Miks räägitakse antiikkunstis ülivõrdes (1)

Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes
Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris, Itaalias leidus palju antiikaja ehitisi , mis enamikus pärinesid Rooma impeeriumi päevilt.
Vana-kreeka linna kõrgendikul asetsev kindus on akropol . Kuulsaim on Ateena akropol, mille varemed on säilinud nüüdisajani. Nad on läbielanud mitmeid sõdu ja pommitamisi.
Nii nagu see akropol tänapäevani säilinud on , on ka mesopotaamia ehitusstiil. Leiutati erinevaid konstruktsioone. Tekkisid ka kaared ja võlvid. Neid on peamiselt väravatel näha. Muidugi ehitati neid ka suurte ehitiste kaunistamiseks .
Neid kaare ja võlvi kasutati erinevates stiilides, mis läbi aegade välja kujunesid. On Dooria , Joonia ja Korintose stiil. Dooria stiil on vanim klassikaline arhitektuuri stiil, mis tekkis umbes 7. Sajandi lõpus enne meie aja. See esinen Kreeka mandri templiehituses. Joonia stiil on ka vana-kreeka klassikaline stiil, see tekkis aga hiljem kui dooria stiil. Umbes 6. Sajandil enne meie aega Väike- Aasia rannikul. Joonia sammas toetub baasile, mis koosneb alusplaatidest. Paljudel juhtudel on reljeefkaunistused. Viimane , korintuse stiil, on noorim klassikaline vana-kreeka ehitusstiil , mis tekkis 5. Sajandi keskel enne meie aja Kreeka lõuna- ja kagupoolses mandriosas ning sai nime Korintuse linna järgi. Stiiliõitseng oli keisiriigiaegses Roomas. Stiilid erinevad peamiselt sammaste ja kujunduse poolest.
Kreeka skulptuurikunstis kasutati meetodit, mis aitas teha keerulisemaid poose skulptuuridel. Seda kutsuti nõjajala meetodiks , kuna keha raskus toetub ühele jalale , teine jalg on lõdvalt. Üks on niinimetatud tugijalg, teisele ta ainult nõjutab niinimetatud nõjajalg.
Rooma kunstis oli suur mõju just kreekal , sellel on ka teatud omapärasus olemas, mis avaldus enamasti arhitektuuris. Roomlased kasutasid palju kaari ja võlve, nii sai ehitada suuri ehitisi nagu amfiteatreid ja sellega kaasaarvatud Rooma Colosseumi. Kaar andis ilu ja toetas ehitist. Kreeklased muidugi lisasid oma teadmisi ka ja sellega kaasnesid uued stiilid arhitektuuris nagu juba ees mainitud . Rooma Colosseumi eripära on see, et kõik kolm ehitusstiilid, eriti sammastel on kasutatud. Dooria, Joonia ning Korintose stiil on seal esitatud.
Roomlased olid aga kreeklastes ehitamisega veidike ees pool. Nad oskasid kasutada mörti. Sellega seoti omavahel kive. Sellepärast on roomaehitised nii tugevad ja stabiilsed ja paljud on säilinud.
Roomas olid kasutusel ka ühepereelamud, kuid seda vähesel määral. Neid on leitud väljakaevamistelt Pompeijst ja Herculaneumist- kahest linnast, mis jäid Vesuuvi tuha alla ja on kaevatud välja paksu tuhakihi alt.
Roomas on kõige rohkem säilinud ehitis Panteon.See tähendab usundi või mütoloogia jumaluste süsteemi, nagu Vana-kreeka jumalate panteon mille tipus oli Zeus , Panteon tähendas antiikajal ka kõigile jumalatele pühendatud tempel. Rooma Panteon oli kuppelehitis , kus kuppel toetub müüriosadele, mile vahele jäävad niššid.
Väga tähtsaks kujunesid ka monomendid. Momoment on mälestusmärk või ausammas mingi ajaloolise sündmuse või isiku mälestuse jäädustamiseks loodud skulptuuraalne kunstiteos.
Need asusid kõikides Rooma linnades.
Väga paljudes riikides ja maades leidus templeid, mis olid enamasti jumalatele püstitatud.
Naos tähendab erinevates maades erinevaid asju. Roomas tähendas see kas näoga tänaa poole olevat poodi või templisiset kambrit. Teistes maades hoopis midagi muud.
Vanaroomas leidus ka akvedukte. Akvedukt on vanarooma arhitektuuris elamu keskne ruum. Seda sõna on hiljem hakatud kasutama lähedaste nähtuste kohta. Tuumis oli algselt ka lahtine kolle , mille suits väljus katuseava kaudu.
Kasutatud kirjandus:

http://et.wikipedia.org/wiki/Romaani_stiil

ENE raamatud

Jaak kangilaski
4) http://en.wikipedia.org/wiki/Cella 06.04.2010