KREEKA Kreeka pindala on 130 875 km2-l ja asub Balkani poolsaare lõunatipul. Kreeka rahvaarv on ligikaudu 10 miljonit. Peaaegu pooled elanikest elavad kahes suurimas linnas Ateenas ja Thessalonikis. Riigi pinnamood on enamasti mägine. Mägede vahel asuvad väikesed tasandikud ja orud on peamised põllumajandusalad. Kliima on enamikul riigi territooriumist tüüpiliselt vahemereline, sooja või palava suve ning pehme talvega. Suvel on vihma tavaliselt vähe või üldse mitte, kuid tihti võib kuiv hooaeg alata juba aprillis ja kesta sügiseni
Kask on oluline küttepuu ning samuti on kasutusel ka tselluloosi- ning laevatehastes. Norra metsi on kasutatud intensiivselt ümarpuidu ekspordiks, saematerjali ja puutõrva tootmiseks sadu aastaid. Riigist eksporditakse puitu, paberit, mööblit, ehitusmaterjale, tselluloosi jm. 8 Metsatööstus Metsad ja teised puudega kaetud alad katavad ligikaudu 37% ehk 119 000 km2 Norra maismaast. Tootlik mets on jaotatud 125 000 metsaomandi vahel. Keskmine metsaomandi suurus on 36ha. Umbes 79% majandatavatest metsadest omavad eraisikud. 84% Norra metsadest on eravalduses. 9 Norra metsanduses on omane samaaegselt nii haritava kui ka metsamaa olemasolu. Avalikud metsad, mis vastad riigimetsale, moodustavad väikese osa 12% ning asuvad üksteisest kaugel. 12% avalike metsade alast moodustab vähem
Kask on oluline küttepuu ning samuti on kasutusel ka tselluloosi- ning laevatehastes. Norra metsi on kasutatud intensiivselt ümarpuidu ekspordiks, saematerjali ja puutõrva tootmiseks sadu aastaid. Riigist eksporditakse puitu, paberit, mööblit, ehitusmaterjale, tselluloosi jm. 8 Metsatööstus Metsad ja teised puudega kaetud alad katavad ligikaudu 37% ehk 119 000 km2 Norra maismaast. Tootlik mets on jaotatud 125 000 metsaomandi vahel. Keskmine metsaomandi suurus on 36ha. 84% Norra metsadest on eravalduses. 9 Norra metsanduses on omane samaaegselt nii haritava kui ka metsamaa olemasolu. Avalikud metsad moodustavad väikese osa- 12% ning asuvad üksteisest kaugel. 10 Metsamajandus · Norra metsamajandus on kõrgelt arenenud.
Märksõnad: metsatüüp, bioloogiline mitmekesisus, metsasus, puiduvaru, puidu juurdekasv, metsamajandus, jätkusuutlik ja säästlik areng. Maailma metsad ja nende tähtsus Mets on puittaimedega tihedalt kaetud ala. Metsade hulka ei arvestata aiandeid ega linnaparke. FAO andmeil on maailmas 4 mld ha ehk 40 mln km2 metsa ehk umbes neli Euroopa- suurust maatükki. Rahvastiku tiheduse ja metsasuse vahel on negatiivne seos: mida rohkem inimesi mingis piirkonnas elab, seda rohkem on seal metsa maha võetud, et saada puitu ning
e) Puidu saamise eesmärgil(paberiks) 7. Praegu veel rahuldavad, aga majanduse tõstmises kasutatakse aina rohkem ning sellise iiruse juures võib mets kiirelt otsa saada. 8. Metsa võetakse palju maha(eelkõige paberiks ja põllumaaks), kuid juurde ei istutata. Riik on metsa kaitse alla pannud, et vähendada, selle kadumise kiirust. Puidutooteid, eriti pabert
peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika - loomakasvatusfarmide tekkest tingitud metsade langetamise peamiseks põhjuseks on poliitika, mis võimaldab lihtsat maade ostu ja toetab suurfarme. 1970. aastatel subsideeris Brasiilia põllumajanduslaene ja loomaliha eksporti
Soome metsamajandus ja metsatööstus Soomes on metsa suurus üle kogu riigi 22 500 000 ha ja metsasuses protsent on vastavalt 74%. Soome riigis on metsa vägagi palju , ka Eesti on üks neist riikidest mis on suurelt osalt kaetud metsaga. Arvestades aga tänapäevaseid metsaraied ja puidutööstuse tooraine vajaduse suurenemist, siis ohustab metsarikkaid riike metsade vähenemine. Puid küll istutatakse juurde, aga puu kasvamine iseenesest võtab üpriski kaua aega, et ta oleks kõlbulik mahavõtmiseks. Aastatel 1990-2000 oli Soome metsa juurdekasv 28 ha ja aastatel 2000-2005 oli juurdekasv vaid 5 ha. Soome metsade rohkus on jäänud üsnagi muutumatuks. Nendest näitajatest võib järeldada, et metsa ohustab pigem kahanemine kui kasvamine. Hetkel ei ole võimalik öelda, kas ta hakkab kahanema vähe või palju, aga kahanemise oht jääb siiski. Teisalt aga võib see hakata ka kasvama. Soomes kasvavad valdavalt okasmetsad ehk taigad. Okasmetsades kasvab vähe puuliike.
Kõik kommentaarid