Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes (3)

Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes
Kogu tänapäeva ehitus põhineb mingil määral antiikkunstist pärit avastustel. Sealsed tehnikad ja ideed omavad tänapäeval suurt tähtsust.
Vana-Kreekas olev akropol kujutas endast kõige kõrgema kalju otsa rajatud tsitadelli.
Mesopotaamia ehituskunstis leiutati palju tähtsaid konstruktsioone, mida kasutatakse siiani. Kaared ja võlvid, mida kasutati näiteks keldrite või väravate ehitamisel.
Kreeka arhitektuurist aga kujunes välja mitu erinevat stiili, mida seal ka kasutati. Dooria , Joonia ja Korintose stiil. Stiilid erinevad üksteisest sammaste ja kujunduse poolest. Kõigil stiilidel on karmid reeglid, mida on järgitud rangelt igas ehitises .
Kreeka skulptuurikunstis kasutati meetodit, mis aitas teha keerulisemaid poose skulptuuridel. Seda kutsuti nõjajala meetodiks , kuna keha raskus toetub ühele jalale , teine jalg on lõdvalt.
Uuendused ehituskunstis tekkisid just ühiskonna vajadustele põhinedes. Kuigi rooma kunstis oli suur mõju just kreekal , on sellel ka teatud omapära olemas, mis avaldus enamasti arhitektuuris. Kuna nad oskasid hästi kasutada kaari ja võlve, sai võimalikuks suurima amfiteatri , Colosseumi, ehitamine. Ehituses on näha, kuidas roomlased põhinesid kreeklaste kogemustele ja lisasid neile enda teadmised ning avastused. Colosseumis on kasutatud korraga ka kõiki kreeka arhitektuuri stiile- Dooria, Joonia ja Korintose stiili vastavalt korrustele. Erinevalt kreeklastest oskasid roomlased kasutada ehitusel ka mörti, millega seoti omavahel kive. Mörti kutsuti hellitavalt ka ’’ Rooma betooniks’’. ( http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.ht m 06.04.2010) Vana-Rooma arhitektuuris tähendas aatrium elamu keskel olevat ruumi, kuid tänapäeval on tähendus veidi teine- klaaskatusega kaetud õu.( http://et.wikipedia.org/wiki/Aatriu m - 06.04.2010) Tähenduste muutumine on paratamatu, kuna aeg läheb edasi ja midagi ei säili päris nii, nagu see oli kaua aega tagasi, kuid jäänud on siiski kindlad elemendid, millest kinni peetakse.
Roomas olid kasutusel ka ühepereelamud, kuid seda vähesel määral. Neid on leitud väljakaevamistelt Pompeijst ja Herculaneumist- kahest linnast, mis jäid Vesuuvi tuha alla ja on kaevatud välja paksu tuhakihi alt.
Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud Panteon . See on kuppelehitis, kus kuppel toetub müüriosadele, mille vahele jäävad niššid.
Monumendikunst Roomas oli väga tähtis ja muutus veelgi rohkem tähtsamaks keisrite ajal. Keisrite monumendid pandi hästi nähtavatesse ja ilusatesse kohtadesse , mis olid esinduslikud ja sobivad nende jaoks. Monumendid olid kõikides Rooma linnades.
Paljudes erinevates maades kasutati templeid, mis olid pühakojad. Naos tähendab erinevates kultuurides erinevaid asju. Egiptuse templites oli naos peidetud püha paik. Roomas tähendas see kas templisisest kambrit või näoga tänava poole olevat poodi. ( http://en.wikipedia.org/wiki/Cella 06.04.2010)
Vana-Roomas rajati palju ka akvedukte, et juhtida vett jõgedest linnadesse.
Kui vaadata tänapäeva ehitisi ning antiikajast säilinud ehitisi, võime täheldada, et tänapäeva ehitised on muutunud palju tavalisemaks ja kergemaks, enam ei pöörata tähelepanu detailidele ja ei nähta nii palju vaeva ehitamisega. Tahetakse ehitada kiiresti ja ei pöörata tähelepanu sellele, et ehitus kaua säiliks. Antiikkunstis ohverdati ehitamisele palju aega ja ka inimelusid, tähtis oli, et ehitised näeksid välja ilusad, esinduslikud ja suursugused. Antiikajal kasutatud tehnikad ja ideed on imetlusväärsed.
Kasutatud kirjandus:

http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.ht m 06.04.2010

http://et.wikipedia.org/wiki/Aatriu m 06.04.2010

http://en.wikipedia.org/wiki/Cella 06.04.2010

Kunstikultuuri ajalugu- ürgajast gootikani (2003)e Jaak Kangilaski