsusevastasteks kuritegudeks või sõjakuritegudeks? Näited? Oht on inimsusevastasteks kuritegudeks ja sõjakuritegudeks. Selle taga on pigem riigijuhid, hõimupealikud, sõjaväelased jt. Viimastel kümnenditel on toimunud võikaid inimsusevastaseid kuritegusid isegi Euroopas (Jugoslaavia, Tsetseenia, Gruusia ja Ukraina sõjad).
õigustatud? Selle põhjuseks võib olla, et diplomaati ei kiusataks tema asukohamaal poliitilistel vms põhjustel ning et riiki/organisatsiooni esindaval isikul oleks välismaal turvaline ning hea elada. Minu arust pole alati õigustatud, sest kui diplomaat sõidab näiteks autoga olles ise joobes, seab ta ohtu teised inimesed ning teda peaks karistama sama moodi nagu teisi selle seaduse rikkujaid. 10.Millega tegeleb Rahvusvaheline Kriminaalkohus? On alaline kohus mõistmaks õigust genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude üle. 11.Nimetage ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmesriigid. Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Suurbritania, Hiina Rahvavabariik. 12.Globaalprobleemid jagatakse nende avaldumisviiside järgi kaheks. Millisteks? Keskonnaprobleemid, sotsiaalprobleemid 13.Mis on infosõja eesmärkideks? Psühholoogiline mõjutamine 14.Nimetage kübersõja ja infosõja põhiline erinevus. Kübersõda toimub
(b) murdvaras, leidlaps, taandrida). Muutumatu sõna laiendosana Tegemist on tüviliitsõnadega ehk sõnade ühend pole fraasina võimalik (nt allkiri, eesnimi, tagahoov, kõrvalosa, vastaskallas, vastumürk, eelnõu, järeleksam, püstkriips, ümbermõõt, kaldkiri). Kinnistüveline laiendosa Kinnistüvelise laiendosaga liitnimisõnu on kahesuguseid: osa neist seostub kindla sõnaliigiga (nt kellassepp, maantee, punapea, umbjärv, kriminaalkohus, lühijutt, kesknädal, eriarst, hobueesel, irvhammas, viripill, höövelpink). Osa laiendeid on aga prefiksilaadsed sõnaosad ja kinnistüved, mis ei seostu ühegi sõnaliigiga (nt alaliik, libahunt, piibeleht, ulgumeri, padujooming, ülikool, vaegkuulja, segamets). Nende hulgas on ka võõrtüvesid (nt superhind, antikeha, eksmees, miniseelik, pseudomure, küberrünnak, retroviirus). Kinnistüvena ja lühitüvena tõlgendatavate moodustustüvede piir on ebakindel.
kriminaal- ja halduskohtuks. Kohtusüsteemi tipus on Riigikohus või Konstitutsiooni kohus. Selles mudelis kohtunikud nim valitsuse poolt.Eesti riigikohtu süsteem on kolme tasandiline. Maakohus, ringkonnakohus ja riigikohus. Ringkonnakohtusse pöördutakse kui maakonnakohtu otsuseda ei olda nõus apellatsiooni korras. Sealt edasi kassatsiooni korras Riigikohtusse. Eraldi eksisteerib halduskohus, mis tegeleb riigi ja kodanike vaheliste probleemidega. Kriminaalkohus, mis tegeleb kriminaalaasjadega. Tsiviilkohus kodanike vahelised vaidlused. Tsiviil- ja kriminaalasju lahendatakse maa-ja ringkonnakohtus. Riigikohus on seadusandliku järelevalve kohus ning tavalisi kohtuasju seal ei arutata, kui seal arutatakse mõnda tsiviil või kriminaalasja siis peab see lugu olema erakorraline, sellest tekitatakse nn. pretsedent mille baasil riigkohtunikud koolitavad teisi kohtunikke. Riigikohtunikud nim parlamendi poolt. Ringkonna- ja maakohtunikud nim
omama juriidilist kõrgharidust; kohtunik on vaid otsustaja; mitmeastmeline spetsialiseeritud kohtusüsteem: tsiviilkohtud, halduskohtud, kriminaalkohtud. 3.3 Mis on tsiviilkohtu, halduskohtu ja kriminaalkohtu ülesanne? Tsiviilkohus peab tagama, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Halduskohtu ülesanne on vastutada eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kriminaalkohus tegeleb kõige rängemate kuriteoliikidega. 3.4 Mida tähendab III astmeline kohtusüsteem, mida see kodanikule võimaldab? Kohtualusel on õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohus. 3.5 Kirjelda igat astet eraldi, mida see võimaldab? I ASTE: maakohtud - tegelevad kodanike vaheliste probleemidega; halduskohtud - tegelvad kodaniku ja riigi vaheliste probleemidega II ASTE: ringkonnakohtud - tegelevad I astme kohtu apellatsioonidega
Juhib volikogu(4a kestab).Volikogu:esindab kodaniku huve,kinnitab valla/linna eelarved,kontroll valla/linna tegevust.Maavalitsus:käsutada riigivara,korraldada riiklikku haldust,planeerida regiooni arengut.Rahvas valib,Volikogu, valib ,vallavanema/linnapea, valib Valla/Linnavalitsuse ja volikogu kinnitab. Omavalitsus korraldab sotsiaalabi,teenuseid.Organiseerib transporti.Korraldab heakorda. Tsiviilkohus-inimeste vahelised asjad.(kostja- kaitsja).Hagija(süüdistaja). Kriminaalkohus-seaduse rikkumine.(advokaat-prokurör/riigi süüdistaja). Halduskohus-riik on inimesega halb. Maa/linna/halduskohus-saab apelleerida- ringkonnakohtusse,riigikohus.Õiguskantsler-teostab seaduste järelvalvet,ÜL:Teha seaduslikku järelvalvet,lahendada väärhalduste juhtumeid. Erakond e. partei kujutab kindla struktuuri,liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ning taotleb pääsu võimule. Inimeste hääled otsustavad partei pääsu võimule
selle tootmisel maailmas juhtpositsioonil. Viimasel ajal on põllumaade laiendamise tõttu metsade pindala vähenenud. Seetõttu on valitsus astunud mitmeid samme metsaraie piiramiseks ja reguleerimiseks. Poliitiline olukord Sisepoliitika Sudaani valitseb autoritaarne valitsus, mida juhib president Umar Hasan Ahmad al- Bashir. Ta on koos oma parteiga riiki valitsenud alates 30. Juunil 1989 toimunud sõjalisest riigipöördest. 12. Juulil 2010 andis Haagi Rahvusvaheline Kriminaalkohus välja uue al-Bashiri vahistamiskäsu. Teda süüdistatakse genotsiidis, eriti furide, masalittide ja zaghavade hävitamise kavades, neid tappa ja haavata lastes ning eluohtlikkesse tingimustesse jättes. Alates 1997. Aastast on Sudaan jaotatud 26 provintsiks. Kõik juhtivtöötajad nimetab ametisse president. Samuti kontrollib keskvalitsus regioonide eelarveid. Seega on provintsid majanduslikult keskvalitsusest sõltuvad.
portselan · Stedelijk kaasaegse ja moodsa kunsti muuseum · Rembrandti majamuuseum · Kuningapalee endine raekoda De Dami väljak · Viieteist Silla Sild · Coffeeshop'id Haag, Den Haag e Gravenhage · elanike arv - 463 826 · Hollandi valitsuse ja parlamendi asukoht · Haagis elab ka kuningas Willem Alexander Haag on ka üks ÜRO pealinnadest, kus asuvad ÜRO organisatsioonid: · rahvusvaheline kohus · rahvusvaheline kriminaalkohus · keemiarelvade keelustamine organisatsioon Madurodam mini teemapark Rotterdam majanduslinn Delft Vana kirik (1240) Jan Vermeer van Delft maalikunstnik ,,Tüdruk pärlkõrvarõngaga", Delfti panoraam Edam linn Põhja-Hollandis, juustusort Frans Halsi muuseum ,,Kuld ajastu" maalikunstnik Zeeland vesine koht, Walcheren kõige rammusamad austrid (Zeelandi maius), Euroopa suurimad austrikasvatused asuvad siin
Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus). Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. 2. täidesaatve Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. 3. kohtuvõim Rahvusvaheline Kriminaalkohus on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus ainult EL. Rahvusvahelistes suhetes on loodud päris piisavalt korda. Isiklikud huvid, et seda teha. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. Rahvusvaheline süsteem jalgpall (ilma kohtunikuta) kuid on olemas reeglid, kes neid ei tea, seda mängu ei võeta, sellega ei mängita. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD lepingud, konventsioonid tava
Kasvanud on rahvusvaheline kultuurivahetus. (Anttonen. P, 2012) 1.3. Poliitika Poliitikas väljendub globaliseerumine riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemises rahvusvaheliste kokkulepete tõttu. Riigid delegeerivad vabatahtlikult üha enam osa õigustest rahvusvahelistele organisatsioonidele nagu WTO, EL, NATO, IMF. Seda protsessi iseloomustab riikideüleste ja riikidevaheliste organisatsioonide tekkimine ning rahvusvaheliste kohtute loomine, näiteks Rahvusvaheline Kriminaalkohus, sest ka terrorism on globaliseerunud. (Anttonen. P , 2012) 1.4. Globaliseerumise mõõtmine Globaliseerumise mõõtmisel on neli erinevat dimensiooni: 1) Majanduslik eksport, import, FDI 2) Personaalne turism, rahvusvahelised telefonikõned, eraisikute rahaülekanded 3) Tehnologiline internetikasutajate, domeenide ja turvaliste serverite hulk 4) Poliitiline osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides ja ÜRO rahumissioonidel,
Aktiivsed ja passiivsed õigused Riigi roll - Riik kui inimõiguste rakendaja – nt mõrvar ei riku teise inimõigusi - Riik kui peamine rikkuja - Inimõigused hoiavad riiki midagi tegemast või panna midagi tegema - Inimõigused annavad inimestele riigi üle kontrolli Rahvusvaheline rakendamine - I maailmasõja järel sõjakuritegude eest karistamine (ebaõnnestunud) - Nürnberg ja tokyo - Jugoslaavia ja rwanda - Rahvusvaheline kriminaalkohus II loeng Inimõigused kui moraalsed õigused - Moraalsed õigused annavad juriidilistele õigustele õigustuse Moraali tüübid: - Positiivne moraalsus – empiiriline; midagi mida saame näha või jälgida konkreetses kogukonnas – käitumise reeglid kindlas ühiskonnas - Kriitiline moraalsus Moraalse õiguse kaks tähendust - Nõrk – vabadus - Tugev – nõue Moraalsed teooriad Kolme tüüpi:
Rahvusvahelised kuriteod on aegumatud. Teiste kuritegude osas kehtib tavaliselt reegel, et kui inimest ei ole teatud aja jooksul vastava kuriteo eest vastutusele võetud, loetakse kuritegu aegunuks ja sellega ei tegeleta rohkem. Rahvusvaheliste kuritegude puhul ei ole aga oluline, kui palju aega on möödunud teo toimepanemisest. Eestis mõisteti esimesed inimesed 1949. aasta küüditamise eest süüdi alles pool sajandit hiljem. Rahvusvaheline Kriminaalkohus võib arutada kuritegu, kui on täidetud üks neljast tingimusest: 1. kuritegu on toime pandud Rooma statuudi osalisriigi territooriumil, näiteks Eestis; 2. süüdistatav on Rooma statuudi osalisriigi kodanik, näiteks Rootsi kodanik kusagil maailmas; 3. juhtumi on kohtule edastanud riik, mis ei ole küll Rooma statuudi osalisriik, kuid on konkreetsel juhul nõustunud, et kohus uurib juhtumit. Näiteks palus Côte d’Ivoire 2011
genotsiidikuritegudes oli 1960ndatel Adolf Eichmann'i üle Iisraelis seoses juutide genotsiidiga II MS ajal. Tema tegeles logistiliste probleemidega. Ruanda tribunali kaasused on põhilselt seotud isikutega, kes tegelesid genotsiidile eelneva "ajuloputusega"ja kihutamisega. Jugoslaavia ja Ruanda tribunali loomine kujundas arvamuse, et on vaja püsivat rahvusvahelist tribunali või kohust. Roomas võetakse vastu Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut, millega luuakse rahvusvaheline kriminaalkohus. USA töötab sellele kohtule vastu. Rahvusvahelise kriminaalkohtu pädevuses on need 3 kuritegu, mis Londoni statuudis on märgitud. Agressiooni üle kohut mõistma siis, kui agressiooni definitsioonis on kokku lepitud. Rahvusvaheline kriminaalkohus astub mängu siis, kui riik ei suuda või ei taha kuritegudes kahtlustatavate üle kohut mõista. Rahvusvaheline kriminaalkohus on komplementaarne e lisagarantii juhuks, kui riik ei saa siseriiklikult asja üle kohut mõistetud. USA kodanikku ei
elluviimist. Raamleppe elluviimiseks on vajalik range ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon, mis käsitleks ka kokkuleppe võimaliku mittetäitmise küsimust. Keemiarelva kasutamine on 3 rahvusvahelise õiguse väga tõsine rikkumine ja kuriteo sooritajad peavad vastavalt rahvusvahelisele õigusele karistatud saama. Leian, et välisminister Urmas Paeti seisukoht, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus peab nende üle õigust mõistma, on igati asjakohane. Eesti on kõrge autoriteediga rahvusvaheliselt lugupeetud riik. Meie kohus on reageerida sellisele massimõrvale, sest me ei saa lubada ükskõiksust. Ükskõiksusel on see halb omadus, et ta kasvab kiiresti ja märkamatult. Suhtumine, et Süüria on meist kaugel ega puutu meisse, võib ükskord hukutada ka meie iseseisvuse. Vaevalt me oleksime praegu iseseisev riik, kui 20 aasta eest demokraatlikel riikidel oleks meist ükskõik olnud
lennukeelutsooni Liibüa kohal ja muud meetmed tsiviilelanikkonna kaitsmiseks. 12.märtsil Julgeolekunõukogult lennukeelutsooni kehtestamist palunud Araabia Liiga. 19. märtsil asusid Prantsusmaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide õhujõud tegevusse, rünnates mitmel pool Gaddafi õhutõrjet ja raskerelvastust. Hiljem liitusid koalitsiooniga teiste riikide, sealhulgas Katari õhuvägede lennukid. 27. juunil 2011 andis Rahvusvaheline Kriminaalkohus välja Muammar al- Gaddafi vahistamiskäsu. Teda süüdistati inimsusevastastes kuritegudes. 22.augustil kaotasid Gaddafi väed kontrolli Tripoli üle. 24. augustil teatas Rahvusliku Üleminekunõukogu juht Mustafa Abd al-Jalil, et Banghazi ärimehed on Gaddafi tabajale välja pannud 2 miljoni dinaarise autasu. Nõukogu lubas amnestiat, mistahes isikule Gaddafi siseringist, kui see Gaddafi tapab või vangistab.
Valitsuse struktuur Peaminister – juhib ja esindab valitsust Minister – juhib ministeeriumi ja korraldab enda ala kuuluvaid küsimusi, annab välja määrusi ja käskkirju Ministeerium – vastava valitsusala korraldamiseks moodustunud institutsioon Riigikantselei – korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ja dokumendihaldust Sada päeva – ajavahemik, mille jooksul ajakirjandus ei kritiseeri uut valitsust. 2. Sõda kui välispoliitika vahend. Rahvusvaheline Kriminaalkohus. Õiglane sõda. Sõjalist jõudu on peetud diplomaatia argumendiks. Kuigi toimuvad nii riigisisesed kui ka –välised sõja, on naad kõik mingi kindla eesmärgi saavutamiseks, mida saadakse poliitika, siplomaatia ja sõjategevuse alusel. Sõja pidamist on alati proovitud reguleerida mitmete rahvusvaheliste lepingutega, nendest tuntum on ja suurema mõjujõuga on 1949 aastal sõlmitud Genfi konventsioon, mis reguleerib sõdivate poolte suhteid ja kaitseb tsiviilelanikkonda
Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik – Euroopa Liit – Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. ÜRO peaassamblees-seadusandlik võim on esindatud iga riik ühe häälega-selle otsused on soovituslikud, mitte kohustuslikud. 2. täidesaatve – Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. ÜRO julgeoleku nõukogu. 3. kohtuvõim – Rahvusvaheline Kriminaalkohus – on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus – ainult EL. On mitmeid kohtuid ntks Rahvusvaheline Hagikohus. (Iga kaasuse puhul rahvusvaheline kohus ei saa hakata õigust mõistma-sest pole jurisdiksiooni, mille riigid peavad andma). Riigid pole kohustatud nõusolekut andma. Jurisdiktsioon kehtib kui riigid on nõusoleku andnud või kui julgeoleku nõukogu on esitanud prokurörile otsuse... Mis oleks kui ÜRO võtaks vastu kohustuslikke otsuseid lihthäälte enamusega? Igal riigil
Läbirääkimised Head teened Vahendus Uurimine Lepitus Menetlus rahvusvahelises kohtus Menetlus rahvusvahelises vahekohtus *** Genotsiid oli suunatud järgmiste gruppide vastu: rassilised etnilised religioossed rahvuslikud 1970-ndatel tegid Kambodza khmeerid Pol Pothi juhtimisel ühiskonna põhimõtteliselt puhtaks intellektuaalideks. Kuritegu oli suunatud sotsiaalse grupi vastu, mis ei käi ühegi eelnimetatu alla. Haagi rahvusvaheline kriminaalkohus lahendab: genotsiidi kuriteod inimsusevastased kuriteod sõjakuriteod agressioonikuriteod (alates hetkest, kui lepitakse kokku täpne agressiooni definitsioon) 18 Riigi territooriumi muudab: akretsioon ehk territooriumi juurdekasv tsessioon ehk loovutamine okupatsioon (terra nullius!) preskriptsioon ehk põline haldamine anneksioon ehk vallutamine
RAHVUSVAHELINE VASTUTUS *** Genotsiid oli suunatud järgmiste gruppide vastu: rassilised etnilised religioossed rahvuslikud 1970-ndatel tegid Kambodža khmeerid Pol Pothi juhtimisel ühiskonna põhimõtteliselt puhtaks intellektuaalideks. Kuritegu oli suunatud sotsiaalse grupi vastu, mis ei käi ühegi eelnimetatu alla. 27 Haagi rahvusvaheline kriminaalkohus lahendab: genotsiidi kuriteod inimsusevastased kuriteod sõjakuriteod agressioonikuriteod (alates hetkest, kui lepitakse kokku täpne agressiooni definitsioon) Riigi territooriumi muudab: akretsioon ehk territooriumi juurdekasv tsessioon ehk loovutamine okupatsioon (terra nullius!) preskriptsioon ehk põline haldamine anneksioon ehk vallutamine
Rahvusvahelised organisatsioonid - mitmepoolse suhtlemise vormid, mille kaudu riigid püüavad arendada koostööd ja saavutada ühiselt huvipakkuvaid eesmärke. Rahvusvahelise haardega organisatsioonid: ❏ valitsustevahelised organisatsioonid - on loodud riikide poolt rahvusvahelise õiguse alusel ja mis on ise samuti rahvusvahelise õiguse subjektid (riikidel on ühine huvi koostöö vastu - ntÜRO, EL, NATO, Rahvusvaheline Kriminaalkohus) ❏ valitsustevälised organisatsioonid - moodustavad füüsilised ja juriidilised isikud mõne riigi riigisisese õiguse alusel ega ole rahvusvahelise õiguse subjektid (nt Green Peace, Human Rights) Rahvusvaheliste organisatsioonide tavapärased tunnused (nende õigussubjektsus on objektiivne - nt EL on rahvusvaheline subjekt ka Brasiilia jaoks, kes pole ELi liikmesriigiks): ❏ riikide ühendused ❏ asutatud rahvusvahelise õiguse alusel
kooskõlas NATO-ga), pole otseselt ühist Euroopa Liidu enda sõjaväge vms. Kuigi on ka sõjalisi operatsioone, mida juhib Euroopa Liit ise (nt Bosnia ja Hertsegoviinas). EL välispoliitikat ei iseloomusta ainult lahknevused. Mitmel teemal on ka üksmeel. Näiteks: relvastuskontrolli lepingute küsimuses Multilateraalsuse arendamine rahvusvahelistes organisatsioonides Kyoto protokoll Rahvusvaheline Kriminaalkohus. Balkani tulevik, suhted Venemaaga, Iraani küsimus või Lähis-Ida rahuprotsess Miks siis ikkagi paistab ELi välispoliitika niivõrd ebatõhusana? Siin võib välja tuua kolm peamist probleemi: ebasobivad ametkonnad (nt eesistujamaa roteerumine) ühise strateegilise kultuuri puudumine sügav lõhe USAga suhtlemises (uued vs. vanad LR). Heaks näiteks tõestamaks, et Euroopa Liidu välispoliitiline identiteed on erinev
11.7 CEB Euroopa Nõukogu Arengupank 11.8 IAEA Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur, edendada aatomienergia rahuotstarbelist rakendamist ning ära hoida selle kasutamine militaarsel otstarbel, aatomienergia kasutamisvõimaluste uurimine, teabe vahendamine, koolitus, aatomienergia kasutamisega seotud programmide järelevalve, standardite ja normide kehtestamine, energiaprogrammide välja töötamine ning abistamine tuumajaamade rajamisel 11.9 ICC - Rahvusvaheline Kriminaalkohus alaline kohus mõistmaks õigust genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude üle 11.10 Euroopa Nõukogu üritab Euroopa ühiseid põhimõtteid levitada laiemalt, laiendada Euroopa Liidu mõju maailmas, Euroopa Liidu enamus abiprogramme loonud (47) 11.11 Teised organisatsioonid: 11.11.1 OPEC Naftat eksportivate riikide organisatsioon, peakorter Viinis, korraldada nafta kui tooraine hankimist üle kogu maailma, rahvusvaheline pingekolde riigid 11.11
Liikmeid on 15, 5 on alalist liiget kes on ja jäävad( Venemaa, Prantsusmaa, USA, Hiina, Suurbritannia) teevad otsuseid ja õigus otsuseid vetostada anuisikuliselt. Mõtetu sellepärast, et kõik probleemid tekitavad need alalised liikmed ise ja siis ka vetostavad . Rahvusvaheline kohus ( ICJ) Riigid esitavad kaasusi (tavainimene ei saa kaebusi esitavad, esitavad riigid nt. tõsised riigivastased kuriteod, sõjakurjategijad), kuuluvad 15 kohtunikku. Allüksus on ICC- kriminaalkohus( inimsusvastased kuriteod). ÜRO peamised tegevused inimõiguse kaitsega, arengutoetusega (riike kes on arengus maas), toit, kultuur, lastekaitsega, kodanikekaitsega, inimgruppide kaitsega jne. Allasutused - Maailmapank, IMF, ILO jne. Rahuvalve ÜROs- On kõikjal maailmas, ei saa saata sinna kuhu tahab vaid see riik peab olema sellega nõus; Ebaefektiivne ( piiratud õigused, ei saa konflikti sekkuda ) või isegi kahjulik ( nad ise on tapnud ja vägistanud)
Üksikisikud rahvusvahelise õiguse subjektidena (Piiratud rahvusvahelised kohustused): füüsilised isikud / ettevõtted (rahvusvahelised ettevõtted) / valitsusvälised organisatsioonid. Füüsilise isiku vastutus: Õigused esitada kaebusi rahvusvahelistesse kohtutesse (Euroopa Inimõiguste Kohus, Euroopa Kohus, kõikidesse kohtutesse pole juurdepääsu). Kohustused indiviidide üle on võimalik kohut mõista rahvusvahelistes kohtutes ja tribunalides (Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Nürnbergi Tribunal, Jugoslaavia Tribunal (ICTY), Ruanda Tribunal (ICTR), Sierra Leone Erikohus). Tribunalid. - Nürnbergi tribunal. Asutati II maailmasõja kuritegude eest Saksa juhtide vastutusele võtmiseks nii sõjakuritegude kui rahu ja inimsusevastaste kuritegude eest. - Tokyo tribunal. Asutati samuti II maailmasõja kuritegude eest vastutusele võtmiseks. - Jugoslaavia tribunal asutatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga nr 808 kui rahvusvaheline ad hoc tribunal
11 · Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN) · Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) · ÜRO Toidu-ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) · Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) · Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni-ja Arengupank (IBRD) · Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC) · Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) · Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICCt) · Rahvusvaheline Kriminaalpolitsei Organisatsioon (Interpol) · Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA) · Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) · Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Liiga (IFRCS) · Rahvusvaheline Rahanduskorporatsioon (IFC) · Rahvusvaheline Põllumajanduse Arengufond (IFAD) · Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon (IHO) · Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) · Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO)
§ Boznia-‐Hertsegoviina Riigikohtu Sõjakuritegude Koda -‐ Rahvusvahelised ad hoc tribunalid, nt loodi rahvusvaheliselt konkreetse juhtumi jaoks § Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal § Rwanda Rahvusvaheline Kriminaaltribunal -‐ Rahvusvaheline Kriminaalkohus Menetluse lähtekohad -‐ kuriteokoosseis on olemas enne toimepanemist -‐ kriminaalvastutus peab olema individuaalne, kuid see võib olla nii otsene kui ka kaudne -‐ rahvusvahelise menetluse saab alustada ka juhul, kui juhtumit on juba
parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu läänestumine;kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism; kasvanud immigratsioon; rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik; globaalsetekommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, telefonid; üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid; rahvusvaheliste kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kohus Globaliseerumise ohud: Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Globaliseerumisega seotud negatiivseks nähtuseks on ka paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide
Seega Kohus leiab, et sekkumine Lingensi sõnavabaduse teostamisse polnud "demokraatlikus ühiskonnas vajalik kaasinimeste reputatsiooni kaitseks", see oli taotletava õigustatud eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne. Kohtu otsus: artikkel 10 on rikutud * Müller ja teised vs Sveits (1988) Põhifaktid: 1981 aastal oli korraldatud näitus. Kohtuurija kõrvaldas näitusest mõned maalid kuna tema arvates nad olid ebaviisakad. 1986 aastal kriminaalkohus määratles iga kaebaja rahatrahvi ja võttis ära kõik maalid artikli 204 Sveitsi kriminaalseaduse alusel. Kohtu argumentatsioon ja põhiprintsiibid, mis kaasusest välja tulevad: Kohus selgitas, et artikli 10 alla läheb ka kunstilise eneseväljenduse vabadus. Antud karistus oli tehtud eesmärgiga kaitsa ühiskondliku kõlbluse. Antud maalid kirjeldasid seksuaalsuhted inimeste ja loomade vahel ja olid kättesaadavad
kuuluvuse kaotamine jmt. Poliitikas väljendub globaliseerumine riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemises rahvusvaheliste kokkulepete tõttu. Riigid delegeerivad vabatahtlikult üha enam osa õigustest rahvusvahelistele organisatsioonidele nagu ORO, WTO, EL, NATO, IMF ja Maailmapank. Seda protsessi iseloomustab riikideüleste ja riikidevaheliste organisatsioonide tekkimine nagu ORO, EL jt ning rahvusvaheliste kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kobus, sest ka terrorism on globaliseerunud. Teiselt poolt, riikide sekl umise vähenemine majandusse ja maksude alandamine suurendab ettevõtete, eriti hiiglaslike rahvusvaheliste korporatsioonide poliitilist mõju. Seoses üha kergemate migratsiooni tingimuste ja kapitali vaba liikumise tõttu väheneb samuti riigi võim oma kodanike üle. Kultuuri valdkonnas on iseloomulik erinevate maailma maade äri- ja tarbekultuuride
06 lennuk kukub alla Pennsylvanias Shanksvillei lähedal Rahvusvahelised lepped 14 detsembril 2001 tõmbus USA tagasi 1972 aasta START lepingust, kuna Bushi sõnul piiras see USA võimalusi arendada kaitsevõimalusi tuleviku terroristide rünnakute eest. Bush toetas National Missile Defence projekti, mis suudaks leida IBM raketid ja hävitada need lennult. 1 juulil 2002 loodi Rahvusvaheline kriminaalkohus, mille eesmärk on tagade see, et ka kõige tõsisemad rahvusvahelised kuriteod ei jääks karistamata. Augustis võeti aga Kongressi poolt vastu Ameerika teenistujate kaitse akt, mis deklareeris, et USA militaarpersonal ja teised valitud USA valitsuse ametnike kaitse rahvusvahelise süüdimõistmise vastu, kuna USA ei ole selle liige. Iraagi sõda Pärast 9/11 rünnakuid võttis USA välispoliitikas väga agressivse suuna, kui Bush kuulutas välja sõja terrorismile
nagu läänestumine · kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism · kasvanud immigratsioon · rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik SOTSIAALSES ELUS: · globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, sidesatelliidid, telefonid · üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid · rahvusvaheliste kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kohus · väidetavalt on ka terrorism globaliseerunud 21 Sotsioloogia alused Liina Käär 93. Miks kaasaegses ühiskondades on enimlevinud peretüübiks nukleaar-ehk tuumikperekond? Kui traditsioonilist perekonda võib vaadata ka kui majandusüksust, siis kaasaja perekond pigem emotsionaalse heaolu
läbi faktid ja õiguse kohaldamist (siseriiklik), kassatsiooni korras vaadatakse ainult õiguslikke asjaolusid. · Ne bis in idem kedagi ei tohi karistada sama teos eest mitu korda. See ei kaitse selle eest, et teises riigis teda süüdi ei mõistetud. Kaitse tuleneb karistusseadustikust. Rahvusvahelised tribunalid ei pruugi seda põhimõtet ka alati austada (heas mõttes). Kui rahvusvaheline kriminaalkohus on isiku üle õigust mõistnud, siis enam ei saa tema üle kohut mõista. Samas rahvusvahelisel kriminaalkohtul on õigus asi uuesti avada. Lisaks: · Nullum crimen sine lege peab olema kuriteo koosseis, kui sooritati kuritegu. · Nulla poena sine lege karistus ei tohi olla karmim sellest, mis tol hetkel, kui pandi toime kuritegu, kehtis, aga võib olla kergem.
Kindlaks teha rv-se org-i õigussubjektsuse ulatus vastavalt asutamislepingule, III riikide tunnustamisele. Kindlaks määr, kas tegu oli sellise organi tegevusega, mille käitum on omistatav kõne all olevale rv-le org-le. Üksikisikute vastutus Rv-se kriminaalõiguse valdkond. Rv-se õ-se normid, mis näevad ette üksikisikute vastutuse rv-ste normide rikkumise eest otse, ilma riigi sekkumiseta. Konflikt siseriikliku ja rv-se õ-se vahel. Selleks Rv-ne Kriminaalkohus, mis abistab siseriiklike instantse. Kui riik ei suuda tagada õiglast ja efektiivset kohtupidamist, siis sekkub. Üksikisiku vastutus kui: Koh, mida rikuti, tuleneb otse ja vahetult rv-st õ-st (genotsiid, inimsusevastane, sõjakuritegu, agressioon). Vahetegu rv-se kuriteo ja riigi jurisdikts alla kuuluva õigusvastase teo vahel on selge. Tegu on kas rv-tes lepingutes või rv-ses tavaõ-es tunnust kuriteo koosseisuga.
Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. ÜRO peaassamblees-seadusandlik võim on esindatud iga riik ühe häälega-selle otsused on soovituslikud, mitte kohustuslikud. 2. täidesaatve Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. ÜRO julgeoleku nõukogu. 3. kohtuvõim Rahvusvaheline Kriminaalkohus on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus ainult EL. On mitmeid kohtuid ntks Rahvusvaheline Hagikohus. (I a kaasuse puhul rahvusvaheline kohus ei saa hakata õigust mõistma-sest pole jurisdiksiooni, mille riigid peavad andma). Riigid pole kohustatud nõusolekut andma. Jurisdiktsioon kehtib kui riigid on nõusoleku andnud või kui julgeoleku nõukogu on esitanud prokurörile otsuse... Mis oleks kui ÜRO võtaks vastu kohustuslikke otsuseid lihthäälte enamusega? Igal riigil
o kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism o kasvanud immigratsioon o rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik o võistlusspordi alade üleilmne levik globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid rahvusvaheliste kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kohus väidetavalt on ka terrorism globaliseerunud Globaliseerumine ja rahvusvaheliste mõjutuste kasv on mistahes eluvaldkonnas, sealhulgas keskkonnakaitses ja metsanduses, mis on üheks tänapäeva olulisemaks arengutrendiks. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige liikumisvõimaluste/transpordi ja kommunikatsiooni kiire areng. Globaliseerumise kolm mõõdet:
ette siseriiklikes kohtusüsteemides. 1992. aastal kutsus ÜRO kokku tribunali, et mõista kohut tõsiste rahvusvahelise õiguse rikkumiste üle endises Jugoslaavias. See oli esimene rahvusvaheline tribunal pärast Nürnbergi. Järgnes rahvusvaheline tribunal Rwandas toimepandu kohtulikuks menetlemiseks. Erakorralised kohtud lõi ÜRO kriminaalkuritegude menetlemiseks Sierra Leones ja Ida-Timoris. Ja lõppeks, 1998 loodi Rooma statuudi kohaselt Rahvusvaheline Kriminaalkohus, mis peab täiendama siseriiklike kohtute jurisdiktsiooni ja tooma kohtu ette ja karistama rahvusvahelise kriminaalõiguse rikkumisi, samuti sekkuma, kui kohalik kohtumõistmine keeldub tegutsemast või ei ole võimeline seda tegema. Holokausti ja natsismi ajalugu on samas ekspluateeritud, et õigustada poliitilisi kuritegusid. Näiteks kasutasid kommunistlikud liidrid ära võitlust Natsi-Saksamaa vastu, et seadustada Nõukogude võimu 20 ja ekspansiooni
Relvastatud jõu kasutamise ja sellega ähvardamise e agressiooni keeld. Rahvaste võrdõiguslikkus ja enesemääramisõigus. 99. Rahvusvahelise õiguse kehtivus. Rahvusvahelise õiguse kehtivus põhineb otsesel või varjatud kokkuleppel: kehtib siis, kui riigid tunnustavad/järgivad (voluntarism, konsensualism). Loomuõiguse varjatud mõju ius cogensi käsitluse arengule. Üldtunnustatud tava ja uued tavad. Rahvusvaheline Kriminaalkohus Vajalikkuse põhimõte: rahvusvahelise õiguse tunnustamise taga on praktiline vajadus, muidu ubi societas, ibi ius 100. Rahvusvahelise õiguse allikad. Rahvusvahelise õiguse allikad jagunevad: Formaalseteks - tähendavad vormi, milles esinevaid norme tuleb lugeda õigusnormideks . Materiaalsed - milles õigusnorm tegelikult väljendub. Kehtivusulatuse alusel liigitatakse rahvusvahelise õiguse allikaid:
· kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism · kasvanud immigratsioon · rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik Aga veel on tunnusteks: · globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, telefonid · üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid · rahvusvaheliste kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kohus · väidetavalt on ka terrorism globaliseerunud Globaliseerumise ohtudeks: 88 · Kultuurilise erisuse kadumine · Looduskeskkonna reostus ja võõrliikide levik · Organiseeritud kuritegevus · Haiguste levik · Meedia kontroll ülemaailma 12. HARIDUS Hariduse tähendus Haridus tähendab teadmiste üleandmist ühelt põlvkonnalt teisele vahetu õppimise kaudu (Giddens 1997)
annaabi.ee 
