Eepose tähtsus rahvusele „Karutapja“ näite alusel. (0)

Essee
Eepose tähtsus rahvusele „Karutapja“ näite alusel.
Eepos on igale rahvale ääratult tähtis. See annab aimu selle rahva minevikust, rõõmudest ja katsumustest. Eepos on lugulaul kangelastest ja rahva ajaloost. Tavaliselt see on kirjutatud värsivormis. Peaaegu igal rahval on oma eepos: Sumeri „ Gilgamesh “(esimene eepos), Lätil „Karutapja“, Eestil „Kalevipoeg“, Kreekal „ Ilias “ ja „Odüsseia“, Prantsusmaal „Rolandi laul“ jne. Aga osadel riikidel pole enda eepost. Euroopas näiteks Slaavi - rahvad , enamik Soome-ugrilasi ja ka keldid .
Läti rahvuseepos "Lāčplēsis", eesti keelde tõlgituna „Karutapja“, on Andrejs Pumpursi poolt kirjutatud, aastatel 1872-1887. See iseloomustab väga hästi võitlust ristisõdijate ja lätlaste vahel. Seal, nagu ka paljudes teistes eepostes on jumalaid ja muud mütoloogiat. Karutapja on läti kangelane, kes on jumalate poolt välja valitud Lätit hukust päästma. Ta läheb oma kodust minema, otsima tarkusi kuulsa Burtnieki käest. Ennem sinna jõudmist satub ta nõidade sabatile, saab endale kaks tülikat vaenlast : nõid Spidala ja erak Kangari, saab endale tugeva ja ustava sõbra Puukandja. Veel võitleb ta eestlaste hiiu Kalapuisiga, keda meie tunneme oma eeposekangelase Kalevipoja nime all. Karutapja võidab selle võtluse ja nad sõlmivad rahu, ning lepivad kokku, et see võitlus jääb viimaseks eestlaste ja lätlaste vahel. Karutapja leiab ka oma armastuse- Burtnieki noorima tütre Laimdota. Siis varastavad sakslased Puutapja ja Laimdota ära ning Karutapja arvab , et nad petavad teda. Samal ajal läheb Kaupo , Liivimaa vanem, tiivustatuna Kangari ja Dietrichi sõnadest Saksamaale, Püha Isaga kohtuma ning rahu sõlmima. Kaupo läheb sealset hiilgust nähes lolliks ja tahab ristiusku astuda, ning hõimlaste vastu astuda. Karutapja aga võitleb sortsidega, peninukkidega ja paljude teistega . Isegi Spidala, Karutapja suur vaenlane kahetseb oma patte, ning armub Puukandjasse, kes ta oma naiseks võtab. Laimdota leitud, peavad ka tema ja Karutapja pulmad . Läti kangelane hakkab ristisõdijatega võitlema, ning ka võidab neid palju kordi, kuid piiskop Albert on saatnud Riiga suure orduväe, ning ühes sellega ka Musta Rüütli, kes on väga tugev ning peaaegu surematu. Nad võitlesid Karutapjaga seitsesada aastat, kuni lõpuks Karutapja selle Musta koletise sügavikku tõukas.
Eepos kujutab XII saj. lõppu ja XIII saj. algust, muistsete lätlaste ja liivlaste võitlust saksa raudrüütlite vastu. „Karutapjas“ on palju ajaloolisi fakte: sakslaste tulek Läänemeremaadele, liivlaste vanema Kaupo sõit Rooma , saksa kivilosside ehitamine Ükskülasse ja Salaspilsi. Kriitika on sihitud kiriku pihta. Ristiusu preestrid ja mungad olid petised ja röövlid. Saksa ordurüütleid on kujutatud kavalate, julmade ja vägivaldsete röövvallutajatena(kes nad ka olid). „Karutapjas“ on kõik lätlastele iseloomulik sisse kirjutatud: võitlus orjastajate vastu, võitlus rahva vabaduse eest, emotsionaalsus, armastus, õiglus ja sõprus.