Kreeka põllumajandussektori analüüs. (0)

1.
a) Kreeka põllumajandussektori arenemist hoiab tagasi loodusressursside puudulikkus. Umbes
70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30%
riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%).
Joonis 1. Roheline – metsaalad. Kollane – karjamaa . Oranz – teraviljakasvatus. Punane – viinamarjaistandused.
b) Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Põhikujundajad on mäed, tasandikud, saared ja meri. Aga kuna maa on siiski mägine ei ole see põllumajanduse arendamise seisukohast just parim. Kuna Kreekal on pikk rannajoon ja arvukalt saari , on loomulik, et riigil on ka oma kalatööstus.
c) Kreeka kliima on üsna vaheldusrikas . On esindatud nii lähistroopiline kui ka parasvöötmeline
kliima. Suved on tavaliselt kuumad, talved sajused ja jahedad. Sademeid esineb sisemaal
vähe, ent riigi lääneosas ja rannikul esineb sademeid rohkem. 2/3 aastast paistab Kreekas
päike ning temperatuurid võivad suvel ulatuda 37°C-ni. Talvel langeb temperatuur harva alla
6°C.
d) Kreeka mullad on õhukesed ja suhteliselt väheväärtuslikud. Orupiirkondades leidub savikaid
muldi, mis on tuntud kui " terra rossa", punased mullad , mis on tekkinud murenenud
lubjakivist. Sellised mullad on kõlblikud maaharimiseks. Kõige viljakamad piirkonnad on aga rannikutasandikel ja jõgede ümbruses. Sealsed savi- ja liivsavimullad võivad nõuda isegi drenaaži.
e) Kreekas kasutatakse kunstliku niisutamist u. 10,8 % põllumajandusmaal. Samuti kasutatakse liigniisketel viljaka mullaga aladel drenaaži.
f) Kreekas pole väga paljudes kohtades võimalik tegeleda põllumajandusega, sest 70 % maast on harimiskõlbmatu tänu mägistele aladele , kus pole võimalik põllumajanduskultuure kasvatada.
2.
a) Kreekal on kapitali olemasolu üsna suur, hetkel on
b) Kreekas on hetkel hõivatud põllumajandusega 12,4 % tööjõulisest elanikkonnast e. 528 000 inimest. Huvitavat:
majandusel paistab helge tulevik - hiljutised läbiviidud uuringud (Kappa Research) näitavad, et peaaegu 1,5 miljonit inimest plaanib naasta tööle põllumajandussektorisse. Selle kasuks otsustavad peamiselt noored ja kõrgharitud inimesed, kes otsivad paremat elukvaliteeti isegi juhul kui see tähendab väiksemat sissetulekut. Uuringu tulemuste kohaselt kaaluvad 68,2% vastanutest maale kolimist, 19,3% on juba konkreetsemad sammud selles suunas astunud .
c) Kreeka primaarne sektor saanud suuri toetusi, ent vastuoluliste tulemustega. Järgmise kümne aasta jooksul plaanitakse toetusi mõnes valdkonnas vähendada.
Mõnevõrra halbadest tingimustest hoolimata toodab Kreeka mitmesuguseid taimseid ja loomseid produkte.
d) Kreeka põllumajandust pärsib eriline maaomandi süsteem,mis soodustab vähetootlike väikemaaomandite teket.
3.
a) Mõnevõrra halbadest tingimustest hoolimata toodab Kreeka mitmesuguseid taimseid ja
loomseid produkte. Põllumajandus on koondunud Tessaalia tasandikele, Makedooniasse ja
Traakiasse, kus kasvatatakse maisi, nisu, otra , suhkrupeeti ja kartuleid. Kreeka on ka oluline
puuvilla - ja tubakatootja.Viinamarju, meloneid, tomateid,
virsikuid, apelsine jt puu- ja köögivilju eksporditakse Euroopa Liitu, see moodustab 33,6%
ekspordist.
b) Kuigi maailma esirinda mõne kultuuri kasvatamisel ei kuuluta on olulisel kohal oliivid , mis sageli tehakse õliks, on riigi tuntuim ekspordiartikkel, kuigi moodustab ainult 10,6% toiduainete väljaveost.
c) Loomad ja loomakasvatus moodustavad olulise osa Kreeka põllumajandustoodangust. Kitseja
lambaliha ning piim on populaarsed ning moodustavad umbes 6 protsenti
põllumajandustoodangust. Eriti tähtis on lambapiim, mida kasutatakse tuntud Kreeka
fetajuustu tegemisel. Põllumajanduses on esindatud ka sead, veised , kanad, küülikud,
mesitarud ja tuvid . Peamiselt lõuna -ja lääne Kreeka rannikualadel, kuid ka kesk-Kreekas ja Kirde-Kreeka rannikualadel.
d) Ei olda ühegi loomakasvatusharu esirinnas, kuid tähtsal kohal on lambapiim, mida kasutatakse kuulsa fetajuustu tegemisel.
4 Peamiselt eksporditakse taimesaadusi.
a) Ise suudetakse toota endale peaaegu kõike v.a veiseliha .
b) Tähtsa osa impordist moodustavad liha- ja piimatoodang (vastavalt 29,4%
ja 17%), kuna veisekasvatus on piiratud.
c) Eksporditakse palju juur , puu ja köögivilju, mis moodustavad 33 % ekspordist. Samuti on oluline ekspordiartikkel vein. Ka oliivid on tähtsal kohal moodustades toiduainete väljaveost 10,6 %.
d) Pole maailma esimeste hulgas.
5. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleem on liigniisutamisest tekkinud sooldumine .