· korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust · planeerida regiooni arengut. Kov: · korraldada sots. abi, teenuseid · korraldada elamu-, kommunaalmajandust · tagada heakorda, keskkonna planeerimist · organiseerida ühistransporti · koolide, lasteaedada, muuseumide, rahvaraamatute ülalpidamist. 5. Kirjelda Eesti kohtusüsteemi 3 astet. I. Haldus ja maakohtud - tsiviilasjad, kriminaalasjad (probleemi korral sinna) II. Ringonnakohus - vaatab läbi appelatsiooni (kohtu lahend) III. Riigikohus - kassatsioon (kohtuotsuse läbivaatamine dokumentide ja materjalide põhjal).
kinniseks, kus võivad vaid osaleda protsessis osalevad isikud(nt. kui käsitletakse alaealiste väärkohtlemist). Eesti vabariigis lahendab kohtunik tsiviil-, kuriteo-, väärteo-, kriminaal või haldusasju. Tsiviilasjad on lepingutega seotud vaidlused, pankrotiasjad, tööõiguse küsimused. Väärteod on mitmesugused korrarikkumised nt. avaliku korra rikkumine. Haldusasjad on avalik-õiguslike vaidluste lahendamine nt. ametniku tegevus ja kriminaalasjad on nt. röövimised, tapmised, vargused ning uue seadusandluse järgi on ka alkoholijoobes auto juhtimine, kui see ületab teatud promillid. Kohtunikuna saab töötada väga tasakaalukas ning otsekohene inimene. Oma otsustes ning toimingutes peab olema kohtunik täiesti erapooletu ning omakasupüüdmatu, alluma ainult seadustele ning lähtuma faktidest. Kohtumenetluse käigus peab kohtunik kindlustama kõigi osapoolte õiglase ärakuulamise
· President moodustab valitsuse · President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid Täidesaatev võim · Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele · Vabariigi valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid Kohtuvõim · Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru · Õigust mõistab ainult kohus · Kohus on tegevuses sõltumatu I aste Maakohtu(tsiviil ja kriminaalasjad), halduskohtu (kaebused isikute- ja ametiasutuste vastu) II aste Ringkonnakohus (Tallinn, Tartu) III aste Riigikohus (Tartus) Kodanike osalemine poliitikas · Erakonda kuulumine · Valimistel osalemine · Massiliikumistes osalemine · Kodanike ühendustes osalemine Erakond ehk partei on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus · Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane Eesti kodanik · Ühte erakonda võib kuuluda korraga
Koalitsioon ja opositsioon - ? Parlamendis fraktsioonid ja komisjonid, opositsioon - ? Hääletamine Riigikogus -lihthäälteenamus, koosseisu hälteenamus, vajalik häälte arv nt. presidendi val. Täidesaatev võim - valitsus Kuidas moodustatakse? Kellest koosneb? Kes juhib? Millega valitsus tegeleb? (ülesanded?) Riigi kolmas võim kohtuvõim Millega tegeleb? Eesti kohtusüsteem mitme astmeline? Millised on Eesti kohtuastmed? Mis on : haldusasjad, tsiviilasjad, kriminaalasjad millises kohtuastmes arutatakse- lahendatakse? Eesti Riigikohus kus asub? Kes ja kui pikaks ajaks selle kohtunikud ametisse nimetab? Hageja Kostja Advokaat Prokurör Tunnistaja(d) Apellatsioon Kassatsioon Kohalik võim Volikogu kuidas moodustub? Kes valida saavad? Kui sageli valitakse? Millega kohalik volikogu tegeleb? Volikogu juht Pärnus? Valla- või linnavalitsus kuidas moodustatakse? Millega tegeleb? Kes juhib? Kes Pärnus? Põhiseadus Mis on PS ?
D 10. EESTI KOHTUSÜSTEEM : III Riigikohus Tartus. Kassatsioonid. II Ringkonnakohtud 3 Tallinnas Tartus Jõhvis. Apellatsioonid I Maakohtud Halduskohtud 4 2 Tsiviilhagid haldusasjad. Kriminaalasjad 11. Mõisted : 1) Volikogu – kohalik omavalitsuse esindusorgan. 2) Maavanem – Maakonda juhtiv ametiisik. 3) Maavalitsus – Organisatsioon, mis teostab täidesaatvat võimu maakonnas. 4) Õiguskantsler – Ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. 5) Kohtunik – Ametiisik, kes teostab õigusmõistmist. 6) Advokaat – Kaitsja, ametiisik, jurist, kes teostab süüdlase kaitsmist. 7) Prokurör – Riiklik süüdistaja, ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine.
Kohtupidamisel: 1. Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi 2. Õigus süütuse presumptsioonile 3. Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel 4. Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine 5. Enesekriminatsioon ehk enesesüüdistuse välistamine Peale kohut 1. Korduva süüdimõistmise välistamine 2. Apellatsioon ehk edasikaebamise õigus 3. Võimalus kontrollida kohtuprotsessi õigsust Tsiviilasi ja kriminaalasi erinevad selle poolest, et kriminaalasjad on kuriteod ja väärteod, mis on süüteod ja mis on seaduse alusel karistatavad, tsiviilasjad on aga eraõiguslikud, mille hulka kuuluvad perekonna ja abielu jms seonduvad vaidlused. Tsiviilasju arutatakse ja lahendatakse, aga kuritegudele ja väärtegudele määratakse karistus. Kui õigusi on rikutud, võib pöörduda ka õiguskantsleri(täidab ka ombudsmani ja lasteombudsmani ülesandeid) poole. Nt kui kohalik omavalitsus ei aita lapsel ja tema perel
- kohtuvõim Tsiviilasjad abielulahutus; kinnisomandi ost või müük; lapsendamine; vanemlike õiguste ära võtmine; üürilepingu lõpetamine; võlgade tagastamine/tasumine. Eestis on kohus 3-astmeline Kriminaalasjad Arvutikahjurlus või viiruse levitamine, kui tekitati olulist kahju; piraatkoopia - Riigikohus (Tartus) valmistamine, avalik esitamine või sellega kauplemine; avaliku korra rikkumine vägivallaga; - Ringkonnakohtud (Tallinn, Tartu, Rakvere) vargus/röövimine; altkäemaksu võtmine/ametiseisu kuritarvitamine; tegevusloata ja keelatud
Pos: seotud kindlate reeglitega, ametniku teost jääb jälg, kindlad piirid, inimesed koolitatud/professionaalsed. Korruptsioon on isiku ebalojaalsus, salatsemine ning isiklik kasulootus. Poliitiline korrup on oh demokraatiale, sel juhul eksisteerivad mitte legaalsed võimukanalid, mis mõjutavad otsuste tegemist ja valitsemist ebaseaduslikul viisil. Eesti kohtusüsteem ja põhiseaduslik järelevalve. Õigusriigis mõistab õigust ainult kohus. Eestis on kohus 3.astmeline: 1.aste Maa(tsiviil&kriminaalasjad)-ja halduskohtud(riigi ja kodanikuvahelised) 2. aste Ringkonnakohus 3.aste Riigikohus. Võimalik madalama astme kohtust kõrgema astme kohtusse edasi kaevata. Võimalikult õiglase kohtuotsuse tagamiseks ja eksimiste vältimiseks. Millist ülesannet täidab prokuratuur, ombudsman, õiguskantsler? Prokuratuur juhib kohtueelset kriminaalmenetlust ja esitab kohtus riikliku süüdistuse. Ombusman e.õigusvahemees vaatab läbi kodanike kaebused bürokraatliku omavoli vastu
Pos: seotud kindlate reeglitega, ametniku teost jääb jälg, kindlad piirid, inimesed koolitatud/professionaalsed. Korruptsioon on isiku ebalojaalsus, salatsemine ning isiklik kasulootus. Poliitiline korrup on oh demokraatiale, sel juhul eksisteerivad mitte legaalsed võimukanalid, mis mõjutavad otsuste tegemist ja valitsemist ebaseaduslikul viisil. Eesti kohtusüsteem ja põhiseaduslik järelevalve. Õigusriigis mõistab õigust ainult kohus. Eestis on kohus 3.astmeline: 1.aste Maa(tsiviil&kriminaalasjad)-ja halduskohtud(riigi ja kodanikuvahelised) 2. aste Ringkonnakohus 3.aste Riigikohus. Võimalik madalama astme kohtust kõrgema astme kohtusse edasi kaevata. Võimalikult õiglase kohtuotsuse tagamiseks ja eksimiste vältimiseks. Millist ülesannet täidab prokuratuur, ombudsman, õiguskantsler? Prokuratuur juhib kohtueelset kriminaalmenetlust ja esitab kohtus riikliku süüdistuse. Ombusman e.õigusvahemees vaatab läbi kodanike kaebused bürokraatliku omavoli vastu
artiklis 288: määrused, direktiivid, otsused, arvamused ja soovitused. Peale selle on eelnevatele lepingutele tuginevaid eriakte. Näiteks kriminaalasjades kohaldatakse endiselt raamotsuseid (need võeti vastu enne Lissaboni lepingu jõustumist, kui politsei- ja õigusalasel koostööl kriminaalasjades oli eristaatus, mille kohta leiate rohkem teavet järgmiselt lingilt: kokkuvõtted - kriminaalasjad kuni novembrini 2009). Õigusloomeprotsessiga vastuvõetud õiguslikult siduvaid akte, nagu määrused, direktiivid ja raamotsused, nimetatakse õigustloovateks aktideks ehk õigusaktideks. Lepingud ja kokkulepped hõlmavad rahvusvahelisi lepinguid ja kokkuleppeid või konventsioone, millele on alla kirjutanud ühendus või
juhul seisnes ettepanekus muuta kuriteo kvalifikatsiooni. Seejärel panin toimikust saadud andmetest kokku süüdistusakti. Viimase koostamisel pidin lähemalt tutvuma ka kriminaalmenetluse seadustikuga ja karistusseadustikuga, milledest lähtuvad ka prokurörid oma igapäevases töös. Iga süüdistusakti juurde pidin koostama ka riigi õigusabi andmise ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määruse. (lisa 3) Samuti koostasin määruseid siis, kui prokurör leidis, et kriminaalasjad tuleb ühendada kriminaalasjade ühendamise määrus (lisa 4) või hoopis lõpetada kriminaalasjade lõpetamise määrus (lisa 5). Määruste koostamine oli sarnane süüdistusakti koostamisele. Ühendamise määrusele tavaliselt eelneski süüdistusakti tegemine, kust sai juba kõik olulised andmed ka määruse koostamise jaoks. Määrusesse pidi kirjutama ka ühendamise või siis lõpetamise põhjuse ja konkreetsed seaduseviited nendele. Seega tuli ka
Mitteformaalsed : ametkondlik järelvalve, avalik järelvalve. Õiguse harud : 1) Eraõigus : Majandusõigus Tsiviilõigus : võlaõigus,asjaõigus,perekonnaõigus,tööõigus. Kaubandusõigus 2) Avalikõigus : Rahvusvaheline õigus, Riigiõigus, Kirikuõigus, Haldusõigus, Finantsõigus, Protsessiõigus, Kriminaalõigus. Eesti kohtusüsteem, erinevus USA omast : I astme kohtud : maakohus( tsiviilasjad, väärteod ja kriminaalasjad), halduskohtud (haldusasjad) Tallinn, Tartu II astme kohtud : ringkonnakohtud ( I astme apellatsioonid) Tallinn, Tartu , Jõhvi III astme kohus : riigikohus (põhiseaduslikud) USA's pole omaette konstitutsioonikohust. Kogu kohtusüsteem on ühtne,tipnedes ülemkohtuga. USA's võidakse kohtunik valida valimiste teel ka rahva poolt. USA's on vandekohus ja vandekohtunikud, kes võtavad otsuse vastu. Miks on kohut vaja : Õiguskorra tagamiseks ja kodanike õiguste kaitseks.
Rooma õiguse mõju olematu. ROMAANI-GERMAANI Kohtuvõim eraldatud. Järgitakse seadusi,iga juhtum eraldi. KOHUS EI LOO ÕIGUST. Kontrollib seaduskuulekust,aluseks seadused. Eestis pole pretsedendiõigust.avalik-eraõigusel tehakse vahet. Õigunormid on grupeeritud e kodifitseeritud. Rooma õiguse mõju suur. Õigussüsteem Õigusharu Õigusinstituut-varavastased,isikuvastased kuriteod KOHTUD: 1. 1 2. Maakohus tsiviilasi(perekonnaga seotud jne,laenud,töövaidlused),kriminaalasjad(kuritegu,1 kohtunik,1 kohtunik ja 2 rahvakohtunikku),väärteo asjad(1 kohtunik,kergem rikkumine) ERAÕIGUSe juhtumid 3. Halduskohus-ainult haldusasjad(avaliku teenistusega seonduvad vaidlused,kodakondsus ja migratsiooniga seotud,riigi varaga seotud vaidlused) AVALIK ÕIGUSe juhtumid 4. Riigilõiv 2. Ringkonnakohus-riigilõiv 2.1 Vaidlustamine-3 kohtunikku(tsiviil,kriminaal ja haldusasjad) 3. Riigikohus-kassatsioonikautsjon-makstakse riigikohtu arvele-tagastatakse-1. Kui
) Peaministrikandidaadi nimetamine Riigikaitseküsimused Ettepanekud kõrgete ametnike nimetamiseks Riigikohtu esimees,riigikotrolör,jne Põhiseaduse muutmise algatamine Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutaminevalitsuse umbusaldamisel(kui suur on vabadus otsustada) Seadusandlus(millal rakendub_piirangud) KOHUS KOHTU FUNKTSIOONID 1)ÕIGUSEMEÕISTMINE · Süüasjades · Kriminaalasjad,ja Väärteoasjad · Olemuseks süütegude tuvastamine ja karistuse mõistmine · Tsiviialsjades · Eraisikute vahelised vaidlused · Haldusasjades,ehk avaliku võimu kontroll · Põhiseaduslikkuse järelevalve · Seejuures vaid Riigikohus on pädev tunnistama õigusakti põhiseadusega vastuolus olevaks KOHTU FUNTKSIOONID 1)Õigusemõstmise välised funktioonid · Täitevvõimu ülesanded
Kassatsioonid II Ringkonnakohtud Tallinn Tartu Jõhvi Apellatsioonid I Linna- ja maakohtud Halduskohtud Tsiviilhagid Kriminaalasjad Haldusasjad Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Õigust mõistab ainult kohus 2.9. Eesti kohtusüsteem Õiguskantsler Ombudsman Kohtunik Kaasistuja Advokaat Prokurör Ülesannete kogu 9. klassile 2
Kohtunik kodanike kaitsja Euroopa: Mitmeharuline süsteem Konstitutsioonikohus Kohtunikud nimetab valitsus Kohtunik eluaegne Riigikogu nimetab ametisse Riigikohtu esimehe ja riigikohtu liikmed Muud kohtunikud president Riigikohtu ettepanekul Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena 18. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus: Kohtusüsteem kolmeastmeline: Maakohtud – tsiviil- ja kriminaalasjad ning halduskohtud – kaebused ametiasutuste ja isikute vastu Ringkonnakohus-Apellatsioon Riigikohus-Kassatsioon (alamkohtute menetlusnormide täitmise ülevaatamine). Otsus on lõplik 19. Ombudsman ehk õigusvahemees- Huvide kaitse suhetes ametiasutuste ja –isikutega Õiguskantsler- Teostab järelvalvet õigusaktide üle Riigikotrolör- riigi vara säilimine, selle otstarbeka ja säästliku kasutamise kontrolli
3) Kassatsioonikaebus on II astme kohtu (ringkonnakohtu) otsuse edasikaebamine III astme kohtusse riigikohtusse (kus vaadatakse, kas ringkonnakohus on otsuse tegemisel kohaldanud seadust õigesti ja kinni pidanud protseduurireeglitest). Mõlema selgituse juures peab olema nimetatud, millise kohtuastme otsuse edasikaebusega millisesse kohtusse on tegemist. 2. Rühmita kohtuasjad kriminaal- ja tsiviilasjadeks, märgi vastav number tabeli õigesse lahtrisse. 3 p Kriminaalasjad Tsiviilasjad 1, 2, 4 3, 5, 6 2. Eesti kodakondsus 3 p 1. Too teksti põhjal kaks näidet, millistel juhtudel on Eestis võimalik saada kodakondsus eriliste teenete eest. 2 p Saavutused spordis, kultuuris, teaduses, majanduses jne. 2. Nimeta Eesti riigi võimuorgan, mis teeb otsuse kodakondsuse andmiseks eriliste teenete eest. 1p Eesti Vabariigi Valitsus VI Riik ja majandus 10 p 1
võimalikult paljud huvigrupid ja kodanikuühendused räägiksid avalike otsuste tegemisel kaasa ja neil oleks mõjujõudu, probleem on aga selles, et mõjuvõimuga kauplemine läheneb mingis kohas ka seaduspärasele mõjutamisele. Vahe tegemine, mis on lubatud ja mis keelatud, võib olla mõningatel juhtudel keeruline. Riigikohtu nüüdsest lahendist saab Aasa sõnul teha selge järelduse. "Pooleliolevad kriminaalasjad, mis meil on, tõenäoliselt lõpetatakse või loobutakse süüdistustest /.../ Tänases ajahetkes on sellel riigikohtu lahendil pooleliolevatele kriminaalasjadele väga suur mõju," tõdes riigiprokurör. Karin Koppel EETILISE KONFLIKTI LAHENDAMINE: 1. Eristada olulised faktid Meie riigis toimub mõjuvõimuga kauplemine. Selle artikkli puhul on kasutatud kohtuasjade käsitlemisel arvatavasti mõjuvõimu.
pärimiskorras1)alaealised 2) töövõimetudEelpärand kingitus, arvestatakse kõige lähemaid(alanejaid) sugulasi, tuleb fikseerida ning hiljem pärandvarast välja arvestada, võib tühistada(sel juhul tavaline kingitus ega puutu pärandvarasse)Pärimisleping 3. alus pärimise protsessis, kahepoolne ainult notariaalselt tõestatud vormis,Ühepoolselt muuta ega tühistada ei saa. I astme kohtud Maakohus, linnakohus(tsiviilasjad, võlad, kriminaalasjad, väärteoasjad, , halduskohus(arutatakse haldusasju e. ametiasutuste ja ametniku kohta käivad kaebused II astme kohtud - ringkonnakohtud, mis vaatavad apellatsiooni korras läbi maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid(Tallinna, Tartu ja Viru Ringkonnakohus) III astme kohtud - kõrgeim kohus, kus edasikaebeinstantsina kontrollib kaevatud kohtulahendite õiguslikku põhjendatust(Riigikohus) Kohtu esimees kohtu juht, 5a. tsüklite kaupa ametis, 2x järjest ei saa
KOHUS näiteks ravimitel. Vahel tõstetakse lepingujärgselt palka kooskõlas Võimude lahususe põhimõtte järgi kohus kolmas võim. elukalliduse kasvuga. Alamastme kohtud on maa-, linna- ja halduskohtud. Kõige madalam aste. Raha on väärtuse mõõdupuu, milles mõõdame materiaalseid väärtusi. Ka Tsiviil- ja kriminaalasjad. oluline maksevahend. Ka rikkuse näitaja ja kogumise vahend. Raha ajaloost: Halduskohus. Tegeleb väärtegudega, mitte kuritegudega. Väärteod on nt. kaup kauba vastu, seal oli vaja ekvivalenti, näiteks loomanahad, edasi hõbe- laenu maksmatajätmine, kui pole bussis õpilaspiletit kaasas , liikluseeskirjade kuld, kuni 7saj Ekr hakati vermima esimesi metallrahasid. See muutub rikkumine, majaseinte sodimine
Kriminaalmenetluse subjektiks on tegelikult hoopis kohtukoosseis – kohtunik või kohtunike kogu, kes lahendab konkreetset kriminaalasja. Kuid kohtukoosseisust rääkides kasutatakse sageli terminit „kohus“. Võimalikud kohtukoosseisud kriminaalmenetluses: * I astme kohtu e maakohtu koosseis: - esimese astme kuritegude kriminaalasju lahendatakse koosseisus: eesistuja ja 2 rahvakohtunikku; - ainuisikuline koosseis: a) teise astme kuritegude kriminaalasjad ja lihtmenetluse kriminaalasjad; b) eeluurimismenetluses; c) täitmiskohtunik kohtulahendi täitmisel. * Ringkonnakohtu koosseis: - reeglina arutab kriminaalasja kolm ringkonnakohtunikku; - eelmenetlust toimetab ringkonnakohtunik ainuisikuliselt. * Riigikohtu koosseis: - kriminaalasja vaatab läbi vähemalt kolmest riigikohtunikust koosnev koosseis. Kollegiaalne kohtukoosseis lahendab kriminaalasja puutuvad küsimused hääletamisega. Maakohtus esitab viimasena oma arvamuse eesistuja
vahel. Mõlemal kohtute hierarhial on eraldi kõrgemalseisvad kohtud ja need hierarhiad ei ühine isegi mitte kohtusüsteemi tipus sest ka kõrgeimad kohtud on mainitud hierarhiatel eraldi. Üldjuristiktsiooniga kohtute süsteem: a) Esimese lüli kohtud: · Instantsitribunal - väiksemad tsiviilasjad · Kaubanduskohus - äritegevus · Töökohus – töölepingud · Politseikohus – väiksemad kriminaalasjad b) Suure instantsi tribunal- tsiviilkamber +kriminaalkamber + alaealiste kohus -> 1. astme kohtud c) Apellatsioonikohus - praktiliselt kõigi esimese lüli kohtute ja suure instantsi tribunalide lahendite jaoks. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. Tsiviilkamber +sotsiaalkamber + kriminaalkamber + alaealiste kamber d) Assisside kohus- esimese astme kohtuks kõige raskemate kuritegude puhul.
vahel. Mõlemal kohtute hierarhial on eraldi kõrgemalseisvad kohtud ja need hierarhiad ei ühine isegi mitte kohtusüsteemi tipus sest ka kõrgeimad kohtud on mainitud hierarhiatel eraldi. Üldjuristiktsiooniga kohtute süsteem: a) Esimese lüli kohtud: · Instantsitribunal - väiksemad tsiviilasjad · Kaubanduskohus - äritegevus · Töökohus töölepingud · Politseikohus väiksemad kriminaalasjad b) Suure instantsi tribunal- tsiviilkamber +kriminaalkamber + alaealiste kohus -> 1. astme kohtud c) Apellatsioonikohus - praktiliselt kõigi esimese lüli kohtute ja suure instantsi tribunalide lahendite jaoks. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. Tsiviilkamber +sotsiaalkamber + kriminaalkamber + alaealiste kamber d) Assisside kohus- esimese astme kohtuks kõige raskemate kuritegude puhul.
tähendusega murrang. Normannidest vallutajad asusid looma tugeva keskvõimuga Inglise riiki. 13.sajandiks tõrjub kuninglik kohtumõistmine teised kaks otsustavalt kõrvale. Jutt on sellest, et Court of the Exchequer (maksuvaidluste lahendamise kohtuinstants) võttis kuninga nimel oma jurisdiktsiooni alla terve riigi. Teiseks, Court of the Exchequeri kõrvale tekkis teinegi keskne kohtuorgan, Court of King's Bench, mille pädevuses olid kogu riigi poliitilised ja kriminaalasjad. Kolmaski keskne kohtuorgan, Court of Common Pleas, tegeles tsiviilasjade lahendamisega. Sellist kohtumõistmise rolli plahvatuslikku kasvu soodustas kohtutes kehtinud protseduur. Nimelt rajanes kohtumõistmine kindlal hagisüsteemil. Kõik see annab aluse väita, et common law on inglise kontekstis ajalooliselt eriliste kuninglike kohtute poolt loodud ühtne õigus kogu Inglismaal. 5 Siiski oli taoline õiguse kujunemine lünklik. Nimelt ei loodud 13. sajandi lõpust uusi hagisid
sanktsioone. Õigusnormi rakendusprotsess: 1) Esimene staadium: Faktiliste asjaolude analüüs. Selgitatakse, mis ja kuidas toimus. Vaadatakse, kas seondub mingi õigusnormiga. 2) Teine staadium: Õigusnormi valik ja analüüs. 3) Kolmas staadium: Kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine) 4) Neljas staadium: Tehtud otsuse täitmise tagamine. On vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid (kriminaalasjad) Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada, et see oleks seaduslik, põhjendatud , otstarbekohane ja õiglane. Õiguse rakendamisele esitatud nõuded: • Otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad lahendatavat juhtumit või õiguse analoogia kohandamisel. • Otsus peab olema tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires. • Õigusnormi rakendamine on obligatoorne igal juhul, kui see on seaduses ette nähtud.
Kostja – isik, kelle vastu on esitatud kaebus ehk hagi Õiguskantsler- teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu, KOM aktide põhiseadusele ja seaduste vastavuse üle (Ülle Madise) Kaasistuja-kuulab kriminaalasja lahendava kohtu koosseisu I aste o Maakohtud (Eestis 4): o 1) tsiviilasjad ehk vaidlused eraõiguslikes suhetes, (nt lahutus) tuleb esitada hagi maakohtusse o 2) väärteo- ja kriminaalasjad, sellisel juhul tuleb pöörduda korrakaitseasutuste poole, kes pöörduvad ise edasi kohtusse o Halduskohtud (Eestis 2): tegeletakse riigi/KOM ja eraisiku vaheliste probleemidega, kui on kaebaja arvates rikutud tema õigusi nt: planeeringud, väljastatavad load o Kui otsusega ei olda rahul, saab pöörduda ringkonnakohtusse, esitades apellatsioonikaebuse o Maakohtunikud kannavad musta talaari II aste – Ringkonnakohus (Eestis 2)
AT - ametlikud teadaanded eRIK, Estlex õigusinfosüsteem Põhiseadus on ülemuslik. President esitab Peaministri kanditaadi. Riigikogule -- VP nimetab ametisse peaministri, kes sai volituse riigikogult (3 päeva jooksul) peaminister moodustab valitsuse - valitsus läheb Riigikogu ette Avaldatakse Riigi Teatajas. Kohtusüsteem I maa-või halduskohus (linnakohtuid netu enam) - Maakohtus- tsiviilasjad (perekonnaõigus, võlaõigus jne..) Isikud on omavahel võrdsed; Kriminaalasjad; Väärteoasjad . Halduskohtus haldusasjad. (riigivaraga seonduvad, riigikodanikuga seonduvad- elamisluba nt, omandi ja maareformiga seonduv, avaliku teenistusega seotud vaidlused.) Tsa-K, Kra k/3K, või k/2 rahva Kohtunik. Haldus-K. Riigilõiv! Apellatsioonkaebus. II Ringkonnakohus (2 tln, tartu ) Tsiviil, kriminaal, ja haldusasju. Riigilõiv! Kassatsioonkaebus (kes pöördub on kassaator) III Riigikohus (Tartu) Kassatsioonikautsjon
nad tohtisid linna piires tegeleda käsitöö ja kaubandusega, nad olid vabastatud tollimaksudest, võisid kasutada linna metsi, heina ja karjamaad. Linna valitses raad e. magistraat: * raehärra seaduslikust abielust, omama kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. * kui mõni liige suri valis raad sobiliku ametijärglase * juhtimise eest ei makstud *aastakaupa kahes vahetuses: pooled ametis, teised korraldasid isiklike äriasju Ülesanded: *kohtumõistmine (tsiviil ja kriminaalasjad) *rahandus *linnakord (karistus häbipost) *suhted teiste linnadega *isikliku elu piiramine, liigne priiskamine *riietumine raad e. magistraat linnade kõrgeim võimu ja kohtuorgan, linnanõukogu Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikuks asjaajamises valitsevaks keeleks oli alamsaksa keel. Linnades oli ülekaal kohalikul rahval, väiksemates linnades oli rohkem eestlasi.
Kohus on kolmeastmeline: (põhiseadusest) 1)Linna, maa ja halduskohtud 2)Ringkonnakohtud 3) Riigikohus (Tartus) (Kõige kõrgem) Apellatsioon - edasikaebamine 1. Astme kohtust 2. Astme kohtusse Kassatsioon - 2. Astme kohtuotsuse läbivaatamine 3. Astme kohtus Ombudsman –usaldusmees, kellele võid kaevata riigiasutuste peale (õiguskantsler Eestis) Kohtunik – korraldab kohtumõistmist. Valitakse eluks ajaks! Kohtuasjad ehk kaasused jagunevad kaheks: 1) Kriminaalasjad – Näiteks: arvutialased kuriteod, avaliku korra rikkumine vägivallaga, vargus ja röövimine, ebaseaduslik majandustegevus, altkäemaks. Advokaat – kaitsealuse kaitsja. Prokurör – süüdistaja. 2) Tsiviilasjad Näiteks: abielulahutus, üürniku ja omaniku vaidlus, poe ja kliendi vaidlus, kinnisvara ost ja müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine, üürilepingu lõpetamine, võlad.
Kohus on kolmeastmeline: (põhiseadusest) 1)Linna, maa ja halduskohtud 2)Ringkonnakohtud 3) Riigikohus (Tartus) (Kõige kõrgem) Apellatsioon - edasikaebamine 1. Astme kohtust 2. Astme kohtusse Kassatsioon - 2. Astme kohtuotsuse läbivaatamine 3. Astme kohtus Ombudsman usaldusmees, kellele võid kaevata riigiasutuste peale (õiguskantsler Eestis) Kohtunik korraldab kohtumõistmist. Valitakse eluks ajaks! Kohtuasjad ehk kaasused jagunevad kaheks: 1) Kriminaalasjad Näiteks: arvutialased kuriteod, avaliku korra rikkumine vägivallaga, vargus ja röövimine, ebaseaduslik majandustegevus, altkäemaks. Advokaat kaitsealuse kaitsja. Prokurör süüdistaja. 2) Tsiviilasjad Näiteks: abielulahutus, üürniku ja omaniku vaidlus, poe ja kliendi vaidlus, kinnisvara ost ja müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine, üürilepingu lõpetamine, võlad.
Kui seadusi tuli veel juurde, tekkis vajadus neid ühtlustada e siduda luua õigusspsteem. Sellega saadi hakkama Vanas Roomas 6. Saj peale kristust keiser Justinianuse poolt. Vanas Roomas eristati juba avalikku- ja eraõgust. Avalik õigus reguleerib riigivõimu ja üksikisiku suhteid, nt kohtupidamine, karistused Eraõigus reguleerib üksikisikute vahelisi suhteid, nt perekonnaõigus, äriõigus Rooma õigustes oli oluline koht 2 eri liiki probleemile 1. Omandiküsimused, 2. Kriminaalasjad. Erinevates riikides kujunesid välja erinevad õigussüsteemid, kuid ajapikku nende arv vähenes. 2. Mõned tuntuimad õigussüsteemid a. Mandri-Euroopa õigussüsteem a.i. Germaani õigussüsteem väga detailne, seadused mahukad. Kehtib ka Eestis, Põhja-Euroopas a.ii. Romaani õigussüsteem Lõuna-Euroopas. Seal on palju koodekseid või seadustikke.
· Tartu Ülikooli asutamine (1632, senise gümnaasiumi baasil): · Rootsile usaldusväärsete ja ametnike saamiseks Kirikuelu: · Kirik sai riigilt raha ja tagastati kogudustele kirikumõisad, aga kirikukümniste kehtestamine äpardus Unifitseerimise mõju kohtukorraldusele Kohtukorraldus: 1. Maakohtud: alamad kohtud(3tk) · Juhtis kohaliku aadli hulgast valitud maakohtunik · Kõik piirkonna tsiviil- ja kriminaalasjad 2. Linnusekohtud: teise astme kohtud(3tk) · Likvideeriti varsti, asemele: 3. Liivimaa õuekohus Tartus(1630- ) · Õuekohtude süsteem kehtis Rootsis-Soomes! · Intergreeriminr emamaa tuumikaladega Korrakaitse Liivimaal · Samas ei õnnestunud keskvõimu soov kehtestada Rootsi õigus LM-l: · Ainsa Rottsi seadusea kehtestus uus kirikuseadus(1686)
küsimusi. Valitsusel on kohustus täita teatud direktiive, näiteks NATOs olles peab kaitsekuludele kulutama 2% riigieelarvest, kuid kui rahvas nii ei hääletaks, tekitaks see liidus olemisel probleeme. Lisaks peab raha jaotama erinevatesse valdkondadesse mõistlikult, rahval oleks kindlasti suurem poolehoid sotsiaalhüvedele. 4. Jaga järgnevad kohtuasjad õigusharude vahel (LK 122) Tsiviil- ja Avalik õigus -Kinnisvara soetamisega seotud vaidlused T -Röövimine A( Kriminaalasjad on alati A) -Võlgade sissenõudmine ettevõttelt eraisiku poolt - T -Abielulahutusega seotud vaidlus - T -Avaliku korra raske rikkumine - A -Maksupettus - A -Töölepinguvaidlus - T -Piraattarkvara müümine - A *Kui riigitasandil kehtestatud seaduste rikkumine, siis on tegemist avaliku õigusega. 5. Mille poolest erineb Eestis maakonna tasandi valitsemine kohaliku omavalitsuse valitsemisest? -Maavanema nimetab ametisse regionaalminister, vallavanem valitakse kohaliku volikogu poolt.
Õigusõpetus Põhiseadus Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivaid kokkuleppeid ja tavasid. Algul oli suuline tavaõigus. Seejärel hakati seadusi kirja panema. Kui seadus väga palju tuli, siis tuli vaadata, et nad omavahel haakuksid. Haakuvate seaduste kogu nimetatakse õigussüsteemiks. Esimene õigussüsteem sündis Vana-Roomas 6. saj. pkr. Valdkonnad: 1. Kriminaalasjad 2. Omandiküsimused Mõned tänapäeva õigussüsteemid. 1. Mandri-Euroopa ÕS a) germaani ÕS P-Euroopa, detailne, b) romaani ÕS L-Euroopa, detailne, koodeksid, Pani aluse Napoleon. 2. Anglosaksi ÕS a) Vandekohus b) Põhiseadus puudub c) Pretsedendikohus suur mõju õigussüsteemile. 3. Islami ÕS a) väga tihe seos koraaniga. b) Perekonnaelu on väga detailselt reguleeritud. c) Arhailised karisutsed
Kui süüdistatu leiab, et Eesti kohtusüsteem ei kaitse inimõiguste konventsiooniga tagatud õigui, on tal õigus edasi kaevata Euroopa Inimõiguste Kohtu. Prokuratuur on isik, kes juhib kohtueelset kriminaalmenetlust ja esitab kohus riikliku süüdistuse. Ühtlasi osaleb kuritegude tõkestamises ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimist. Prokurör teeb koostööd uurimisasutusega tõendite kogumisel ja süüdistuse esitamisel. Mitmed kriminaalasjad ei jõua kohtusse, kuna sõlmitakse kokkulepp, milles süüdistatav tunnistab oma rikkumist. Ombudsman ehk õigusvahemees on sõltumatu ametimees, kes kaitseb isikute õigusi suhetes riigiasutuste ülesandeid täitvate inimestega. Eestis on selleks õiguskantsler. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab õigusjärelvalvet õigusaktide üle. Tema ametiaeg on 7 aastat. 2. Euroopa Liit. Euroopa Liidu ajalugu. Maastrichti leping. Lissaboni leping
Vormiliselt kujutab see staadium endas õiguse rakendamise akti e. individuaalakti vormistamist. Selles aktis fikseeritakse varem õiguse rakendaja teadvuses väljakujunenud seisukoht, mis vormistatakse nõuetele vastaval kujul. Sellega on õiguse rakendamise protsess peaaegu lõpetatud. Teatavatel juhtudel järgneb Neljas staadium Tehtud otsuse täitmise tagamine. On vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid (kriminaalasjad). 27. Tutvusta õiguse kohaldamise järke ja iseloomusta neid lühidalt. 28. Mida tähendab kaalutlusõigus e diskretsioon? Iseloomusta diskretsiooni liike. kaalutlusõigus - haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. 29. Mis on kaalutlusõiguse eesmärk ja kus on selle piirid? Diskretsiooni e. kaalutlusõiguse eesmärk on muuta ametnike otsustusprotsess paindlikumaks ja seeläbi elunõuetele paremini vastavaks
Gustav II Adolf, siis ta plaanis meeskohtute töö ümber korraldada, tahtis 5 meeskohtut teha( Alutagusele üks+ järva ja virumaa eraldada.)Tahtis aadlivalitsuse alt ära tuua, kohtud oleksid hakanud saama riigilt palka, kuningas tahtis et nad mõistaks kohut rootsi õiguste alusel. Ei õnnestunud aadlike privieegide tõttu. Meeskohtute kompetents siiski suureneb. Üks saavutusi, mis kuningal oli mõttes oli see, et tp ei võinud mõisates kohut mõista, nende kriminaalasjad tuli viia meeskohtute pädevusse. 3)III Alammaakohus, moodustatakse 1617. Luuakse ülemmaakohtu poolt et oma mahtu vähendaks. Väiksemad hagid,mis jäävad alla 200 riigitaalri. President, 3 vasallikohtunikku, 2 assessorit. 4) Ülemmaakohus, nim ka rüütlikohtuks. Kohtu instantsi algus läheb tagasi Taani võimu per. Ülemmaakohtu moodustasid maanõunike kolleegiumi liikmed. Kui maanõunike töös ei osalenud asehaldur või kuberner, siis siin võis ta tegutseda, siin pidi kohal olema
kuninga salakohus. Salanõunike poolt mõisteti kohut nende üle, kes olid Inglismaa ühiskonnas nii mõjuvõimsad et tavakohtus nende üle kohut mõiste poleks olnud reaalne. Tegemist oli salakohtuga, mis kuninga enda huvisid läbi viisid, seda ei saanud edasi kaevata. Need otsused aga protokolliti. Enamus on aga hävitatud või läinud kaotsi (Elizabethi ajast osa 21 säilinud). Nii tsiviil kui kriminaalasjad. Mõisakohtud. Kõik maaelanikkond võis seal kohut leida. Taluelanikkond kes sinna kuulus võis saada esimese instantsina sealt abi saada. Pärisorjad sealt edasi minna ei saanud, vabad said. Mõisa mõju oli oma talupoegkondade üle ka varauusajal. Common Law (üldine õigus). Kohut ei mõisteta kindlate seaduste alusel, vaid tegemist on pretsedendikohtuga. Igasugune kohtuotsus ei olnud mitte ainult antud kaasust puudutav, vaid uut pretsedenti loovad. Juriidiline haridus toetus sellele
teostamist. Üldiselt ei nõuta siseriiklikelt kohtutelt mingi juhtumi arutamist, v.a rahvusvahelise lepingu alusel. Kohtuliku jurisdiktsiooni teostamise põhimõtted: -‐ tsiviilasjad – rahvusvaheline õigus ei sa erilisi piiranguid siseriiklike kohtute tsiviijurisdiktsioonile, v.a immuniteedid -‐ kriminaalasjad – rahvusvaheline õigus piirab siseriiklike kohtute kriminaaljurisdiktsiooni ja näeb ette kindlad juhud, millal seda võib teostada Kriminaaljurisdiktsiooni printsiibid Territoriaalsuse printsiip: -‐ riik võib reeglina menetleda tegusid, is on toime pandud selle
saksi tavaõigus, kanooniline õigus ja kiirelt arenevkuninglik tsentraliseeritud ülesehitusega kohtusüsteem. 13.sajandiks tõrjub kuninglik kohtumõistmine teised kaksotsustavalt kõrvale. Jutt on sellest, et Court of the Exchequer (maksuvaidluste lahendamise kohtuinstants) võttiskuninga nimel oma jurisdiktsiooni alla terve riigi. Teiseks, Court of the Exchequer i kõrvale tekkis teinegi kesknekohtuorgan, Court of King's Bench , mille pädevuses olid kogu riigi poliitilised ja kriminaalasjad. Kolmaskikeskne kohtuorgan, Court of Common Pleas , tegeles tsiviilasjade lahendamisega. Sellist kohtumõistmise rollip l a h v a t u s l i k ku k a s v u s o o d u s t a s ko h t u t e s ke h t i n u d p r o t s e d u u r . N i m e l t r a j a n e s ko h t u m õ i s t m i n e k i n d l a l hagisüsteemil. Kõik see annab aluse väita, et common law on inglise kontekstis ajalooliselt eriliste kuninglikekohtute poolt loodud ühtne õigus kogu Inglismaal
Sealjuures kuulus aadlile kõrgem kohtuvõim ka kõigi teiste seisuste üle. Alamastme kohtuteks eestimaal meeskohtud ja liivimaal maakohtud, üks igas maakonnas. Need moodustasid kohaliku aadli hulgast valitud kohtunik koos kahe kaasistujaga. Meeskohtunikud nimetas ametisse Eestimaa ülemmaakohus, maakohtunikud valiti liivimaa rüütelkonna maapäevadel. Mees ja maakohtute kompetentsi kuulusid kõigi maal elavate talupoegade ja teiste mitteaadlike tsiviil- ja kriminaalasjad. Aadlike kriminaalasju ning maaomandi vaidlusi lahendati vaid ülemastme kohtutes. Mees ja maakohtutega samal tasemel olid linnade magistraadid, suurtemates linnades magistraatide kõrval veel mitmed alamkohtud. Ülemastme kohtuteks olid eestimaal ülemmaakohus ja liivimaal õuekohus. Kommunikatsioon: Kui tavaliselt ukaasid jõudsid pealinnast kohale 7-10 päeva jooksul siis teada Katariina II trooniletõusmisest jõudis Tallinnasse 30 tunniga, mis on
Eestimaa ülemmaakohus nimetas erinevate meekohtute liikmed. Liivimaal oli asi demokraatlikum, seal maakohtunikud pannakse ametisse Maapäeval. Eestimaal käis kohus koos Toompeal. Liivimaal toimuvad istungid kohtadel (Tartu kreisi asju aetakse Tartus, Pärnu asju Pärnus. On ka Pärnu maakonna asju aetud Viljandis). Kohtutel on oma kompetentsid. Mees- ja maakohtute ülesannete hulka kuuluvad piirkonnas elavate talupoegade ja mitteaadlike tsiviil- ja kriminaalasjad. Piirkonna aadlikud said oma asju ajada mees- või maakohtus (neid nimetati kergemateks asjadeks ja said olla ainult tsiviilasjad). Linnade magistralid linnade kohtusüsteem oli autonoomne, ei sõltunud ülejäänud maa asjadest. Kohtusüsteem oli igal pool ise nägu. Mida väiksem linn, seda lihtsam oli linna autonoomsel territooriumil toimuv kohtukorraldus. Adra- ja sillakohtud. Kohus on meie tänapäevase sõnakasutuse juures eksitav.
Reeglina määrati kas Vene või välismaiseid kõrgaadlikke, erandkorras ka mõni kohaliku Balti aadli esindaja. Halduskorraldus muutus Venemaa kätte üle minnes seevõrra, et maakondi tuli juurde. Kui Rootsi ajal oli Liivimaa Läti distriktis ainult kaks maakonda, siis nüüd lisandusid ka Valga ja Volmari. Mõnevõrra muutus kohtusüsteem, aga mitte väga oluliselt. Madamalaks kohtuastmeks jätkuvalt sillakohus – endistviisi maanteed/sillad korrashoid/ehitus, politseivõim, väiksemad kriminaalasjad. Teise astme kohus oli nn meeskohus ja kolmandaks kõrgemaks kohtuastmeks jätkuvalt õuekohus, mis resideeris pidevalt Riias. Kohaliku aadli Liivimaa rüütelkonna mõjuvõim suurenes oluliselt, eriti kui võrrelda Rootsi aja lõpuga. Kui toimus reduktsioon, siis kapitulatsioonidega 1710. aastast sai Liivimaa rüütelkond tagasi kõik oma endised maavaldused, õigused. Riigi käes olnud mõisad läksid tagasi aadlile, taastus aadli ülemvõim talurahva üle. Mitte asjatult pole peetud 18
Ühepoolsed aktid on enamjaolt loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 288: määrused, direktiivid, otsused, arvamused ja soovitused. Peale selle on eelnevatele lepingutele tuginevaid eriakte. Näiteks kriminaalasjades kohaldatakse endiselt raamotsuseid (need võeti vastu enne Lissaboni lepingu jõustumist, kui politsei- ja õigusalasel koostööl kriminaalasjades oli eristaatus, mille kohta leiate rohkem teavet järgmiselt lingilt: kokkuvõtted - kriminaalasjad kuni novembrini 2009). Õigusloomeprotsessiga vastuvõetud õiguslikult siduvaid akte, nagu määrused, direktiivid ja raamotsused, nimetatakse õigustloovateks aktideks ehk õigusaktideks. Lepingud ja kokkulepped hõlmavad rahvusvahelisi lepinguid ja kokkuleppeid või konventsioone, millele on alla kirjutanud ühendus või Euroopa Liit ning väljaspool ELi asuv riik või organisatsioon, liikmesriikidevahelisi lepinguid ja kokkuleppeid ning
annaabi.ee 
