Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kreeka (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Arte Gümnaasium
KREEKA
Referaat
Koostaja (d): Kert Sakkeus, Anneli Torim
Juhendaja : Vootele Hansen
Tallinn 2015

Sisukord


Riigi kontuur 3
Üldandmed 4
Arengutase 5
Rahvastik 6 - 8
Linnad 9
Kasutatud allikad 10
Riigi kontuur
Peast riigi kontuuri joonistamine:
Me eksisime igasuguste väikeste saarte ja poolsaarte joonistamisega, mis kuuluvad Kreekale.
Üldandmed
Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere, Vahemere ja Egeuse mere ääres. Maismaapiir on Kreekal Albaania , Makedoonia , Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajavööndis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub samuti igal aastal üleminek suve- ja talveajale.
Geograafilised koordinaadid:
38° N, 24° E
Pindala:
131 940 km²
Rahvaarv:
10 775 557 (2014)
Riigikeel:
kreeka keel
Pealinn:
Ateena
Pealinna rahvaarv:
664 046 (2011)
Pealinna koordinaadid:
37° 59′ N, 23° 44′ E
Rahaühik:
euro; 1 EUR = 15,6466 EEK
Arengutase
Kreeka on liige olulisemates rahvusvahelistes organisatsioonides ja ühendustes nagu Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, ÜRO , NATO , OECD , IMF, WTO ning Musta mere riikide majanduskoostöö ühendus.
Kreeka sisemajanduse kogutoodangu suurus 2014. aasta seisuga oli 242.2 miljardit dollarit ja ühe elaniku kohta 24 574 USA dollarit. Võrreldes Eestiga on Kreeka sisemajanduse kogutoodangu suurus palju kõrgem kui meie oma, kuid elaniku kohta natukene väiksem. Eestis 2014. aasta seisuga oli kogutoodangu suurus 26,36 miljardit dollarit ja ühe elaniku kohta 25 547 USA dollarit.
2013. aasta seisuga on Kreeka inimarengu indeks 0,860 ning ta on kõige kõrgemalt arenenud riikidest 29. kohal oma inimarengu näitajaga. Kõige esimesel kohal on Norra (0,955) ning võrreldes Eestiga on Kreekal parem inimarengu indeks, kuna Eesti on 34. kohal ja meie inimarengu indeks on 0,846.
Tuntuim Kreeka rahvusvaheline ettevõte on Aegean Airlines. Aegean Airlines asutati 1987. aastal ning see on Kreeka suurim lennufirma nii lennukipargi suuruse kui ka reisijate arvu poolest.
Rahvastik
Kreeka on rahvaarvult keskmine riik, kus elab ligi 10,8 miljonit inimest. Riigi keskmine rahvastiku tihedus on 81,7 inimest ruutkilomeetri kohta. Võrreldes rahvastiku tihedust Albaania (98,5 in/km²), Makedoonia (82,2 in/km²), Bulgaaria (65,2 in/km²) ja Türgiga (97 in/km²), ei tõuse Kreeka teiste seast kuigi esile, kuna riigi territooriumist on 80% mägine ning seetõttu on paljud alad elamiseks kõlbmatud.
Kõige tihedamalt paikneb rahvastik pealinna Ateena ümbruses ning teistes linnades/linnapiirkondades nagu Thessaloniki ja Kreetal asuval Irákleiol. Üldjuhul koondub rahvastik rannikule ning tihedam asustus on ka saartel. Suhteliselt vähe inimesi elab sisemaal ning mägisematel aladel võib elada ruutkilomeetri kohta 1–5 inimest.
Kreekas, nagu teisteski Euroopa riikides on keskmine eluiga võrdlemisi kõrge. Meestel on see 77,5 aastat ja naistel 82,8 aastat. Kreeka on läbi teinud demograafilise ülemineku etapid ning ta liigitatakse kaasaegse rahvastiku tüübiga riikide hulka ehk siis on madal sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aeglane kasv või isegi mõningane kahanemine (iive on väike või nullilähedane ja rahvastik vananeb).
Kui 1961. aasta rahvaloendusel oli Kreekas üle 65-aastasi kõigest 11%, siis 2001. aastal oli neid juba peaaegu 17%. Rahvastiku vananemine jätkub – üle 65-aastasi inimesi elab riigis 6% rohkem kui alla 14-aastasi.
Laste osatähtsus rahvastikus väheneb, inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal rahvastikus tõuseb 20-25%-ni.
Rahvaarvu muutumine poolsajandi jooksul:
Võrdlemine Eestiga:
Vaadates rahvastiku paiknemist ja rahvaarvu muutust piirkonniti, selgub , et rahvastik ei paikne ühtlaselt ja rahvaarvu muutus piirkonniti on toimunud erinevalt. Rahvaarvult suurima maakonna Harjumaa rahvaarv ületas 31. detsembril 2011 väikseima rahvaarvuga maakonna Hiiumaa rahvaarvu 65,2 korda ja rahvaarvult teise maakonna Tartumaa rahvaarvu 3,7 korda, mis näitab ilmekalt Eesti rahvastiku maakondliku paiknemise väga suurt erinevust.
Kui rääkida rändeprotsessidest Eestis, on levinud arusaam, et maapiirkond tühjeneb ning inimesed lähevad elama linnadesse ja välismaale. Andmed näitavad aga, et hoopis linnarahvastik kahaneb kiiremini. Maarahvastikuga võrreldes toimub linnarahvastiku kiire kahanemine valglinnastumise tõttu. Kasv toimub Tallinna, Tartu ja väiksemal määral ka Pärnu ümber.
Eesti rahvastiku keskmine tihedus on 32 in/km², mis on küllaltki tagasihoidlik näitaja võrreldes Euroopa riikidega. Lääne-Euroopa riikides on rahvastiku tihedus peaaegu kõikjal üle 100 in/km² kohta. Siiski elab Eestis rahvast tihedamalt kui Põhja-Euroopa riikides ning suuremas osas Venemaal.
Läbi ajaloo on inimeste paiknemist mõjutanud erinevad tõmbetegurid. Veekogud, viljakad põllumaad, maanteed , raudteed , sadamad on alati olnud olulised, kuid nende tähtsus on olnud eri ajal erinev. Kui vaadata elanike paiknemist Läänemere ranniku suhtes, selgub, et kõige enam inimesi elab rannikust ühe-kahe kilomeetri kaugusel – 158 559. Sellesse kaugusesse jäävad ka mõne suure linna magalarajoonid, mis tõenäoliselt põhjustavadki elanike arvu suurenemise ranniku lähedal.
Samamoodi nagu Kreekaski ja teistes Euroopa riikides on Eesti keskmine eluiga võrdlemisi kõrge. Meestel on see 72,3 aastat ja naistel 81,5 aastat.
Linnad
Suuremad linnad elanike arvu järgi:
Linna nimi
Elanikke
Pindala
Ateena
655 780
38,96 km²
Thessaloníki
322 240
19,307 km²
Pátra
214 600
333,14 km²
Pireus
163 900
10,865 km²
Lárisa
163 400
336 km²
Kasutatud allikad
https://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka
https://et.wikipedia.org/wiki/Ateena
http://www.census.gov/ipc/www/idb/country.php
http://www.zorbas.ee/kreekal.html
http://www.estemb.gr/est/kreeka#top
http://www.kreeka-reisid.net/index.php?m1=152&lang=17
http://www.vm.ee/et/kreeka-vabariik-majandus
http://www.kushnirs.org/macroeconomics/index.php?area=greece&indicator=gdp&lang=et
http://www.kushnirs.org/macroeconomics/index.php?area=estonia&indicator=gdp&lang=et#neib
https://annaabi.ee/Kreeka-rahvaarvu-muutumine-rahvastikupoliitika-m58637.html
https://annaabi.ee/Kreeka-referaat-m55023.html
https://et.wikipedia.org/wiki/Pireus
https://en.wikipedia.org/wiki/Thessalonik i
https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A1risa
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A1tra
Vasakule Paremale
Kreeka #1 Kreeka #2 Kreeka #3 Kreeka #4 Kreeka #5 Kreeka #6 Kreeka #7 Kreeka #8 Kreeka #9 Kreeka #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor JuluvanaHD Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE
31
pdf

KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE

KREEKA ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE Referaat Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ÜLEVAADE...........................................................................................................................5 1.1. Geograafiline asukoht, territooriumi üldiseloomustus.........

Geograafia
Kreeka referaat
12
odt

Kreeka referaat

Vinni-Pajusti Gümnaasium 8.a klass KREEKA referaat Koostaja : Merilin Linsi Rakvere 2010 1 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Geograafiline asukoht....................................................................................................3 Üldandmed.........................................................................................................

Kategoriseerimata
Kreeka Majandus geograafia
27
odt

Kreeka Majandus geograafia

.............................. 4 Parlament............................................................................................................................................ 5 Poliitilised parteid............................................................................................................................... 6 Valitsus............................................................................................................................................... 6 Kreeka suhted Eestiga........................................................................................................................ 6 Kahepoolsed suhted............................................................................................................................ 7 Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse............................................................................. 7 Firmad päirt Kreekast...........................................................

Geograafia
Kreeka
15
docx

Kreeka

KREEKA referaat 2014 Geograafiline asend Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas ­ Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid 170 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri ning seetõttu pole Kreeka kaldad igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Põhja- Kreeka just nagu lõigataks Pindose mäe seljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis

Geograafia
Saudi Araabia
12
odt

Saudi Araabia

Sisukord Sissejuhatus 1. Rahvastik. 1) Rahvaarv ja selle muutumine. 2) Loomulik iive. 3) Keskmine eluiga 4) Rahvastikupüramiid 2. Asustus. 1) Rahvastiku tihedus ja paiknemine. 2) Linnastumine 3) Linnastumisega kaasnevad probleemid 3. Majandus. 1) Riigi majandusstruktuur 2) Rahvusvahelised ettevõtted 4. Turism. 1) Kohad mida näha 5. Riigi areng. 1) Globaliseerumine 2) Riigi arengutaseme iseloomustus 6. Kokkuvõtte. 7. Kasutatud materjal. Sissejuhatus Saudi Araabia on riik Lähis-Idas, mis asub Araabia poolsaarel. Sai iseseisvaks 23. septembril 1932. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Saudi Araabia ümbritsevad riigid on lõunas Jeemen ja Omaan, idas Iraan, põhjas Iraak ja Jordaania ning läänes Egiptus ja Sudaan. Saudia Araabiat priiab Pärsia laht ja Punane meri. Saudi Araabia ISO kood on 2 tähega SA ja 3tähega SAU. Saudi Araabias räägitakse araabia keelt ja seal elab 28 571 770 inimest. Saudi Araabia rahvaarv on ligikaudu 22 k

Geograafia
Venemaa riigitöö
16
docx

Venemaa riigitöö

Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Venemaa lipp ja vapp............................................................................................. 2 1. Rahvastik............................................................................................................ 3 1.1 Riigi rahvaarv................................................................................................... 3 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................... 4 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................... 5 1.5 Tööjõud............................................................................................................. 5 2. ASUSTUS............................................................................................................ 6 2.1 Rahvastiku tihedus ja paiknemine...

Geograafia
NORRA KUNINGRIIGI ISELOOMUSTUS
17
odt

NORRA KUNINGRIIGI ISELOOMUSTUS

TARTU MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM 10.KLASS NORRA KUNINGRIIGI ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Kadri Kiiker Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2014 1 Sisukord Norra geograafiline asend........................................................................................................ 3 Kuulumine suurregiooni.......................................................................................................... 4 Arengutase............................................................................................................................... 5 Kuulumine majandusorganisatsioonidesse.............................................................................. 5 Rahvastik................................................................................................................................. 6 Rahvast

Geograafia
Kreeka majandusarengu analüüs
13
doc

Kreeka majandusarengu analüüs

................................................................................... .........9 6. INFOÜHISKONNA ARENG........................................................................................................11 7. KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................................12 2 1.Ülevaade ajaloolisest kujunemisest Iseseisvusvõitlust alustas Kreeka 1821. aastal ning nende iseseisvussõda lõppes Ottomani impeeriumist lahkulöömisega 1829. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa survel sai Kreeka 1830 iseseisvaks. II Maailmasõjas vallutati Kreeka kõigepealt Itaalia poolt (1940) ja pärast okupeeriti Saksamaa poolt (1941-44). Kreeka ühines NATO-ga 1952. Sõjaväeline diktatuur, mis 1967 peatas palju poliitilisi vabadusi ja sundis kuninga maalt põgenema, kestis seitse aastat. Monarhia kaotati 8. detsembri 1974. aasta

Arenguökonoomika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun